Kanada (0)

Tartu Miina -Härma Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
KANADA  
Referaat 
 
 
 
Sirelin Tallo 
10A klass 
 
 
Maiu Kaljuorg 
Juhendaja  
 
 
 
 
 
Tartu 2013 
 
Sisukord 
 
Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 
1.  Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 
2.  Riigi kuulumine suurregiooni  .................................................................................... 4 
3.  Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 
4.  Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 
5.   Rahvastik  ................................................................................................................... 7 
6.   Linnastumine  ........................................................................................................... 10 
7.   Energiamajandus . ..................................................................................................... 10 
8.  Põllumajandus. ......................................................................................................... 11 
9.   Metsamajandus . ....................................................................................................... 12 
10.  Tööstus ..................................................................................................................... 12 
11.  Transport .................................................................................................................. 13 
12.   Turism  ...................................................................................................................... 16 
Kokkuvõte ....................................................................................................................... 19 
Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 20 
 
 
 
2 
 
Sissejuhatus 
 
Käesolev  referaat  annab  ülevaate  Kanada  riigi  majandusgeograafiast,  tööstusest, 
rahvastikust,  transpordist,  turismist  ja  majandusorganisatsioonidest.  Kanada  on 
maailmas  suuruselt  teine  riik  ning  sellel  on  väga  hästi  välja  arenenud  tööstus  ja  on 
majanduslikult jätkusuutlik.  
Valisin  riigi  iseloomustamiseks  Kanada,  kuna  tegemist  on  maailma  suurriigiga,  mis 
asub  Eestist  suhteliselt  kaugel  ning  minu  teadmised  riigist  olid  minimaalsed.  Kanadat 
on  senises  õppeprogrammis  suhteliselt  vähe  kajastatud,  seda  nii  ajaloolises  kui  ka 
geograafilises kontekstis.  
Referaat  on  jaotatud  kaheteistkümneks  peatükiks.  Esimesena  kirjeldatakse  Kanada 
geograafilist  asendit  ja  kuuluvust  suurregiooni.  Välja  on  toodud  Kanada  erinevad 
tähtsamad  majandusnäitajad  ning  majanduse  üldiseloomustus.  Viiendas  ja  kuuendas 
peatükis  kajastatakse  riigi  rahvastikku  ja  linnastumist.  Järgnevalt  antakse  ülevaade 
Kanada  erinevatest  tööstusharudest.  Viimastes  peatükkides  käsitletakse  riigi  transporti 
ja turismi.  
 
 
3 
 
1. Riigi geograafiline asend 
Kanada,  mis  on  maailmas  suuruselt  teine  riik,  9984,670km2,  asub  Põhja-Ameerikas 
ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a.  Alaska ), Kanada  arktika  saarestikku, Newfoundlandi 
ja paljusid  teisi rannikulähedasi   saari . Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas 
USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga 
ning  kirdes  Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St.  Lawrence 'i jõge, suurt 
järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning 
selle  pikkus  on  8893  kilomeetrit,  millest  omakorda  2477  kilomeetrit  moodustab  piir 
Alaskaga.  Rannajoone  pikkus  on  riigil  koguni  243791  kilomeetrit,  seda  aga  suuresti 
tänu Kanada arktika saarestikule. 
 
2. Riigi kuulumine suurregiooni 
Kanada  kuulub  Põhja-Ameerika  suurregiooni.  Põhja-Ameerika  asustasid  16.-19. 
sajandil  eurooplased,  kes  tõid  kaasa  lääne  tsivilisatsiooni  ja  jätkasid  ookeani  taga 
Euroopa  ajalugu.  Põliselanikud  hävitati  või  tõrjuti  elama  ääremaadele.  Seega  võib 
kultuuriliselt ja ajalooliselt Põhja-Ameerikat käsitleda Uus–Euroopana.  
Lääne tsivilisatsioon on Põhja-Ameerikas valitsenud peaaegu 400 aastat. Uusasunikud 
jätsid Euroopasse maha sealsed vananenud ja arengut pidurdanud ühiskonnakorralduse, 
võtsid  aga  kaasa  kõik  väärtusliku.  Põhja-Ameerika  rikkalikus  looduses  suutsid 
uusasukad  rajada  väga  kiiresti  arenevad  ühiskonnad,  mille  edenemist  vaid  harva 
pidurdas sõjategevus (viimane sõda Põhja-Ameerikas lõppes 1865. aastal). 
Ameerika  majandusedu  tagaski  suur  majandusruum  ja  Euroopale  iseloomuliku 
killustatuse  puudumine.  Kogu  20.  sajandi  jooksul  on  Põhja-Ameerika  olnud 
maailmamajanduse  võimsaim  jõud,  kes  on  koos  Euroopaga  suunanud  ja  kontrollinud 
kogu maailma arengut. 
 
 
 
4 
 
3. Riigi arengutaseme näitajad. 
1.  SKT(sisemajanduse   kogutoodang )  –  aasta  jooksul  riigis  toodetud  kaupade  ja 
osutatud teenuste kogumaht ühe inimese kohta. 
Kanada  SKT  kokku  oli  aastal  2012  1,446  miljardit  dollarit,  mis  on  41 500  dollarit 
ühe inimese kohta. 
Kanada SKT jaotus 
majandussektorite lõikes 2012. a.
15%
Põllumajandus
Tööstus
25%
60%
Teenindus
 
2.  Rahvastiku hõive majanduse erinevates sektorites (2008): 
  põllumajandus – 2%, 
  tootmine – 13%, 
  ehitus – 6%, 
  teenindus – 76% 
  muud – 3% 
3.  Elektrienergia tarbimine aastas ühe inimese kohta 14,7 MWh aastas. 
4.  Side-  ja  transpordivahendite  hulk  1000  inimese  kohta.  Kanadas  on  aastal  2011 
kokku  27,387  milj.  mobiiltelefoni  ehk  0,8  mobiiltelefoni  ühe  elaniku  kohta  ja 
18,201  milj.  lauatelefoni  ehk  0,5  lauatelefoni  ühe  elaniku  kohta.  Kanadas  on  620 
mootorsõidukit 1000 elaniku kohta, millega on  maailmas 14. kohal.  (1.   Monaco   – 
908 s/1000 in)   
5 
 
5.  Ekspordi-impordi struktuur. 
  Kanada  eksport  on 481,7 miljardit dollarit. Põhilised eksportpartnerid on USA – 
73,7%  ja  UK  –  4,2%.  Eksporditakse  mootorsõidukeid  ja  nende  osasid, 
tööstusmasinaid,  lennukeid,  puitu,  kemikaale,  looduslikku  gaasi,  toornaftat, 
alumiiniumi ja elektrit. 
  Kanada  import  on 480,9 miljardit dollarit. Põhilised impordipartnerid on USA – 
49,5%,  Hiina  –  10,8%  ja   Mehhiko   –  5,5%.  Imporditakse  tööstusseadmeid, 
mootorsõidukeid ja nende osasid, kütuseid, kemikaale, elektrit ja tarbekaupu. 
6.  majanduse  struktuur(  Põhjariikides  on  majandus  mitmeharuline,  Lõunariikides 
ühekülgne. (vt ülevalpool graafik ) 
 
4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.  
Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist (kui selliseid on). 
Kanada kuulub järmistesse tuntumatesse majandusoraganisatsioonidesse: 
OECD  
–  (Organization  for   Economic   Co-operation  and   Development , 
Majanduskoostöö  ja  Arengu   Organisatsioon )  on  arenenud  tööstusriike   koondav  
rahvusvaheline organisatsioon. 
NAFTA   –  ( North   American  Free  Trade  Agreement,  Põhja-Ameerika  Vabakaubanduse 
Assotsatsioon)  Ameerika  Ühendriikide,  Kanada  ja  Mehhiko  vahel  sõlmitud 
vabakaubandusleping. See on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. 
G-8  –  (The Group of Eight) on maailma juhtivate tööstusriikide ja  Venemaa ühendus, 
kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, 
Suurbritannia ja Venemaa. Nimetus G8 tuleb sõnadest "kaheksa grupp". 
WTO  –  (World  Trade  Organization,  Maailma  Kaubanduse  Organisatsioon)  on 
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 
6 
 
APEC   –  (Asia- Pacific   Economic   Cooperation ,  Aasia  ja  Vaikse  Ookeani 
Majanduskoostöö)  on  Vaikse  ookeaniga  piirnevate  maade  majandusliku  koostöö 
organisatsioon. 
Kanadast on pärit järgnevad tuntud rahvusvahelised firmad: 
Bombardier Inc - rongi- ja lennukitootja. Asutatud 1941 aastal. Bombardier' tuntuimad 
tooted  on  erinevad  reisilennukid,  metroorongid  ja  Flexity   trammid .  Firma  väärtus  on 
32,43 miljardit dollarit, 65,7 tuhat töötajat (2012) 
BlackBerry   –  telekommunikatsiooni  ja   mobiilside   seadmete,  sh  mobiiltelefonide  ja 
tahvelarvutite tootja. Asutatud 1984 aastal. Firma väärtus on 13,7 miljardit dollarit, 13,4 
tuhat töötajat. 
 
5. Rahvastik 
2012. aastal elas riigis 34 300 083inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. 
Rahvastiku  juurdekasv  pole  viimasel  ajal  märgatavalt  suurenenud  ega  ka  vähenenud. 
Kõige suurem on briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnevad 27%-ga prantsuse, 20%-
ga  muudest  Euroopa  riikidest  pärit   rahvad ,  1,5%  on  indiaanlasi  ja  eskimoid  ning 
ülejäänud  11,5%  elanikkonnast  moodustavad  mujalt,  peamiselt  siiski  Aasiast  pärit 
rahvad. 
Eestlasi  ning  eestlaste  järeltulijaid  elab  Kanadas  umbes  25000.  Esimesed  Eestist 
väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. 
 
 
7 
 
Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse 
siiski  peamiselt  kahte  keelt.  Inglise  keele  osatähtsus  on  58,8%,  prantsuse  keelel  aga 
21,6% ning 19,6% moodustavad muud keeled. 
Iga  100  naise  kohta  on  riigis  98  meest.   Asustustihedus   Kanadas  on  maailma  üks 
hõredamaid - kõigest 3,4 inimest km²-l.  
Põhja-Kanada  on  väga  hõredasti  asustatud  piirkond  kuna  kliima  ei  ole  eriti 
elamiskõlblik  ning  need  alad  on  mägised.  Lõunaosa  on  aga  täis  suurlinnu  ning 
keskmiselt  elab  15-50  inimest  ruutkilomeetri  kohta  kuna  Lõuna-Kanada  on  tihedalt 
seotud  USA-ga  ka  geopoliitiliselt,  mis  on  Kanadale  põhiliseks  ekspordi-impordi 
partneriks. 
 
Keskmine vanus on 41.2 aastat. Alla 15 aastased lapsed moodustavad kogu rahvaarvust 
15.6%, 15-64 aastased 68.1% ning üle 65 aastased 16.4%.  
Kanadalaste keskmine eluiga on 79 aastat.  
8 
 
 
 
Kanada pealinn on alates 31. detsembril 1857. Aastast  Ottawa , kui kuninganna Victoria 
selle  pealinnaks  välja  valis.  Ottawa  elanike  arv  oli  aastal  2006  812 100  inimest.      Ta 
asub  Ontario  provintsi idaosas Ottawa jõe  kaldal . Tänapäeva Kanada jaguneb kümneks 
provintsiks ja kolmeks territooriumiks:  
 
 
9 
 
6. Linnastumine 
Kaks  kolmandikku  rahvastikust    elab  linnades,  mis  koondunud  pehme   kliimaga   maa-
alale   riigi  lõunaosas,  eelkõige  Saint  Lawrence´i    orgu,  suurte  järvede  äärde  ja  Vaikse 
ookeani ranniku lõunaossa. Kanada suurimad linnad(linnastud) on: 
1.    Toronto , Ontario provintsis , 5,583 miljonit elanikku,  
2.   Montreal , Quebec ’i provintsis, 3.824 miljonit elanikku,  
3.   Vancouver , British Columbia  provintsis, 2,313 miljonit elanikku, 
4.  Ottawa-Gatineau  (National  Capital   Region ), Ontario/Quebec’i provintsis, 1,236 
milj. elanikku, 
5.   Calgary , Alberta  provintsis, 1,214 milj. elanikku, 
6.  Edmonton, Alberta provintsis, 1,160 milj. elanikku. 
Ülejäänud linnades on alla miljoni elaniku. 
 
7. Energiamajandus. 
Energiamajandus  (energy  management)  tegeleb  energiavarade  hankimisega,  nende 
töötlemisega  elektriks,  mootori-  või  ahjukütuseks  ning  viimaste  kättetoimetamisega 
tarbijale. 
Kanada  on  suuruselt  viies   energiatootja   maailmas  ning  toodab  umbes  6%  kogu 
maailmas  kasutatavast  energiast.  Sealhulgas  on  Kanada  maailma  suurim  loodusliku 
uraani ja ka hüdroenergia  tootja, moodustades kolmandiku kogu maailma uraani- ning 
13% hüdroenergia toodangust. Samuti oluline nafta, maagaasi ja kivisöe tootja. 
Kanada  tootis  aastal 2010 kokku 4 624 TWh (teravatt-tundi) energiat, mis on 143 MWh 
energiat ühe inimese kohta ning eksportis sellest 1741 TWh ehk 38%. 
Kanada  energiaekspordist  98%  moodustab  eksport  USA-le.  Samuti  ekspordib  Kanada 
märkimisväärses  koguses  uraani  ja  kivisütt   Aasiasse ,  Euroopasse  ja  Ladina-
Ameerikasse. 
Peamised  söe  ja  naftaväljad  asuvad  Lääne-Kanadas,  eriti  Alberta  provintsis,  kaugel 
peamistest asustus ja tööstuspiirkondadest Ontarios ja Quebecis. 
Kanada enda energiatarbimise jaotus energialiikide järgi on järgnevas tabelis: 
10 
 
 
 
 
8.  Põllumajandus. 
9%  riigi  territooriumist  on  harimiskõlblik  maa,   aasad   ja   karjamaad   moodustavad  3%, 
metsad ja metsamaad 45% ning 43% maad kasutatakse muudel eesmärkidel. 
Kanadas  põllumajanduses  on  2.2%  riigi   SKTs .  Põllumajandusega  tegeleb  vaid  3% 
rahvastikust,  on  Kanada  nisu,  odra,  maisi,  kaera  ja  rukki  tootmiselt  ühe  inimese  kohta 
maailmas  esimesel  kohal.  Tähtsad  põllumajandussaadused  on  veel  lina,  suhkrupeet, 
herned , õunad,  tubakas , piimasaadused ning humal. Oluline roll on ka loomakasvatusel, 
mis  on  peamiselt  koondunud  preeriaaladele.  Kõige  enam  kasvatakse  veiseid,  sigu  ja 
lambaid .  Väga  tähtis  osa  on  ka  kalapüügil.  Aastas  püütakse  umbes  1,5  miljonit  tonni 
kala, millest 75% läheb ekspordiks. 
 
 
 
 
11 
 
9. Metsamajandus. 
Kanada  metsad  moodustavad  üle  10%  kogu  maailma  metsadest  ja  35%  kogu 
parasvöötme metsadest. 
Kanada on metsaga kaetud ala poolest Venemaa ja Brasiilia järel maailmas kolmandal 
kohal. Oluline roll on metsadel Kanada majanduses, kultuuris, traditsioonides ja ajaloos 
ning on vajalik komponent Kanada maastikus ja elutegevuses.  
Hetkel on Kanada metsad rõhutud inimkeskkonna arengu poolt, ainult 8% metsadest on 
looduskaitse all – palju vähem kui ökosüsteemi toimimise jaoks vaja oleks.  
Kanadast 402.1 miljonit hektarit maad, mis on kaetud metsadega – ligukaudu 45% kogu 
riigi pindalast 
.  
10.  Tööstus 
Tööstuse  areng  algas  põhiliselt  19.  sajandil.  Tööstuse  ergutamiseks  soodustati 
kodumaise  tööstuse  arengut,  kehtestati  piirangus  välismaistele  põllumajandustoodetele 
ja  loodi  suur   siseturg .  Tööstuse  arengut  soodustas  ka  heal  tasemel   infrastruktuur : 
raudteed,  laevad,  teed,  elevaatorid.  Tänu  loodusressursside  kättesaadavusele  ja 
kasutusvõimalustele on Kanadas hästi arenenud  kaevandavad ja töötlevad tööstusharud, 
nagu näiteks õlitööstus, metalli- ja puidutöötlemine.  
Tööstuses kasutatavate loodusvarade  paiknemine . 
12 
 
 
Kõrgtehnoloogilist  tootmist  on  vähem  ning  see  toimub  suuresti  koostöös  välismaiste 
ettevõtetega. Kuni 51 % tööstustoodangust valmib välismaiste firmade osalusel. 
Majanduse avatus soodustab tehnoloogia liikumist USA-st Kanadasse.  
Kanada kulutused militaartööstusele on ühed madalamad OECD maades. 
 
11.  Transport 
Tänu oma pindalale on vahemaad Kanadas suured ning kuna  tooraine  leiukohad asuvad 
tööstuspiirkondadest kaugel sisaldab transpordisüsteem rohkem kui 1 400 000 km teid, 
10 rahvusvahelist  lennujaama , 300 kohaliku lennujaama, üle 72 tuhande km  raudteid  ja 
rohkem  kui  300  kaubasadamat,  mis  võimaldavad  juurdepääsu  Vaiksele  ja  Atlandi 
ookeanile, Põhja-Jäämerele ning samuti ka järvedele.  
 
Transpordi sektor moodustab 4,2% (2005) kogu kanada SKT-st 
13 
 
Sisemajanduse koguprodukt 
transpordiliikide lõikes 2005.a.
9%
Õhutransport
17%
Raudteetransport
13%
Veetransport
11%
3%
Maanteetransport
Reisijatevedu
12%
Torutransport
35%
Turism
 
 
Teedevõrk  on  hästi  arenenud.  415600  km  ehk  40%   avalikest   teedest  on   kattega   teed, 
millest  17000  km  on  kiirteed.  Kanada  kiirteede  võrk  on  USA  ja  Hiina  järel   pikkuselt  
kolmas  maailmas.  2009  aastal  oli  Kanadas  registreeritud  20706616  sõidukit  millede 
aastane  läbisõit  oli  kokku  333,3  miljardit  kilomeetrit.  88,9%  sõitudest  olid  kohalikud 
sõidud,  4,9%  transiitsõidud  ning  6,2%  sõitudest  tehti  USA  ja  Kanada  vahel  või 
väljaspool Kanadat. 
14 
 
 
http://www41.statcan.gc.ca/2008/4006/grafx/htm/ceb4006_000_map1-eng.htm 
 
2007.  aastal  oli  Kanadas  72212  km  raudteid,  sh.  31  km  elektriraudteed.     Raudtee  
teenuse   kogutulu   oli  2006.  aastal  10,4  miljardit  dollarit,  kuid  ainult  2,8%  sellest 
moodustas  reisijateveo  tulu.  Reisijatevedu  raudteel  moodustab  ainult    0,2% 
reisijateveost maanteedel. 
Kanadas  on  26  riikliku  lennujaamade  süsteemi  (National    Airports  System)  kuuluvat 
lennujaama,  726  sertifitseeritud  lennuvälja  ning  1700  väiksemat  maandumise-
õhkutõusmise kohta. 
Eestist Kanadasse on võimalik  reisida  ainult kas lennukiga või laevaga. Lend Tallinnast 
Torontosse kestab koos ümberistumistega  Helsingis  ja Londonis kokku 16,5 tundi ning 
kokku on see  teekond  ca 7600 km 
15 
 
NAS lennujaamad 
 
http://www.tc.gc.ca/eng/programs/airports-mapcaa-64.htm 
 
Suurim  lennujaam  on  Toronto  Pearson  International  Airport,  2011  aastal  läbis  seda 
lennujaama 33,4 miljonit reisijat. 
Ligi  140  miljonit  tonni  kaupu  veetakse  läbi  Kanada  sadamate.  Suurim  sadam  asub 
Vancouveris, läbi mille liigub 15 % kogu Kanada sise- kui rahvusvahelise kaubaveo.  
Torustikud  on osa Kanada energia tootmise ja transpordi võrgustikust. Torustike kaudu 
transporditakse  maagaasi,  vedelgaasi,  toornaftat,  sünteetilisi  toorõlisid  ja  muid 
naftasaadusi. Kokku on Kanadas 23,5 tuhat km torujuhtmeid nafta ja naftasaaduste ning 
74,9 tuhat km vedelgaasi transportimiseks. 
 
12.  Turism 
Turismil  on  Kanada  majandusele  suur  mõju.  Riigi  külastajad  kulutavad  igal  aastal 
ligikaudu  74,1  miljardit  dollarit.  20%  sellest  tulust  tuleb  välisturistidelt,  sest  enamus 
Kanada  turismi  turundusest  on  suunatud  kohalikele  siseturistidele.  Turismindus  pakub 
16 
 
tööd 610 000 inimesele ja turismi SKT on 29,5 miljardit dollarit, mis on 2% kogu riigi 
SKT-st.  
 
Vaatamisväärsused 
Kanada suurimaks vaatamisväärsuseks on sealne loodus, mis paljudes piirkondades on 
inimese  poolt  veel  vähe  rikutud.  Turistide  seas  kõige   populaarsemad   paigad  on  aga 
Kanada  suuremad  linnad,  eeskätt  Toronto,  Montreal,  Vancouver  ja  Ottawa. 
Kultuurihuvilistele pakub põnevaid elamusi osa saamine Kanada põliselanike kultuurist. 
Riigi hõredalt asustatud põhjaosas võib kogeda paukuvat pakast, virmalisi, polaarpäeva 
ja polaarööd. Ameerika  maailmajaos  on Kanada USA ja Mehhiko järel populaarsuselt 
kolmas turismimaa . 
UNESCO   maailmapärandi  nimistusse  kuulub  Kanadast  7  kultuurilist  ja  9  looduslikku 
objekti.  Kultuurilisteks  objektideks  on   muuhulgas   Québec’i  provintsi  lõunaosas  asuva 
Québec’i  linna   vanalinn ;  Nova  Scotia  provintsi  keskosas  asuv  Grand  Pré  kultuuriline 
maastik;  Nova  Scotia  lõunarannikul  asuva  Lunenburgi  vanalinn;  Ontario  provintsi 
kagunurgas  Ottawa  linnas  asuv  Rideau  kanal;  Kanada  läänerannikul  Haida  Gwaii 
(Kuninganna  Charlotte)  saarestikus  asuv  haida  indiaanlaste  küla  SGang  Gwaay 
(Ninstints). Looduslike objektide hulka nimistus kuuluvad muuhulgas Alberta provintsi 
lõunaosas  asuv  Dinosauruste  park;  Newfoundlandi  saarel  paiknev   Gros   Morne 
rahvuspark ;  Nova  Scotia  provintsi  põhjaosas  asuvad  Jogginsi  fossiilkaljud;  Quebeci 
provintsi  lõunaosas  paiknev  Miguasha  rahvuspark;  Loodeterritooriumi  lõunaosas  asuv 
Nahanni  rahvuspark,  Alberta  provintsi  lõunaosas  asuv  Waterton   Lakes ’i  rahvuspark, 
mis  koos  USA-s  asuva  Glacier’i  rahvuspargiga  kuulub  UNESCO  maailmapärandi 
nimistusse  Waterton-Glacier’i  Irahvusvahelise  rahupargi  nime  all;  Alberta  provintsi 
kirdeosas ja Loodeterritooriumi lõunaosas paiknev Wood Buffalo rahvuspark. 
Reisid  Kanadasse 
Eesti  kodanikel  on  võimalik  ilma  viisata  Kanadas  viibida  kuni  180  päeva  (täpse  aja 
määrab  vajadusel  piirivalve).    Kõik  maale  saabujad  peavad  deklareerima  kaasavõetud 
toiduained ja lihatooted. Keelatud toiduainete sissevedu Kanadasse on karistatav . 
17 
 
Germalo reisid pakub ringreisi Kanada sügisvärvides. Reisi kõrghetkedeks on Montreal 
ja  Quebeci  vanalinn,  sügisvärvides  Mont  Tremblant  ja  vahtrapuud,  pealinn  Ottawa,  
1000  saare   kruiis ,  kuulsad   Niagara   kosed,  kosmopoliitne  Toronto,   Upper    Canada  
Village .   Albion    Travel   pakub  reisi  Kanada  Idarannikult  läbi  Kaljumäestiku  Vaikse 
ookeani kaldale. 
 
 
18 
 
Kokkuvõte 
 
Käesolev  referaat  andis  ülevaate  Kanadast,  mis  paikneb  Põhja-Ameerikas,  Ameerika 
Ühendriikidest  põhja  pool.  Läänest  piirneb  Kanada  Vaikse  ookeani,  idast  Atlandi 
ookeani ja põhjast Põhja-Jäämerega. Antud töös anti ülevaade ka suurimatest linnadest, 
mis  on  Toronto,  Vancouver  ja  Montreal.  Pealinn  Ottawa  on  rahvaarvult  neljas,  umbes 
1.2  miljoni  elanikuga,  mis  on  peaaegu  võrdne  Eesti  rahvaarvuga.  Kanada  elanikkond 
moodustab umbes 0.5% kogu maakera rahvastikust.  
Energiamajanduse  peatükis  keskenduti  energia  varadele.  Anti  ülevaade,  millises 
piirkonnas  leidub  teatud   energiavarasid   ning  milliseid  energiavarasid  riik  ekspordib  ja 
milliseid   impordib .  Suurima  osa  Kanada  territooriumist  moodustavad  metsad. 
Põllumajanduseks  on  suhteliselt  kehvad  tingimused,  kuna  ta  asub  külmas 
kliimavöötmes.  Kirjeldatakse  põllumajandustooteid,  mida  eksporditakse,  milliste 
toodetega  varustab  riik end ise, milliseid ostetakse sisse ning milliste toodete ekspordilt 
on Kanada esimeste hulgas.  
Antud  referaat  annab  kokkuvõtliku  ülevaate  Kanada  eri  valdkondadest  ning  referaadi 
lugejal on võimalik saada kiire ülevaade ja vajalik informatsioon Kanada kohta.  
 
19 
 
Kasutatud kirjandus 
 
1.   http://en.wikipedia.org/wiki/Canada 
2.   http://en-corporate.canada.travel/ 
3.   http://et.wikipedia.org/wiki/Kanada 
4.   http://leadershipvision.ca/2009/01/mining-sector-opportunities-for-canada/ 
5.   http://us.canada.travel/experience/Discover-the-Highest-Tides-and-Highlights-of -
the-Bay-of-Fundy 
6.   http://www.albion.ee/malaysia.html 
7.   http://www.annaabi.com/Kanada-m7041.html 
8.   http://www.annaabi.com/Metsandus-m89846.html 
9.   http://www.germalo.ee/kultuurireisid/kanadasgisvrvidesringreis1/uldinfo/ 
10.  http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kanada.htm  
11.  http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kanada.htm  
12.  http://www.reisiguru.ee/riikID/186 
13.  http://www.tc.gc.ca/eng/programs/airports-mapcaa-64.htm 
14.  http://www.thecanadianencyclopedia.com/articles/industry 
15.  http://www.traveldreams.ee/riikide-info/item/348-kanada-/-canada 
16.  http://www.wris.ee/?op=body&id=1&catalog=countryinfo&country=63 
17.  https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ca.html 
18.  http://www.csis-scrs.gc.ca/pblctns/cdmctrch/cnd_nrg_scrt_rprt-eng.asp 
 
 
20