Tasakaalu leidmine hariduses (0)

Püüdke hinnata, mil määral on saavutatud tasakaal ja mil määral on see tasakaalust väljas. Samuti, milliseid eeliseid pakub tasakaalu saavutamine, milliseid probleeme tekitab tasakaalu puudumine või ühe osapoole domineerimine .
+ Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist.
Maakonnal on kindel roll ka olümpiaadide, tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ning gümnaasiumi riigieksamite korraldamises.
Kõigi õppeasutuste juhid valitakse avaliku konkursi korras. Olenevalt asutusest ja omandisuhtest on konkursi väljakuulutaja ning valikuprotseduur erinevad.
Oluliseks koostöövormiks maavalitsustega on kujunenud maavalitsuste haridus - ja kultuuriosakondade juhtidest koosneva Hariduskorralduse Nõukoja tegevus, kelle kaudu vahendatakse koolikorralduslikku informatsiooni, samuti on nõukoja liikmed olnud kaasatud ekspertidena hariduskorralduslike otsuste/õigusaktide ettevalmistamisse.
Ühiskonna ja tööturu vajaduste kooskõlastamiseks on moodustatud kutsenõukogud
Eesti õpilaste tulemused ei sõltu oluliselt ei regionaalsest ega ka sotsiaal-majanduslikust taustast .
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk arendab ja korrastab haridus -, teadus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrku ning juhib ja koordineerib sellealast tegevust Eestis.
Rahvusvahelise koostöö avardamine ning sidemete tugevdamine kolleegidega teistest riikidest on eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks olnud oluline tegevussuund, mis aasta-aastalt on tugevnenud.

• riigil ei ole koolieelseid lasteasutusi ega kohalikul omavalitsusel kõrgkoole. Ülikoolid on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud.
  
• otsustajateks sellistes kohtades on ka inimesed, kes pole reaalses elus päevagi õpetajana töötanud.
  
• Haridussüsteemi kirumine on teema, millega poliitikud hea meelega tegelevad ja seda erinevatel põhjustel. Peamine põhjus on see, et kõik on kunagi koolis käinud ja seepärast arvavad, et seda asja nad tunnevad .
  

Eestis on vertikaalselt tsentraliseeritud haridussüsteem . Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu tasandil juhivad haridussüsteemi Riigikogu, Vabariigi Valitsus ning Haridus- ja Teadusministeerium. Oma kindel roll haridussüsteemi juhtimises on maakonnal, kohalikul omavalitsusel, haridusasutusel. Haridussüsteem ise on ühtne (1 õppekava, kutsehariduse väike osakaal, riigieksamid). Haridussüsteemi korraldus ja põhimõtted sätestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduses. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine.
Haridus- ja Teadusministeeriumi põhiülesanded on riiklike arengukavade väljatöötamine, õigusaktide süsteemi loomine, riiklike õppekavade ja standardite arendamine, riiklik järelevalve ja kvaliteedihindamise süsteemi kujundamine, rahastamise ja riigivara kasutamise planeerimine ja korraldamine, riikliku koolitustellimuse kavandamine, pedagoogide ja noorsootöötajate koolitussüsteemi arendamine, avalikkuse teavitamine haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika alal toimuvast ning rahvusvaheline koostöö.
Haridus- ja Teadusministeeriumi juhivad minister, kantsler ja kolm asekantslerit: kõrghariduse ja teaduse, noorte ja välissuhete ning üld- ja kutsehariduse asekantsler. Ministrile allub otse siseauditi osakond , kantslerile analüüsi-, rahandus-, riigivara-, õigus- ja üldosakond ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused on Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Noorsootöö Keskus.
Maakonna tasandil osaleb haridussüsteemi juhtimises maavanem , kellel on vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele õppe- ja kasvatustegevuse riikliku järelevalve ülesanne. Maavanem (maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade abil) teostab ministri ülesandel lasteasutuste ja koolide üle riikliku järelevalve prioriteetidest tulenevat temaatilist järelevalvet, sh hariduse arengukava koostamine. Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestavad Eesti Vabariigi haridusseadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid . Kohalikel omavalitsustel lasub põhivastutus üldhariduse kättesaadavuse (alusharidusest gümnaasiumihariduseni), koolikohustuse täitmise ning koolieelsete lasteasutuste ja koolide ülalpidamise eest. Halduspiirkonna hariduse arengukavade koostamiseks ja elluviimiseks moodustatakse kohaliku omavalitsuse haridusosakond või määratakse ametisse vastav ametnik .
Tegutsevad kohaliku omavalitsuse, riigi või eraisiku õppeasutused .
Koolides ning kutseõppeasutustes toimib kooli pedagooge ühendav õppenõukogu, kelle ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. Õppenõukogu liikmed on kõik kooli pedagoogid , esimees on kooli direktor (juhataja), aseesimees direktori (juhataja) asetäitja õppe- ja kasvatusalal. Kooli õppenõukogu töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister ning kutseõppeasutuse puhul sätestatakse see kooli põhimääruses.
Mina pooldan üldse Waldorf koolide süsteeme- Waldorf-koolides on õpetus tunduvalt isiksusekesksem kui süsteemis, millega harjunud oleme. Loova lähenemisega õppetööle ning tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele arenevad lapses need isiksuseomadused , mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad.
Iga haridussüsteem on mingil määral ideoloogiline - näiteks Eestis unustatakse ka Kuul käimisest rääkides mainida, et tegelikult on suur kahtlus , et need esimesed fotod on võltsitud.
Erinevate haridustasemete omavaheline koostöö toimub eelkõige nende otsustuste tegemisel, mis puudutavad:
● haridussüsteemi kui tervikut ;
● haridussüsteemi arendamist ;
● teabevahetust;
● eksamite korraldust;
● haridusuuringute arendamist;
● haridustöötajate koolitust ja täienduskoolitust;
● õppematerjalide baasi arendamist.
Huvirühmade kaasamine haridusprobleemide lahendamisse toimub eelkõige erinevate esindajate kogude kaudu. Koolieelse lasteasutuse ning kooli tasandil toimub huvirühmade koostöö eeskätt kodu ja lasteaia/kooli koostöö kaudu
Kohaliku omavalitsuse esindaja hoolekogus osalemine annab kogule omaniku ning piirkondliku huvi vaatepunkti. Muude ülesannete hulgas arutab hoolekogu läbi lasteaia või kooli arengukavad ja annab neile hinnangu, lähtudes antud piirkonna elanike huvidest ning piirkonna sotsiaalse ja kultuurilise arengu sihtidest. Kooli hoolekogusse võivad olla valitud ka gümnaasiumiõpilased.
Olulised üldharidusküsimused (riiklik õppekava, PGS muudatused) arutatakse reeglina läbi sihtrühmade esindusorganitega: Eesti Õpetajate Liidu, Lastevanemate Liidu, Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühendusega, see koostöö toimib nii HTMi kui ka Riigikogu kultuurikomisjoni tasandil. Õppekavade väljatöötamisse on kaasatud Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse, Eesti Lasteaednike Liidu, Õpetajate Liidu ning õppeaineliitude, ainenõukogude, Koolijuhtide Ühenduse esindajad.
Hariduspoliitilisi huvigruppe koondava koguna tegutseb a-st 1995 Haridusfoorum, kes analüüsib regulaarselt Eesti haridussüsteemi olukorda ja arengutendentse ning annab soovitusi haridusstrateegia ja hariduspoliitika kohta. Haridusfoorum levitab haridusalaseid väljaandeid, korraldab uuringuid, kirjastus-, koolitus- ja konsultatsioonitegevust jm lähtuvalt põhikirjast.
http://koolielu.ee/info/readnews/156322/tulevikuoppimise-seminaril-otsiti-lahendusi-hariduse-valupunktidele-eestis