Hispaania (0)

Tallinna Rahumäe Põhikool
Hispaania
Referaat
Koostaja : Rasmus Pählapuu
8.B klass
Juhendaja : Mare  Salu
Tallinn 2014
1
Sisukord
Sissejuhatus lk 3
Asukoht ja riik lk 4
Rahvastik lk 5
Religioon lk 6
Kliima lk 7
Pinnamood lk 8
Hispaania põllumajandus lk 9
Tööstuse areng ja tootmine lk 11
Toidukultuur lk 13
Loomasik ja taimestik  lk 14
Sport lk 15
Hispaania eluolu lk 17
Kokkuvõte lk 18
2
Sissejuhatus
Valisin referaadi teemaks Hispaania, kuna mulle meeldib see riik. Olen seal korduvalt käinud 
ja   reisidest   on   jäänud   väga   positiivsed   muljed.   Seal   on   soe   ja   päikseline   kliima   ning 
sõbralikud inimesed.   Referaadiga loodan anda ülevaate sellest, milline riik on Hispaania, 
millised inimesed seal elavad, millised ilmastiku tingimused seal on, milline on sealne tööstus 
ja toidukultuur. Kasutasin mitmeid veebilehekülgi informatsiooni kogumisel.
Neeed olid:
www. spain .info
http://www.corporatetravelsafety.com/safety-tips/barcelona-pickpocket-scams-a-must-read -
before -you- visit -the-city
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/vahemeremaad/hispaania_toidukultuur.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
http://www.reisiguru.ee/riikID/46
http://en.wikipedia.org/wiki/Siesta
www.fcbarcelona.com/
www.realmadrid.com/
3
Asukoht ja riik
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles  Reino  de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee 
poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber  Portugal . Põhjapiiri taha jäävad 
Prantsusmaa ja väikeriik  Andorra . Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse 
(Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast 
( Maroko ) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv 
Gibraltar. Hispaania on demokraatlik riik.
Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres,  Kanaari  saared Atlandi ookeanis ning Põhja-
Aafrika linnad Ceuta ja  Melilla . Hispaania pealinn on Madrid. Riigi pindala on 504,8 tuh km². 
Nende rahvaarv on 46,1 milj elanikku (2011). Hispaania kuningas on  Juan   Carlos  I. Nende 
rahaühik on nagu meilgi euro. 
Hispaania lipp
4
Rahvastik
Hispaanias   paikneb   rahvastik   väga   ebaühtlaselt.   Enamikus   on   see   koondunud    rannikule , 
Madridi  ning teistesse sisemaalinnadesse. 20.sajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur 
osa
 
maarahvast
 
sisemaalt
 
rannikule
 
ja
 
suurtesse
 
linnadesse.
Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat 
elu  otsima  Ameerikasse. Alates 1950.  aastaist  hakati rändama Euroopa maadesse, eelkõige 
Saksamaale,   Prantsusmaale   ja    Sveitsi .   Nüüd   on   Hispaania   aga   hoopis   siserännumaa.
Pikkade   sajanditega   isesuguste   inimrühmade   kokkusulamisest   kujunenud   hispaanlased   on 
romaani ehk ladina rahvas, kes ei erine füüsiliselt ega kultuuriliselt kuigi palju naabritest, 
portugallastest ja itaallastest. Samal ajal on hispaania kultuur väga eripalgeline. Seetõttu ongi 
Hispaania   riik   jagatud   17   autonoomseks    piirkonnaks ,   mille   hulka   kuuluvad   ka   Aafrika 
põhjarannikul   asetsevad   linnad   -   Ceuta   ja   Melilla.   Võin   öelda   oma   kogemusest,   et 
hispaanlased on väga jutukad, aga ka rahulik rahvas. Neil pole kunagi kuhugi kiiret. Nad on 
ka väga sõbralikud.
Hispaania   kodanikest   on   36%   andorralased,   58,5%   hispaanlased,   22,5%   portugallased   ja 
10,1% prantslased (1. jaanuar 2006). 
 
Hispaanlane
5
Religioon
Riigi   peamine    usund    on    rooma     katoliiklus .   Umbes   76%   hispaanlastest   peab   ennast 
katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta 
oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 
15% mõnel korral aastas, 10% mõned  korrad  kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 
22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
Tõendeid   tänapäeva   Hispaania   ilmalikkusest   võib   näha   näiteks   laiapõhjalisest    toetusest  
samasooliste   abielule,   mida   toetab   üle   66%   hispaanlastest.   2005.   aastal   võeti   vastu   ka 
samasooliste abielude legaliseerimisakt. Sellega sai Hispaaniast ajalises  järjestuses  kolmas 
riik maailmas Belgia ja Hollandi järel, kus samasooliste abielu on seadustatud.
Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid .
Evangelism   on   levinum   mustlaste    kogukonnas ;   pastorid   on   kirikumuusikasse   põiminud 
flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui  Jehoova  tunnistajaid (keda on 105 000).
Viimase aja  sisseränne  on suurendanud moslemite arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei 
ole tegelikult Hispaanias elanud juba  sajandeid . Kuid Hispaania  kolooniad  Põhja- ja Lääne-
Aafrikas on osale  Sahara   ja Maroko elanikkonnast  andnud kodakondsuse. Tänapäeval  on 
islam  Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina- Ameerikast  saabunud 
katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud.
Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil  juudid  jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias 
umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsiooni 
moodustasid juudid 8% elanikkonnast.
6
Kliima
Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti 
eristuvat   kliimavöödet.   Põhjarannikualal   on    paraskliima    jaheda   suve   ja   maheda   talvega. 
Kataloonia   ja    Valencia    Vehemere-äärsel   rannikul,    Andaluusia    madalikul   ja
Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv, talv aga pehme ja 
vihmane.   Hispaania   on   üks   kuivemaid   riike   Euroopas,   seal   sajab   keskmiselt   350-500 
millimeetrit,   idas   ja   lõunas   kohati   vähem   kui   200   millimeetrit   aastas,   mis   on   väikseim 
Euroopas.   Põhja-   ja   loodeosa   on   Euroopa   sademerohkeimaid   piirkondi   (keskmiselt   900, 
paiguti   kuni   3000   millimeetrit   aastas).   Riigis   puhuvad   terve   aasta   vältel
valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad  läänetuuled . Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas 
jaanuaris   8-10°  C,  augustis  18-24°  C,  lõunas  vastavalt   10-12°  C  ja  24-26°  C.  Hispaania 
sisemaal    kogetakse   kõige   äärmuslikumaid   temperatuurikõikumisi.   Seal   on   karm   talv   ja 
ääretult kuiv ja  palav  suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase 
looduse   janu   kustutada.   Kanaari   saartel   on   kõige   püsivama    kliimaga
paik   kogu   Hispaanias.   Temperatuur   püsib   seal   terve   aasta   vältel   20°   C   piires,
ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel.
Hispaania  rannik
7
Pinnamood
Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit. Kõrgeimad mäed asuvad 
Püreneedes (põhjaosas) ja  Sierra  Nevadas (lõunas), kus asub ka kogu poolsaare kõrgeim koht, 
3482   meetrit   kõrge   Mulhaces.   Nendel   mägedel   on   ka   palju
liustikke    mägijärvi   ning   pimestavalt   mitmekülgne   floora   ja    fauna .   Hispaania   mäestike 
suurimate   ahvatluste   hulka   kuuluvad   seal   paiknevad   talispordi-   ja   seiklusspordialade 
harrastamisvõimalused ning looduspargid. Aafrika lävel asuva Sierra  Nevada  mäestikus on 
detsembris nii palju lund, et sinna on ahaknud  tekkima  mitmeid talispordikeskusi. Hispaania 
platoo , mis on suurim kõrgustik Euroopas, on tänu oma kesksele asendile mänginud maa pika 
ajaloo käigus tähtsat rolli. Kõrgustik on põhiliselt põllumajandusele keskendunud piirkond, 
kus
 
kasvatatakse
 
veel
 
traditsioonilisi
 
liike,
näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, 
mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, 
kus vahelduvad liivased ja  soised  tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised 
järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel 
on ainulaadne  vulkaaniline  algupära. 
Sierra Nevada  mäestik
8
Hispaania põllumajandus
Põhja   ja   loode   osas   on   parasvöötmele   iseloomulikud   metsapruun-   ja
leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad 
ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks  huumushorisont , mis tagab 
pruunmuldade
 
suure
 
viljakuse.
Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad 
suurtes    kogustes    vett   nõudvad   niisutusmeetodid   kasutusele   tootlikkuse   võimaliku 
suurendamise  otstarbel . Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete 
koguväärtusest   sellelt   14%-lt   põllumajandusmaast,   mida   niisutatakse.
Hispaaniat   iseloomustab   põhjas   parasvöötmeline   kliima   ja   kesk-   ning   lõunaosas 
lähistroopiline   vahemereline  kliima.  Põhja- ja looderannik on niiske ja merelise kliimaga. 
Lähistroopiline kliima toob endaga kaasa niiske ja sooja talve ning  palava  ja kuiva suve. 
Talvel   on   keskmiseks   temperatuuriks   10-15   kraadi,suvel   20-25   kraadi.
 
Põhiline   taimekasvuperiood   on   talvel.   Vegetatsiooniperiood   on   keskmine   või   pikk.
Aastane sademete hulk on kõige suurem loode osas – 1000-2000 mm. Ida pool jääb sademete 
hulk 250-500 mm piirile. Lõuna-, põhja- kui ka keskosas on aastane sademete hulk 500-1000 
mm.
Hispaania on suuresti tööstuse- ja põllumajanduse maa. Tööstustoodangu mahult on ta Lääne-
Euroopas 5. kohal. Põllumajandusmaad moodustavad Hispaania territooriumist 40%. Umbes 
10   %   maad   võib   pidada   suurepäraseks.   Kare   maastik   on   takistuseks   põllumajanduse 
mehhaniseerimisele ja tehnoloogilised uuendustele. Maal on väike erosiooniprobleem, kõige 
rohkem   kuivadel   tasandikel,   La-Manchas.   Mets   katab   kogu   Hispaaniast   10   %.   Hispaania 
metsadest   ei   ole   suurem   osa   majanduslikus   kasutuses.   Lisaks   hävitavad   suured
metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa.
Põllumajanduslikust   maast   on   27%   põllud   ja    istandused ,   rohumaad   13%.
Igal pool ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kirde-Hispaania on suhteliselt mägine, 
mille   tõttu   ei   ole   seal   suuri   põllumajanduslikke   kasvatusi.   Kesk-   ja   Lõuna-Hispaaniat 
iseloomustavad liigkuivad alad. Lõuna-Hispaaniat varitseb juba väikestviisi kõrbestumise oht, 
9
mille tõttu ei saa ka seal aktiivselt  midagi kasvatada. Niisutamisega  aitaks veel võib-olla 
midagi
 
kasvatada.
Hispaanias   on   intensiivne   põllumajandus.   See   tähendab,   et   toodangu   kasv
saavutatakse   väikesel  maa-alal. Sinna mahutatakse palju kapitale, kasutatakse vähe tööjõudu 
ja palju väetisi.
Apelsinide kasvandus
10
Tööstuse areng ja tootmine
1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid:
• tööjõu odavus
• väliskapitali hoogne  sissetung
• välisturismist saadud ja saadav tulu
• riiklikult  monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust
Väliskapitali abiga on riigis edendatud  naftatööstust , autotööstust, 
elektrotehnikatööstust.
Autode tootmisliin
Euroopa Liidu liikmena on Hispaanial EL’ ga ühine põllumajanduspoliitika. Puuduvad tariifid 
liikmesriikide   vahel,   kuid   kehtivad   ühiseid   maksud.   Toimib   vaba    siseturg .
Euroopa   põllumajandussektor   kasutab   ohutuid,   puhtaid,   keskkonnasõbralikke
tootmismeetodeid,   pakkudes   tarbijate   nõudmistele   vastavaid   kvaliteetseid   tooteid.
11
Liikmesriikide valitsused kavandavad ELi tasandil Euroopa põllumajanduspoliitika ning seda 
teostavad liikmesriigid. See on suunatud põllumeeste sissetulekute toetamisele, motiveerides 
neid samas  tootma  kvaliteetseid tooteid, mida nõuab  turg , ning innustades neid otsima uusi 
arenguvõimalusi, näiteks keskkonnasõbraliku taastuvenergia  allikaid .
Hispaania toodab kõige enam oliiviõli,  lambaid , autosid, veini, veiseid, masinaid, aedvilja 
sigu ,   elektriseadmeid,   apelsine,   hobuseid,   keemiatooteid,   nisu,    kangast ,   otra,   laevu, 
suhkrupeeti,   jalatseid,    kartulit .   Hispaania   impordib:    Nafta    ja   maagaasi,   raske-ja 
täppismasinaid,   autosid,   elektroonikaaparaate,   masinaid.   Hispaania   ekspordib: 
puuviljasaadusi-ja toiduaineid, jalatseid.
Hispaania maasikad
12
Toidukultuur
 
Hispaania   toidud   koosnevad   väga   suurest   hulgast   toiduainetest.    Rannikualadel    on   väga 
armastatud  kala ja  mereannid , mida sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistel 
aladel   pruugitakse   hautistes   palju   kikerhernest   ja   talleliha.   Riigi   geograafilises   keskmes 
paiknevast pealinnast Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit 
ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Madridist 
lõuna   pool   valitsevad   riis   ja    sealiha ;   sadamalinnast   Valenciast   pärineb   kuulus   panniroog 
paella  valenciana. Paella on liha, mereandide ja aedvilja tugevalt vürtsitatud segu koos riisiga. 
Portugaliga   piirnevates   rannajooneta   maakondades   on   populaarne   kuivatatud   soolakala 
bacalao.
Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado (tõlkes kalaoperett): kala ja lugematud 
erinevad  mereannid  ehk  mariscos  koos sibulate,    paprika ,   küüslaugu ,  suitsusingi,  tomatite, 
jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-šerrikastmes. Palju on 
maitsvaid pastaroogi, mis sageli küpsetatakse üle suurel paellapannil.
Piirkonna   tähtsaks   märksõnaks   on    katalaani    kreem   -   dessertkreem,   mille   pealispinnal   on 
karamellkiht.
Sealne   toit   on   väga   hea.   Tihti   pakuti   riisi   köögiviljadega   koos   parema   lihaga.   Salati   ja 
köögiviljade valik oli hispaanias väga rikkalik. Samuti ka puuvilja valik.
Paella
13
Loomastik ja taimestik
Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk-Euroopas: seal elavad siilid,  mutid ,  oravad , 
paljud rebased, kärplased, metssead ja  jänesed , kellele peetakse ka jahti.
Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib 
selges vees toitu otsimas.
Kõrgemal   leidub   mägikitsi,   ümisejaid   ja   metsiseid,   samuti   kaljukotkaid,   kaeluskotkaid, 
raipekotkaid ja habekotkaid.
Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast.
Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm,  kastan , vaher,  pöök , pärn ja  mänd
Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm.
Oliivipuu    kuulub   igihaljaste   lehtpuude-   ja   põõsaste   perekonda.   On   ploomitaoliste 
luuviljadega. Vahemeremaades  kasvatati oliivipuud juba  3500 aastat e.m.a.
Oliivipuu   rohkesti   rasva   (kuni   70%)   sisaldavatest   viljadest-   oliividest   saadakse 
(külmpressimise teel) oliiviõli.
Oliiviõli kasutatakse peamiselt: toiduõlina, meditsiinis ja  kosmeetikas .
Konserveeritud, soolatud oliive tarvitatakse toiduks. Oliivipuu puit on oma omadustelt väga 
kõva ja raske.
Oliivipuu
14
Sport
Hispaanlased   on  väga    sportlikud .   Kõige    populaarsem    on  seal   jalgpall.   Kui   hispaanias   on 
käimas tähtis jalgpallimäng, siis on tänavad inimtühjad, kõik on kas spordibaaris, kodus või 
staadionil mängu vaatamas.
FC Barcelona (ametliku nimega Futbol  Club  Barcelona; aastatel 1940–1973 Club de Fútbol 
Barcelona) on Hispaania (Kataloonia)  spordiklubi , mille asutas Barcelonas 1899 Hispaaniasse 
kolinud šveitslane Juan Hans Gamper.
Praeguseks on klubi kasvanud enneolematult suureks, üle 170 000 liikme. 108 000. liige oli 
paavst  Johannes  Paulus  II, kes sai klubi liikmeks 1982. aasta Hispaania-visiidi ajal. Klubis 
tegeldakse jalgpalli, korvpalli , käsipalli, võrkpalli, ragbi, rulluisuhoki ja teiste spordialadega.
FC   Barcelona   on   üks   kolmest   Hispaania   klubist,   kes   on   osalenud   kõigil   seni   peetud   maa 
meistrivõistlustel jalgpallis. Teised on Madridi  Real  ja Bilbao  Athletic . Enne meistrivõistluste 
korraldamise algust jõudis FC Barcelona 8 korral võita Hispaania  karika . FC Barcelona tuli ka 
esimeseks Hispaania jalgpallimeistriks hooajal 1928/1929.
17. mail 2006 võitis FC Barcelona jalgpallimeeskond UEFA  Meistrite  Liiga finaalkohtumise 
Londoni   Arsenaliga   2:1.   Meeskonna   treener   Frank   Rijkaard   pääses   seega   nende   väheste 
hulka, kes on võitnud Meistrite Liiga nii mängija kui ka treenerina.
2009. aastal tuli  meeskond Hispaania meistriks, karikavõitjaks ja Meistrite Liiga  võitjaks .
28.   mail   2011   tuli   FC   Barcelona   jalgpallimeeskond   taas   UEFA   Meistrite   Liiga   võitjaks, 
alistades finaalkohtumises Manchester Unitedi 3:1.
FC Barcelona peamiseks rivaaliks on Madridi Reali. Nende kohtumisi nimetatakse El Clásico.
Hispaania spordis liiguvad ringi väga suured  rahad . Real Madridi jalgpalliklubi on ostnud 
kuulsa  jalgpalluri  Cristiano  Ronaldo  on ostetud £80 miljoni eest ning nüüd hiljuti  ostetud
Gareth    Bale,   kes   maksis   €91   miljonit.   Nad   juba   ostmas   uruguailast   Luis   Saurez´it,   nad 
panustavad tema eest £90 miljonit. Kuulus jalgpalliklubi FC Barcelona on brasiillase Neymari 
eest maksnud kokku üle €80 miljoni. FC Barcelona ei saa enam selle aastal mängijaid osta 
kuna seda tehti ebaseaduslikult. Mõlemad Hispaania suurklubid on väga edukad jalgpallis, 
15
korvpallis, käsipallis ning ka teistel aladel. Real Madrid on väga edukas fännisärkide müüja 
ning neil on palju sponsoreid. Nad on hetkel maailma kõige enam teeniv klubi.
Hispaanlased   on   leiutanud   ka   mitmesuguseid   imelikke   spordialasi.   Näiteks   on   neil   hoki 
neljarattalistel   rulluiskudel.   Üks   huvitav   mäng,   mida   nad   veel   harrastavad   on    tennise    ja 
squashi segu ja seda nimetatakse Padeliks.
Jalgpallimäng
16
Eluolu Hispaanias
Hispaanlastel on iseloomulik pidada siestat. Siesta on lühike lõunauinak, mis toimub vara 
pealelõunal kõige kuumemate  tundide ajal. Siesta ajal pannakse  poed , restoranid ja muud 
sellised asutused kinni,et töötajad saaksid koju minna pikaks lõunasöögiks ja uinakuks.
Siestal
Taskuvargusi võib toimuda igas Hispaania osas. Madridis ja Barcelonas toimuvad need kõige 
tihedamini. Barcelonas ütlevad kõik sulle, et jälgi oma taskuid. Kõige tavapärasemad kohad, 
kus taskuvargused toimuvad on  muuseumid , poed ja  turud  ehk siis kohtades, kus on palju 
rahvast. Tihti öeldakse, et Barcelona on taskuvaraste pealinn.
Üks kõige kuulsamaid kohti on La Rambla. Sellel tänaval liigub palju inimesi ning on raske 
märgata taskuvargusi. Taskuvargaid on isegi sisse tulnud teistest riikidest kuna Hispaania 
seadused pisivarguste kohta on väga leebed. Vahele jäädes peab  varas  olema ainult
3-4 päeva vanglas.
17
Kokkuvõte
Hispaania on väga erinev maa võrreldes Eestiga. Nad on ka väga sportlik rahvas, paljud asjad 
tiirlevad seal spordi, enamjaolt jalgpalli ümber. Kuna kliima on neil hea, on neist saanud 
sisserännumaa . Hispaanlased on väga usklikud, kuid sa ei näe tänaval palju inimesi, kes on 
riietanud ennast oma  usule  vastavalt iseloomulikesse riietesse. Hispaanias on kodanikke eri 
rahvustest. Loomad on sarnased Kesk-Euroopaga. Taskuvargused on Hispaanias väga suur 
probleem.  Hispaania   kohta   on   raske   anda   paberi   peal   täielikku   ülevaadet.  See   on   niivõrd 
erinev, kultuuri- ja traditsiooniderikas maa. 
Barcelona
18