Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve ja Järvakandi (0)

1 Hindamata
Punktid
Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus.
Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald.

Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja Kohtla-Järve linna peamine erinevus seisneb asukohast ja suuruseest. Järvakandi vald asub Rapla maakonnas , aga Kohtla-Järve linn asub Ida-Viru maakonnas. Järvakandi valla pindala on 4,83 km² ja elanike arv on umbes 1300 inimest. Kohtla-järve pindala on 54,02 km2 ja elanike arv on umbes 44000 inimest. Noori on Järvakandi vallas 21% ning Kohtla-Järve linnas 27% (Kohalike omavalitsuste noorsootöö andmebaas ).


Oma töös võrdlesin ma kõigepealt neid asju, mis on minu arvates kõige tähtsamad. Need on rahastamine , nii noorteühenduste ja proektide toetamine , kui ka kogu eelarve, projektide ja toetuste kordade olemasolu omavalitsuses, noorteühendused, mis tegutsevad selles omavalitsuses, asutused, mis on seotud noorsootööga ja tegutsevad selles omavalitsuses, ametnikud, kes koordineerivad selles omavalitsuses noorsootööd, asutused, mis on seotud noorsootööga, noorte osaluskogu olemasolu selles omavalitsuses ning võimalused, mis aitavad noori otsutusprotsessides osaleda ja oma vaba aega aktiivselt veeta.
Rahastamine. Kohtla-Järves on väga mitmesugune noorsootöö toetamine, seda näitab see, kui erinevad summad on erinevatel aastatel suunatud erinevatele valdkonnadele. Kurtna Noortelaagri toetamine kasvas tunduvalt, 2012. aastal oli see toetamine 260 286 eurot, siis 2013. aastal kasvas toetamine juba 283 244 euroni. Veel kasvas noorte spordi, Kohtla-järve Noortekeskuse ja üldharidusürituste toetamine. 2012. aastal anti 256 540 eurot noorte spordi jaoks, 113 365 eurot Noortekeskuse jaoks ning 15 491 eurot üldharidusürituste jaoks, 2013. aastal anti juba 266 670 erurot noorte spordi jaoks, 131 041 eurot Noortekeskuse jaoks ja 17 000 eurot üldharidusürituste jaoks. Peaaegu ei muutunud linna spordiürituste finanseerinine – eelmisel aastal see oli 20 731 eurot, aga sellel aastal on see 20 290 eurot. Tõsiselt vähenes maakondlike noorte ürituste rahastamine, võib öelda, et 2013. aastal seda üldse ei olnud, eelmisel aastal anti 16 716 eurot, millest jäi 572 eurot ja see ongi kõik, rohkem raha selle peale ei eraldata.
Kohtla-Järve Noortekeskuse poolt oli teostatud 2 projekti, mida rahastasid Ida- Vira Maavalitsus (2119 eur), Kohtla-Järve (900 eur) ning MTÜ Eesti avatud Noortekeskus (1152 eur).
Järvakandi valla noorsootööö valkonna kogu finanseerimine on natuke vähenenud, kui 2012. aastal kogueelarve summa oli 25 138 eurot, siis 2013. aastal see summa on 24 027 eurot. Selles vallas ei olnunud Noorteühenduste püsitoetusi, aga olid rahastanud mõned projektid . 2011/2012 aastatel finanseeriti "ESF Kompleksteenus Järvakandi Avatud Noortekeskuses“ (4473 eur). Rapla Maavalitsus ja valla omaosalus andsid kokku 1501,4 eurot projekti "Kõrgseikluspargi esimese etapi rajamine" jaoks. Traumanõukogu ja valla omaosalus andsid kokku 308,9 eurot projekti "Järvakandi noorte ekstreemsport ohutumaks" jaoks.
Järvakandi vallas on praegu projektide toetustena „Valla eelarvest makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“, kuna siiamaani ei ole võimalik korraldada projektikonkursse ja sellepärast siiamaani ei ole projektide korda.
(Kohalike omavalitsuste noorsootöö andmebaas)
Noorteühendused. Kohtla-Järve linnas tegutseb Noorte Aktiviistide Ühing. See on loodud noorte positiivse potentsiaali aktiviseerinemiseks, linna noortepoliitika väljatöötamisel osalemiseks ja konverentside ja muude ürituste korraldamiseks. Selles ühingus on peraegu umbes 80 liiget ja see ühing tegutseb Kohtla-Järve Noortekeskusega koostöös.
(Kohalike omavalitsuste noorsootöö andmebaas)
Järvakandi vallas tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred. Need on  Kaitseliidu juures tegutsevad vabatahtlikud skautlikud organisatsioonid, mille eesmärgid on kasvatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, kasvatada inimesi, kes on iseseisvad, ausad, kes austavad oma peret, loodust, kaaslasi ja arendada omadusi, mis aitavad noori nende tuleviku elus.
( http://et.wikipedia.org/wiki/Kodut%C3%BCtred , http://et.wikipedia.org/wiki/Noored_Kotkad )
Noorsootööga seotud asutused. Kohtla-Järve linnas on kaks peamist asutust, mis on seotud noorsootööga, need on Kohtla-Järve Noortekeskus ja Kurtna Noortelaager (teadagi on teised asutused, näiteks koolid ja huvikoolid). Noortekeskus tegeleb noorsootöö korraldamisega linnas, see on loodud 2004. aastal ning selle eesmärk on noorsootöö arenemine, korraldamine ning tingimuste, mis aitavad noori enda erinevates aspektides arendada, loomine. Noortekeskuse juurde on loodud 3 organisatsiooni: psühholoogide ja sotsiaaltöötajate liit, lastevanemate liit “Harmoonia” ja noorsooorganisatsioon “Noorte aktivistide organisatsioon” Need organisatsioonid tevad koostööd ja täendavad teineteist. Kohtla-Järve Noortekeskuses töötavad direktor , administraator, sotsiaaltöötaja, 3 noorsoootöötajat, projektijuht .

(Kohtla-Järve Noortekeskus http://www.kjnk.ee/ )


Kurtna Noortelaager töötab juba üle 50 aastat ning see korraldab laste suvepuhkust, vaba aja veetmist ja üritusi, nii igasugused peod ja sporditrennid, kui ka konverentsid jne. Laagris on palju võimalusi aktiivse ja huvitava puhkuse jaoks.

(Kurtna-Noortelaager http://www.kurtnanoortelaager.ee/ )


Järvakandi vallas tegutsevad sellised asutused nagu Järvakandi Avatud Noortekeskus, Järvakandi Gümnaasium, Järvakandi Kultuurihall, Järvakandi Klaasimuuseum ja Klaasikoda. Kõik need pakkuvad noortele idasuguseid teenuseid ja tegevused ning töötavad selleks, et noortel olid võimalused enda arendada nii isiklikus, kui ka ühiskondlikus elus. Teenused on väga erinevad, mõned on seotud harudusega ja silmaringi arenemisega( ekskursioonid , lauluringid, kunstiringid jne), mõned aga spordiga ja meelelahustamisega (spordivõimalused, mängud, kino jne)
(Kohalike omavalitsuste noorsootöö andmebaas)
Ametnikud, kes koordineerivad noorsootööd. Kohtla-Järves koordineerib noorsootööd Anna Antson, kes on Kohtla-Järve Linnavalitsuse hariduse vanemspetsialist. Ta tegutseb eetilist meelt arendava ning meelelahutust võimaldava tegevuse kavandamisega, arendamisega, korraldamisega ja koordineerimisega. Veel ta koostab linna arengukava osa, mis puudutab noorsootööd, viib monitooringu läbi ja korraldab noorteüritusi.
Järvakandi vallas koordineerib noorsootööd Sirje Mett , kes on abivallavanem. Lisaks noorsootööle koordineerib ta veel haridust, kultuuri, sporti, avalikke suheteid ning koostab ja juhib projekte.
(Kohalike omavalitsuste noorsootöö andmebaas)
Noorte osaluskogu olemasolu omavalitsuses. Nii kohtla-Järve linnas, kui ka Järvakandi vallas ei ole Noorte osaluskogu, aga Kohtla-Järves tegutses 2011. aastani Noorteparlament.
(Kohalike omavalitsuste noorsootöö andmebaas)
Noorte võimalused. Kohtla-Järves on noortel erinevad võimalused – nad võivad projektides osaleda ning linnaüritustel ja aktsioonidel kaasa aidata. Palju võimalusi annab Noorte Aktivistide Ühing, noored saavad linna elus osa võtma ja noortepoliitikat mõjutada. See ühing organiseerib ja läbiviib üritusi ja projekte. Need noored, kes sinna ei kuulu, saavad osaleda volantääridena projektides ja projektilaagrites, mis on organiseeritud linnavalitsuse poolt. Linnas on erinevad spordiklubid ja huviringid , kus noored võivad nii lihtsalt käia, kui ka osaleda korraldamisel. Noortel on veel õigus ise luua vabatahtlikke noorteühinguid.
Järvakandi vallas saavad noored samuti ise vabatahtlikke noorteühinguid luua, osaleda üristuste ja projektide korraldamises, kasutada huviringe jne, aga neid võimalusi on vähem, kui Kohtla-Järve linnas, kuna noorsootöö finanseerimine Järvakandi vallas on vähem, Järvakandi pindala on vähem ning noori ja üldse elanikke on Järvakandi vallas vähem, kui Kohtla-Järves.
(Kohalike omavalitsuste noorsootöö andmebaas)
Kasutatud kirjandus:
  • Kohalike omavalitsuste noorsootöö andmebaas http://andmebaas.enl.ee.klient.veebimajutus.ee/index.php?action=viewlist&maakond=koik&linnvald=koik&submit=N%E4ita+nimekirja

  • Kohtla-Järve Noortekeskus http://www.kjnk.ee/

  • Järvakandi Noortekeskuse arengukava (2011-2016) http://www.jarvakandi.ee/JarvakandiANK/m-004%20eelnou%20ANK%20arengukava.pdf

  • Kurtna-Noortelaager http://www.kurtnanoortelaager.ee/

  • Vikipeedia Vana entsüklopeedia (Noored Kotkad, Kodutütred) http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht


  • Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus-Kohtla-Järve ja Järvakandi #1 Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus-Kohtla-Järve ja Järvakandi #2 Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus-Kohtla-Järve ja Järvakandi #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ellen Antipenko Õppematerjali autor
    NT rahastamine, noorteühendused, NTga seotud asutused, ametnik, kes kordineerib NTd, noorte võimalused

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Noorsootöö alused ja korraldus
    15
    docx

    Noorsootöö alused ja korraldus

    Noorsootöö alused ja korraldus Noorsootöö põhimõisted: 1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2

    Ainetöö
    Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade
    11
    doc

    Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade

    Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna-Peterburi maanteed. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%. Lasnamäe elanike koguarv, 112 000, moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. (Lasnamäe linnaosa arengukava). Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba

    Keskkonnaõpetus
    laagrikasvataja juhataja eksami materjal
    22
    odt

    laagrikasvataja juhataja eksami materjal

    PROJEKTLAAGER Noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalikõigusliku juriidilise isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva; Noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku

    Kategoriseerimata
    NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
    56
    pdf

    “NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

    Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................

    Ühiskond
    Kamari-äriplaan-
    24
    pdf

    Kamari-äriplaan-

    2015 aastast avanevad MAK 2014-2020 LEADER tegevuse toetused. Sihtrühmana oleme planeerinud :Kohalikud LEADER tegevusgrupid organiseerivad III sektori tegevusi tutvustavad reise, Eesti Külaliikumine Kodukant on töötanud välja oma paketid tutvustamaks III sektorit maapiirkonnas. Oleme sealses projektis oma paketi tutvustanud. Maapiirkonna MTÜ-d-kes soovivad tutvuda teiste MTÜ-de tegevustega. Meie tugevuseks on kahe „Aasta küla „olemasolu Põltsamaa vallas. Paketti on kaasatud ka Pajusi Külaselts. Näiteks juulis külastas Järvamaa grupp : Kus pakkusime Pajusi Külaseltsi tegevusi, Lustivere Külaseltsi ning Kamari Haridusseltsi tegevust, külastati Põltsamaa Roosiaeda, Põltsamaa Käsiteokoda ja veinikeldrit . Sellise paketiga ka sisustatud I päevane reis Põltsamaa piirkonda. Septembris külastab piirkonda ,Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse elukestva õppeprojektiga Grundvig , norrakad, poolakad,

    Kategoriseerimata
    Finantsplaan Kriisiabi
    40
    docx

    Finantsplaan Kriisiabi

    sellega vastavusse. Ümarlaual Türi valla sotsiaalosakonnaga 2.02.2012.a. osales eksperdina ENVL juhatuse liige Eha Reitelmann ja teenuse sihtgrupi MTÜ Emade ja Laste Kaitseks liikmed . Ümarlaudadel tehti kohalike omavalitsuse spetsialistide poolt täiendusi teenusekirjeldusse, millest enamus on teenusekirjelduse lõppvariandi väljatöötamisel arvesse võetud. I Teenuse kirjeldus a) Teenuse kirjeldus (Teenuse valdkond, sisu. Kas tegemist on teenuse arendamise, tegevuspiirkonna laiendamisega või uue teenuse väljatöötamisega? Kuidas aitab

    Äriplaan
    AVALIK HALDUS 2016 kevad
    31
    doc

    AVALIK HALDUS 2016 kevad

    ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ­ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted;

    Avalik haldus
    EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
    92
    pdf

    EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

    kaasa kalapüügi- ja kalatöötlemissektori muutumiseks majanduslikult elujõulisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Läbi renoveeritud sadamate ja logistikakeskuste (külmhoonete) töödeldakse kala inimtoiduks kasutades innovaatilisi ja energiasäästlikke tehnoloogiaid. Läbi kvaliteetsete toodete, piisavate mahtude ja ühisturunduse ollakse konkurentsivõimelised nii sise- kui ka välisturgudel. Kalatoodete tervislikkus, tootearendus ja kohaliku kala parem kättesaadavus on tõstnud Eesti elanikkonna kala- ja kalatoodete tarbimist. Vesiviljeluse toodangu tootmisel kasutatakse väikese reostuskoormusega tehnoloogiaid ning toodang on kvaliteetne ja toodangumaht katab siseturu vajaduse. Välisturgudele sisenemiseks on loodud tootjaorganisatsioonid, tagamaks stabiilset toodangumahtu, ühtset kvaliteeti ning ühist tootearendust. Kalanduse strateegia peaeesmärk aastail 2014 - 2020 on Eesti kalanduse, kui

    Loomakasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun