50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kozzupoizz95
Õppematerjali autor
Liigutusvilumuste arengut mõjutab spordipsühholoogia vaatenurga alt ka oskus endale eesmärke püstitada (vt Treenerite tasemekoolitus, osa II, ptk Eesmärkide struktuuri sünergia). Süstemaatiline esinemiseesmärkide püstitamine ja nende täitmise nimel harjutamine aitab motiveeritust hoida ja tõsta. Eesmärkide saavutamisega kaasneb omakorda sisemine motivatsioon (vt ka Treenerite tasemekoolitus, osa I, Motivatsioon). Lapse arengule on oluliselt tähtis ka sotsiaalsete oskuste areng sportimise kaudu. Kõige tähtsamaks Näiteks on võistkondlike aladega hea võimalus rikastada laste suhtlemisringi. motiiviks peavad Veelgi enam, spordil on oluline koht ka moraalses arengus, võimaldades lapsel lapsed sporti- omandada ausa mängu põhimõtted, mis on vajalikud ka väljaspool spordikesk-
hädavajalik osa ning nad nõuvad enamusel juhtudel kindlat organisatsiooni. Reaalse elu sündmuste ritualiseerimine ja sümboliseerimine, samuti enda täiustamine spordi nimel annab spordile iseseisva tähenduse, erinedes seetöttu igapäevasest tööst ja tootmisest. Kuigi mõningad spordialad, kalastamine, autosport jne. omavad küll teatavad produktiivset elementi, on nende puhul tegemist eranditega ning spordis ei oma nad produktiivset tähendust. 3. Tulemuslikkus 7 Tulemus on spordi oluline komponent. Sportlik tegevus nöuab teatud standardide seadmist, saavutamist ja ületamist. Jöupingutus, pinge ja stress on sportlaste poolt vabatahtlikult vastuvöetud teatud standardide saavutamiseks. Vaid üksikud spordialad (tants, musikaalsed mängud, akrobaatika) rõhutavad rohkem tegevuse mittetulemuslikke (n: esteetilisi) komponente. 4
Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77
Automaatilisust saame vältida treeningutel, sooritades tegevusi, mis on meile ebamugavad. Vastab tõele, et suurepäraste oskuste puhul tehakse tegevust vähemate mentaalsete nõudlustega, aga tegevus peaks sellegipoolest olema teadlikult juhitud ja kontrollitud. 1.6 Mis meid ajendab? Suurepärased tulemused saavutatakse sihipärase treeninguga, mida saab sooritada ainult kire ning erakordse sooviga trenni teha. Kas välimine motivatsioon suudaks panna kedagi tegema rasket ja sihipärast trenni aastaid teha? Uurimustööd toetavad pigem sisemist motivatsiooni. Saavutusvajadus, võim teiste üle, soov olla edukas, ajend ei ole peaaegu kunagi väline. Näiteks ettevõtjad töötavad tihtipeale edasi, hoolimata rikkusest. Sisemine motivatsioon võib olla domineerivaks ajendiks, aga parimad sportlased on kriitilistel hetkedel reageerinud ka välistele motiatsioonidele. Sisemine motivatsioon mõjub kõige
vanemad oma lapse olukorda kontrollima enne, kui laps kuhugi trenni pannakse. Nagu tuli 7 välja autori enda kogemusest, et ta ei tohikskinsellise spordialaga võistlussportlasena tegeleda. 8 1. ÜLEVAADE VIGASTUSTEST KIRJANDUSE PÕHJAL Tänapäeva spordis esineb vigastusi väga sageli, põhjuseks treeningmahu ja intensiivsuse pidev tõus. Vigastuste peamised tekkepõhjused: 1. vead treeningmetoodikas- treeningmahu ja intensiivsuse vale vahekord, liialt järsk treeningkoormuse tõstmine jne, 2. spordivarustuse ja tehnika halb seisukord- valed jalanõud, 3. ebasobivad hügieenilised ja meteoroloogilised tingimused- liiga madala või kõrge temperatuuriga ruum, halb valgustus, 4. sportlaste distsipliinirikkumised,
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2
Tagasiside aitab luua seoseid harjutuse sooritamisel saadud parameetrite ja lõpptulemuse vahel. Positiivsel tagasisidel on osa õpilaste motivatsiooni väljakujunemisele. Negatiivne ja kriitiline kahanda soovi harjutada. Tagasiside 3 otstarvet: toimib kui juht; aitab luua seoseid parameetrite ja lõpptulemuste vahel; võib toimida motiveerivalt. Seostamine pingutuse ja võimetega. Kui osutada võimetele, võib õpilase motivatsioon harjutada ja vaeva näha väheneda. Pingutusega seotud tagasisidel on aga motiveeriv toime. 8. Tagasiside liigid (sisemised, välised, verbaalsed, mitteverbaalsed) 1) Sisemine tagasiside võetakse vastu proprioretseptoritega (keha saab teavet asukoha ja selle muutmise kohta lihaste, kõõluste, liigeste ja tasakaaluelundite kaudu). Õppija saab teabe liigutuse tunnetamise kaudu, õpetaja peab sellele tähelepanu juhtima.
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid