Savann Referaat (0)

Tartu
Savann referaat geograafias
2008/09 õppeaasta
1 Sisukord
1. Sissejuhatus ­ lk 3 2. Asend ­ lk 3 3. Kliima ­ lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik ­ lk 4 6. Loomastik ­ lk 4 ­ 8 7. Inimeste põhilised tegevused ­ lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid ­ lk 9 9. Kokkuvõtte ­ lk 9 10. Kasutatud kirjanudus ­ lk 10
2 Savann
Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik. Tarvitseb aga hakata sadama, kui rohi tärkab üllatava kiirusega ning puud saaavad uue lehestiku. 5-6 päevaga toimub selline muutus, mis meil parasvõõtmes võtaks aega 1,5-2kuud. Kus vihmaperioodon pikk, kasvab rohi kuni 5 m kõrguseks.
Asend
Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 20. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Kogu Austraalia ulatuses
Kliima
Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Sademeid suvel palju, talvel vähe. Temeratuurid jäävad aastas keskmiselt 20­30 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ­ ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Taimekasv sõltub eeskätt sademete hulgast. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja.
Mullastik
Vihmade perioodilisus peegeldub ka mullatekkeprotsessis. Vihmaperiooldil (suvel) orgaaniline aine laguneb ja vesi uhub muldi. Kuiva perioodil (talvel) aga mulla mikroorganismide tegevus niiskuse vähesuse tõttu aeglustub ja lopsakas rohttaimestik ei lagune täielikult. Muldadesse ladestub huumus . Kuivematel aladel kunuvevad punapruunid savannimullad, niiskematel aladel, ekvatoriaalsete metsade naabruses aga kõrgrohusavannide punamullad. Savannis on ferralliitmullad. Niiskel ajal katab seda peamiselt vesi ja kuival ajal kuivab muld läbi moodustades lateriitkihi. Vaid vähesed puud suudavad oma juured sealt läbi puurida. Taimestik
3 Savannis on kiiresti kasvavad kõrrelised rohttaimed . Savanni piid on põhiliselt sügava juurestikuga see on seotud sellega et põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad . Suviste vihmade ajal kasvavad savanni rohttaimed keskmiselt kahe kuni kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on põhiliselt jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa mitte ühtlase rohuvaibana liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugustel. Nende vahel on maapind taimedest puhas. Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad savanni rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib olla isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrit . Savannides leiduvad puudel on sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmadena. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha et säästa väheseidki toit aineid mis saada. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, sest vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele ja kui oleks nad lähestikku lämmataksid nad üksteist. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega vastu pidada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal.
Loomastik
Savannis on külluses taimset toitu, mistõttu siin elab plaju suuri rohusööjaid loomi. Need on antiloobid, sebrad ning kaelkirjakud, kes tänu oma pikale kaelale ulatavad sööma ka puude lehti. Savannis elavad ka elevad ka elevandid , pühvlid ja ninasarvikud, keda inimene on tunduvalt hävitanud. Jõgede ja järvede ääres võib kohata jõehobusid.
Rohusööjad loomad on omakorda toiduks kiskjatele. Nende seas on kõige tugevam ja ohtlikum lõvi , kes sageli tungib kallale ja koduloomadele, siis veel gepard, saakal, hüaan. Jõgedes elavad krokodillid. Neist suurimate , niiluse korkodillide pikkus ulatub 5-6 meetrini. Aafrika savannides elutseb palju mitmesuguseid linde, sealhulgas imeväike ja ilus nestelind ning maakera kõige suuremlind jaanalind . Röövlindudest on omapärasema välimusega pikajalgne kurgkotkas ehk sekretärlind. Ta peab jahti väikestele närilistele ja roomajatele, eriti madudele. Kui kurgkotkas mao kätte saab, tallab ta saagi jalgadega surnuks . Tõeliseks linnuparadiisiks on papüüruse- ja pillirootihnikud veekogude ääres. Seal elutsevad sellised suured linnud nagu flamingo , iibis ja toonekurg . Külade lähedal elab marabou, keda leidub ainult Aafrikas. Tänu oma erakordsele aplusele sööb marabou toidujäätmed ja on otsekui sanitariks. Erakordselt palju on Aafrikas termite . Nende kõrged vastupidavad ehitised , termiidikuhikud, paistavad rohu seest kaugele. Tõsist kahju tekitab tsestekärbes. Inimestel põhjustab see unitõbe, mis varematel aegadel viis hauda kümneid tuhandeid inimesi. Nüüdisajal vaktsineeritakse inimesi unitõve vastu.
4 Savannide pindala Aafrikas suureneb. Laialdastel aladel on savann hakkanud levima pärast metsade hävimist.
Savannides elavad loomad
Kaelkirjak
Ta on kõige iseloomulikum savanniloom, nii et pärismaalaste uskumustes peeti teda koguni pühaks ja puutumatuks. Ta on peaaegu 6 meetrit kõrge, kaalub kuni 750 kg ja võib elada isegi 30- aastaseks. Tema karvkate koosneb punakaspruunidest laikudest, mida eraldavad kollakad triibud. Peas, mis kõrgub üle 2 meetri pikkuse kaela otsas, on tal paar ümaraid karvase nahaga kaetud sarvi. Suured silmad on varusatud pikkade ripsmetega. Need kaitsevad looma silmi söögi ajal astelde eest ning annavad talle tasase ja leebe väljanägemise. Märkimisväärse kasvu tõttu saab kaelkirjak toituda puulehtedest, mis asuvad maapinnast 2 kuni 6 meetri kõrgusel. Pikk kasv võimaldab tal ka märgata kiskjaid , kui need on alles kaugel, ja siis põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid, kes peavad teda ründama ootamatult, kuid vältima seejuures kohutavaid eesjalahoope, millega loom end kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab kaelkirjak kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta 1-12 minutit sügavat und, kus juures kael on nii kõveras, et puudutab maapinda.
Sebra
Sebra kuulub hobuslaste sugukonda nagu hobused ja eeslidki. Ta on kuulus oma musta-valgetriibulise karvkatte poolest. Triipudest on tal kasu kiskjate eest põgenemisel. Kui Sebrad jooksevad, hakkavad ka triibud lõvi silmade ees segavalt " jooksma ", nii et see ei suudam enam sebra piirjooni täpselt eristada. Sebra röndab savannis ute karjamaade otsingul sageli gnuude seltsis ringi. Peretabuun koosneb täkuks nimetatud isasest ja mõnest emasloomast, kes jäävad terveks eluks kokku. Täkk kaitseb oma tabuuni, kihutades minema iga isaslooma , kes sellele läheneda püüab. Kui ta aga vanaks jääb, tõrjutakse ta kõrvale ja tema asemele asub noorem täkk.
Lõvi
Lõvi on Aafrika savanni suurim ja tugevaim kaslane. Isaloomal on tiheda karvastikuga lakk , mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini. Lõvid elavad praidis, mis koosneb emasloomadest, alla 2 aasta vanusest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Viimased valvavad ja märgistavad pidevalt praidi maa-ala lõhnamärkidega ning toovad kuuldavale hirmuäratavaid möirgeid. Elevant
5 Elevant on maismaa suurim imetaja . Tal on kaks võimsat võhka, paar hiiglasuuri kõrvu, et ennast kuumal ajal jahutada ja kiskjaid hirmutada, umbes 2 meetrit pikk lont , mida ta kasutab nagu kätt mitmeteks toiminguteks. Joomiseks tõmbab elevant londiga vett suhu . Londi abil võtab ta kuumadel tundidel dussi või pritsib end üle liiva ja poriga, et nahka parasiitidest vabastada. Lonti kasutab ta ka kõrgetelt puuokstelt lehtede rebimiseks. Emasloomad elavad karjas koos 8-12-aastaste poegadega. Täiskasvanud isased moodustavad omaette väiksema karja. Emaste karja eesotsas on kõige vanem emasloom. Tematunneb teeradu, kuidas jõuda uutele karjamaadele ja veesilmade juurde, kui savannis valitseb põud.
Gepard
Ta on elegantne, sale , pikkade jalgadega kaslane. Kuldne mustade laikudega karvkate muuab ta rohus saaki varitsedes peaaegu nähtamatuks. Gepard on maismaa kiireim imetaja. Lühiksel vahemaal võib ta arendada kiirust 115 km tunnis, 2 sekundi jooksul saavutavat kohalt liikumise kiirus on 70 km tunnis. Gepard on savanniavarustega hästi kohastunud kiskja, seal saab ta arendada suuri kiirusi. Sageli ronib ta kuivanud puudele ja kaljudele, et saakloomi paremini märkata.
Hüäänkoer
Hüäänkoer on Aafrika suurim koerlane. Tal on pikad jalad, ümmargused kõrvad ja suurte laikudega karvastik , mis muudab ta rohusees märkamatuks. Hüäänkoer elab 7-25 isendist koosnevas karjas. Koos käivad nad jahil, koos kaitsevad end ja koos kasvatavad järglasi. Igaüks täidab karjas oma kohustust. Sel ajal, kui ühed on jahil, valvavad teised urgudes väikesi. Karja sees toimiv käitumismall süvendab sõprust isendite vahel. Hommikul pärast ärkamist tervitavad hüaankoerad üksteist: liputavad saba, toovad kuuldavale vinguvaid häälitsusi, puudutavad üksteist koonuga ja näksatavad suust . Jaanalind
Jaanalind on suur lennuvõimetu lind. Tal on pikad ja tugevad jalad mis teevad temast heajooksja. Pika ja sulgedeta kaelaotsas on 2 m 75 cm kõrgusel väike pea. Kaks suurt üliterava nägemisega silma uurivad savanni kõrgelt ja märkavad kiskjaid, kui need on alles kaugel. Nii saab jaanalind õigel ajal põgeneda. Just selle kaugelenägemisvõime tõttu viibivad sebrad ja antiloobid sageli meelsasti jaanalindude seltsis. Isalinnu keha on kaetud mustade sulgedega, kusjuures tiiva - ja saba sulgedega otsad on valged. Emaslinnud on pruunikat värvi ning sulavad hästi kokku savanniga, kui nad päeval mune hauduvad.
Sinignuu
6 Ta on suur, ebaharmoonilise väljanägemisega antiloob ­ suur pea sarnaneb lehma peaga, väle sale keha aga meenutab antiloopi. Tal on pikk saba ja nii emas ­ kui ka isasloomadel on peas kõverdunud sarved . Sinignuu elab suurte karjadena Ida-Aafrika savannides. Ta on taime toiduline loom, kes sööb ainult savanni rohtu , viibides karjamaal sageli sebrade ja gasellide seltsis. Ta käib iga päev joomas, ent kui see pole võimaliku, on ta suuteline isegi 5 päeva janu taluma.
Pühvel
Ta on väga tugev jõuline loom, kes võib kaaluda kuni 900 kg. Häirituna või haavatuna ei kõhkle ta ründamast kedagi, kes tema lähedale satub. Teda peetakse õigustatult Aafrika üheks ohtlikemaks loomaks . Pühvlid elavad 50 kuni mitmesajapealistes karjades. Need rändavad pidevalt, läbides karjamaade otsingul päeva jooksul isegi kämneid kilomeetreid. Päeva veedavad pühvlid puude vilus, õhtu saabudes hakkavad sööma rohtu, mugulaid ja põõsalehti. Need loomad joovad iga päev ning elavad seepärast jõgede või soode lähedal.
Ninasarvik
Ta on kogukas ja tugev imetaja, kes elab põõsaste ja üksikute puudega kaetud Aafrika savannis. Ta on kõikide kiskjate hirm. Ninasarvik elab erakuna koos oma pojaga. Tal on vilets nägemine, kui seevastu suurepärane haistmine ja hea kuulamine . Kõige palavama päevaaja veedab ta puude varjus või soistes paikades, et see järel süüa rohtu jahedamal ajal või koguni öösel. Kogukusest hoolimata võib ta joosta kiirusega 45 km tunnis. Nahaparasiitidest aitavad tal lahti saada linnud, keda kutsutakse pühvlikanguriteks. Sageli võib näha, kuidas pühvlid karjamaal rohtu söövad, need linnud seljas .
Impala
Ta on üks ilusamaid Aafrika antiloope: tal on graatsiline ja meeldivate proportsioonidega keha nind sile heleruske nahk. Isaloomadel on korrapärased lüürakujulised sarved. Impala elab savanni ja metsa piiril, kus karjamaa on täis pikitud puid ja põõsaid. Ta toitub kääbusakaatsia lehtedest ja pundagest ning rohust.
Dikdik
Dikdik on väike antiloop , kes elab puusavannis. Ta on veidi suurem küülikust. Isasloomal on peas kaks väikest sarve, emasloomal need puuduvad. Hädaohtu märgates põgeneb loom kiiresti, tehes järske haake ja peidab end madalate astelpõõsaste vahele. Oma nime on ta saanud häälitsuse järgi, mille ta hädaolukorras kuuldavale toob.
Bubuiin
7 Babuiin on suur ahv, kes elab Aafrika puusavannis. Tema koon on pikenenud, meenutades koera koonu . Tal on tugev hammastik ja kaks pikka kihva . Neid näitavad isased ähvardavalt teistele isastele või siis neid küttivatele leopardidele. Babuiin liigub neljal jäsemel, toetades seejuures maha nii jala- kui ka käelabad. Ta elab umbes 200- pealistes karjades ja käib iga päev toidu otsingul maha üle 5 kilomeetri. Jõudehetkedel puhastavad babuiinid üksteisel vastastikku karva. See tegevus tugevndab nendevahelist sõprust ja solidaarsust.
Tüügassiga
Tüügassiga on rohmaka väljanägemisega sigalane ­ ta on hallikat värvi, kõrgete jalgadega ja tutiga sabaga, mida hoiab joostes püsti. Tal on lai ja võimas koon 4 tüükaga, millest 2 asuvad silmade all. Samuti on tal 2 kohutavat, teravast ülespooldunud kihva. Ta elab savannis, kus päeval toitub aga öösel leiab varju kuiva rohuga kaetud urus, mis tuhnik on maha jätnud. Ta läheb urgu tagurpidi, nii et hirmsad kihvad, lõualuu eriti arenenud silmahambad, jäävad alati väljapääsu poole. Tüügassiga on erakordselt julge ja agressiivne loom. Täiskasvanuna peab ta kartma ainult lõvi. Lõvi on ainus kiskja, kes, vältides suure ettevaatusega tema lõikavaid kihvu, on võimeline tapma .
Raisakotkad
Aafrika raisakotkad kuuluvad kuude erinevasse liiki: nad on mitme suurusega, kuid kõik toituvad lõpnud loomadest. Neil on elu ringkäigus tähtis osa, sest raipeid süües hävitavad nad nakkuskoldeid. Hommikul, kui päike on savanni kuumaks kütnud ja tekitanud sooje kerkivaid õhuvoole, tõusevad nad lendu. Nad sisenevad sirutatud tiibadega nendesse vooludesse ja lasevad kanda end üles, joonistades taevasse kontsentrilisi ringe. Vahel jõuvad nad isegi 2000 m kõrgusele, Sealt uurivad nad üliteraval pilgult savanni, otsides surnud looma. Niipea, kui nad on selle leidnud, laksutakse kiiresti alla seda õgima.
Inimeste põhilised tegevused
Mõnes riigis ennustatakse lähima viiekümne aasta jooksul rahvaarvu muutumist peaaegu kahe- või kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast põllumaast ja veest, ning üha enam inimesi siirdub parema elu otsingutel linnadesse mis muutuvad üle rahvastatuteks. Seoses sellega jääb puudus töö kohtadest ja muud muus vajalikust. Põllumaa vähesuse üha kasvades rahvaarvu juures võib aga endaga kaasa tuua ulatuslikke ja veriseid konflikte. Paljud põlisrahvaste kultuure on hävimas, selle päraste et noored ei huvitu kultuurist vaid tahavad raha teenida turistide lõbustamisega. Suureks probleemiks on savannialade karja- ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine, mis kurnab maa välja. Liigne karjatamine on Aafrikas savannide ja Sahara kõrbe piirialal toonud kaasa kõrbe jätkuva pealetungi savannialadele. Seda piirkonda
8 Aafrikas, kus kohtuvad Sahara kõrb ning savann, nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev kiire rahvaarvu kasv süvendab seda tulevikus veelgi. Savannides tegeldakse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ja erilubadega jahipidamisest. Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid kohati haritakse põlde. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit,maniokki ja jamssi Põlluviljade saagikust oleneb kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Mägistes savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuur taimi nagu teepõõsas ja kohvipuu .
Looduse Probleemid
Inimestega seoses on savanni probleemid loomade ülekarjatamises see tõttu võivad jääda loomad nälga või surra haigustesse. Suureks probleemiks on ka rahva arvu kiire tõus, selle pärast läheb väga palju inimesi linna kus linn muutub ka ülerahvastatuks. Kiima tõttu on ka savannides suuri põlenguid kus hävib taimi ja ka loomi. Kõrbed liiguvad tuulte tõttu ka savannide alale ja uputavad liiva alla palju taimi mus ei suuda hakkama saada ja tekib asemele väiksemat sorti kõrb mis hakkab oma moodi edasi laiendama ja savanni põlengud hävitavad ka mussoonmetsi mis on savanni lähedal ja sinna asemele tekib uus savann.
Savann ­ kokkuvõtte Savannid on rohuga kaetud ääretud tasandiku , mida ilmestavad siin-seal astelpõõsad ning sügavale ulatuvate juurtega puud. Niisugused on varju pakkuvad võraga akaatsiad ja väga jämeda tüvega baobabid(ahvileivapuud), mis tarvitsevad suurel hulgal vett. Savann tekib piirkondades, kus pikad vihmaperioodid vahelduvad pikkade põuaperioodidega. Niisuguse kliimaga kohasutvad kõige paremini rohttaimed. Ühed taimed kuivad põuakuudel täitsa ära, kuid ei hukku, ja ärkavad vihma ajal uuesti ellu. Teised küll hukkuvad, kuid külvavad savanni enne üle seemnetega, mis esimese vihma ajal kohe tärkavad. Taimed muuseas ei murdu rohusööjate sõrgade ja kapjade all. Ka ei asetse nende pungad kõrre tipus , vaid selle allosas. Nii ei saa loomad neid ära süüa ja taim kasvab uuesti üles.
9 Kasutatud kirjanuds:
Raamatud:
1. Martin Johnson "Simba Filmikaameraga Aafrika savannides" 1938 2. V. Korinskaja, L.Prozorov ja V.Stsenjov "Mandrite geograafia" 1986 3. J.Jõgi, L.K Pihlak ja A.Tõnisson "Maakera loodus ja inimgeograafia " 1998 4. D. Kindersley "Maad ja rahavad" 1996 5. Arturo Arsuffi "Savannide Loomad"
Internet :
1. Miksike - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savann.ht m 2. Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Savann 3. Miksike - www.miksike.ee/referaadid/savann_evelinviks.doc
10