Hiina (0)

Paikuse Põhikool
HIINA
Uurimistöö
Kristo Ruuto
7a. Klass
Juhendaja: õp. Mait Lind
Paikuse 2009
Sisukord
SISSEJUHATUS
1.
2.
3.
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
LISAD
Sissejuhatus
Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik.
1. Vana Hiina e. Muistne Hiina
Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina  tsivilisatsioon  sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele – Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe ( Jangtse  lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on  hiinlased  Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi kahe suurema jõe – Huang He ja Jangtse – vahel. Nende kahe jõebasseini vahel olnud alul kaks iseseisvat kultuuri-keskkohta, mis hiljem ühte sulanud, kusjuures juhtiv osa jäänud Huanghe basseini elanikele, kes on alati rohkem ühte hoidunud kui lõunapoolsed, kes jagunesid lugematute mäeahelikkude tõttu üksikuisse piiratud osadesse. Teatud osa on mänginud siin kindlasti ka rohtlaantes (steppides) asuvate suguharude pealetungid, mis nõudsid organiseeritud vastupanu ja seda võis saavutada vaid ühinemise teel. Ühisel jõul ainult suudeti tagasi tõrjuda nomaadide (kolijate suguharude) kallaletunge. Lõunas, kus hiinlaste naabriteks ja vaenlasteks olid metsikud mägilased (miotse, mantse, lolo ja teised suguharud), on hiinlasile alati kuulunud agressiivne osa ja samm- sammult on nad liikunud Taga-India poole, assimileerides pärismaalasi või jättes neid kättesaamatuisse kohtadesse , näiteks saartele merel, või sundides osa neist otsima uusi asupaiku lõuna suunas ja peale tungima  Taga-India ürgrahvale, seega viies sinna hiinlasilt laenatud kultuuri.Hiina territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.-5. sajandist eKr. Selles kirjeldatakse 9 erineva piirkonna loodusolusid (jõgesid, mägesid) ja majanduselu. Samal ajal koostati esimesi kaarte. Kuni 2. sajandini eKr tundsid hiinlased ainult Ida-Hiinat. Esimesi tõepäraseid andmeid Sise- ja Kesk- Aasia kohta tõi Hiinasse Zhang Qian (tsang tshjen) reisilt saadikuna läbi Tarimi nõo põhjaosa Issõk- Kuli kaudu Fergana orgu ja tagasi lõuna poolt Tarimi nõgu aastail 138-126. Sellest alates algas hiinlaste suhtlemine läänepoolsete rahvastega; kasutusele võeti nn Siiditee . Korrapärase mereliikluse alguseni 15.-16. saj oli Siiditee põhiline ühendustee Hiina, Sise-Aasia ja Vahemeremaade vahel.
[1]
1.1 Pikk Müür
Kui riigid sõdisid, ehitasid inimesed enese kaitseks riigi sees võimsaid müüre. Kuid ka vaenlased väljaspoolt Hiinat olid pidevaks ohuks. Sajandeid olid põhjast tulnud hõimud rikkunud põllumeeste rahu, röövides nende viljasaake, naisi ja lapsi. Need hõimud olid nomaadid , kes ajasid loomakarju, lambaid ja kitsi , ühelt karjamaalt teisele, ratsutades kiirelt jälitajate eest ära. Hiinlased hakkasid ehitama kaitsepiirdeid, et hoida vaenalasi eemale. Qin Shi Huangdi , Hiina esimene keiser , käskis alamatel kokku tulla ja pikendada müüre mööda põhjapiiri. Lõpp tulemuseks on legendaarne saavutus – kaitsemüür, mille pikkus olevat olnud üle 10 000 li. Paljud töölised surid müüri ehitadaes ja üks hiina aja loolane on seda nimetanud ´´maailma pikimaks surnuaiaks´´Pikk müür lookles üle mägede ja läbi poolkõrbetasandike. Puuduvad täpsed andmed müüri tegelikust pikkusest ja kõrgusest.
1.1.1 Märguanded
Kui lähenes sõber või vaenalane andsid valvurid teateid valve tornidest edasi tule, lippude , suitsu ja trummidega.
1.1.2 Kaamelikaravanid
Changani linnast liikusid kaupmehed müüri kaitse all kuni Siiditeeni. Kaameleid joodeti tee ääres asunud külades.
1.1.3 Suur Hiina müür
Pikast müürist on säilinud liiga vähe, et öelda , kuiudas seda ehitati. Mingi dünastia ajal ehitati pika müüri koha peale tellistest suur müür kaitseks mongolite eest. See ongi Hiina müür.
1.1.4 Elu müüri ääres
Qini dünastia ajal asusid talupojad elama ja vilja kasvatama müüri äärde, et toita ehitajaid. Hani keiser Wu muutis piiri tugevamaks sellega, et jäid alaliselt kohale.
1.1.5 Sunnitöö
Sajad tuhanded sõdurid, vangid ja talupojad ehitasid müüre. Nende tööd valvasid väepealikud. Töölised moodustasid inimkette, et toimetada telliseid mägedesse.
1.1.6 Nuhtlus põhjast
Xiongnud olid eriti tüliakd nomaadid, kes elasid PõhjaHiina puudeta tasandikel. Kui üks Hani keiser nende rünnakute aru päris, hoiatas tema peaminister , et ,,xiongnudel ei ole maju ega põlde. Nad liiguvad metsikult nagu loomad ja linnud ’’ . Hani dünastia ajal hoiti pikk müür korras ja täies pikkuses mehitatud.
1.1.7 Tuletornid
Hani ajal rajati piki müüre tornid. Need ehitati savitellistest ja ei ole seepärast hästi säilinud.
1.1.8 Müüri kaitsemine
Iga vibumees kattis poole vahest järgmise tornini. See tähendas, et tormi jooksvad vaenlased ei jäänud kunagi väljapoole nooleulatust.
1.1.9 Looklev müür
Töölised ehitasid ,üüri kõigist sobivatest materjalidest : kividest, puudest , mätastest ja kõrbeliivast. [2]
1.2 Rõivastus ja ehted
Riietus näitas muistses Hiinas klassi. Materjalid, värvid ja kaunistused ning ehted, peakatted ja jalanõud rääkisid kandja seisusest ühiskonnas. Kõrgema astme ametnikud riietusid avalikel üritustel ja pidustustelpeeneimasse siidi ning kodus odavamatesse rõivastesse. Talupajad kandsid pikka särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval. Nõne dünastia ajal kandis õpetlaste-ülikute klass nefriidist, kullast , hõbedast ja messingist ehteid , teistel olid need vasest ja rauast. Jõukate inimeste rõivamood muutus aastatega. Tangi ddamid näiteks eelistasid näiteks linnusulgetest seelikuid, kuid hiljem need keelati kartuses, et haruldased linnud võivad välja surra. Tangi aja luuletused ülistasid naiste viimistletud minkimist. Ühes luuletuses väidetakse, et hoolikalt puuderdatud ja põsepunaga näod loovad näod loovad „armsuse unelma“.
1.2.1 Ametile vastav peakate
Mehe müts täiendas riietust ja avalikesse kohtadesse paljapäi ei mindud . Moed muutusid aegade jooksul, kuid alati näitas peakate kandja seisust ja elukutsest.
1.2.2 Tangi ajastu mood
Õpetlaste-ülikute klass riietus avaratesse siidi rüüdesse. Moodsad naised kandsid pikka seelikut ja jakki, mille peale pandi lühikeste varrukatega rüü. Mehed kandsid avaraid rõivaid. Laiad varrukad olid nii rasked, et ei lehvinud.
1.2.3 Peeglite võlujõud
Hani ajastul toodeti massiliselt poleeritud pronkspeegleid. Nende peeglite tagaküljed kujutati maailma harmooniat. Väiksemad peeglid , mis pidid kaitsma halbade vaimude eest, riputati paelaga vööle.
1.2.4 Värvi tähtsus
Hiinas värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust. Värvide tähendus muutus dünastia vahetumisega. Sui ajastust alates võisid ainult keisrid kanda kollast. Lihtinimesed riietusid sinisesse või musta. 674. aastal andis valitsus välja karmid seadused, mis keelasid värviliste rõivaste peitmise pealisrüü alla. Valge oli leinavärv ja lapsed ei võinud kanda valget, kui nende vanemad olid elus. [3]
1.3 Parim siid
Ühe siidiussikookoni niit on mitu tuhat meetrit pikk ja on vaja tuhandeid niite , et saada kleidiriide jaoks on vajalik hulk lõnga. Muistsed hiinalsed kirjutasid ja maalisid sellele kallile materjalile, tegid sellest voodikatteid ja kotte. Keisrid kinkisid kaunilt kootud ja tikitud esemeid naabermaadele. Muistses Hiinas tegelesid siiditööstusega naised. Nad hakkasid siidriiet kuduma nooremal kiviajal, aga ülejäänud maailm sai siidi tootmise saladuse teada mitu sajandit hiljem. Hani kaupmehed, kes viisid hinnalist riiet Siiditeed mööda läände, müüsid siidirulli hinnaga, mille eest oleks saanud osta 360 kg riisi. Rooma kirjanik Plinius kaebas, et naiste soov kanda siidi hukutab Rooma impeeriumi. [6]
1.4 Filosoofia
Viie elemendi õpetus on Vana-Hiina filosoofias ja kultuuris kasutatav mõtlemisviis. Traditsioonilises Hiina mõtlemises võib kõiki nähtusi klassifitseerida viieks elemendiks või faasiks: metall , puu, maa, vesi ja tuli.(金 木 土 水 火)Need viis faasi ei ole materjalid, nagu neist mõistetest võiks aru saada, vaid pigem metafoorid, kirjeldamaks, kuidas teatud nähtused omavahel on suhestatud.Viie elemendi õpetuses kirjeldatakse nende faaside järgnevusi nii loovas (生  Sheng ) kui hävitavas (克 Ke) ringis . Loovas ringis: puu loob tule, tuli loob maa, maa loob metalli, metall loob vee ning vesi loob puu. Hävitavas (ületavas) ringis: puu hävitab maa, maa hävitab vee, vesi hävitab tule, tuli hävitab metalli, metall hävitab puu.Viie elemendi õpetus on olnud kasutusel paljudel vana hiina mõttealadel, meditsiinis, muusikas, sõjanduses jpm. Raamatus “Hani dünastia ajalugu ?, peatükis “Lühiandmed filosoofide kohta ? koondab kõik filosoofilised suunad 10-le, milledest põhilised on 6, mida nimetab Sima Qian “6 koolkonda ?: teenistujate koolkond — konfutsionism (zhujia), moistide koolkond — motism (mojia, Mo Di), daosistide koolkond — taoism (daojia), seadusemeeste koolkond — legism (fajia), sofistide/nominalistide koolkond — “ nominalism ? (mingjia) ja yin-yang õpetuse pooldajad või koolkond (yin-yang-jia). Igaüks neist suundadest läbis oma tekkimise, arenemise ja kihistumise etapid.
Zhanguo ajastut peetakse traditsiooniliselt Hiina vaimses ajaloos klassikaliseks perioodiks : laialdane ja avatud ideede võitlus, mida ei kitsendanud mingi ametlik ideoloogiline dogma . Ei enne ega pärast seda ei saanud Hiina ühiskond tundma sellist pingelist intellektuaalset elu, niivõrd laialdast humanitaarsete ideede levikut. Linnaväljakutel, -tänavatel, valitsejate lossides ja ülikute majades toimuvad ideelised vaidlused. Kogu Zhanguo’ tuntud Hiina “akadeemia ? [Czisä süegun] (“Czi väravate juures ? või “Teaduste loss Lääne väravate juures ?) Ci riigi pealinnas Linzis: IV sajandi algusest, peaaegu 100 aastad eksisteeris) kogunesid ühekorraga kuni “1000 vaidluskunstis osavat meest ?, kes võitlesid ilukõnes. Juba Chunqiu perioodi (770-475) teise poole mõtteteadlased kinnitavad, et lähedal on maailma lõpp ja juhivad tähelepanu kurjakuulutavaile märkide: päikesevarjutustele, rõvedaile lõbustusile, teised aga põgenevad mägedesse ja metsadesse. Ja kõik ülistavad vana aega, kui Hiina oli ühendatud ja tugev, igaühe julgeolek oli kindlustatud ja maal oli vaid üks valitseja. Mõttetargad kujutasid seda minevikku kui ideaali , mille poole peab püüdma anarhiast vaevatud sugupõlv. Kuulsamaiks nende seast on Kong Fuzi ja Laotse. Kong Fuzi / Kong Qiu / (551-479), keda tuntakse ka Kongzi või Kung Tse nime all (“õpetaja Kong/Kung ?- “tark Kong ?), on vana Shongi dünastia võsu, sündinud Ida- Zhou ajastul (Chunqiu perioodil) [Czous], nüüdses – Qufus [cüifu], Lu osastisriigis, tänapäeva Shandongi provintsis. XVI. sajandil muutsid Hiinat külastanud jesuiidid tema nime kuju ladinapäraseks Konfutsiuseks (Confucius). Legendid jutustavad, et Kong Fuzi kaotas kolmeaastaselt isa, kuid ei olnud emale koormaks, sest ta oli oma vanuse kohta väga väärikas ja tõsine. Kaheksaaastaselt astus ta kooli, kus viibis kümme aastat, olles eeskujuks oma seltsimeestele ja rõõmustades õpetajaid oma eeskujuliku käitumise ja mittelapselike tseremoonia-mängudega. Ta valib ametniku karjääri ja jõuab ruttu edasi. Juba noorena õpejõuna tal oli rohkem kui 3 000 õpilast. Teine variant – neljakümneaastasena hakkas ta avalikult jutlustama oma õpetust arvukaile õpilastele. Konfutsius rääkis enda kohta: “15-aastaselt pühendasin end õppimisele, 30aastaselt seisin juba kindlalt jalul, 40nselt vabanesin kahtlustest, 50 — tunnetasin taeva tahet, 60 — kuulasin teda mõistusega ja 70 võisin järgida südame soovitusi , kartmata rikkuda normi?. Aga sealsamas räägib ta, et alles kuuekümneaastasena õppis eristama tõde valest, ja alles seitsmekümneselt võisin järgida südame soovitusi, kartmata rikkuda normi. Ja et kõigist õpilastest ainult Yang Hui vastas Konfutsiuse arvates “li? normidele ja seegi suri varakult…
Ühe linna kuberneri (või vürsti) ametit pidades ilmutab ta erakordseid võimeid ja kutsutakse kohtuministri (teistel andmetel nõuniku) kohale. Ta oli ~50 aastane. Seda ametit pidades muutub ta nii populaarseks, et rahvas hakkab teda oma lauludes ülistama. Oma mõistuse, energia ja äraostmatu aususe tõttu muutus Konfutsius väga mõjukaks, kuid tema õpetus ei olnud mitte alati piirkonnavalitsejale meelepärane. Vabastatud ametist õukonnaintriigide tõttu ning tundes sügavat muret oma ajastu poliitiliste segaduste pärast, alustas Konfutsius koos õpilastega vaest rändurielu. Ta rändas mööda paljusid osastisriike, püüdes veenda valitsejaid rakendama tema rahu ja ühiskondliku harmoonia saavutamise õpetust. Pärast kolmeteist tulutut aastat pöördus ta (aastal 483) koju tagasi Lusse, et pühenduda õpetamisele, publitsistikale ja – nagu väidab traditsioon - “klassikaliste? põhiraamatute (eeskätt – Shujingi ja Shijingi) redigeerimisele, nende stiili parandamisele ja kommenteerimisele. Ja ei tegelnud enam poliitikaga. Ta suri 479. aastal seitsmekümne kahe aasta vanuses. Alles mitu sajandit pärast tema surma võtsid Hani dünastia valitsejad tema õpetuse oma valitsemispõhimõtete aluseks.
Konfutsius pidas end pigem ideede vahendajaks kui reformaatoriks, tema põhimõtted on ühtaegu nii uuendusmeelsed kui ka konservatiivsed . Konfutsius on tegelnud põhjalikult muistse aja küsimustega. Tema peamine huviala oli vanad pärimused ja riitused. Ta ei ole koostanud oma teoseid, on aga püüdnud vanu allikaid õigesti edasi anda. Temale omistatud “ Vestlused ja kõnelused ? / “Vesteid ja vestlusi ? – “Lunyu? ilmusid mõnikümmend aastat pärast tema surma ja need on hea allikas tema elu ja tegevusega tutvumiseks. Ta otsis eeskujusid möödunud aegadest , et luua ühiskondlikku harmooniat ja rahvasõbralikku valitsust. Ta leidis muistsetest tekstidest eetika ja moraali põhimõtteid, mis rõhutasid inimesi ühendavate suhete keerukust ja pidasid ülimaks vooruseks üldisele hüvangule suunatud üksikisiku kohusetunnet. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidisteks Xia, Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugema mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Need inimestele tehnika, kunstide ja voorusliku valitsemise õpetamise eest Hiina traditsioonis ülima austuse pälvinud kultuurikangelased on läinud Hiina varasemat ajalugu käsitlevasse pärimustesse. Kõige kuulsamad müütilised kangelased olid “3 valitsejad, 3 õilsat?, keda peeti tsivilisatsiooni esiisadeks ja hiinlaste kodumaa rajajateks (Fu Xi, Shen Nong ja Huangdi). Nende järeletulijateks oli “5 keisrit ? (Wu Di: Huang Di, “Kollane keiser?, Zhuan Xu/Su [Čžuan-süi], Du Gu [Di Ku], Yao ja Shun). Peamine teema – pojalikkus, vooruslikkus kui valitsemisõiguse alus. Teine muistsest ajast pärit teema tulenes vajadusest hoida kontrolli all üleujutusi, mis pidavalt rahva heaolu ähvardasid. Konfutsiuse jaoks oli eeskujulik valitseja see, kes tegi pingutusi selle kõige sagedamini esineva loodusõnnetuse ärahoidmiseks. Sellise valitseja ideaalina on esile tõstetud Shuni järglastYud, kes oli sedavõrd pühendatud kaitsetammide ehitamise korraldamisele, et ei saanud kümne aasta jooksul kordagi koju. Veelgi hilisematest valitsejatest imetles Konfutsius eriti Zhou dünastia rajajaid , kuningaid Weni (Wen Wang ) ja Wud (Wu Wang), ning kõige enam Wu venda Zhou vürsti, Zhou Guni [Čžou Gun]. Hilisemas traditsioonis seati Zhou vürst sageli vooruse võrdkujuks, kes palus esivanematel võtta tema elu oma venna elu asemel, kui kuningas haigestus. Räägitakse, et tema palvete ja ettekuulutuste üleskirjutused pandi metall-laekasse luku taha. Wu Wang suri, kuid legend räägib, et trooni haaramise asemel teenis Zhou vürst Wu noore poja [Čen Wangi] nõunikuna. Sel ajal süüdistati teda reetmise sepitsemises, kuid ülestähendused metall-laekas tõendasid tema ustavust kuningale . Zhou vürst lõi ka rituaalid ja rituaalse muusika , mida Konfutsius pidas Zhou dünastia rajajate vooruslikkuse ja harituse kõige täiuslikumaks väljenduseks. Konfutsiuse arvates oli tema ajal korra kokkuvarisemise põhjuseks nende rituaalide ja muusika hülgamine ning üleüldine isekas käitumine. Zhou vürsti ennastohverdav pühendumine kohusetäitmisele ja austus rituaalide vastu tegid temast kõrgelthinnatud eeskuju, kelle kuulsus püsis kogu Hiina ajaloo vältel. [4].
1.5 Kronoloogia
Vana-Hiina kronoloogia. Periodisatsiooni probleemid.
Xia /Hsia/ Hia/ Shixia[sä]: XXI.-XVI.ss. eKr / 3000-2000/ 2205- 1766 / 2000-1600  Shang -Yin /Šang-Jin[šaninn]: XVI.-XI.s.(2000-1600: Erlitou periood)/1766-1122/1600-1050 Zhou /Tšou/ Čou / Chou [čžou]: XI.- III. eKr / 1122-249 / 1027 -221 / 1050-221 Lääne-Zhou: XI-VIII / 1050-771/ Ida-Zhou:Chunqiu/Tšung-tsiu[čunncü] : VIII-V / 770-476 / 770-475 Zhanguo /Tšan-kuo[čžanngo]: 475-221 / Qin /Kin [cinn]: 221-207 eKr / 221-206/ Han[ hann ]: 206 eKr – 220 pKr / Lääne-Hani dün.: 206-9 pKr, Xini d.: 9-25, Ida-Hani d.: 25-220 Sanguo/San-kuo: III.s. (Wei: 220-265, Shu: 221-263, Wu: 222-280); Jin/ Chin [czinn]: 265-420; Nanbeichao: 420-589 / 420-588 Sui: 581-618 /589-617 Tang / T´ang [tan]: 618-907 /618-906 Wudai: 907-960 / 907-959 Song / Sung [sun]: 960- 1279 Yuan[juann]mongoli dün.): 1271 -1368 / 1280 -1367 / 1279-1368 Ming [min] (hiina dün.): 1368- 1644 /1368- 1643 Qing / Tsin /Cin [cin], (mandžu dün.): 1644-1912 / 1644-1911
Vana-Hiina kronoloogia järgi olid esimesed hiina imperaatorid:
Fu xi [fu si](2852-2737 eKr), Sheng Nong [šenn nun](2737-2697), Huang Di [huan di](2697-2597), Yao [jao]( 2356 -2258), Shun ehk Wo Di [šunn, u di] (2256-2208) – nn. müütiline ajajärk. Xia dünastia (2205-1767) – nn. legendaarne ajajärk. Ajalooline ajajärk: Shang- Yini dünastia (1766-1123), Zhou dünastia (1122-221 eKr) jne.
Kultuur
Hiina vana kultuur on olnud vähemalt sama võimas nagu lääne-poolse Euraasia oma. Siit võib leida arenenud mütoloogiat, kosmosefilosoofiat, ka astronoomiat ja astroloogiat. Hiinas olid kirjamärkideks hieroglüüfid, kus üks märk tähistas tervet sõna. Mõned neist koosnesid kuni 26 pintslitõmbest, mis tuli teha õiges järjekorras. Kirjutama õppimine nõudis palju aega ja vaeva, ent see tasus ära. Kirjaoskajad said tavaliselt kõrge ametikoha ja olid suures aus. Hiinlased kirjutasid luudele , siidile, bambus - ja puutahvlikestele. Esimesel sajandil pKr õpiti  paberit valmistama.Vana-Hiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega.
Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr
märkisid täheteadlased üles päikese- ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi . Varjutusi peeti halbadeks enneteks.Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega . Leiutati kompass.  Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene. Hiinast on leitud ka põllumajanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid, näiteks raamat siidiussikasvatusest. Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene arstiteaduse raamat, mis on pärit 6. sajandist eKr. Hiinas hakati kõige varem õpetama ravikunsti.Algselt oli üheks ravivahendiks ka tee. Arstid kasutasid lisaks teele ja harjutustele nii taimset kui ka nõelravi. Muistsed hiinlased uskusid, et harjutuste tegemine ja taimede söömine annavad hea tervise.Üks Hani ajastu arst töötas välja "viie looma harjutused", mis põhinesid tiigri, hirve, ahvi, karu ja kure liigutustel . Muistse Hiina leidurid olid kaugel ees ülejäänud maailmast. Näiteks leiutasid nad rataskärud 1300 aastat enne seda, kui eurooplased sellele mõttele jõudsid. Märkimisväärsed leiutised on ka tikud ja malemäng.Arvatavasti lennutasid hiinlased esimesed lohed 5. sajandil eKr. Leiutati ka püssirohi, mida kasutati ilutulestike jaoks.
Üldine ülevaade
Konfutsiuse ajast saadik (551-479 e. Kr.) on hiinlased pidanud Põhja-Hiina tasandikku, mida nad nimetavad Kesktasandikuks, oma maa südameks. Pikki sajandeid pidasid hiinlased Kesktasandikku esivanematelt päritud Hiina tsivilisatsiooni südameks, seda ka siis, kui Hiina maailm jätkuvalt lõuna poole laienes.
Hiina maastik sarnaneb malelauamustriga, mille on kujundanud kaks vastandlikku loodusjõudu – põhja-lõuna ja ida-lääne sihilised mäestikud ja neid kulutava kolme, läänest itta voolava suure jõe (Huang He, Jangtse ja Xi Jangi) erodeeriv jõud. Lõuna-Hiina haljendav maastik vastandub põhjaosa liiva- ja ookrikarva toonidele. Mullastik ja vesi on olnud Hiinas inimasustuse kujunemisel põhitegurid.
Inimmõju Hiina loodusele on olnud väga põhjalik. Põllumajandus on Hiina loodusressursse kahjustanud rohkem kui ükskõik missugune muu inimtegevuse liik. Kunagised ürgmetsad on kõikjalt peale edelaosa kadunud. Teades oma eluviisiga kaasnevaid tagajärgi, on hiinlastel olnud juba ammustest aegadest kombeks püüda kõigest väest kasutada looduskeskkonda kõige tulemuslikumalt.
Konfutsiusele tähendas hiinlaseks olemine Zhou dünastia kultuurilise pärandi jagamist ja selle väärtuste tunnustamist. [5]
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Hiina

Teadmisjanu „Vana Hiina“ LK 11-14

Teadmisjanu „Vana Hiina“ LK 36-37

http://et.wikipedia.org/wiki/Viie_elemendi_õpetus

http://wiki.zzz.ee/index.php/Astraalmütoloogia(Hiina)

Teadusjanu „Vana Hiina“ LK 52-53