11 Liikmesriikide valitsused kavandavad ELi tasandil Euroopa põllumajanduspoliitika ning seda teostavad liikmesriigid. See on suunatud põllumeeste sissetulekute toetamisele, motiveerides neid samas tootma kvaliteetseid tooteid, mida nõuab turg, ning innustades neid otsima uusi arenguvõimalusi, näiteks keskkonnasõbraliku taastuvenergia allikaid. Hispaania toodab kõige enam oliiviõli, lambaid, autosid, veini, veiseid, masinaid, aedvilja sigu, elektriseadmeid, apelsine, hobuseid, keemiatooteid, nisu, kangast, otra, laevu, suhkrupeeti, jalatseid, kartulit. Hispaania impordib: Nafta ja maagaasi, raske-ja täppismasinaid, autosid, elektroonikaaparaate, masinaid. Hispaania ekspordib: puuviljasaadusi-ja toiduaineid, jalatseid. Hispaania maasikad 12 Toidukultuur
). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aastal. Nüüdki on see täitsa toimiv majapidamine – põldu küll enam ei harita, aga laut on täis tragisid lambaid, vaibakunsti vägevat villast toormaterjali. Lisaks kunstnikule askeldavad ringi talitaja, sulane, perenaine, kelle õlgadel toidutegemine – asjaajamine ikka nagu suurtalus. Teisel korrusel on ka külalistoad, Anu Raua juurest voorib läbi tudengeid ja õpilasi, kes siin Heimtali keskuses rahvakunsti uurivad. Natukene Anust Anu Raud sündis sõja ajal Moskvas – luuletajast isa Mart ja tõlkijast ema Valda olid tagalas
erinevaid häälitsusi. Tema pikkus koos sabaga võib olla kaks meetrit ja kaal ligi 100 kg. Ta suudab ilma hoogu võtmata sooritada 7 m kõrgusi hüppeid. Nii nagu ilves, lööb ka puuma nurru. Puuma jõuab joosta kuni 80 km/h. Ta elutseb troopilistest vihmametsadest, kõrgmäestikest ja okasmetsadest kõrbeteni. Ta sööb peamiselt hiiri, rotte , küülikud ja jäneseid mis moodustavad paljudes piirkondades ta peamise toiduallika. Vahetevahel langeb ta saagiks ka juhuslikke lambaid, mullikaid, põhjapõtru ja muid kariloomi. Poegimishooaeg on veebruarist septembrini. Pärast keskmiselt 92-päevast tiinust sünnib kaljulõhes või põõsastikus paiknevas urus 2-3 tähnilist poega. Tahket toitu hakkavad nad sööma 6- kuni 7-nädalaselt. Alpivesilik Alpivesilik on 6-12 cm pikkune kahepaikne.Ta elab Euroopas. Ta on väike keha, pealt sinine ja altpoolt heleoranz, ning lühike saba. Sigimisperioodil ilmub isase seljale madal, musta-valgekirju hari,
ning sagedasti on põuda. Aasta keskmine temperatuur on 23,5oC, aastane sademetehulk (keskmine) 333mm/a. See on soodne kliima, tegelemaks põllumajandusega. Soodsate niiskusolude ja kõrge temperatuuri puhul on võimalik ka saada kaks saaki aastas. Haritavat maad on 5,3 mln ha, sellest u.80% hõlmavad toidukultuurid. Tansaania toodab: o Kohvi, puuvilla, sisalikiudu, nelki, teed, tubakat, maniokki, maisi, pipart o Eluskarja: veiseid, lambaid, sigu, kitsi, kala o Toiduaineid, sõidukeid (montaaz), tsementi, teemante, soola 8. Metsamajandus ja metsatööstus Tansaanias kasvavad metsad umbes 35913306 hektaril. Metsasuse protsent on 38. Seda on võrreldes teiste riikide metsasuse protsendiga mõõdukalt, aga kuna tegemist on suhteliselt suure riigiga ja kliima, pinnamood pole just parim, on seda Tansaania jaoks vähe. Peamised puuliigid: kamper, aafrika mahagon, kadakas, bambus, mandlipuu,
Seega võibki viimaseks olemist pidada ülekantud tähenduses uuenemiseks, millega kaasneb vanade traditsioonide ja teadmiste unustuste hõlma vajumine. Hiietarga ja kiriku järgimine näitab, et inimestel on vaja eeskuju ja midagi millesse uskuda, olgu see kui absurdne tahes. Hiietark Ülgase ohverdused haldjatele ning külainimeste pimesi uskumine kõigesse, mida Roomas räägitakse, näitab inimeste liigset usaldust. Ei Hiietarga ohverdused päästnud metsa, ega munkade õpetused küla lambaid. Leemet mõistab olukorra irooniat ega pea õigeks ei hiietarga ega jumala järgimist. 6 4.Teose peategelased Leemet Leemeti saatuseks on paikneda metsa ja külaelu piiril ning sellega seoses vastu panna ahvatlustele. Leemetit iseloomustavad mitmed märksõnad, püsivust väljendab ussisõnade õppimine onu karmi käe all. Samas oli poiss uudishimulik, vaatamata armastusele
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und...
Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes - loonusrent, mida tasuti talu toodangus, ja teotöö. Lisaks tuli maksta riigi- ja kirikumaksud. Varasemal ajal olid koormised fikseeritud vakuraamatutes, peale 1816. aastat aga rendilepingutes. 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 tallinna tündrit (kokku u. 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u. 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud - kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pearaha iga tööjõulise meeshinge pealt, mille mõisnik ära maksis ja talupoegadelt teo- või loonusandamina sisse nõudis. Magasiaita tuli anda 0,5 tündrit igast viljaliigist. Vastavalt talu suurusele (külvipinnale) tuli teha teotööd. Tegu jagunes kaheks: 1) korraline tegu, mis sisaldas:
Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2. Inger läks ära ja naasis 5 päeva pärast oma tiine lehmaga. Iisak arvas, et see lehm on varastatud, ent lõpuks ikkagi jäi naist uskuma, et see on Ingeri lehm, sugulaste juurest. Iisak hakkas väsima, ent ehitas ikkagi maja valmis. Loomad pandi hütti elama ja Kõnnumaa rahvas oli seega imekspandavalt kaugele jõudnud. 3. Iisak viis küttepuid linna vms ja vastu tõi kõike, mis neile vaja. Inger oli rikkusest vaimustuses.
takistada roo levikut. Samas ei söö nad rohtu oma sõnnikult, sinna moodustuvad sügisepoole kõrgekasvulise ja lopsaka taimestikuga nn. sõnnikumättad. Hobustele meeldib kõige rohkem kõva ja kindel maa, kuid ka nemad võivad minna vette pilliroogu sööma. Hobused hammustavad madalalt ja kuival maal jääb taimestik madalakspöetud. Hobused söövad ka veisesõnnikulaikudelt ning hoiavad kõrged luht- kastevarre mättad madalaina. Mõnedel rannaniitudel karjatatakse lambaid, sageli koos veistega. Lambad valivad söödataimi nõudlikumalt kui veised. Neile meeldivad taimed süüakse tihti ära päris maapinna lähedalt, ülejäänud taimed jäävad aga kasutusest täitsa välja. Selle tulemusena võib lambaaiast osa olla madalakspöetud, samal ajal kui rohu ja jämedamate liikide seemnekandjad varred on alles ning annavad karjamaale mätliku ja "väljakasvanud" ilme. Lambad söövad tavaliselt ka angervaksa, mille veised ära põlgavad
+ täidab Igavene Tuli päikeseloojangust laupäeva ist aga ka Jumal taeva ja koht koguduse meenutab loojanguni. Ei tohi teha tööd, süüa, tagakiusami maa.." sabati ja usulisi Jumala õmmelda, lambaid pügada, tuld, st usupühad vajadusi kohalolekut kirjutada, ehitada, reisida, tuleb e ajal. menora mõelda Jumalast); karut seadus Jumala ja seitsmeharulin toitumise kohta, koer (kõlblik toit), juutide
III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad 2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII-XVIII sajandil Mõisate liigid: rüütlimõis - eramõisad, mis kuulusid saksa mõisnikele. kroonumõis - riigimõisad, mille riik rentis mõisnikule. pastoraat - väike mõis, kuulus kirikuõpetajale. Mõisamajanduse areng: Eesti kui Rootsi viljaait - Eestist hea vilja välja eksportida, kuna toodang on suur (lähedal ka). Hakati kasvatama musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Transpordiks härjad, söögiks lehmad. Viinapõletamine - viin 2x kallim, kui viinaks aetav vili ja seega üks osa viljast läks viinaks. Talurahva olukord: pärisorjus - isik, kellel pole kodanikule iseloomulikke õiguseid, võeti kui eset. Kujunes välja 13.saj ning selleks, et talupojad teeksid tollase ühiskonna aadlike jaoks tööd. Koormisteks peamiselt teotöö (6 päeva nädalas) ning jagunes 3-ks: 1) rakmetegu 2) jalategu 3) abitegu
Selle perioodi alguseks peavad arheoloogid kammkeraamika kultuuri teket, sel ajal kaunistati savinõusid. Nende asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres kus ukseavad olid alati veekogu poole. Veel vooliti luust ja vahel ka merevaigust väikseid loomakesi, ehteid. 3000.aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavaks tunnuseks olid paati meenutavad kivikirved. Inimesed tegelesid enamasti loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljelusel oli ka suurem tähtsus, kasvatati otra, nisu, kaera. Kalmistud rajati veidi kõrgematele küngastele. *Tartu Ülikool tartu valiti ülikooli asukohaks linna soodsa geograafilise asendi tõttu( Rootsi Baltikuimi valduste keskpunkt). Johan Skytte asutas ülikooli mis avati pidulikult 15oktoobril 1632aastal. Koolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Õppetöö toimus ladina keeles ja õpilasi oli alguses sajakonna ringis
Alused mõjuvad villale hävitavalt. Happeil, ka kõige kangemaid, seda omadust nii suurel määral pole. Kestval mõjutusel ja soolhappe või väävelhappega keetmisel hakkab vill avaldama lagunemise tunnuseid. Lamba villa tüübid Võimalusi, mille järgi villa jagada, on palju. Aluseks võib võtta villa peenuse (villakiu diameeter), villa kiu tüüpide osakaalu villakus, villa värvuse, villakiu pikkuse jne. Villa kvaliteedi järgi jaotatakse lambaid pool-, poolpeen-, pooljäme- ja jämedavillalammasteks. Kõige kvaliteetsemaks villatüübiks on peenvill. Villa looduslik värvus on valge, must, hall või pruun ning see oleneb looma karvkatte värvusest. Lambavillaks, mille tähis on WO nimetatakse ainult seda villa, mis on saadud lammastelt pügamise teel. Tallevilla saadakse kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel ning see on eriti pehme ja siidine. Meriinovill on saadud meriinolambalt ning seda
6 at eKr levis maaviljelus ka Kagu-Euroopa kuivematele ja soojematele aladele. 3 Balkani poolsaare varaseimad põlluharijad elasid kompaktsetes külades. Tuntuim muistis on Bulgaarias asuv Karanovo asula; andis nime Karanovo kultuurile (u 55003300 eKr). Karanovo asulas seal elati varaneoliitikumist kuni pronksiajani, kultuurkiht 12 m paks. Karanovo kultuuri asulakohad olid kasutusel pikka aega. Kasvatati nisu ja otra, loomadest kitsi ja lambaid. Mõned uurijad ei pea Karanovot omaette kultuuriks, vaid üldistavad kogu Kagu-Euroopa selle perioodi kultuurina Starcevo-Körösi kultuuri. (7.5. at eKr või u 55004500 eKr). Kultuur levis laial alal Ungaris (Körös), end Jugoslaavias (Starcevo, Vinca), Kreekas, Bulgaarias, Rumeenias. Starcevo nimimuistis asub Serbias Belgradi lähedal, Doonau põhjakaldal. Piirkonna vanim paikne asustus, elanikud tegelesid veel ka küttimise ja korilusega. Keraamika algul
arengust maha. Ligi poole kaubatoodangust saab Iirimaa põllumajandusest. 85% põllumajanduslikust maast hõlmavad heina- ja karjamaa . Haritavat maad on Iirimaa territooriumist 15%. Suurem osa põllumajanduslikust maast kuulub suurtalundeile (valdavalt üle 40 ha), 6% väiketalundeile. Põhiline on looma-, eriti lihaveisekasvatus. Veiste arvult (u. 7.000.000) ja eluskarja väljaveolt ühe elaniku kohta on Iirimaa Euroopas esikohal. Peetakse ka lambaid (u. 4.000.000, eeskätt maa lääneosas) ja sigu (u. 1.000.000). Põhilisteks põllusaadusteks on nisu (u. 500.000 t), oder (u. 1.500.000 t), suhkrupeet(u. 1.300.000 t), kartul (u 700.000 t) ja söödataimed. Alates 1980. aastatest on tööstus kiiresti arenenud. Peamine energeetiline maavara on turvas, suureneb ka kohaliku maagaasi osatähtsus. Kogu elektrienergiast toodetakse 40% nafta-, 36% maagaas- ja 14% turvaskütusega elektrijaamades ning 10% hüdroelektrijaamades
12 teraviljatalud. Kanadas tegeletakse nii taime- kui loomakasvatusega. Peamised põllukultuurid on nisu, oder, mais, kaer ja rukkis, kõikide nende kultuuride kasvatamisel on Kanada maailmas esikohal. Teravilja kasvatamisega tegeletakse peamiselt Kanada keskosas ja lõunaosas. Loomakasvatusega tegeletakse preeriaaladel ehk lõunaosas. Kasvatatakse peamiselt veiseid, sigu ja lambaid, mille osakaal ei ole maailmamastaapides väga suur. Kanada ekspordib teravilja saaduseid, mille ekspordilt on ta maailma esimeste hulgas. Kalandus küül ei käi päris põllumajanduse alla, kuid riik ekspordib 75% püütud kaladest. Kanada varustab ennast nende põllumajandus toodetega mida ta ise kasvatab (nisu, oder jne.). Riik impordib näiteks kohvi ja üldse kõiki kultuure ja vilju, mis kasvavad soojas kliimas. Kanadas ei esine põllumajandusega seotud tõsiseid keskkonnaprobleeme.
metsikud hobused, gasellid, saakalid, koiotid, kukkurloomad, liivahiired, kobrad, liivaboad, lõgismaod, merelinnud, pelikanid ja flamingod Inimene kõrbes Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Suurem osa neist on rändrahvad ehk nomaadid, kes liiguvad koos karjadega suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on paljaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi, ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kuulsad on araabia tõugu hobused pikkade peenikeste jalgadega väledad ning vastupidavad ratsud. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõrberändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahakadest valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Suvel pannakse telk liivaluite harjale, kus tuul seda päeval jahutab
on efektiivne tehnoloogia, lisaks toetab ka valitsus põllumajandust. Soositakse, et inimesed jääksid maale ja valvaksid näiteks metsasid. 19 5.3 Spetsialiseerumine Norra põllumajandus on spetsialiseerunud lihaloomade kasvatusele ja kalapüügile. Loomakasvatusest on levinud piimakarjad, lambakasvatus, veisekasvatus ja seakasvatus. Rannikul kasvatatakse veiseid, mägedes lambaid. Peamisteks põllukultuurides on: oder, nisu ja kartul. Neid kasvatatakse soojematel ja niiskematel aladel lõunas ja ranniku lähedastel aladel, näiteks Oslo ümbruses 5.4 Põllumajandus saaduste eksport Põllumajanduslikke saadusi eksporditakse väga vähesel määral. 5.5 Keskkonna probleemid Norras kasutatakse põllumajanduses laugematel aladel kuivendamist ja kallakute peal asuvatel põldudel niisutamist. Kuivendamine hävitab ja rikub looduslikke
Küpros on ka populaarne turismiriik. 2000.2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %. Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad. Majanduse alus on põllumajandus. Kasvatatakse õlipuid, tubakat, puuvilja, otra, nisu. Mäginiitudel karjatatakse lambaid ja kitsi. Tööstuses valitseb väliskapital. Kaevandatakse püriiti, vase- ning kroomimaaki jm. Töötevas tööstuses on ülekaalus peamiselt väiksed tekstiili-, naha-, tubaka- ja toiduainete tööstuse (vein ,riis, oliiviõli) ettevõtted; tegeletakse käsitööndusega. Suurimaid käitisi on uus Famagustas asuv metallitorude tehas (32 000 t aastas). Peamised kaubanduspartnerid on Suurbritannia ja SFV. Sissevedu ületab väljaveo
8 Aafrikas, kus kohtuvad Sahara kõrb ning savann, nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev kiire rahvaarvu kasv süvendab seda tulevikus veelgi. Savannides tegeldakse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ja erilubadega jahipidamisest. Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid kohati haritakse põlde. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit,maniokki ja jamssi Põlluviljade saagikust oleneb kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Mägistes savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks
Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar, kardemon, nelk, ingver). Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln. tonni aastas) ja muid mereloomi. (2) 9. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS 14 Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinenud. Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa madalamail lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal
kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. 5.1 Põllumajandus Põllumajandus on levinus enamasti Lõuna-Itaalias. Seal on iseloomulikuks suur tööpuudus, väljarändamine, seda pole suutnud leevendada ka industrialiseerimine ning osaline maa jaotamine. Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu-ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju. Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja ka sigu. Paremad põllumaad asuvad aga põhjaosas. 5.2 Tööstus Tööstus on Põhja-Itaalias esikohal, sest seal paiknevad ka suuremad linnad. Riigi kasinate toorainevarude tõttu iseloomustavad Itaalia tööstust häid oskustöölisi vajavad tööstusharud (auto-, kummi-, aparaaditööstus, peenmehaanika ja tekstiilitööstus). Sadamalinnades on imporditava nafta baasil rajatud suured keemiaettevõtted ning koksibaasid. Suure osa
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdaval...
Tartu Miina-Härma Gümnaasium KANADA Referaat Sirelin Tallo 10A klass Maiu Kaljuorg Juhendaja Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 ...
maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes, Segatalud mõnda saadust hakati tootma müügiks Spetsialiseeritud talud talud ühinesid, müügiks toodeti vaid mõnda saadust, Piimakarjatalud lisaks piimatootmisele silokultuure ja teravilja loomasööduks Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiv kliima, kasvatatakse peamiselt nisu Rantso suur loomakasvatusmajand, lihaveiseid või lambaid, väga suured looduslikud karjamaad, USA-lääneosa, Austraalia, Lõuna-Aafrika, rändav tööjõud Istandus suur taimekasvatusmajand, saadused müügiks ja esmatöötlemine, odav tööjõud Mahepõllundus peamiselt looduslikud väetised ja taimekaitsevahendid Kui niisutatakse muldasid mille aurustumine ületab sademete hulga siis mullad soolduvad. Rannikupüük väikeste paatidega ülekaalus ida- ja kagu-aasias ja teistes arengumaades Avamerepüük
Mõisate majapidamisel tähtis viljaeksport, viljakultuurideks talirukis, oder, kaer ja nisu. Viinapõletamine, kuna viina hind oli kõrgem kui vilja, siis umbes kolmandi saagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka hoogne metsaraie. Viinapõletamise õigus ainult mõisnikul. ,,Liivimaal sajab hõbedavihma" viinapõletamisel saadav sissetulek; peamiselt turustati Venemaale. Talupõldudel kasvatati teraviljale lisaks ka hernest, naerist ja lina. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu. Lindudest peeti kanu ja hanesid. Veo- ja künniloomaks oli härg, andis sõnnikut ja ka liha toiduks. Talus ka üks hobune. Lehm lihaloomana. Talupoegade maksukoorem ja kontroll maksude üle Mõisale koormised seisnesid teotöös mõisapõllul, arvestust peeti vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus tööjõulise talupere suurusest. Tööjõu kasutamise eest maksis mõis riigile makse, arvestati adramaade järgi. Adramaarevisjon- pandi kirja töövõimelised talupojad
usutraditsiooni kujunemist on mõjutanud; juhtis rahva välja Egiptuse vangipõlvest. Saalomon,- Taaveti poeg, Iisraeli kuningas u 970-928 eKr, oli eriti tuntud tarkuse poolest Taavet- Iisraeli riigi rajaja, Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas, keda peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. algus (arvestades Taavetist) umbes 1000 eKr. Egiptuse vangipõlv ja Tõotatud Maa *Tõotatud maa- on juutide pühamaa, millest Jumal rääkis Iisraeli rahvale * Kord lambaid karjatades ilmutas Jumal end Moosesele põlevas põõsas ning käskis tal päästa juudid Egiptuse orjusest. Mooses juhtis rahvast 40 aastat kõrbeteekonnal, mis pidi viima nad tõotatud maale. Selle ajal andis Jumal Siioni mäel Moosese vahendusel Iisraeli rahvale seaduse: juudid usuvad, et nad on valitud rahvas, kellele Jumal on andnud seaduse kaudu teada oma tahte. tänapäeva Iisraeli probleem *1948. aastal jagas ÜRO Palestiina territooriumi juutide ja araablaste vahel ära
pöörama ning oma kohale jõudma. Esimesena tagasi jõudnud rida on võitja ning võitjale plaksutatakse. 2.2. Kadripäev Kirikukalendris on kadripäev Püha Katariina surmapäev ning seda tähistatakse 25. novembril. Eesti rahvakalendris tähendas kadripäev aga talve algust. Kadripäeval lõppesid tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd. Keelatud oli igasugune villane töö ketramine, kudumine, nõelumine et mitte kahjustada lambaid. Lammaste pügamine see-eest oli aga soovitatav. Peamine oli kadripäeva eelõhtul sandiks käimine. Kadrisantideks olid vallalised külanoored, algselt tüdrukud, hiljem ka noormehed. Sageli olid nad vastassugupoole rõivas ning rõivad olid puhtad ja valgest riidest. Kadrisid kostitati toidukraamiga. Sarnaselt mardipäevale on ka kadripäeva tuntuim mäng ,,Laske sisse kadrisandid", mille saatel kadrid end tuppa laulda üritasid. Kadrid laulsid rohkem kui mardid. Kui sandid tuppa
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
(riik omast kapitalist suudab toetada põllumajandus 100 euroga ühe hektari kohta). Põhilised põllukultuurid on nisu, oder, kaer, õliraps, mais loomasöödaks, kartul ja suhkrupeet. On ilmnenud ka uued põllukultuurid- linaseemned õli tootmiseks ja kanep kiudude tootmiseks. Põhiliste karjaloomadena kasvatatakse veiseid, kanu (Suurbritannia 23 on kodulindude kasvatamisel teisel kohal Euroopas, Itaalia on esimene) ning lambaid. Põllumajandust toetab Euroopa Liidu põllumajandussektor. Ühendkuningriik on säilitanud oluliselt, kuid nüüdseks tunduvalt vähenenud, kalatööstuse. Kalalaevastikud, asukohad on põhiliselt sadamalinnades, nagu Kingston upon Hull, Grimsby, Fleetwood, Great Yarmouth, Peterhead, Fraserburgh, ja Lowestoft, käivad kala püüdmas kaugel avamerel, nagu näiteks heeringat. Kuna 60% ulatuses suudab Suurbritannia oma toidu küsimused ise rahuldada, siis ülejäänud 40% imporditakse
viljakus niisutussüsteemist, samas aga uhub tulvavesi pinnase kergesti minema. Ökoloogiliselt jaguneb piirkond kolmeks kuivas parasvöötmes kasvavad põõsad ja kõrrelised. Puud on enamasti inimkätega istutatud. Põllumajanduses kasvatatakse nisu, maisi, otra, virsiku, aprikoosi ja mandlipuid. Sub-Alpi vöötmes kasvavad puud näiteks kased ja kõrrelised. Selles piirkonnas on levinud peamiselt karjatamine mistõttu metsad on suures osas hävitatud. Alpivöötmes kasvatatakse peamiselt lambaid ja kitsi vabapidamisel. Piirkond on ka ohustatud taime-, linnu-, ja loomaliigirikas. Organiseerimatu karjakasvatuse ja klimaatiliste tingimuste tõttu on taimestik suures osas hävinud. Metsade kadumine soodustab nõlvadel maalihete teket. Võrreldi inimeste tähelepanekuid 1980. aastal toimunud Tudkin Nullah üleujutusele eelnenud ilmale 2006. aasta Khalti järve seisukorraga. Kuna tingimused olid sarnased,
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
4 suuremat raamatut, ja mida sisaldavad SEADUSERAAMAT- Loetletakse elu eri tahke puudutavaid seadusi ja juhtnööre. Osa seadusi puudutab käitumist ja kõlblust, osa riigi juhtimist ja ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piibl...
nii suure menu saavutanud, pelgast lambapiimast valmistatud sinihallitusjuust. Suurepäraseid sinihallitusjuuste on teisigi: Itaalia Castelmagno ja Gorgonzola, inglaste Stilton ja Blue Dorset, Taani Danablu (Blue Danish) ja Blå Castello (sisaldab nii sini- kui valgehallitust), Portugali Castello Blanco, Prantsuse Vendõme Bleu, saksa Edelpilzkäse. 7.1 Legend sinihallitusjuustust Legend räägib loo noorest lambakarjusest, kes pidas oma lambaid Massif de Combalou jalamil. Ükskord oli ta parasjagu koopas puhkamas ja hakkamas sööma oma lõunaeinet mõnus tükk rukkileiba lambajuustuga , kui nägi möödumas veetlevat karjatüdrukut. Ta pistis ruttu oma juustuleiva koopanurka ja jooksis neiule järele, unustades oma lõuna päris ära. Noor tuulepea leidis oma leiva mõne kuu pärast. Ta märkas, et söök on kõdunenud: leib oli tõmbunud siniseks ja lambajuust oli kaetud rohekas-siniste soontega
tegemist, veeretavad nad niisuguse keerulise asja pigem teiste kaela.." · ,,Ka viljamoolok nõuab ohvreid, lähemalt ja kaugemalt on alatasa kuulda, kuidas üks või teine allalaskja huugavasse trumlisse kukkunud ja masin õlesasi seas õnnetute püksiharusid või pintsakukäiseid välja sülitanud. Ta ei pea midagi eneses nagu meri, vaid jahvatab kõik ühesuguse ägedusega sasiks." · ,,Aiastel on naised alati meeste varju jäänud, lambaid püganud, ube kõdritsenud ja vaikselt hingusele läinud." · Taavet oli uhke ja ei tahtnud laenu kellegilt võtta ega paluda, seepärast tekkisid talle võlad. (,,Taavet pole sugugi kitsi mees, kui mängus on au, olgugi et on ise ajuti raskustes." KOLMAS TANTS: ( Saksa okupatsioon u. 1941-1944) · "Tohutu rehepeksumasin on käima pandud, seda ei suuda keegi peatada, ja temast tuleb välja ainult sasi." · Maa ja vilja probleem.
tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles. Gyges ja võlusõrmus: ta oli lüüdia karjane kes leidis võlussõrmuse.ta kasutas seda headel eesmärkidel.algul tõestas ta et leiab vargad kes karjas lambaid käivad varastamas (need olid 2 teist karjast) aga ta ei reetnud neid lootes et seda enam ei kordu.ühel õhtul kuulis ta mehi midagi rääkis, ta pani sõrmuse sõrme , keeras seda ja siis ta kuulis et plaanitakse kuningakojas rõõvida varakambrit.ta tahtis minna kuninga jutule ja talle seda rääkida.kuningas oli algul umbusklik aga tabades vargad otse teolt oli ta gygese kohe valmis oma paremaks käeks võtma, ta küsis talt nõu paljudes asjades
● Pastoraadid e kirikumõisad- eelmistest väiksemad, kirikuõpetajatele elatist andvad mõisad “Eesti on Rootsi viljaait”- Eesti oli Euroopa põhjapoolseim riik, kus sai vilja kasvatada piisavalt, et seda saaks ka välja vedada. Teravilja veeti Eestist peamiselt Rootsi, sest Rootsi halb maastik ei võimaldanud kasvatada piisavalt. ● Kariloomade kasvatus taludes- musta villaga lambaid, kitsi ja sigu toiduks; kanu, härgasid tööloomadeks ja lihaks; vähemalt 1 hobu vankri ette, lehmasid (lihaks) ● Talupoegade õiguslik olukord enne reduktsiooni- taaskehtestati sunnismaisus, pärisorjus ● Talupoegade õiguslik olukord Rootsi aja lõpul (riigimõisate talupojad)- Majandusreglement(...), Vakuraamatud (sinna läks kirja, kes kui palju koormisi maksis),
nägi und, mida oli varemgi näinud. Ta pani tähele, et enamused lambad ärkasid temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva
loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti kohapeal. Põllumajanduse kõrval hakkas arenema ka käsitöö, kuid polnud eriti arenenud. Aja jooksul hakkasid tööriistad arenema ning põlluharimine muutus kergemaks. Enne põlluharimise levikut oli olnud ainsaks koduloomaks koer. Nüüd hakati aga loomi pidama nii toidu kui ka kehakatte saamiseks, kuid jahtimine oli siiski veel kõrgel kohal. Esmajoones hakati kasvatama lambaid, kitsi, sigu ja vähemal määral ka veiseid. Nagu karjakasvatus, oli põllumajandus alguses kõrvaline ja väike jahinduse kõrval. Kusagil asula lähedal raiuti või põletati maha väike tükk metsa ning kohendati mulda kõblastega. Maalapile külvati otra, millele ajamööda lisandus nisu. Ka naeri kasvatamine ulatub põlluharimise algusaega. 8
Vanalinna Hariduskolleegium Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- E...
Looduslikud tingimused varieeruvad suuresti põhjast lõunasse. Tegevusala iseloomustavad võrdlemisi väikesed, hästi haritud talud, mis on kõrgelt mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse. Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus: peetakse veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses. Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Maa põhjaosas peetakse aga põhjapõtru. Mullad on peamiselt leetunud ja gleistunud ning väheviljakad. Pilt 12. Norra maakasutus 11. Metsandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist. Kaarti vaadates on näha, et riik on hea metsanduse
Korrapärase mereliikluse alguseni 15.-16. saj oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, Sise-Aasia ja Vahemeremaade vahel. [1] 1.1 Pikk Müür Kui riigid sõdisid, ehitasid inimesed enese kaitseks riigi sees võimsaid müüre. Kuid ka vaenlased väljaspoolt Hiinat olid pidevaks ohuks. Sajandeid olid põhjast tulnud hõimud rikkunud põllumeeste rahu, röövides nende viljasaake, naisi ja lapsi. Need hõimud olid nomaadid, kes ajasid loomakarju, lambaid ja kitsi, ühelt karjamaalt teisele, ratsutades kiirelt jälitajate eest ära. Hiinlased hakkasid ehitama kaitsepiirdeid, et hoida vaenalasi eemale. Qin Shi Huangdi , Hiina esimene keiser, käskis alamatel kokku tulla ja pikendada müüre mööda põhjapiiri. Lõpp tulemuseks on legendaarne saavutus kaitsemüür, mille pikkus olevat olnud üle 10 000 li. Paljud töölised surid müüri ehitadaes ja üks hiina aja loolane on seda nimetanud ´´maailma pikimaks
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
c) Enam arenenud loomakasvatusharud (valdavalt millistes piirkondades). d) Kas mõne loomakasvatuse arengult on maailma esimeste hulgas? a) Peamiselt kasvatatakse teravilja, siis suhkrupeeti ja kartulit. b) Sveits ei ole mõne kultuuri kasvatamisel maailma esimeste hulgas, sest esiteks ei ole riigil palju põllumaad ja teiseks, nad tegelevad rohkem teiste majandusharudega, nagu tööstus ja teenindus. d) Loodeosas kasvatatakse sigu ja kaguosas peamiselt lambaid. d) Ei ole, sest nad ei huvitu loomakasvatusest. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? a) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise? b) Milliseid tooteid ekspordib? a) Varustab end ise teravilja, suhkrupeedi ja kartuliga. b) Eksporditakse seemneid, toiduaineid, peamiselt liha- ja piimasaadusi. 5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
TALU on maal elavate inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus . SPETSIALISEERITUD SUURTALU on kõrgtootlik taluvorm , mis kujuneb segatalust spetsialiseerumise , liitumise või maaredormi käigus ( nt nisu , mais , suhkrupeet , köögivilja , seakasvatus , piimakarja , puuvilja , mesinduse jne talu ). RANTSO on suur loomakasvatusmajand , kus loomi (eelkõige lihaveiseid , lambaid ) söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel . ISTANDUS - on taimekasvatusmajand , mis tegeleb troppiliste kultuuride ( teepõõsas , kohvikakao- puu , banaanid ) peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega . MONOKULTUURIDE KASVATUS on ühe kultuuri pidev viljelemine samal külvikorraväljal või põllul , see mõjub kahjulikult mullaviljakusele ning soodustab taimehaiguste ja kahjurite levikut .
künkalagedel ja-nõlvadel, niidud ja karjamaad on orgudes, lohkude põhjas ja madalamatel nõgusamatel aladel, vaheldudes kasutamiseks kõlbmatute soo- ja rabalaikudega. Kolmekümnendate alguses oli Karulas põllumajanduslikult kasutatavat maad umbes 60%. Sajandi esimestel kümnenditel kasvatati siin sagedamini põldheina ja teravilja, aga ka kartulit ning harvem kaunvilju ja söödajuurvilju. Loomakasvatuses oli peamine veisekasvatus, kuid kasvatati ka sigu, lambaid ja kanu. Samuti tegeldi mesindusega. Kala püüti suurematest järvedest ning peamiselt talvel omatarbeks. Olulisel kohal elatusallikana on olnud ka metsa ülestöötamine ja vedu. [11] Karulas tegeletakse ka Keskkonnaharidusega. Karula rahvuspargi külastuskeskuse ruumides on loodud haridustööks soodsad võimalused. Samuti on head tingimused õuesõppeks nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Programmide läbiviimisel õppe- ja matkaradadel
Anerahu, Langekare ja Ankrurahu) ka Kaevatsi ja Heinlaid. Kaevatsi laid on madala veeseisu korral ka jala kergesti ligipääsetav ning pakub seetõttu huvi matkajatele-puhkajatele. Laidude kaitseala asutati vabariikliku kaitsealana 1971. aastal, et kaitsta sealset liigirikast taimestikku ja linnustikku. Liigirikkus on ilmselt olnud seotud ka laidude traditsioonilise kasutusega. Asustatud laidudel leidus nii põllu-, heina- kui karjamaad. Praegu niidetakse endisi põlde ja karjatatakse lambaid vaid Saarnakil, Hanikatsil ja Kaevatsil, mis sellest hoolimata üha enam võsastuvad. Heinlaid on peaaegu täiesti metsa kasvanud. 8 KÄINA VALLAS asub 4 väärtusliku maastikuga ala. Kõige tähtsaim neist on Kassari. Kassari ala hõlmab tervet Kassari saart koos Reigi saare ning osaliselt ka Käina lahega. Kassari on üldiselt tasase reljeefiga
Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid. Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks. 17 Tiiu Taplas 8. Metsamajandus ja metsatööstus Kanadas on väga suur osa metsa kasutusel kütteks ja tööstuslikuks puit materjaliks. Metsa on Kanadas suur osa. Puitu kasutatakse väga palju mööbli, kütte ja väljaveoks. 18 Tiiu Taplas 9. Tööstuslik arengutase
kitsamas ringis. Navitrolla ateljees on näha üha uusi alustatud ja lõpukorral pilte, kuid kunstnik ise on kogu aeg kuhugi kadunud, ta mitte ei lahustu oma loomingus, vaid teda lihtsalt enam pole. Ta teab, mis on ilu. Eesti vanasõna ütleb küll, et pill tuleb pika ilu peale, aga sellist ilu Navitrolla ei tee ega tahagi teha. Navitrolla elab Lõuna-Eestis ühes paksus metsas suure kuuse lähedal. Tal on seal palju lehmi, lambaid, hobuseid ja muid loomi, lisaks veel ohtralt taimi. Et oma loomadele ja taimedele süüa osta, peab Navitrolla kogu aeg pilte tegema. Käed-jalad on tal kogu aeg tööd täis, aga Navitrolla ei kurda. Ta armastab oma tööd. Loomi ta eriti ei armasta, aga nii on juba kord läinud. Aja möödudes levis Navitrolla piltide kuulsus ja teda kutsuti üle maailma näitusi tegema. Ta tegi näitusi Soomes ja Saksamaal, Rootsis ja Rumeenias, Inglismaal ja Itaalias, Lätis ja Prantsusmaal ning
ja karjamaad on orgudes, lohkude põhjas ja madalamatel nõgusamatel aladel, vaheldudes kasutamiseks kõlbmatute soo- ja rabalaikudega. Kolmekümnendate alguses oli Karulas põllumajanduslikult kasutatavat maad umbes 60%. Sajandi esimestel kümnenditel kasvatati siin sagedamini põldheina ja teravilja, aga ka kartulit ning harvem kaunvilju ja söödajuurvilju. Loomakasvatuses oli peamine veisekasvatus, kuid kasvatati ka 11 sigu, lambaid ja kanu. Samuti tegeldi mesindusega. Kala püüti suurematest järvedest ning peamiselt talvel omatarbeks. Olulisel kohal elatusallikana on olnud ka metsa ülestöötamine ja vedu. [11] Karulas tegeletakse ka Keskkonnaharidusega. Karula rahvuspargi külastuskeskuse ruumides on loodud haridustööks soodsad võimalused. Samuti on head tingimused õuesõppeks nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Programmide läbiviimisel õppe- ja matkaradadel lahendatakse erinevaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
