50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lennupungas
Õppematerjali autor
Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest. "Veel olen laps, kel, nähes lepalindu, kõik meelest kaob," on õhanud Ellen Niit. Imestamine on osa päris väikese inimese maailmast, ent juba kooliealistes või ka veidi nooremates see võime kaob ning kõik ümbritsev teisendatakse mõistuspäraseks.
Kooli stress Kool tekitab ühele koolieas olevale lapsele loomulikult kõige rohkem stressi, nii nagu töötavale inimesele tekitab seda töö. See kõik on seotud ühiskonna mõju ja inimese enda mõttemaailmaga ja sellega, kas inimene laseb sellel stressil tekkida. Raske on mitte alla anda, kui kõik läheb halvasti ja kui koolis on suur koormus. Tekib tunne, et keegi ei mõista sind ja õpetajad peavad ju läbima ainekava sellisena nagu see on ette nähtud ning tundub nagu ka neid ei huvitaks kas laps saab oma hinded korda või ei
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KELA AÜ Bak. II Viivika Kasuk ROUSSEAU ,,EMILE" JA LAPSEKESKSE PEDAGOOGIKA ALGUS referaat Tartu 2009 Kriitika lapsekeskse kasvatuse suhtes on sajandite jooksul vähenenud. Paljugi on muutunud tänapäeval enesestmõistetavaks, mida ta polnud aga lapsekeskse pedagoogika rajaja Jean-Jaques Rousseau ajastul. Rousseau annab meile palju teadmisi, kuidas lapsi võimalikult looduslähedaselt kasvatada. Kuidas alustada ja kuidas ka lõpetada selle lapse õppimisaastad õpetajana (Blanchard, 2000). Annab juhtnööre ja nõuandeid, mida me ka tänapäeval juba ohtralt kasutame, kuid oleme ajajooksul kippunud need siiski unustama. Iga last tuleb võtta isiksusena ja vastavalt vanusele ka harida.
.........................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!"................................................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7
iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asju, mida teised peavad iseenesestmõistetavateks ning ei mõisteta, millal on küllalt. Järelandlikkus on olemas mingil määral igas perekonnas ning see ei tee halba. Vahetevahel järelandlikkus toob ellu värvi ning rõõmu. Kahjulikuks muutub see siis kui järelandlikkus muutub krooniliseks või automaatseks käitumiseks. Mõisted hellitamine ja liigne järelandlikkus ei ole samad mõisted. Hellitatud laps
Mõned lapsed tunnevad niisugustel puhkudel, et nende tahte- ja tegevusvabadust piiratakse ning et nad on ahistatud ja jõuetud (Rogge 2002: 28-30). Pole kahtlust, et inimesel kelle jaoks piiride seadmine lapsepõlves oli lüüasaamine, alandus ja meeleheide, on hiljem raske piire seada ja nendest kinnipidamist nõuda. Inimest mõjutavad nähtavad ja nähtamatud sidemed oma vanematekoduga. Seesugused mõjud võivad olla nii loovad kui pärssivad ja nad püsivad seda kauem, mida visamalt keegi vanamatekodust ja selle tavadset kinni hoiab (Rogge 2002: 32). Laps ei õpi iseseisvust, sõltumatust ja üksteisega arvestavat suhtlemisviisi ilma rituaalide ja piirideta, niisamuti ei saa ta ka vabadust tunnetada ilma korra ja vastutuseta. Lapsega tuleb arvestada, kuid seda ei tohi segamini ajada igale tema soovile ja nõudmisele järele andmisega. Lapsed vajavad selgeid ja kindlaid isiksusi. Kindlameelsuse tunnetamine- mitte selle all kannatamine aitab lastel orienteeruda
Armastust saab näidata erineval moel: füüsilise helluse, lugupidamise ja tunnustamisega või seeläbi, kuidas me lapse eest hoolitseme ja teda toidame. Liiga paljud lapsevanemad jätavad füüsilise kontakti täiesti tahtmatult unarusse, kui laps suureks kasvab. Ja ehkki 14- aastasele võib olla vastumeelt näidata sõprade ees oma emotsioone vanemate suhtes, on ta õnnelik, kui ema või isa teda koju jõudes kallistab. Väikesele lapsele meeldib näha vanemate omavahelisi õrnusi, alles suuremaks saades muutub see talle kohutavalt piinlikuks. Mõnikord võite last asja eest teist taga kallistada ja öelda talle, et ei suutnud soovile vastu panna, kuna ta on nii tore. Kellele ei meeldiks, kui kaasa nii talitaks? Aga võib- olla, kui me ise nii teeksime, siis teeks ka tema! 4 Distsipliin
laps näeb, et tema vanem ja õpetaja omavahel suhtlevad ning hästi läbi saavad. Lapsevanemaid tuleks kaasata aktiivselt ka erinevatesse lasteaia tegemistesse. Nii saavad nad ka osaks rühmast ning ka teised lapsevanemad võtavad nad omaks. Tuleks paluda nende abi ürituste korraldamisel, ekskursioonidel/matkadel osalema kutsuda. Lapsevanematele tuleb näidata, millega tema laps igapäevaselt lasteaias tegeleb, seda näiteks läbi selle, et näidata talle lapse erinevaid kunstitöid. Nii lapsele kui lapsevanemale oleks kasuks, kui nad koos võtaksid eesti keele kursuseid, see näitaks lapsele, et ka vanem on huvitatud eesti keele õppimisest ning et see on vajalik. Eesti keele õpetamine Selleks, et Kreeka lapsele tema jaoks täiesti võõrast keelt hakata õpetama, tuleks alustada lihtsamatest asjadest. Algul tuleb lihtsalt tekitada lapsele rühmas turvatunne, et tal tekiks üldse soov uut keelt omandada. Keele õpetamisel alustaksin mina kõige lihtsamatest asjadest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid