Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve ja Järvakandi (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus.
Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald.

Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise

Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus-Kohtla-Järve ja Järvakandi #1 Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus-Kohtla-Järve ja Järvakandi #2 Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus-Kohtla-Järve ja Järvakandi #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ellen Antipenko Õppematerjali autor
NT rahastamine, noorteühendused, NTga seotud asutused, ametnik, kes kordineerib NTd, noorte võimalused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Noorsootöö alused ja korraldus

Noorsootöö alused ja korraldus Noorsootöö põhimõisted: 1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2

Ainetöö
thumbnail
11
doc

Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade

Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna-Peterburi maanteed. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%. Lasnamäe elanike koguarv, 112 000, moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. (Lasnamäe linnaosa arengukava). Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba

Keskkonnaõpetus
thumbnail
22
odt

laagrikasvataja juhataja eksami materjal

PROJEKTLAAGER Noorte projektlaager (edaspidi projektlaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalikõigusliku juriidilise isiku (edaspidi projektlaagri pidaja) laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva; Noorte püsilaager (edaspidi noortelaager) – äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku

Kategoriseerimata
thumbnail
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................

Ühiskond
thumbnail
24
pdf

Kamari-äriplaan-

2015 aastast avanevad MAK 2014-2020 LEADER tegevuse toetused. Sihtrühmana oleme planeerinud :Kohalikud LEADER tegevusgrupid organiseerivad III sektori tegevusi tutvustavad reise, Eesti Külaliikumine Kodukant on töötanud välja oma paketid tutvustamaks III sektorit maapiirkonnas. Oleme sealses projektis oma paketi tutvustanud. Maapiirkonna MTÜ-d-kes soovivad tutvuda teiste MTÜ-de tegevustega. Meie tugevuseks on kahe „Aasta küla „olemasolu Põltsamaa vallas. Paketti on kaasatud ka Pajusi Külaselts. Näiteks juulis külastas Järvamaa grupp : Kus pakkusime Pajusi Külaseltsi tegevusi, Lustivere Külaseltsi ning Kamari Haridusseltsi tegevust, külastati Põltsamaa Roosiaeda, Põltsamaa Käsiteokoda ja veinikeldrit . Sellise paketiga ka sisustatud I päevane reis Põltsamaa piirkonda. Septembris külastab piirkonda ,Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse elukestva õppeprojektiga Grundvig , norrakad, poolakad,

Kategoriseerimata
thumbnail
40
docx

Finantsplaan Kriisiabi

sellega vastavusse. Ümarlaual Türi valla sotsiaalosakonnaga 2.02.2012.a. osales eksperdina ENVL juhatuse liige Eha Reitelmann ja teenuse sihtgrupi MTÜ Emade ja Laste Kaitseks liikmed . Ümarlaudadel tehti kohalike omavalitsuse spetsialistide poolt täiendusi teenusekirjeldusse, millest enamus on teenusekirjelduse lõppvariandi väljatöötamisel arvesse võetud. I Teenuse kirjeldus a) Teenuse kirjeldus (Teenuse valdkond, sisu. Kas tegemist on teenuse arendamise, tegevuspiirkonna laiendamisega või uue teenuse väljatöötamisega? Kuidas aitab

Äriplaan
thumbnail
31
doc

AVALIK HALDUS 2016 kevad

ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ­ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted;

Avalik haldus
thumbnail
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

kaasa kalapüügi- ja kalatöötlemissektori muutumiseks majanduslikult elujõulisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Läbi renoveeritud sadamate ja logistikakeskuste (külmhoonete) töödeldakse kala inimtoiduks kasutades innovaatilisi ja energiasäästlikke tehnoloogiaid. Läbi kvaliteetsete toodete, piisavate mahtude ja ühisturunduse ollakse konkurentsivõimelised nii sise- kui ka välisturgudel. Kalatoodete tervislikkus, tootearendus ja kohaliku kala parem kättesaadavus on tõstnud Eesti elanikkonna kala- ja kalatoodete tarbimist. Vesiviljeluse toodangu tootmisel kasutatakse väikese reostuskoormusega tehnoloogiaid ning toodang on kvaliteetne ja toodangumaht katab siseturu vajaduse. Välisturgudele sisenemiseks on loodud tootjaorganisatsioonid, tagamaks stabiilset toodangumahtu, ühtset kvaliteeti ning ühist tootearendust. Kalanduse strateegia peaeesmärk aastail 2014 - 2020 on Eesti kalanduse, kui

Loomakasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun