Motivatsioon spordis (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Motivatsioon ja selle teooriad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad  ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest.  ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon

Suhtlemispsühholoogia

15

doc

Motivatsioon ja eneseteostus

.....7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE..........................................................................................................................8 4. Inimvajaduste hierarhia..........................................................................................................................................9 4.1 Inimvajaduse püramiid.....................................................................................................................................9 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON....................................................................................................................11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE.........................................................................................................12 7. Kuidas ennast teostada?.......................................................................................................................................13 7.1 Eneseteostuse strateegiad................................................

Psühholoogia

19

ppt

Motivatsioon ja vajadused

Motivatsioon ja vajadused Motivatsioon: On tehatahtmine, mis inimeste sees tekib või ei teki ning mida peab pidevalt taaslooma. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas. Nende asjaolude sekka võib ühel ja samal ajal kuuluda mitmeid komponente ehk konkreetseid motiive. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on indiviidi poolt tajutud sisemine seisund. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: Füsioloogilised motiivid- tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda. Psühholoogilised motiivid- tulenevad

Psühholoogia

40

doc

Motivatsioon

Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vanemlik hool: järeltulijate

Pedagoogika

14

docx

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

Testimise etapi teises „pingelises seerias“ oli katseisikutel keskmiselt kõrgem pulss, kõrgem maksimaalne pulss ning „ärevuse termomeetril“ märgiti keskmiselt kõrgem skoor. Lõplik järeldus oli see et kasutades õpetamises VÄHEM informatsiooni, esitades lihtsaid analoogiaid keeruliste detailsete seletuste asemel, SAAME me hoopiski ROHKEM: stabiilsema soorituse pingelises olukorras. 9. Millised on olulisemad motivatsiooniteooriad spordis ja kehalises kasvatuses? Enesemääratlemise teooria-põhitählepanu all on küsimus, mil määral on inimeste käitumine nende eneste määratletud, ehk et kas inimese käitumist tingivad SISEMISED PÕHJUSED või VÄLISED PÕHJUSED. Eristatakse sisemist motivatsiooni ( indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse enda pärast, naudingu/rõõmu/rahulolu tunde pärast), väline motivatsioon(indiviid ei soorita tegevust huvit tegevuse enda vastu, vaid tegevuse võimalikele tagajärgedele mõeldes,

Spordipsühholoogia

14

doc

SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA

motivatsiooni formeerimine. Näitlikkus – liigutusliku tegevuse välise kujutluse saamine vaatluse teel. Omandamise kindlus – õppematerjali omandamise põhjalikkus, võimelisus vajaduse korral taastada seda mälus. Seos praktikaga – aine omandamise efektiivsuse seos praktilise kasutusvajadusega. Treeneri juhtiv osa õppeprotsessi läbiviimisel. 1.2. Sporditehnika õpetamine ja omandamine (2 tundi) Tehnika õpetamise eeldused – kehalised ja koordinatsioonilised, motivatsioon. Liigutusvilumuste omandamise staadiumid – ettekujutus, oskus, vilumus, variatiivne vilumus. Õpetamise meetodid- kordus-, osa- ja tervikmeetod. Tehnika vigade tekkimise põhjused ja nende kõrvaldamine. 1.3. Kehalise ettevalmistuse baaskomponendid (2 tundi) Vastupidavus, jõud ja kiirus. Põhimõisted, arendamise üldised põhimõtted ja nn. rusikareeglid. 2. Treeneritöö psühholoogilised alused (4 tundi) 2.1. Motivatsioon spordis (2 tundi) Motivatsiooni olemus, sportimise motiivid

Spordifüsioloogia

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile  Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus

Psühholoogia

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia

Lisainfo

Kommentaarid (0)