Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uni ja unenäod (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida me unes näeme?
  • Mida teha nähtud unenägudega?
  • Kuidas oma unenägudega töötada?
  • Kui see ei õnnestu proovige fantaseerida mida te võisite küll näha?
  • Kuidas unehäiretest lahti saada?
  • Mida teha et uni tuleks?

Uni ja Unenäod
Une tähtsus
Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini.
Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade , vapustuste ja üleelamiste terveksravimine.
Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid.
Une faasid
Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme.
Une staadiumid on järgmised:
  • Tukastus – Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud
  • Kerge uni – Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud
  • Keskmise sügavusega uni – Silmad ei liigu lihastoonus madal
  • Sügav uni – Silmad ei liigu lihastoonus madal
  • REM uni ehk Paradoksaalne uni – Silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult
    Mida me unes näeme?
    Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad , värvilised, seotud süžeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva.
    Mida me siis unes näeme? Kuidas dešifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam.
    Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. Näljane näeb unes sööki, maaelanik kõnnib looduses, linnamees aga ümbritseb end ka unes tuttavate tänavate ja suurelamutega. On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutmiseks oma elus.
    Sandra Thompson nimetas oma raamatus “Cloud Nine ” järgmisi kõige levinumaid unenäoteemastid:
    1. Eksami tegemine
    2. Lennukist, rongist või muust liiklusvahendist maha jäämine
    3. Seksuaalsed kogemused
    4. Tagaajamine (keegi või miski ajab teid taga)
    5. Raha leidmine
    6. Kukkumine
    7. Lendamine
    8. Avalikus kohas alasti olemine
    9. Välja kukkuvad hambad/ katkised hambad
    10. Unenäo tegelaskujud muutuvad millekski muuks
    Mida teha nähtud unenägudega?
    Unenäod võivad olla meie eluteel väga kasulikud, kuna need hõlmavad meie elu füüsilisi, emotsionaalseid ja vaimseid aspekte . Nende ulatus ja sügavus on mõõtmatud.
    On oluline pidada meeles, et iga unenägu, kuitahes rumal või tähtsusetu see ka ei tundu, on tulvil informatsiooni. Unenäod on ootel , kuni te olete valmis neist õppust võtma. Unenägude eesmärk on teid aidata, mitte hirmutada. Nende kaudu väljendab end teie alateadvus, et teid armastava käega suunata.
    Kuidas oma unenägudega töötada? Kõigepealt on vaja õppida neid meelde jätma. Katsuge enne magamajäämist sellele häälestuda: tahan oma unenäo, mis kindlasti tuleb, meelde jätta, kasvõi ainult katkendi sellest või tunde. Hommikul ärgates fikseerige oma öised nägemused kohe, mõne minuti pärast on nad teie mälust juba kadunud. Kui see ei õnnestu, proovige fantaseerida, mida te võisite küll näha?
    Kui nägite unes midagi erilist või spetsiifilist võib sellele seletusi otsida unenägude seletus raamatutest. Need raamatud ja ennustused pole kindlasti mitte 100% õiged aga nad lisavad elule vürtsikust ja põnevust, kusjuures vahepeal juhtubki nii nagu oli kirjas raamatus.
    Unenägude meenutamine
    Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol, ravimid ja tugev kõhutäis takistavad unenägusid). Mõned sammud, mis te unenägude kui tööriistade kasutamiseks astuda võite, on alljärgnevad:
  • Seadke endale veel enne uinumist eesmärgiks unenägu mäletada.
  • Hoidke voodi kõrval märkmikku (või diktofoni).
  • Kui te otsite lahendust probleemile, piirduge lihtsa küsimusega, kusjuures üks küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse.
  • Salvestage oma unenäod nii kiiresti, kui võimalik, kasvõi keset ööd. Vältige eredat valgust ja tugevaid helisid. Salvestage iga unenäo detail.
  • Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele.
  • Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida.
  • Meenutage järjekindlalt oma unenägusid ja õppige “unenägude keelt” tundma mitme kuu vältel. Seda tehes on unenägusid kergem meenutada ja mõista.
    Mäletamine sõltub ka inntellektist ja elukutsest, nagu võib näha järgmisest tabelist:
    Elukutse
    Mäletas und selgelt
    Ei mäletanud
    Kolhoosnik
    55
    20
    Mustatöölised
    56
    21
    Sanitarid
    63
    13
    Üliõpilased
    82
    7
    Arstid
    88
    6
    Pedagoogid
    89
    5
    Teadlased
    90
    4
    Unehäired ja unenäod
    Unenäod võivad olla meeldivad - ebameeldivad, ülevad - vastikud, sisendada mõnu- või norutunnet. Kujutlusrohked on erootilised unenäod. Unehäired tekivad ülekurnatuse, psühhotrauma, eriliselt repressioonitrauma, elukorra- ja -rütmi häirituse, peaaju vigastuse, ajuveresoonte lubjastumise jms korral. Unehäire võib avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid .
    Võrreldes loodusõnnetuste ja -katastroofidega, põhjustavad just inimeste poolt inimesele tekitatud kestvad sügavad hingetraumad, enamasti raskemaid ja kestvamaid unehäireid, ka süngeid kordusunenägusid. Traumeerivast unenäost ärgates või äratatuna on inimene segane, ärevil, pahur
    Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu
    Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und.
    Kuidas unehäiretest lahti saada?
    Dr Heino Noor soovitab, et paremaid ja püsivamaid tulemusi saab unehäirete korral psühhoteraapiast ja psühholoogilisest abist, millel on nüüd palju variante ja võtteid. Lisaks tuleks tegeleda aktiivselt keha liigutamisega (sportimine, jalutuskäik jne)
    • Erutunud inimene hingeldab , seepärast katsu oma hingamine korda saada. Hoia hinge kinni, loe viieni . Hinga aeglaselt välja, ütle “rahunen” või mõni muu rahustav sõna. Hinga 3 sekundi jooksul sisse. Hinga 3 sekundi jooksul välja ja ütle oma sõna. Tee nii 10 korda minutis. Iga minuti lõpul hoia jälle hinge kinni, loe viieni. Jätka 3+3 tsüklit. Tee harjutust 5 minutit.
    • Kui enne magamaminekut pikema aja vältel regulaarselt juua klaasitäis leiget piima, kaovad hingamishädad ja ka uni muutub heaks. Mitmed uuringud kinnitavad, et piim on hea ravim unetuse vastu. Eriti kasulik vanematele inimestele, kes kannatavad hingamisteede haiguste all.
    • Kui oled sooja piima meega või rahustava taimetee ära joonud, tuba on pime, vaikne ja õhutatud, leia voodis sobiv asend. Siruta varbad välja, ja siis lõdvesta need. Niiviisi liigu lihaseid pingutades ja lõdvestades järjest ülespoole. Seda kõike harjuta kaks korda päevas vähemalt kaheksa nädalat.
    • Et väsitada oma erutunud rakke, mõtle millelegi igavale, näiteks tikutoosile, sokiaugule, hallile laele. Võib keskenduda ka äratuskella tiksumisele. Või lugeda lambaid , kuid ainult teatud piirini , sest suure hulga lammaste nummerdamine võib hoopis ergutavalt mõjuda. NB! Igal õhtul vali ainult üks neist igavatest toimingutest
    Unetus
    Siis, kui inimene uinumiseks rohkem kui pool tundi vajab, on tegemist unetusega. Kui ta öö jooksul vähemalt kaks korda üles ärkab ja pikemaks ajaks ärkvele jääb, kuigi peaks esialgu 6 tundi ühtejutti rahulikult magama. Kui ta alles südaöö paiku vaevaliselt magama jääb, hommikul kell neli ärkab ja enam uinuda ei suuda
    Mida teha et uni tuleks?
    Kodu- ja välismaises ajakirjanduses on toodud palju häid soovitusi unehädalistele. Peili välja oma organismi magamisrütm ja siis heida igal õhtul magama ühel ja samal ajal, samuti ka tõuse. Sellest korrast pea kinni ka nädalavahetusel ja puhkuse ajal.
    • Voodi on mõeldud eelkõige magamiseks. Sinna pole vaja kaasa võtta tööprobleeme, televiisorit, telefoni ega provokaatorlikke mõtteid partneriga tüli alustamiseks.
    • Magamistoa ideaaltemperatuur on 16-18 kraadi.
    • Kui pead magama valges toas, muretse spetsiaalsed magamisprillid, lärmi korral kõrvakaitsed
    • Unetust võivad tekitada hilisõhtused vürtsised toidud. Väldi neid.
    • Üks tund magamist enne kella kümmet õhtul võrdub kahetunnise hommikuse unega.
    Unerohud ja Uinutid
    "Unerohud, uinutid aitavad unehäirete korral pea samapalju ja -vähe kui taskurätt nohu puhul. Uinutitel võib olla soovimatuid, vahel üsna tülikaid kõrvaltoimeid (uimasus, tasakaaluhäired, südamehäired jt)." (H.Noor)
    Uinuteid võib võtta vaid akuutses kriisiseisundis ja ka siis ainult arsti ettekirjutusel. Sest need salakavalad tillukesed tabletid leevendavad küll närvilisust ja panevad magama, aga pärsivad elulusti, positiivse mõtlemismalli ja ettevõtlikkuse. Peale selle jäädakse neist sõltuvusse nagu uimastitest ja lõpuks põhjustavad need omakorda unehäireid.
    Unenägude seletamine
    Teatakse , et unenägusid ei saa võtta nii, nagu nad lavastatakse, neid tuleb tõlkida, nii nagu tõlgitakse teksti inglise keelest eesti keelde või vastupidi. Vahe on pelgalt selles, et unenäokeele puhul läheb vaja kujundite sõnastikku.
    Sõnastikku, mis sõnastaks lahti sinu sisse monteeritud filmid. Tõepoolest, nii nagu on filme mitut sorti, on ka erisuguseid unesid. Mõned neist on kohutavalt põnevad, mõned hirmutavad, lausa õuduslood, mõned sulnid ja romantilised, erootilised. Ja mis väga huvitav, pea igas neis oled peategelane sina ise. Ja kui mitmes rollis võid sa seal esineda! Tavaelus oled üks paljude seast ja mis salata , üpris väljakujunenud rollis.
    Mõningaid unenägude seletusi:
    Tagaajamine – Kui sind aetakse taga siis kurnab sind millegi tegematta jätmine, kui aga sinu unenäos aetakse kedagi teist taga tähendab see edu ärimaailmas.
    Raha – Kui leiad unes raha, peaksid päriselus olema ettevaatlik varaste suhtes. Raha võitmine näit. Loteriil tähendab päris elus vihavaenlase leidmist .
    Suudlus – Kui sind suudleb tuttav inimene, ootavad sind õnnelikud ajad, kui aga saad suudluse tundmatu käest peaksid hoolitsema oma hea maine eest.
    Lendamine – Kui lendad unes ilma lennukita, kajastab unenägu su kunstikalduvusi
    Arst – Arst unenäos märgib, et sa oled nii vaimselt kui füüsiliselt heas vormis
    Varas – Kui näed unenäos et varastad midagi võib see tähendada salaarmastust mõne abielus oleva inimese vastu.
    Saun – Unenägu tõotab head ära olemist ja puhkust, kui aga saunakamber on must ja räpane võid sattuda joobunute seltskonda.
    Ratas – Kui näed unes jalgratast ootab sind nn. keelatud armastus.
    Sõbratar – Unenägu hoiatab kohatud naisterahvast üleliia usaldamast
    Onu – Unenägu räägib turvalisusest, kui istud oma onu süles, paranevad su suhted sugulastega . Onuga koos magamine tähendab lahkuminemist heast sugulasest.
    Napsu võtmine – See ennustab halba ilma lähiajal.
    Naine – Noor naine tõotab sulle romantikat, vanem naine aga turvalisus tunnet.
    Meri – Selline unenägu on vabaduse sümbol, merelained tähendavad vaheldust praeguses elus.
    Mets – Hästi hooldatud ja hõre mets tõotab sulle palka, kuid tihe mets tähendab, et ees on rasked ajad.
    Leib – Mida suurem on leib seda kindlamat elatist sa teenid.
    Isa – Isa on turvalisuse sümbol, kui vestled isaga on sul ees eriti õnnelik eluperiood
    Ema – Ka ema on turvalisuse sümbol, kui näed ainult ema nägu läheb sul hästi perekonna asjadest.
    Faktid hea unekeskonna saavutamiseks:
  • madrats ja põhi (mõlemad peavad täitma Teie vajaduse toetuse ja mugavuse osas ning andma piisavalt liikumisvabadust.)
  • valgustus (hämar või pime on kõige sobivam uneks nii päeval kui öösel)
  • müra (järsud, valid helid maja seest või väljast võivad segada und, rahulikud madalad helid, näiteks õhukonditsioneeri hääl, mõjutavad aga leevendavalt ja rahustavalt, kuna nad aitavad blokeerida müra.)
  • Sobivaim temperatuur uinumiseks on 16°-18°C
    10 Vihjet hea une saavutamiseks
  • Säilitage regulaarsed tunnid uneks, isegi nädalavahetustel
  • Koostage unerituaal ( samade asjade tegemine iga õhtu enne magama minekut annab kehale märku magama mineku kohta)
  • Magage mugaval ja toestusega madratsil
  • Tehke trenni (regulaarne treening aitab maandada päeva pingeid, aga loomulikult ei tohi seda teha mitte liiga hilja õhtul enne magama minekut)
  • Vähendage stimuleerivate ainete kasutamist
  • Ärge suitsetage
  • Ärge liialdage alkoholiga
  • Rahunege varakult (üritage tegeleda murede ja segajatega juba mitu tundi enne magama minekut)
  • Looge enda jaoks rahulik keskkond
  • Tehke unest enda jaoks prioriteet
    Kasutatud kirjandus:
    Ilmar Soomre “Tähendus unenäod” , Tamara Maunonenen “Suur Unenäoraamat” , Internett
  • Vasakule Paremale
    Uni ja unenäod #1 Uni ja unenäod #2 Uni ja unenäod #3 Uni ja unenäod #4 Uni ja unenäod #5 Uni ja unenäod #6 Uni ja unenäod #7 Uni ja unenäod #8 Uni ja unenäod #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kiilakas1234 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Mida me unes näeme
    9
    doc

    Mida me unes näeme?

    Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub

    Psühholoogia
    Uni
    20
    doc

    Uni

    Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid........

    Bioloogia
    Unetsüklid-unehalvatus ehk uneparalüüs
    6
    docx

    Unetsüklid, unehalvatus ehk uneparalüüs

    Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine.

    Väljendusoskus
    Uni- referaat
    11
    doc

    Uni- referaat

    Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte ­ need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi

    Inimese õpetus
    Uni ja unenäod
    18
    docx

    Uni ja unenäod

    Tallinna Kristiine Gümaasium Uni ja unenäod Referaat Koostaja: Cristina Rahuoja Tallinn 2007 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kõik inimesed näevad unenägusid. Normaalne öine uni hõlmab mitte üht, vaid mitut unenäoperioodi. Katsete varal on see kindlalt tõestatud. Ühed unustavad kõik unenäod ja väidavad seetõttu, et ei näe kunagi unenägusid. Teised peavad oma unenäod valdavalt meeles. Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud

    Psühholoogia
    Uni ja unenäod ning une jagunemine
    15
    doc

    Uni ja unenäod ning une jagunemine

    ..........................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte.................................................................................................LK12 · Kasutatud kirjandus...........................................................

    Kehaline kasvatus
    Unenägu-referaat
    8
    doc

    Unenägu-referaat

    Sisukord 1. Uni-Mis see on 2. Une ja unenägude seod 3. Unenäod Sissejuhatust Magamine on meie elu üks lahutamatu osa. Samamoodi on unenäod une lahutamatu osa. Usute või mitte, aga kõik see, mis me iga päev läbi elame, mõjutab ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me

    Inimese õpetus
    Unenäod
    18
    rtf

    Unenäod

    unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks omavahel tihedalt seotud asja ning ma soovisin teada saada, mis neid kaht maailma üksteisest eristab. Ma tahtsin ka teada saada, kuidas on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised

    Psühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun