Knut Hamsun "Maa õnnistus" (20)

5 VÄGA HEA

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Lõik failist

“Maa õnnistus”
Knut Hamsun

Iisak rändas ringi… Hommikul nägi ta, et jänes hüppas üle jõe. Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed , ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja….Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline . Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid…Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid , voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma.

Inger läks ära ja naasis 5 päeva pärast oma tiine lehmaga. Iisak arvas , et see lehm on varastatud, ent lõpuks ikkagi jäi naist uskuma, et see on Ingeri lehm, sugulaste juurest. Iisak hakkas väsima, ent ehitas ikkagi maja valmis. Loomad pandi hütti elama ja Kõnnumaa rahvas oli seega imekspandavalt kaugele jõudnud.

Iisak viis küttepuid linna vms ja vastu tõi kõike, mis neile vaja. Inger oli rikkusest vaimustuses.. Ühel päeval. Kui Iisak jälle kodust ära läks, sünnitas Inger poja. Külla tulnud Oliinelt sai Iisak teada, et Kuldsarv, lehm on ikkagi täieõiguslikult nende oma ja see rahustas ta maha. Iisak kadus 7ks päevas ära ja naases hobuse ja vankri ja kõige muuga , ta oli need ostnud(ent oli nüüd võlgu) ja sellega tasus ta rikkalikult Kuldsarve eest.

Oliine kais ära, Iisak ja Inger abiellusid ja ristisid oma poja, Elesuse. Tuli põud, vili hävis. Lõpuks tuli ka vihma ja kartulisaak oli neil parem kui ümberkaudsel külal. Inger sünnitas teise poja, Siiverti. Inger võis rahul olla, ta oli viljakas, tulekul oli ka kolmas laps. Noorena poised põlgasid teda ta rikutud näo tõttu, ent nüüd tal oli mees, hea mees ja pere jms vara.. Ta oli rahul oma eluga. Laplane Os-Andres läks oma koeraga talust mööda, ta vestles Ingeriga Ingeri heast elust. Mainis ka, et see olevat riigi maa.

Oli vana tõde, et kaks ikaldusaastat järgnevad teineteisele. Tuligi lensman uurima , kuna Iisak elas maal, mida polnud välja ostnud.. Hiinaks jäi 100 taalrit, Lensman Geissler lasti lahti (tal ponud taetud summasi ette näidata). Ta ütles, et määras 50 taalrit paberites. Uus leismann arvas, et tal õnnestub Iisakule ta omand kindlustada.

Iisak läks härge müüma, Inger sünnitas salaja kolmanda lapse, seekord tüdruku. 10 min jooksul oli laps sünnitatud ja hukatud . Mehele ütleb ta, et seekord ei saanudki last. Iisak igatseb naise kiitusi ja häid sõnu, kuid Inger on muutunud. Ta laulab ja loeb palvet, ei kiida meest..Ju ta siis viimane kord(lapsega) häda sai. Oliine läks jälle külla neile, lootes kolmanda lapse ajaks jõuda, ent seda ei olnud. Ta kiitis Iisakut tema töökuse eest. Lõpuks muutub Inger armukadedaks, kuna ta näeb, kuis Iisak naudib Oliine kiitusi…Oliine pidi ära minema, ent tuli tagasi. Inger läks talle kallale, kuna sai aru, et Oliine kais metsas nuhkimas ja avastas väikese kalmu . Inger oli vihane , ta süüdistas, et Oliine saatis Os-Andrese jänesega sinna (see, mis tal kotis oli). Lisaks arvab ta, et Oliine on ta peale kadu – rikkuse ja ilusamate laste tõttu.

Hüvad teod kaovad sageli jälgi jätmata, halbadel on alati tagajärjed. Inger kägistas lapse kuna tal oli jänesemokk. Nüüd mõisis Iisak, miks Inger tahtis alati üksi sünnitada (nägi esimesena lapse nägu ja vajadusel …tappis ta). Olles kodust eemal, möödusid sealt laplased , kes ka sisse läksid…Lõpuks ajas Inger nad ära ja kuulis meest ületmas: “Kas on tõsi, et sa ostad jäneseid?” Ent lõpuks tuli uurimine , kalm kaevati lahti… Ingerit ei pandud vangi, tema vastu oldi armuline . Lensman ebausku oma protokolli ei pane. Inger ütles, et ka tema ema nägi jänest, kui ta Ingerit kandis. Surmanuhtluse asemel määrati talle aastad vangis. Appi tuli võtta Oliine ja Iisak läks Rootsi Geisslerit otsima . Tagasi tulles oli Inger läinud, selgus, et päev peale ta enda minekut. Iisak taipas , et Inger tahtis jälle otsustaval hetkel üksi olla (ka raha andis ta kõik Iisakule kaasa). Rootsist tõi ta põrsa, et Ingerit rõõmustada. Inger viidi vangi 8 aastaks. Iisak pidi maksma 10 taalrit aastas 10 a jooksul.

Talu nimeks oli Kaugemaa . Geissler läks neile külla ja oli huvitatud neist rasketest kividest, millega lapsed mängisid. Vangis olles sünnitas Inger terve tüdruku. Oliine oli kül hea abiline, et ta ei teinud oma tööd armastusega, asjad ei kuulunud ju talle. Oliine andis Os-Andresele juustu, sellest tekkis tüli. Ja kuna Oliine polnud ikka veel oma kingi saanud, ajas ta tüli hullemaks, ta hakkas Ingerit laimama. Poole maa kaugusele külast on tekkinud uus asunik – Brede Olsen, lensmani abiline ja asjaajaja, ilmselt kuigi rikas, kuna tal on töölised abiks. Tema koha nimeks sai Avarvaate. Selgub , et proua Geissler on sealt ära sõitnud. Tagasi minnes tegi Oliine jällte kohvi, ka laplastele. Ent Iisak ei vihastanud. Kes teab, kas kodurahu nimel või lootuses hea käitumise eest Inger kiiremini tagasi saada.

Aastad mööduvad. Taheti telegraafiliine vedada, mille korrashoiu eest oleks saanud Iisak 25 taalrit aastas. Küsiti, kas ta siis teenib maaga rohkem. “Seda ma ei tea,” vastas Iisak. “Aga asi on selles, et ma olen maa pärast siin. Pean hulgal inimestel ja loomadel elu sees hoidma. ME ELAME MAAST.” Iisak õpetas ise oma poistele koolitarkusi, kuna kool oli liiga kaugel. Kui tema tarkused ei olnud just päris need õiged. ..Sügisel loomatapu ajal hakkas väike Siivert nutma. Iisak pärast ütles neile, et nemad ei tohi tapalooma pärast nutta, ega teda haletseda, kuna siis ei lähe temast hing välja. Tütre nimeks sai Leopoldinne, tema sünnipäeva, 15. novembri järgi. Kuid üks lammas oli kadunud ja lõpuks võttis Iisak asja ette. Läksid Oliinega tülli, ta tahtis ise kohvi end nimetas Iisakut ahneks, kuna varsti saab ta nagunii uusi lambatalli juurde.

Geissler tuli Iisakult maad ostma ja talle Ingeri tervitusi tooma . Ingeri huul olla opereeritud ja kinni õmmeldud. Vanglas läks Ingeril isegi hästi – ta oli samamoodi töökas. Lõpuks kirjutas Iisak maamüügile vms alla ja Geissler lubas jätkuvalt, et Inger saab varsti vanglast välja. Iisak hakkas maju korrastama ja lõpuks saigi telegrammi, et Inger sai välja ja on varsti kodus.

Ta teeb end naise jaoks ilusaks, isegi 5aastase habeme lõikab ära. Inger nägi nüüd veelgi ilusam välja. Lõpuks nad teretasid üksteist. Koju sõites mainis Inger korduvalt, et Iisak on samasugune nagu varem. Inger sai teada, kui hästi nende perel lood on: raha on piisavalat, võlge pole…… Jõudsid koju.

Nüüd on kõik hästi. Armastus teeb targa rumalaks. Iisak ei taha telegraafiliini postide jaoks oma metsast palke müüa. Ta plaanib hakata saeveskit ehitama. Inger oli enda õmmeldud mantle üle väga uhke, nii uhke, et ta oli unustanud, kust ta tuli (6a vangistusest). Inger sai tellimusi järjest juurde. Lõpuks ta tahtis teenijatüdrukut, et saaks ise rohkem õmmelda. Iisakule see mõte ei meeldinud. Inger oli muutunud. Tervis oli kehvem, meelelaad oli muutunud – ta oli palju järelemõtlematum, pealiskaudsem ja kergemeelsem. Isegi oma lapse kalmu juures ei käinud ta enam, ütles vaid, et oli loll , et tal mokka ei lasknud kinni õmmelda. Tema unistus oli, et lastest saavad peenemad inimesed. Tuli talv ja saeveski ei saanudki katust peale.

Iisak tegi teise paari suuski, et mõlemal oleks. Tegi ka uued saapad ja naisele tahtis sõrmuse osta. ..Telegraafitöölised palusid neilt ööbimiskohta. Inseneri nähes oli Eleseus hirmul, kuna ta oli kunagi ta värvipliiatsi endale saanud. Inesener märkas seinteil joonistusi ja kuuldes, et lastel polnud paberit andis ta neile paberit ja lisaks ka teritamata värvipliiatsi. Telegraafitöölised tahtsid Ingeriga tantsida, ja ilmselt Inger nautis teda. 30 meest ihaldasid justnimelt teda. Saabus öö, pidu sai läbi. Ingerit ei olnud kuskil. Iisak pani Leopoldiine magama, Ingerit ikka ei olnud. Ta läks teda otsima, märkas et üks emalammas on jälle kadunud.. Lõpuks leidis ka Ingeri teise mehega, nad istusid kanarbikul. Mees läks teistele järgi, Inger hakkas ennast välja vabandama, justkui ta ise oleks ka lammast otsinud. Iisak oli pettunud , ent ei näidanud oma valu välja. Aeg parandab nii mõndagi, sülje ja tolmukübemetega, une ja söögiga kasvatab see kõik haavad kinni. Kõik oli muutunud. Inger ei valvanud enam, kuna mees tuleb jms.. Sõrmuse eest oli ta tänulik. Kojujõudes leidis Iisak võõra asemel eest naabrimehe – Brede, kes jõi kohvi. Inger mainis ka, et insener tahaks Eleseust enda juurde tööle võtta ja ka leeri panna. Selgus, et see kohver ja müts, mille Iisak enne välja viskas ja siis tagasi sisse viis, olid hoopiski Brede omad.

Ja aeg möödus. Elesus sai linna tänu Ingerile. Onu Siivert oli teatanud, et tema pärijaks saab väike Siivert. Kuuldes Eleuse heast elust linnas ei saanud ta nimepärijal halvemini minna. Bredet huvitas tehing mäega. Juurde oli tekkinud 2 asunikku. Iisaku lähim naaber – Aksel Strom. Kaugemaal käisid paljud Ingeri juures ja Inger nautis tähelepanu. Ta ei varjanud, et oli oma oskused saanud vanglast. Oliine ütles, et Os-Andres ei julge enam sinna minna, Inger tänas ja mainis, et ei saa enam lapsi, seega ta ei saakski talle halba teha. Ent Oliine ei maininud, et Os-Andres suri tunaeile. Kuid Ingerile ei pakkunud töögi enam lõbu, sest Iisak ei kiitnud teda enam. Nad olid kül üksteisega rahul, ent Inger teadis nüüd, et kui ta ei oleks olnud lõhkise huulega, ei oleks ta Iisakule läinud. Talle meeldisid linnahärrad. Ta ei sobinud enam sinna metsa, tal olid nüüd teised vaated elule. …Iisak sai Ingeri peale pahaseks, kui to üritas Eleseusile taalrit varastada Iisaku rahast. Mil Iisak Siivertiga eemal oli, tundis Inger samasugust meelehärmi kui oma last tappes…Süütundest tegi Inger heina ära.. Meestel sai ka lootsik Mägijärvel valmis.

Mahe rusikas tegi aga nii, et Inger muutus taas, tagasi alandlikuks. Tuli põud ja tuli Geissler, kes seekord oli rusutud välimuse ent mitte olemisega. Mäel juba 7 asunikutalu. Seekord pani Geissler ette kraavi teha, jõgi ju on, miks siis põllud kuivavad? …Järgmisel päeval aga põllud ei rohetanud ja Geissleri vaimustus oli üle läinud. Ta lubas naasta ja kaevanduse püsti panna, andis Leopoldiinele ära oma hõbedoosi ja isegi veevärk hakkas tööle ja põllud olid niisutatud . Brede oli kaupmehele võlgu ja lubas isegi oma talu maha müüa. Selle kais ta ka paaniliselt mägedes varandust otsima, kividest. Brede tütar, Barbo, läks hoopiski Akselile teenijatüdrukuks. Vahest ta oli küll lohakas , ent üldiselt tegi töö ära, ja nad said hästi läbi.

Kaugemaa oli tublisti muutunud. Ka Inger oli muutunud taaskord tagasihoidlikumaks. Inger muutus ka usklikuks ja kartis Jumala nuhtlust. Oma südametunnistuse pärast saagis ta puid ja tegi muid raskeid töid. Iisak nägi nägemust. Silmapaar haihtus õhku.. Ta arvas, et see oli kurat. Ingerile tõi parema tuju see, et ta oli jälle rase . .. Iisak tõi tallu Jensiine, tüdruku Ingerile appi. Eleusele meeldis linnas ja ta ei tahtnud tagasi maale, kus tal oma tarkustega midagi teha ei ole. Ema saatis talle ka riiet aluspesuks, ent lõpuks ta mõistis, et Eleus müüb seda maha. Sündis terve ilus tütarlaps – Rebekka. Ingeril oli kuldsõrmus sõrmes, ta polnud suutnud sellest loobuda .

Eleseus tuli koju. Oliine teatas, et onu Siivert on suremas ja noor tuli tema juurde saata. Sinna jõudes, selgus aga muu, ka onu ise oli Oliine sõnadest üllatunud. Siivert ei tahtnud seal olla ja onu tahtis siis Eleust enda juurde. Elesus läks rõõmuga, talle meeldis kirjutada jms, mitte metsas ehitada. Tuli Geissler suure saatjaskonnaga. Geissler tahtis müügi eest 40 000 krooni, kuna talle ei kuulunud magi ja Iisak saab 4000 kuna talle kuulus. Kirjutati alla. Brede pakkus ka oma kaljut , ent seda ei tahetud. Tal ei õnnestunud kunagi midagi. Geissler lahkus jällegi, ta nägi üsna vapper välja, ta polnud enam rusutud. Ta suri alles mitmeid aastaid hiljem. Temast oli alati puudus, kui ta talust lahkus. Iisak tahtis talt nõu küsida, ent ilmselt ei oleks Geissler soovitanud tal Avarvaate talu, Brede talu, osta uudismaad säärasele kontoristile nagu Eleseus.

Elesus sai onu Siiveri juures olla vaid 3 nädalat ja onu suri. Jalutuskepi peitsid varrukasse ja see läks katki. Päranduseks olevat 5000 taalrit, selle lubas Siivert Eleusele enne, kui summat kuulis. Onu tahtis ka Oliinele pärandada. Selgus, et Siivert ei olnudki rikkaks – taaler oli krooipeale üle läinud ja vallalaekur oli sagely arvestanud seda odavat krooni täie taalri eest. Teades, et eriti midagi saada ei olegi, tahtis Siivert et Eleus tingimata päranduse vastu võtaks. Elesusel ja Barbrol oli ühine teema – linna teema. Nad suudlesid ja flirtisid. Ent järgmine kord oli Barbro tujukam ja tagasihoidlikum, ta ei tahtnud, et Aksel pahandaks. Siis korraga oli Barbro jälle Elesuse poolt, ja teda ei huvitanud, mis Aksel arvab. Ent sellist naist Elesus ei tahtnud. Siis hakkas Barbro manguma ja siis juba tahtis Eleseus musi , ent ei saanud..Aksel ilmus välja ja Barbro oli vihane, et ta luuras. Barbro oli ju Akseliga kihlatud ja temast rase! Nad leppisid lõpuks ära ja solvangut tundis hoopiski Eleseus……Elesus viis pildi tagasi…Nähes naist läks ta minema, kuid naine ei järgnenud talle. Ta jälgis eemalt, Barbro oli koos Akseliga õnnelik. Ta viha väljendus nilbes laulus , mida ta laulma hakkas.

Iisak tuli külas tagasi hobusega. Avarvaate müüakse maha ja Brede läheb elama külasse. Tegelikult müüs hoopiski pank , kui Brede ei tahtnud häbi tunda. Kõik võisid näha, et Barbro ei lahku oma Akseli juurest enam kunagi. Lensamaniproua sai lapse. Ta oli öelnud, et andke naistele parem hääleõigus ja võimalus ise oma saatust mõjutada, ent oma saatusest ta ei pääsenud. Eleseus ei tahtnud eriti seda kohta, kuna see oli Barbro lähedal. Ta õigustas, et haritud inimesel on ju nii palju võimalusi ja ta lootis midagi paremat. Kolmas uudis oli, et mines uue hobuse järele toodi ka niidumasin. See töötas ja läks katki. Parandades sai Eleseus oma oskusi näidata. Niiduk töötas ja kõik oli korras.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

571 laadimist Kokku alla laetud

20 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lamialiizu Õppematerjali autor

Raamatu esimene osa, igast peatükist tähtsaim kokkuvõttena kirja pandud.

Knut Hamsun Maa õnnistus kirjandus kokkuvõte raamat

Sarnased õppematerjalid

docx

Knut Hamsun "Maa õnnistus"

Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" ,,Maa õnnistuses" avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast,

Kirjandus

doc

Knut Hamsun "Maa õnnistus" kokkuvõte peatükkide kaupa

Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu jäeti loomadele l

Kirjandus

docx

Knut Hamsun: Maa õnnistus

Kirjandus

doc

Knut Hamsun - Maa õnnistus

Knut Hamsun „Maa õnnistus“ Lühikokkuvõte Iisak otsis endale elukohta. Peagi leidis ta endale sobiva koha ja ehitas endale sinna varjualuse ning hakkas loomi kasvatama. Kuid miski oli tal puudu - naine. Tema juurde tuli elama tüse naine nimega Inger. Inger läks mõneks ajaks sugulaste juurde ning tuli sealt tagasi koos lehmaga. Esialgu kartis Iisak, et Inger oli selle lehma kusagilt varastanud, kuid ta rahunes peagi maha. Iisak hakkas maja ehitama. Ta kolis oma naisega uude majja ja endisest hurtsikust sai loomadele laut. Inger jäi aina hädisemaks ning Iisak arvas, et ta on haige. Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma. Iisak ostis hobuse ja muud põllutööks vajalikku kraami. Algas vilja külvamin

Kirjandus

doc

"Maa õnnistus"

Maa õnnistus. 1. Kuhu rajas Iisak oma kodu? V: Mäenõlvakule, metsade ja soode vahele. 2. Kuidas hankis Iisak omale süüa? V: Kooris metsas kaskedelt tohtu ja müüs need külas ehitusmaterjaliks, raha eest ostis toidumoona. 3. Millised probleemid olid Iisakul? V: Tal olid loomad aga ei olnud kedagi kes neid talitaks. Tal oli vaja naisterahvast majja. 4. Kuidas sattus Inger Iisaku juurde? Milline ta oli? V: Inger pidi üle mägede minema aga jäi Iisaku juurde puhkama ja jäigi sinna. Inger oli jänesemokaga lopsakas tüdruk, sõstrasilmadega. 5. Kuidas suhtus Inger Iisakusse? V: Inger suhtus Iisakusse väga suure austuse ja imetlusega 6. Kes oli Oliine? V: Oliine oli Ingeri sugulane üle mäe. Vana lapi naine. 7. Miks Inger tahtis üksi sünnitada? V: Ta kartis, et sünnib ka jänesemokaga laps ja häbenes seda. 8. Mis juhtus Ingeri kolmanda lapsega? Miks? V: Inger tappis oma kolmanda lap

Kirjandus

pptx

Knut Hamsun Maa õnnistus

Knut Hamsun ´´Maa õnnistus´´ tegelased. Iisak Raamatu peategelane. Elas Kaugemaa talus ja asustas selle. Oli lahke ja väga tegus mees. Inger Iisaku naine ja laste ema. Oli väga tubli ja töökas, kuid vahel libastus. Oliine Ingeri kauge sugulane. Alguses oli abis Iisakul, hiljem Akselil. Vana aga töökas. Hiljem suri. Niferdaja. Onu Siivert Ingeri onu. Ingeri poeg sai tema järgi nime. Hiljem suri ja päranduse ümber oli sekeldusi. Eleseus Iisaku ja Ingeri esimene poeg. Siivert - Iisaku ja Ingeri teine poeg. Oss-Anders Pidevalt Kaugemaa möödakäiv laplane. Segas Kaugemaa elanikke. Geissler lessman Geissler. Igati abivalmis. Tuli ja läks. Paljude mõtetega mees. · Heyerdahl lessmas Heyerdahl. Päästis Barbro vangi minemisest. Ilma temata poleks Barbro hakkama saanud. Hea inimene. · Brede Olsen Rajas Avarvaate. Mees, kes püüdis kiirelt rikastuda. Ei armastanud tööd teha. Kade mees. Hiljem kolis oma naisega külasse

Kirjandus

docx

Maa õnnistus

1.Kirjeldage selle alguse järgi Hamsuni stiili. Tundub ihtne olevat, ei ole sisse võetud keerulisi sõnu. Räägib talupoja elust nõnda, et talupojad isegi saaksid sellest aru. Aeglase tempo ning rohkete kirjeldustega. 2.Mõtted alguse järgi. Tundus huvitav tulevat. Arvatavasti hakkab Iisak kuhugi endale kodu rajama ja talle tulevad kindlasti raskused tee peale ette, seda tsivilisatsiooni näol, sest seda Hamsun kritiseeris. Ka armastusega tuleb loodetavasti tegemist, sest Iisak tundub olevat hea ja tragi mees. 3.Iseloomusta kolme erineva pere peresiseseid suhteid armastuse väljendamine. Iisaku pere : nemad tundeid eriti ei väljendanud. Armastuse avaldamist ei tulnud kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha andis ta järele

Kirjandus

doc

"Maa õnnistus" K. Hamsun

K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi Ingeri kauge sugulane O

Kirjandus

Rohkem sarnaseid