Kreeka mütoloogia (0)

Iason ja Medeia : Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur . 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast , Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia.
Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenijad pidid seda kaugelt käsitsi tooma. Kui Zeus ja jõejumal Asopos läksid riidu kasutas kuningas seda ära. Ta palus jõejumalalt vett ja vastutasuks reetis Zeusi peidukoha. Zeus nuhtles selle eest Asopost ja hiljem pööras oma viha Sisyphosi poole. Zeus saatis talle külla surma, kuid kaval kuningas püüdis allilma viija kinni ja pani lukutaha. Sellest hetkest ei heitnud keegi maailmas hinge. Varsti päästis Ares surma välja ja too vedas kuninga allilma. Mees suutis veel kavalusega maapeale tagasi saada, kuid jumalad karistasid teda: ta peab allilmas mäest üles veeretama hiigelsuurt marmormürakat ja alati peaaegu tipus veereb see taas alla.
Oidipus : Laiose poeg, kellele ennustati, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Ilmselgelt läks see ennustus ka täide. Kui Oidipus oli väga väike, saatis isa ta karjasega mägedesse ja käskis tappa, karjane halastas. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks. Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel  Oidipusele , et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse , lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles.
Gyges ja võlusõrmus: ta oli lüüdia karjane kes leidis võlussõrmuse.ta kasutas seda headel eesmärkidel.algul tõestas ta et leiab vargad kes karjas lambaid käivad varastamas (need olid 2 teist karjast) aga ta ei reetnud neid lootes et seda enam ei kordu.ühel õhtul kuulis ta mehi midagi rääkis, ta pani sõrmuse sõrme , keeras seda ja siis ta kuulis et plaanitakse kuningakojas rõõvida varakambrit.ta tahtis minna kuninga jutule ja talle seda rääkida.kuningas oli algul umbusklik aga tabades vargad otse teolt oli ta gygese kohe valmis oma paremaks käeks võtma, ta küsis talt nõu paljudes asjades.ühel õhtul nägi ta unes et kuningas tapetakse ja tema peale aetakse süü,ta läks kuningakambrisse ja nägi kuidas kuningale positsiionilt lähedal olevad inimesed ta ära tapsid , ja rääkisid samalajal et ajavad süüs gygese kaela.kuninga mõrvanute pealik ütles järgmisel päeval et süüdi on gyges , aga gyges selgitas kungingannale oma muret ja käskis kõik mehed lossist kokku kutsuda oma möökadega(nimelt mööga ots jäi pealikult kuninga sisse, murdus ära vms).õukonna arst leidis haavast tükikese rauda mis sobis pealiku möögaga täpselt.gygeseset sai kuningas ja surres maeti ta koos sõrmusega maha
Trooja sõda: Hästikindlustatud Trooja linnas, mis asus Väike- Aasia ranniku lähedal, valitses kuningas Priamos. Üks tema poegadest, Paris , olevat Sparta kuninga abikaasa, ilusa Helena, ära röövinud, mida Kreeka kuningad ei võinud andestada . Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus 'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odysseus 'ege sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. Nii ühelt kui teiselt poolt astusid üles kangelased, pidades kahevõitlust. Nii võidelnud Achilleus ja Trooja kangelane Hektor , Parise vend. Viimane neist langenud ägedas võitluses. Mitte kaua peale Hektori surma langes ka Achilleus Parise käe läbi. Suur oli kreeklaste kurbus. Alles kümnendal aastal said nad linna kavalusega kätte. Kaval Odysseus lasknud suure puuhobuse ehitada, mille kõhtu paigutatud 30 osavat sõdurit. Ülejäänud sõdurid purjetanud laevaga merele. Troojalased arvasid, et kreeklased on sõja lõpetanud, olles sealjuures huvitatud puuhobusest. Neile seletas üks mahajäänud kreeklane , et hobune olevat ehitatud Trooja kaitsejumalale lepitusohvriks. Tarvis olla hobune tervelt linna viia ja linn saavat võitmatuks. Troojalasi olla küll hoiatanud preester Laokoon , kuid tagajärjetult, sest merest olla tulnud kaks madu ja mässinud endid Laokooni ja ta kahe poja ümber. Troojalased lõhkunud osa müüri maha ja viinud hobuse linna. Öösi roninud kreeklased hobuse seest välja, avanud linnaväravad ja lasknud merelt tagasi tulnud sõdurid linna. Kreeklased süütasid linna põlema, tapsid troojalased maha ja sõitsid rikkaliku sõjasaagiga ja suurtsugu sõjavangidega koju.
Herakles : Zeusi ja sureliku naise Alkemen poeg. Tema 9+3 vägitegu olid järgmised:

Nemea lõvi  tapmine (haavamatu metsloom)

Lerna hüdra tapmine (maha raiutud pea asemel kasvas kaks uut, põletas tulega ära raiutud koha)

Keryneia hirve kinnipüüdmine

Erymanthose metssea kinnipüüdmine

Augeiase tallide puhastamine

Stymphalose lindude tapmine

Kreeta sõnni kinnipüüdmine

Diomedese hobuste äratoomine

Hippolyte vöö äratoomine

Geryoni kariloomade äratoomine

Hesperiidide  õunte äratoomine

Kerberose äratoomine
Hüdra tapmist Eurystheus ei arvestanud , sest Heraklest abistas tema sõber Iolaos. Augeiase tallide puhastamine ei sobinud sellepärast, et Herakles oli eelnevalt tasu suhtes kokku leppinud. Antiigileksikoni järgi lubati Heraklesele tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele. Herakles suri oma naise vea tõttu. Ta pani selga kentauri verega üle kaetud särgi, mis põletasid Heraklese kehas ära nii kondid kui ka vere.
Prometheus : Vormis savist esimese inimese, Pallas Athena puhus sellele elu sisse. Inimesed ei teadnud , kuidas kasutada hinge. Prometheus õpetas neid töötama, ehitama ja elama. Näitas kätte toormaterjalid ja tööriistad, arstirohud. Zeus sai kurjaks, tahtis, et inimesed Jumalaid kummardaks ning soovis ohvreid. Prometheus tekitas 2 hunnikut, ühes liha, teises rasv ja kondid, Zeus valis rasva ja kondid. Zeus ei jätnud seda karistamata, võttis inimestelt tule. Prometheus varastas tule tagasi. Zeus sai teada, käskis teha ilusa tüdruku ning ta maale saata, tüdrukuga saatis kaasa hädad ja haigused. Prometheus aheldati kõrge kalju külge Kaukasuse mägedes. Ta ei palunud armu, kandis oma karistust. Määras hiiglasliku kotka Prometheust piinama. Tema vabastas sealt Herakles, kes kuldõunade järgi läinud ning lasi kotka maha. Et Zeus oleks lepitatud, hakkas Prometheus kandma raudrõngast Kaukasuse kalju tükiga ümber sõrme.
 
Phaethon : Sõbrad ei uskunud, et ta isa on päikesejumal, läks emale kurtma, ema lubas isale külla minna. Helios oli ta isa. Phaethon kurtis, et keegi ei usu teda, isa pakkus, et soovigu soov. Soovis päikesevankriga sõita. Isa ei tahtnud, selgitas riske ja värke, poisil savi. Jumal ei võinud oma lubadust murda. Helios määris poja kokku võlusalviga, et see ära ei põleks. Andis näpunäiteid, et peab sõitma maa ja taeva piiril. Hobuseid said aru, et võõras juhib ning läksid hulluks. Kõikjal, kus vanker maale lähedal oli, lõid leegid loitma. Linnad, põllud, rohi põlesid tuhaks. Aafrikas põlesid inimesed neegriteks ja tekkisid kõrbed. Piinatud Maa saatis palveid Zeusile , Zeus lasi piksenoolega Phaethoni alla ja ta suri. Näkineiud matsid ta.Ema leidis poja haua, kurvad õed muutusid puudeks, pisarad tardusid merevaiguks. Räägitakse, et õhtul, kui päike on looja läinud, voolavad tähtedest pisarad, inimesed ütlevad, et see on kaste.
 
Orpheus ja Eurydike: Orpheus oli laulik , keegi ei suutnud laulule vastu panna. Inimesed nutsid ja naersid vastavalt sellele, milline oli tema laul. Tema laulu tulid kuulama ka jumalad. Orpheus armus näkineidu, viis ta koju ja võttis naiseks . Orpheus läks kodust ära, Eurydikel hakkas igav ja ta igatses oma sõpru ja najaate. Ta läks neile külla. Mürgine madu hammustas teda, ta suri. Orpheus oli kurb = terve riik oli kurb. Orpheus otsustas minna allilmariiki. Ta laulis kurvalt , kõik asjad näitasid talle teed allilmariiki. Kerberos , kolme peaga koer, ei suutnud ka laulule vastu panna ning lasi elava surnute riiki. Otsis valitsejat, leidiski Hadese. Palus Eurydiket tagasi, laulis ning Hades lubas seda. Tingimus oli,et teel välja ei tohi Orpheus naist vaadata, sest et siis ta kaob igaveseks, Orpheus ei pidanud sellest kinni ning Eurydike kadus . Teel tagasi koju kohtus ta purjus naistega , keda ärritas ta kurb laul. Need hakkasid teda kividega loopima, metsikute naiste kisa lämmatas Orpheuse laulu ja kivid tabasid teda. Ta suri. Eurydike ja Orpheus kohtusid allmaailmas. Orpheuse keha maeti muusade poolt, pea ujus jões. Jõe lained kordasid Orpheuse laulu ja sellest ajast peale laulavad jõed seda, mida Orpheus neile kunagi laulis.
 
Midas : Väike-Aasia Früügia kunnigas. Dionysose suur austaja. Ta oli väga upsakas, arvas , et on kõiketeadja, ta oli väga rikas. Kord viisid talumehed kuninga juurde purjus vanamehe, kes kõige ilusamad ja suuremad kobarad ära sõi(viinamarjad). Midas tundis vanamehes ära Dionysose kaaslase Silenose. Midas korraldas peo, läksid tsüklisse 10 päeva,10ööd. 11ndal päeval korraldas Midas pidutsejatest rongkäigu, Silenosele kinkis eesli . Midas viis Silenose tagasi veinijumala kätte ning Dionysos palus tal soovida . Midas soovis, et kõik, mis ta puutub, muutuks kullaks. Soov läks täide. KÕIK muutus kullaks. Toit, joogid jnejne, Midasele jõudis kohale, et see soov viib ta hauda. Midas otsis Dionysose üles ja palus, et ta vabastaks ta piinadest. Dionysos käskis minna Paktolose jõe äärde ja sukelduda, et vesi õnnetu soovi maha peseks. Läks pesi, sellest ajast peale inimesed hakkasid jões kullaliiva leidma. Midas jalutas ringi ja kuulis kuidas Paan(mingi karjamaade jumal ors) puhus roost vilepilli .  Paan nägi, kudias tema laulukest nauditakse ning palus mäejumala Tmolose vahekohtunikuks, et too otsustaks , kumb mängib paremini, kas muusade juht Apollon või Paan. Tmolos valis Apolloni. Midas kui "kõiketeadja" oli selles valikus pettunud ning andis oma arvamusest ka Apollonile teada. Apollon astus Midase juurde ja võttis ta kõrvad pihku ning muutis need eeslikõrvadeks. Kodus sidus ta pähe omale turbani. Juuksed ei mahtunud ära, kutsus teenri ja avaldas saladuse . Teener ei tohtinud saladust avaldada. Te ei suutnud, läks linna taha jõe äärde, kaevas augu ja sosistas sinna auku "Kuningas Midasel on eeslikõrvad". Ajas augu mulda täis. Aasta pärast kasvasid sinna kõrkjad, mis sosistasid seda saladust edasi.
 
Tantalos : Lüüdia kuningas. Temast rikkamat polnud. Tal lubati jumalatega lauda istuda. Ta arvas, et ta ei erine jumalatest millegi poolest. Ta arvas, et on kõiketeadja. Üks poiss varastas Zeusi templist kuldkoera, Tantalos peitis selle oma lossi. Preester läks sinna ning ütles, et valitsejatel pole kombeks mesti lüüa varastajatega, andku kuju tagasi. Tantalos väitis, et temal seda pole. Jumalad teadsid väga hästi, et Tantalos on selle kuju varastaud. Tantalose kõrkus kasvas, ta hakkas Jumalate tagant varastama toitu ja jooki , viis selle Olümposelt inimestele. Tantalos tappis oma Poja Pelopsi ja kutsus jumalad enda juurde paleesse pidusöögile, kus ta pakkus omaenda poja liha. Viljajumalanna Demeter sõi hajameelsses pakutud roast tükikese, aga ülejäänud jumalad hüppasid lauast eemale, Tantalos sai aru, et jumalad on siiski kõiketeadjad. Zeus määras Tantalose igavesti piina tundma, surnute riigis seisab Tantalos puhta värske vee sees ja teda piinab janu, aga kui ta kummardub, kaob vesi ja muutub liivaks. Käeulatuses kasvavad tal oivalised puuviljad, kui ta neid üritab võtta, kegitab tuulehoog oksi, ta peakohal ripub hiiglaslik kivimürakas. Pelops pandi kokku, tehti veel kaunimaks, kui ta oli. Ärasöödud tükikese asemele pandi elevandiluutükk. Hiljem oli kõikidel selle suguvõsa liikmetel valge laik abaluul.
 
Kuldvillak: Kreekas elas kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Sündis poiss Phrixos ja tüdruk Helle. Lapsed olid nägusad ja terved , aga kuningas polnud õnnega rahul. Võttis uue naise, sai uued lapsed. Võõrasema vihkas Hellet ja Phrixost. Võõrasema kartis , et tema pojad peavad jagama kuninga vara aga ta tahtis, et tema pojad päriksid terve kuningriigi. Võõrasema otsustas, et lapsed peavad surema. Salaja kutsus ta selle maa naised kokku ning rääkis neile, kui töökad nad on, aga vilja ei tule ikka piisavalt. Lubas, et kui nad midagi teevad ta heaks, siis kolmekordistuvad nende saagid. Naised ei tohtinud sellest kellelegi rääkida, muidu saavad jumalatelt karistada. Naised praadisid salaja kõik oma saagi ära ningi ootasid rikkust. Peagi lõid põllud haljendama, aga mullast ei tärganud vilja. Maal puhkes hirmus näljahäda. Kuninganna andis kingingale nõu, et ta saadaks saadiku Delfi oraaklisse küsima, mida teha. Võõrasema rääkis saadikule, et ta sinna siiski ei läheks vaid tehku kuningale teatavaks ennustus, et ta peab ohvriteks viima oma lapsed Helle ja Phrixose, siis tuleb vili tagasi. Võõrasema rääkis naistele, et mingu moosigu kuningat, et ta ennustuse täide viiks. Kuningas oli kurb, aga viis ennustuse täide. Lapsed viidi altari ette. Taevavõlvil oli särav pilv, mis kasvas. Udu seest kargas välja jäär. " Hoidke kõvasti kinni" kuulsid lapsed oma ema häält. Vend ei lubanud õel alla vaadata, muidu ta kukuks. Helle kukkus alla. Meri sai tema järgi nime Helle meri, Hellespontos. Phrixos lendas edasi ning märkas maad. Maandus sinna, nägi purskkaeve, üks purskas piima, teine veini, kolmas õli ning neljas vett, mis kunagi ei külmu(suvel jääkülm, talvel kuum vesi). Õuele tuli kuningas Aietes. Aietes päris, kust poiss pärit, poiss rääkis jutud ära ning mainis ja jäära. Jäära ohverdas Zeusile, kuldvillaku kuningale. Kuningas palus oma nõiakunsti teadval tütrel lohe välja võluda, kes kuldvillakut valvaks.Phrixos jäi kuninga juurde, võttis ühe tema tütardest naiseks. Keegi ei suutnud kuldvillakut varastada peale Iasoni.
 
Eros ja Psyche : Kuningal oli 3 tütart, kõige vanem oli ilus, keskmine veel ilusam ja noorem oli kirjeldamatult ilus(Psyche). Inimesed tulid kaugelt tema ilu imetlema . Arvati, et ta on uus jumal ning talle hakati ohvreid tooma ning Aphrodite unustati. Aphrodite sai kurjaks ning kutsus oma venna Erose , et too aitaks tal printsessi karistada. Eros tõusis lendu, tal olid nooled, mis olid inimsilmale nähtamatud ning  need tekitasid armastuse igas inimeses, keda tabasid. Armastus tõi kas rõõmu või kurbust . Aphrodite tahtis, et Erose nool tooks talle kurbust ja halva mehe. Siis ei austaks teda enam keegi ja ohvreid toodakse taas talle. Eros kuulas ning asus teele, aga ei suutnud seda teha, kuna Psyche oli nii ilus. Kuningas aimas, et jumalad on pahased ning läks püütia juurde nõu küsima, püütia ütles, et Psyche tuleb riietada matuserüüsse ning ta tuleb viia kalju tipule. Seal tulevat talle peigmees järgi. Peig ei ole inimsoo hulgast ja ta oskab jubedaid asju. Kuningas puhkes nutma, tema armsaim ja ilusaim tütar läheb koletisele. Psyche saadeti nutu saatel kaljule ning korraga tõmbas ta sealt alla tuul Zephyros ning kandis ta alla orgu, mis oli täis lõhnavaid lilli ja pehmet rohtu.  Seal oli kuninglik loss, uks oli lahti, Psyche astus sisse. Psyche kuulis järsku nähtamatu olendi häält, mis teretas teda oma lossi ning ütles, et kõik mis ta enda ümber näeb, kuulub ka talle. Soovid andku teatavaks ja need täidetakse. Õhtul magama minnes, kuulis printsess pimeduses häält. "Ma olen sinu abikaasa," ütles hääl, "ära karda mind, sa ei tohi mind kunagi näha, sp tulen sinu juurde ainult öösel pimeduses, siis võid sa minuga vabalt vestelda ". Päevad läbi elas Psyche lossis, kus polnud inimesi ja öösel vestles oma abikaasaga. Ühel õhtul tegi abikaasa teatavaks, et Psyche õed tulevad talle külla, aga et Psyche mitte mingi hinna eest ei avaldaks neile, kes tema abikaasa on. Ta sai loa omale õed külla kutsuda. Õed tahtsid abikaasat näha, Psyche hoidis lubadusest kinni ja valetas, et too pole kodus, vaid jahil. Kähku kinkis ta õdedele kingitusi ja ajas nad minema. Õed olid kadedad, et noor õde sellises luksuses elab. Õed läksid jälle külla, seekord valetas Psyche, et mees kaubitseb ning on vana. Õdedes tekkis kahtlus ning nad tabasid ära, et Psyche pole kunagi oma abikaasat kohanud. Õed hirmutasid Psychet, et ta abikaasa olevat hirmus draakon ja et Psyche ööseks omale noa ja õlilambi voodi kõrvale ning öösel oma abikaasat valgustaks. Aga Psyche ei tohtinud kunagi oma abikaasat näha, kuna siis ta kaoks igaveseks. Öösel Psyche valgustas oma abikaasat ja ta oli kõige ilusam mees, keda ta eales näinud on. Lampi hoidev käsi hakkas värisema ning lambist langes õlitilk noore jumala õlale. Sõnagi lausumata tõusis ta asemelt ja lendas pimedusse. Psyche sai aru, et see noormees oli Aphrodite poeg Eros. Eros jäi põletushaavast haigeks. Psyche otsis meeleheitlikult oma meest. Õed olid õnnelikud ning üritasid Erose naiseks saada ning hüppasid kaljult alla lootes, et tuul neid kannab, aga seda ei juhtunud. Aphrodite teenijad otsisd Psychet, leidsid ta ning viisid ta jumalanna juurde. Aphrodite oli kuri ning käskis Psychel sorteerida viljaseemneid ning kui ta seda ei suuda, siis tabab teda karistus, Psyche istus maha ning kurvastas, sipelgad vaatasid seda iludust ning neil hakkas Psychest kahju, tegid tema eest töö ära. Aphrodite ei uskunud, et ta ise seda tegi, ta oli kindel, et kellelgi hakkas temast hale meel. Aphrodite palus veel paari asja teha( lammaste villa tuua), kõigil hakkas hale ningi kõik aitasid Psychet. Kolmas ülesanne oli tuua jumalannale vett mustast allikast, linnul hakkas hale, tõi selle Psyche jaoks ise ära. Aphroditet see häiris, andis veel ühe ülesande, tuua allilmast spets salvi Erose jaoks. Külmas kivitornis ärkas kaastunne ning see õpetas kuidas allilma saab(2 kuklit, 2 münti, kuklid koerale, mündid ülevedajale). Psyche tegi nagu kästi. Persephone antud karbikest ei tohtinud avada, aga Psyche oli uudishimulik ning tegi seda, sealt kargas välja allilma surmauni ning Psyche suri. Eros pühkis surmaune Psyche pealt maha. Eros palus ema, et ta Psychele andestaks. Psyche eest kostis Zeus, Psyche muudeti ka surematuks.