Uurimustöö Canada (0)

Antsla Gümnaasium
TIIU TAPLAS
10.a klass
KANADA
Uurimustöö
juhendaja õpetaja:
TIIU LAANE
Antsla 2009
Sisukord
Sissejuhatus 4
1. Riigi iseloomustus 5
1.1 Üldandmed (Lisa 1) 5
1.1.1 Hümni sõnad 5
1.2 Riigi geograafiline asend (Lisa 1) 6
1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1) 7
1.3.1 Pinnamood 7
1.3.2 Kliima 7
1.3.3 Mullad 8
1.3.4 Loodusvarad 8
1.3.5 Taimestik 9
1.3.6 Loomastik 9
2. Riigi arengutaseme iseloomustus (Lisa 2) 10
2.1 Arengu iseloomustus 10
2.1.1. Majanduslik 10
Kanada dollar madalam euro suhtes. 10
2.1.2 Haridus 11
2.2 Arengutase teiste riikide suhtes 11
3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 12
3.1 Riik kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 12
MERCOSUR -Rahvuslike lennukompaniide loend 12
3.2 Sellest riigist pärit organisatsioonid 12
4. Rahvastik ja 11. Turism (Lisa 3) 13
4.1 Rahvaarv ja selle võrdlemine maailma elanikega 13
4.2 Rahvaarvu muutumine 14
Rahvaarv aastatega on kõikunud. Mingil määral on aga rahvaarv alati tõusnud. Prognoos on aga, et rahvaarv kahaneb. 14
4.3 Rahvastiku paiknemine 14
5. Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis (Lisa 4) 15
5.1 Sooline ja vanuseline koosseis 15
5.2 Rahvastikupüramiid 15
5.3 Rahvastikupüramüüdi iseloomustus 15
5.3.1 Rahvastiku moodustumine 15
5.3.2 Kas rahvastik vananeb 15
5.3.3 Meeste ja naiste eluiga 15
5.3.4 Sündimus ja suremus 15
6. Energiamajandus (Lisa 5) 16
6.1 Energiavarade kaart 16
6.2 Energiavarade eksport ja inport 16
6.3 Toodetakse energiavaras 16
6.5 Minu arvamus energivarade kasutamisest 16
7. Riigi põllumajanduse iseloomustus (Lisad 6) 17
8. Metsamajandus ja metsatööstus 18
9. Tööstuslik arengutase 19
10. Transpordi iseloomustus 20
Kokkuvõte 21
Kasutatud Kirjandus 22
11. Lisad 23
11.1 Lisad 1 23
11.2 Lisad 2 26
11.3 Lisad 3 27
11.4 Lisad 4 28
11.5 Lisad 5 30
11.6 Lisad 6 31

Sissejuhatus

Valis uurimustöö sisuks Kanada, kuna see riik huvitas mind ja tahtsin sellest rohkem teada saada. Kanada on maailma riikide seas suuruselt teine riik, pealegi on Kanada veel kõrgelt arenenud tööstusriik ja seetõttu oli selle kohta ka rohkem informatsiooni, kui väikeste ja mittetuntud riikide kohta. Käesoleva uurimistööga püüan anda edasi ühe maailma riigi üldiseid eripärasid nii Kanada kliimas, loodustingimustest, majandusest, kui ka rahvuslikust aspektist vaadatuna jne. Nende teemadega peaks kanadast, kui riigist saama korraliku üülevaate.

1. Riigi iseloomustus

1.1 Üldandmed (Lisa 1)

Pindala: 9,984,670 km²
Rahvaarv: 33,569,000 (2009)
Pealinn: Ottawa
Pealinna elanike arv: 859 700 (2005)
Keel: Inglise ja Prantsuse
Rahaühik: Kanada Dollar
Hümn: O Canada

1.1.1 Hümni sõnad

Inglise keeles
O Canada! Our home and native land !
True patriot love in all thy sons command.
With glowing hearts we see thee rise,
The True North strong and free!
From far and wide , O Canada,
We stand on guard for thee.
God keep our land glorious and free!
O Canada, we stand on guard for thee!
O Canada, we stand on guard for thee!
Prantsuse keeles
Ô Canada! Terre de nos aïeux
Ton front est ceint de fleurons glorieux
Car ton bras sait porter l'épée
Il sait porter la croix
Ton histoire est une épopée
Des plus brillants exploits
Et ta valeur, de foi trempée
Protégera nos foyers et nos droits
Protégera nos foyers et nos droits

1.2 Riigi geograafiline asend (Lisa 1)

Kanada on suuruselt maailma teine riik. Ta on Põhja- Ameerika üks riike. Kanada ulatub põhja Ellesmere´i maa Colombia neemeni ja lõuna Erie järve Middle ´i saareni. Ta paikneb 5 ajavööndis ja on jaotatud kümneks provintsiks ja kolmeks territooriumiks. Hudsoni lahe ümber paiknevad sisetasandikud, mis hõlmavad ka Kanada kilbi, moooodustavad 80% Kanada maismaast. Kilbist läänes Saskatcewani ja Manitoba tasandik laiuvas tohutud preeria- alad. Kõige Tihedamalt on asustatud Saint Lawrence ´i jõe ja Suure järvistu äärsed madalikud. Kanada peamised jõed Saint Lawrence, Yukon , Mackenzie ja Frazer kuuluvad maailma 40 suurima jõe hulka. Viimaseil aastail on prantsuse keelt kõneleva Quebeci ja ülejäänud riigi poliitilised suhted põhiseaduslik võtmeküsius.

1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1)

1.3.1 Pinnamood

Kanada on kolmandal kohal peale Eestit sooderohkuselt ( soode protsentuaalselt pindalalt). Kanada lääne osas on mägist ala kõige rohkem seal on Mackenzie ja Cassiari mäestik, mille üldnimetus on Kaljumäestik. Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks Saskatchewan ja Manitoba tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence’i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks.

1.3.2 Kliima

Kanada põhjapool paikneb jahedas polaarses ja lähistroopilises, lõunapool jaheda kliimavöötmes. Sisemaal on talv külmem ja pikem kui rannikul, temperatuur on tunduvalt alla 0°C, lumikate on paks; suvi on soojem. Vaikse ookeani rannikul Vancouveri ümbruses on talv kõige soojem, vaid harva langeb temperatuur alla 0°C. Enamus Kanadast asub parasvöötmes, põhjapoolsed alad paiknevad lähisarktikas ning osa territooriumist koguni arktilises vöötmes. Seetõttu on ka tempe-ratuurid riigi erinevates piirkondades väga erinevad. Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis –15°C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui Vaikse ookeani rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-4°C, siis riigi põhjaosas isegi –30°C kuni –35°C. Juulis on temperatuuride erinevus väiksem. Kui riigi keskmine on 10-15°C, siis lõunaosas ulatub keskmine temperatuur 20°C ning põhjaosas 3-5°C. Riigi põhjaosas ületab keskmine temperatuur nulli üldse vaid paaril kuul aastas. Ka sademed jaotuvad väga ebaühtlaselt. Kui kõige niiskemal alal - Vaikse ookeani rannikul sajab 2400 -2700 mm ning Atlandi rannikul 1000- 1400 mm aastas, siis riigi põhjaosas on sademete hulk alla 400 mm aastas. Riigi kõige kuulsam laht on Fundy laht, mis on väga tuntud selle poolest, et seal esinevad maailma kõige kõrgemad looded. Tõusu ja mõõna vahe võib seal ulatuda koguni neljakorruselise maja kõrguseni, mistõttu on tõusu ajal rannas ohtlik viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab.

1.3.3 Mullad

Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusrežiimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all.

1.3.4 Loodusvarad

Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli , tsingi, asbesti , kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan , koobalt , väävel, kips, raud, nafta , gaas , vask, plii, hõbe, kuld , uraan ja kivisüsi.
Kaevandatavast söest eksporditakse 41%. Sellest osast sütt ekspordib Kanada Jaapanisse (47%), järgmistena tulevad Lõuna-Korea (25%), Brasiilia (6%), Mehhiko (4%), Hiina (3%) ja 15% moodustab eksport muudesse riikidesse. Kanada on ka juhtiv uraani kaevandaja (30% kogu maakeral kaevandatavast uraanist) ning koguni 85% sellest eksporditi teistesse riikidesse. 1993. aastal hõlmas USA koguni 70% kogu Kanada uraani väljaveost.
Väiksemas või suuremas koguses eksporditakse peaaegu kõiki loodusvarasid, mida kaevandatakse, kuid kõige tähtsamad on nafta , gaas, süsi ja alumiinium . Alumiiniumi toodangult on Kanada maailmas kolmandal kohal, olgugi et alumiiniumimaaki riigis üldse ei leidu. Viimastel aastatel on kaevandamise langusega silma paistnud gaas, vask, plii, molübdeen ja uraan, teiste olulisemate loodusvarade kaevandamine on jäänud samale tasemele või siis kasvanud.

1.3.5 Taimestik

Levinumad okaspuud on must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga , hiidelpuu ning palsaminulg. Palsaminulg on laialdaselt levinud Põhja-Ameerika ida ning eriti kirde osas. Üldse kasvab mets lääneranniku merelises kliimas umbes kolm korda kiiremini kui mujal Kanadas.

1.3.6 Loomastik

Põhja-Ameerika loomastik on väga liigirikas ning Kanada levinumad loomad on grislid, karibud, hundid, koprad , rebased ja esineb ka ursoneid. Ursonid on okassea sugulased, kelle keha katavad nii okkad kui ka pikad karvad . Enamasti elutsevad nad puudel. Talvel toituvad nad peamiselt puukoorest ja okastest ning suvel viibivad tihti maapinnal ja söövad rohttaimi, seemneid ning marju.

2. Riigi arengutaseme iseloomustus (Lisa 2)

2.1 Arengu iseloomustus

2.1.1. Majanduslik

Mitmekesised ja rikkalikud loodusvarad. Neid kasutatakse väljaveoks, tööstustoormeks ja tohutu hulga odava energia, eriti hüdroelektrienergia tootmiseks; eriti palju leidub naftat ja maagaasi. Põllumajandus ja metsandus moodustavad SKT väärtusest 3%, mäetööstus 4%. Edukas töötlev tööstus annab SKT-st 17%; tugevad on puidutööstus, transpordimasinaehitus ja keemiatööstus.1996. aastal oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta, gaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid , telekommunikatsiooni-vahendid ja ka igasugused mootorid . Suurimateks kaubanduspart-neriteks olid USA, Jaapan, Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.
Suurenev konkurentsivõimetus, kõrgemad maksud , enam piiranguid, enamikust konku-rentidest madalam tööviljakus. Poliitiline ebakindlus föderatsiooni tuleviku suhtes õõnestab ärialast usaldatavust. Suured föderaalse ja provintside eelarve puudujäägid; aeglane toibumine 1990. aastate alguse majanduslangusest.

Kanada dollar madalam euro suhtes.

14.01.08
Kanada dollar langes aasta madalaimale tasemele euro suhtes. Kanada dollar kurss 1.5157 eurot. Kanada dollar oli madalam ka Jaapani jeeni ja Austraalia dollari suhtes.

2.1.2 Haridus

Haridus on kõrgel tasemel ja areneb. Põhikooliharidus on kõigile tasuta, peale seda on aga võimalik minna ka tasulistesse erakoolidesse. Keskkooli vanem aste jaguneb üldhariduslikuks ja kutsehariduslikuks. Kõrgharidust on võimalik omandada nii ülikoolides või siis kolledzites. Vanimaks ülikooliks on New Bruinswicki ülikool, praegu on tähtsaimateks aga Quebeci, Toronto ja Montreali ülikoolid.

2.2 Arengutase teiste riikide suhtes

Hoolimata Euroopa turistide ligimeelitamiseks tehtavatest pingutustest, reklaamides selleks Kanada puutumatu looduse ilu, tuleb enamik turiste ikka veel USA-st. Suureneb Jaapani turistide arv, paljud neist külastavad Punapäise Anne'i (Anne of Green Gables) kodu, mis paikneb Prinee Edwardi saarel.
Nagu Kanada tervikuna , nii kannab ka Kanada kohtusüsteem nii Inglise kui Prantsuse traditsioone.Põhimõtteliselt on maa õigussüsteemi aluseks Inglise tavaõigus, välja arvatud prantsuskeelses Quebecis, kus eeskujuks on Prantsuse tsiviilõigus.
Põhja-Ameerika kaitsmisel teeb Kanada koostööd USA-ga. Euroopast viis Kanada oma väeüksused pärast külma sõja lõppu välja. Nagu teisteski NATO liikmesriikides, on kaitsekulutusi tunduvalt vähendatud.
ÜRO peab Kanadat üheks maailma kõige elamiskõlblikumaks riigiks.
Kanadas on tõhusam saastekontroll kui tema naaberriigis USA-s. Õhku paisatava süsihappegaasi kogus (4,1 t in. kohta aastas) on Kanadas suurem kui endises Nõukogude Liidus (3,4), Jaapanis (2,1) ja Prantsusmaal (1,7). Ka ohtlike saasteainete eraldumine 1 inimese kohta aastas on Euroopa keskmisest kõrgem.Kanadalastele teeb eriti muret freoonide põhjustatud osoonikihi hõrenemine. USA eeskujul keelustas Kanada 1978 freoonide kasutamise aerosoolides. 1987 sõlmiti Montrealis rahvusvaheline leping, mille alusel vähendatakse CFC-de kasutamist 2000. aastaks poole võrra.
Alumiiniumi toodangult on Kanada maailmas kolmandal kohal. Kanada on maailma tähtsaim maavarade kaevandaja. Kanada on kõige järverikkam riik maailmas. Puiduvaru poolest on Kanada maailmas Venemaa ja Brasiilia järel kolmandal, ekspordi poolest aga koguni esimesel kohal.

3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse

3.1 Riik kuulub rahvusvahelistesse organisatsioonidesse

NAFTA- North American Free Trade Agreement- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Leping aastal 1989 Kanada ja USA vahel vabakaubandusleping.
NATO- North Atlantic Treaty Organization- Põjha- Atlandi Lepingu Organisatsioon asutajaliige 1949, Newfoundland ühineb kanadaga.
WTO-World Trade Organization- Maailma Kaubandusorganisatsioon , See loodi 1995

MERCOSUR-Rahvuslike lennukompaniide loend

G7- (ka Seitsme grupp) on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töögrupid. G7 korraldab regulaarseid kohtumisi. Viimane neist toimus 14. veebruaril 2009 Roomas.
UNO- United Nations Organization -ÜRO-. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Ühines 1945 a.
UNESCO - United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization- Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon. Ühines 4 November 1946 a.
WHO- World Health Organization- Maailma tervise organisatsioon.

3.2 Sellest riigist pärit organisatsioonid

Bird Studies Canada
http://www.bsc-eoc.org/organize.html

4. Rahvastik ja 11. Turism (Lisa 3)

Kanada rahvastik koosneb peamiselt sisserännanuist ja nende järglastest. 15% rahvastikust on sündinud väljaspool Kanadat. Seal elab üle kolmekümne rahvuse, kellest kõige rohkem on Kanada inglasi ehk anglokanadalasi, neid on üle 44% rahvastikust. Palju on ka Kanada prantslasi ehk frankokanadalasi - 28% rahvastikust. 67% rahvastikust kõneleb inglise keelt, 26% prantsuse ja 7% räägitakse muid keeli. Kõige rohkem frankokanadalasi Quebeci provintsis ( 80% nendest ). Quebeci pealinn Montreal on väljaspool Prantsusmaad kõige suurem prantsuse keelt kõneleva rahvastikuga linn. Kanada prantsuse rahvuslased on taotlenud valdavalt prantsuse keelt kõneleva rahvastikuga alade Kanadast lahkulöömist. Kanadas elab ka palju Saksa, Itaalia, Ukraina , Hollandi, Poola ja Skandinaavia päritoluga Kanadalasi. Viimasel on sisseränne vähenenud. Põliselanikke - indiaanlasi ja eskimosid - on vastavalt umbes 380 000 ja 25 000. Suure sündivuse tõttu on nende arv 20. sajandil kiiresti kasvanud, kuid palju on segunetud ka sisserännanutega. Enamik indiaanlasi elab lõunaosas reservaatides, eskimod asustavad põhjarannikut ja Kanada arktika saarestikku.
Asustus on maailma hõredaim - keskmiselt 2,5 inimest 1 ruutkilo -
meetri kohta. Üle 90% rahvastikust elab 150-300 km laiusel vööndil riigi lõunapiiri ääres. 89%-l territooriumist on asustus väga hõre või puudub üldse. Teiste tööstusmaade omast on rahvastiku juurdekasv mõnevõrra kiirem, see tuleb immigratsioonist. Sündimus on 1960. aastast pidevalt vähenenud. 83% rahvastikust elab linnades ( see on rohkem kui 1000 elanikuga asulad ).
1986 aasta rahvaloenduse alusel elas Kanadas 25 354 000 inimest, neist olid 40,2% briti päritoluga, 26,7% prantsuse päritoluga, 4,1% saksa päritoluga, 3,1% itaalia päritoluga , 2,2% ukraina päritoluga, indiaanlasi ja eskimoid oli 1,7%. Eestlasi elas Kanadas umbes 20 000 inimest.
Mehi oli 49,1% ja naisi 50,9%.

4.1 Rahvaarv ja selle võrdlemine maailma elanikega

Selles riigis elab 33,569,000 (2009). See on maailmas elanike poolest umbes kolmekümne seitsmendal kohal, see on suur kogus ja väga arvestatav koht võrreldes teiste riikidega.

4.2 Rahvaarvu muutumine

Rahvaarv aastatega on kõikunud. Mingil määral on aga rahvaarv alati tõusnud. Prognoos on aga, et rahvaarv kahaneb.

4.3 Rahvastiku paiknemine

a) Kanada rahvastiku tihedus on 3,3 in/km².
b) Võrreldes Lõuna riikidega on rahvastiku tihedus hõredam sest Kanada asub Põhjapoolsel alal. Lõuna- Kanadas on aga tihe rahvastiku asumine . USA on palju tihedamalt asustatud riik.
c)Rahvastik paikneb rohkem Lõuna- Kanadas, sest Põhja- Kanadas on liiga rasked ilma olud. Enamus elanikke on Linnades. Kõige tihedam on rahvastiku paiknemine Ottawa ja sealsete lähis linnade lähistel.

5. Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis (Lisa 4)

5.1 Sooline ja vanuseline koosseis

0-14 aastassed: 16.1% (meessoost 2,761,711/ naissoost 2,626,836)
15-64 aastased: 68.7% (meessoost 11,633,950/naissoost 11,381,735)
65 aastased ja üle: 15.2% (meessoost 2,220,189/naissoost 2,862,787)

5.2 Rahvastikupüramiid

5.3 Rahvastikupüramüüdi iseloomustus

5.3.1 Rahvastiku moodustumine

Alla 15 aastaseid lapse on keskmise osakaaluga. 15.65 aastased on kõige kõrgema osakaaluga ja on suurema osast Kanada rahvast. Kõige vähem aga on üle 65 aastaste inimeste rahvastiku osakaal.

5.3.2 Kas rahvastik vananeb

Selle riigi rahvastik väheneb vähesel määral ja inimesed vananevad, kui nooremat põlve rohkem peale ei tule.

5.3.3 Meeste ja naiste eluiga

Keskmine naistel ja meestel on eluiga umbes 80.2 aastani. Meestel 76.9 astat ja naistel 83.7 aastat.(2006 aasta järgi)

5.3.4 Sündimus ja suremus

Väikelastes 5 tuhande seast surevad.

6. Energiamajandus (Lisa 5)

6.1 Energiavarade kaart

6.2 Energiavarade eksport ja inport

Põhiline on eksport, sest Kanadal on kõik vajalikud energiavarad olemas. Gaas ja kütus on põhiline eksportimiseks minevad energiad on ka teisi energiavarasid mida eksporditakse, aga seda tunduvalt vähem.

6.3 Toodetakse energiavaras

Hõlmab sama mis 6. punkti lisa

6.5 Minu arvamus energivarade kasutamisest

Mina arvan, et rohkem võidaks kasutada tuule energiat, sest Kanada mereline kliima on selleks väga soodne koht. Saab ka kasutada päikeseenergiat, mis ei ole Kanadas kõige kasulikum, sest pole nii palju võimsust päikesel.

7. Riigi põllumajanduse iseloomustus (Lisad 6)

Kanada on kõrge arengutasemega tööstupõllumajandusmaa. Majanduse arengut on soodustanud erakordselt mitmekesised loodusvarad ja pidev tööjõu juurdevool teistest maadest . Kogutoodangu poolest on Kanada kapitalistlike maade seas seitsmendal kohal. Suure osa toodangust ja väljaeokaubast moodustavad toorained, põllumajandus- saadused ja pooltooted . Selle poolest sarnanebki Kanada arengumaade ja sõltuvate maadega ning seepärast mõjuvad ületootmiskriisid Kanadale raskemini kui teistele kapitalistlikele tööstusriikidele. Suur on sõltuvus väliskapitalist, peamiselt USA omast. Välismonopolid kontrollivad umbes 50% hankivast ja töötlevast tööstusest. Hoolimata sellest, et põllumajandusega tegeleb vaid 4% rahvastikust, on Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned , õunad, tubakas , piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid . Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks.

8. Metsamajandus ja metsatööstus

Kanadas on väga suur osa metsa kasutusel kütteks ja tööstuslikuks puit materjaliks . Metsa on Kanadas suur osa. Puitu kasutatakse väga palju mööbli, kütte ja väljaveoks.

9. Tööstuslik arengutase

Kanadas on väga palju maake ja tooraineid. Toorainetest ja maakidest on enim kasutusel süsi, puit, vask, hõbe, kuld, nafta jne.

10. Transpordi iseloomustus

Loodustingimustes soodustab tasakaalukas ilm ja soojem ilm transpordi kulgu . Põhja- Kanadas on aga transport väga raske kliima tõttu, mis on väga külm. Siseveodeks sobiksid eriti rongid ja veokid. Rahvusvahelisteks veodeks sobiks samuti rong ( mandril ) ja veokid, lennukid , laevad. Teede võrgustik autotranspordi jaoks on eriti tihe Kanada lõuna osas, sest on vastavad ilmaolud. Raudtee transpordiga ja siseveetransport on sama. Meretransport on Lääne- ja Ida- Kanadas eriti tõhus, sest selles piirkonnas on mere piir, mida on võimalik kasutada. Õhutransport on kõigi paljude riikide vahel, et reisjad ja ka kaupa saaks transportida.

Kokkuvõte

Selle tööga sain Kanada kohata päris palju teada, näiteks seda, et Kanada on päris paljude omaduste poolest USA-st eespool . Üks huvitavamaks teada saamiseks oli see, et Kanadas esinevad tõusud ja mõõnad, mille vahe võib olla nelja korruselise maja kõrgune ja rannas viibimine on ohtlik, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. Pealegi üheks tuntuimaks turismiobjektiks on kindlasti Niagara juga, mis meelitab sinna palju turiste. Üldiselt sain töö tegemisega palju teada. Teada sain palju ka erinevatest energiavaradest ja milline on olnud rahvastik.

Kasutatud Kirjandus

file:///D:/ Dokumendid /%C3%B5ppimise%20asjad/imgres.htm
www.wikipedia.org

11. Lisad

Kanada provintsid
11.1 Lisad 1

Kanada raha
Kanada raha läbi aegade

Majandu areng
11.2 Lisad 2

Kõige enam külastatavad riigid
11.3 Lisad 3

Rahvastiku tihedus
Statistika Kanada rahvastiku areng aastatega
11.4 Lisad 4

Rahvastiku areng ja ennustus
Vanuseline ja sooline rahvastik

11.5 Lisad 5

energiavarad

Põllumajandus
11.6 Lisad 6