Kanada uurimistöö (4)

ÜLDANDMED:
Pindala: 9 984 670 km²
Rahvaarv:   2009 aasta: 33 634 341
Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km²
Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis.
Pealinna elanike arv: 812,000
Keel: Inglise ja prantsuse
Rahaühik: CAD ( kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$.
GEOGRAAFILINE ASEND:
Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska ), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari . Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence 'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodustab piir Alaskaga. Rannajoone pikkus on riigil koguni 243791 kilomeetrit, seda aga suuresti tänu Kanada Arktika saarestikule.
PINNAMOOD :
Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence’i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks.
Vähene rahvas, kes seal elab, tegeleb kala ja hülgepüügiga ja karusloomade küttimisega. Levinuimad loomad selles karmis kliimas on muskusveised ja karibud.
KLIIMA:
Enamus Kanadast asub parasvöötmes, põhjapoolsed alad paiknevad lähisarktikas ning osa territooriumist koguni arktilises vöötmes. Seetõttu on ka temperatuurid riigi erinevates piirkondades väga erinevad. Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis –15?C, kuid erinevates paikades võib see olla väga erinev. Näiteks kui Vaikse ookeani rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-4?C, siis riigi põhjaosas isegi –30?C kuni –35?C. Juulis on temperatuuride erinevus väiksem. Kui riigi keskmine on 10-15?C, siis lõunaosas ulatub keskmine temperatuur 20?C ning põhjaosas 3-5?C. Riigi põhjaosas ületab keskmine temperatuur nulli üldse vaid paaril kuul aastas. Ka sademed jaotuvad väga ebaühtlaselt. Kui kõige niiskemal alal - Vaikse ookeani rannikul sajab 2400 -2700 mm ning Atlandi rannikul 1000- 1400 mm aastas, siis riigi põhjaosas on sademete hulk alla 400 mm aastas. Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad . Enamik riigist paikneb okasmetsade vööndis, kuid Atlandi ookeani rannikul esineb ka segametsasid ning Ontario järve lähistel on säilinud lehtmetsagi. Iseloomulik lehtpuu on punane vaher , mille leht on Kanada rahvussümboliks olnud juba 18. sajandist alates. Levinumad okaspuud on must ja kanada kuusk , ameerika lehis, ebatsuuga , hiidelpuu ning palsaminulg. Palsaminulg on laialdaselt levinud Põhja-Ameerika ida ning eriti kirde osas. Üldse kasvab mets lääneranniku merelises kliimas umbes kolm korda kiiremini kui mujal Kanadas.
LOODUSVARAD :
Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli , tsingi, asbesti , kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina , titaan , koobalt, väävel, kips, raud, nafta , gaas , vask, plii, hõbe, kuld , uraan ja kivisüsi.
Koguni 41% kaevandatavast söest eksporditakse. Väga suure osa söest ekspordib Kanada Jaapanisse (47%), järgmistena tulevad Lõuna-Korea (25%), Brasiilia (6%), Mehhiko (4%), Hiina (3%) ja 15% moodustab eksport muudesse riikidesse.
Kanada on ka juhtiv uraani kaevandaja (30% kogu maakeral kaevandatavast uraanist) ning koguni 85% sellest eksporditi teistesse riikidesse. 1993. aastal hõlmas USA koguni 70% kogu Kanada uraani väljaveost.
Väiksemas või suuremas koguses eksporditakse peaaegu kõiki loodusvarasid, mida kaevandatakse, kuid kõige tähtsamad on nafta, gaas, süsi ja alumiinium. Alumiiniumi toodangult on Kanada maailmas kolmandal kohal, olgugi et alumiiniumimaaki riigis üldse ei leidu. Viimastel aastatel on kaevandamise langusega silma paistnud gaas, vask, plii, molübdeen ja uraan, teiste olulisemate loodusvarade kaevandamine on jäänud samale tasemele või siis kasvanud.
RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE :
Kanada on 2008.nda aasta arengutaseme statistikas Kõrge Inimarengutasemega riikide hulgas, kolmandal kohal.
Ühe inimese SKT:
2006ndal aastal $38,700
2007ndal aastal $39,400
2008ndal aastal $39,300
SKT on kasvanud viimaste aastate lõikes:
2006ndal aastal 3.1 %
2007ndal aastal 2.7%
2008ndal aastal 0.6%
SKT kasvamine sektorite kaupa:
põllumajandus 2%
tööstus 28.4%
teenindusvõrk 69.6%
Kõikide riikide SKT kogusumma statistikas on Kanada 14.ndal kohal- $ 1,307,000,000,000.
KUULUVUS RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE:
ACCT, ADB, AfDB, APEC , Arctic Council , ARF, ASEAN , Australia Group, BIS, C, CDB, CE, , EAPC, EBRD, ESA, FAO, G-20, G-7, G-8, G-10, IADB , IAEA, IBRD, ICAO, ICC, ICCt, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, MINUSTAH, MONUC, NAFTA, NAM, NATO , NEA, NSG, OAS, OECD , OIF, OPCW, OSCE, Paris Club, PCA, PIF, SECI, UN, UNAMID, UNCTAD, UNDOF, UNESCO , UNFICYP, UNHCR , UNMIS, UNRWA, UNTSO, UNWTO , UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC.
RAHVUSVAHELISED FIRMAD:
Kanadast on pärit rahvusvahelised autoehitus ettevõtted Magna International ja Linamar Corporation.
RAHVASTIK :
Kanadas elab 2009nda aasta juuliks umbes 33,487,208 inimest. Rahvaarvult on tegemist suurriigiga, riikide elanikkonna tabelis on Kanada 40ndal kohal.
1970- 21 219 000
1980- 24 516 278
1990- 27 000 856
1995- 20 302 091
2000- 31 000 005
2005- 32 623 490
2006- 32 987 532
2007- 33 122 819
2008- 33 506 421
2009 (aprill)- 33 633 854
Rahvaarv on alates 1970ndatest aastatest aina kasvanud. 1970-1990ndates kasvas rahvastik iga kümnendiga 3 miljonit. Seejärel langes rahvaarv 5 aastaga 7 miljoni võrra, kuid järgneva viie aastaga (kuni 2000) kasvas see plahvatuslikult 31 miljoni inimeseni. Alates sellest ajast on rahvastiku arv veidike kasvanud kuid siiski tasapisi , stabiilne olles.
RAHVASTIKU PAIKNEMINE RIIGIS:
Keskmine rahvastiku tihedus on 3,3 in/km². Võrdluseks USA keskmine rahvastiku tihedus on 31/km2 , Alaskal 0.4/km², Gröönimaal 0.027/km2 .
Tihedamalt on asustatud Ontario provints , kus asuvad suurlinnad Toronot, Hamilton, ja London. Taolise paiknemise põhjuseks on piiriäärne olek, hea ühendus USAga, järvede olemasolek.
Hõredamalt on asustatud Nunavuti Kanada eskimote piirkond riigi põhjaosas. Tegemist on üsna karmi kliimaga piirkonnaga, puuduvad soodsad kaubandus ning muud sidemed lähinaabritega, sellest tulenevalt on ka rahvaarv antud piirkonnas riigi väikseim.
RAHVASTIKU SOOLIS -VANUSELINE KOOSSEIS:
0-14 aastased: 16.1% (mehi 2.761.711 / naisi 2.626.836)
15-64 aastased: 68.7% (mehi 11.633.850 / naisi 11.381.735)
65 aastaseid ning vanemaid: 15.2% (mehi 2.220.189 / naisi 2.862.787) -2009
Kanada rahvastiku juurdekasv on väike, kuid positiivne- 0.817%, see annab riigile rahvaarvu kasvamistabelis 139nda koha.
Üleüldine keskmine eluiga on 40.4 aastat. Seejuures naiste keskmine eluiga on 41.5 aastat ning meeste oma 39.3 aastat. Nende näitajate põhjal võib öelda, et keskmine eluiga on väga madal.
Sündimuse näitajaks on 10.29 tuhande inimese kohta, suremuse näitajaks on 7.61 tuhande inimese kohta. Väikelaste suremus on 5.04 iga tuhande ellujääva lapse kohta, seejuures tüdrukute näitajaks on 4.69, ning poiste omaks 5.37.
Canada Male Female Canada Male Female
Agegroup Persons (thousands) % of total of each group
Total 33,311.4 16,522.0 16,789.4 100.0 100.0 100.0
0 to 4 1,790.6 920.1 870.6 5.4 5.6 5.2
2 5 to 9 1,793.3 921.7 871.6 5.4 5.6 5.2
10 to 14 2,013.8 1,031.3 982.5 6.0 6.2 5.9
15 to 19 2,255.7 1,156.3 1,099.4 6.8 7.0 6.5
20 to 24 2,284.3 1,172.6 1,111.7 6.9 7.1 6.6
25 to 29 2,285.2 1,152.7 1,132.5 6.9 7.0 6.7
30 to 34 2,217.0 1,111.9 1,105.1 6.7 6.7 6.6
35 to 39 2,310.0 1,166.8 1,143.2 6.9 7.1 6.8
40 to 44 2,564.1 1,293.5 1,270.7 7.7 7.8 7.6
45 to 49 2,751.8 1,382.1 1,369.8 8.3 8.4 8.2
50 to 54 2,523.4 1,255.0 1,268.4 7.6 7.6 7.6
Laste sündivus on kahanenud:
2003-10.99
2004- 10.84
2005- 10.84
2006- 10.78
2007- 10.75
2008- 10.29
Kanada on nagu suurem osa teisigi riike, demograafilise vananemise etapis .
SUUREMAD LINNAD NING NENDE PAIKNEMINE:
Suuremateks linnadeks on Toronto (5813149 inimest), Montreal (3868831 inimest), Vancouver (2116581 inimest), Ottowa (1130761 inimest), Calgary (1079310 inimest) ja Edmonton (1034945 inimest).
Linnas elab valdavalt 70% inimestest.
Linnad paiknevad veekogude ääres, või piiri ääres. Sisemaal pole ühtegi suuremat linna.
Nii on see seetõttu, et piiriäärsetel linnadel on hea ühendus USAga ning veekogude ääres asuvad linnad seetõttu, et seal on head võimalused erinevateks kaubavedudeks jne. Suurimad piiriäärsed linnad on pealinn Ottowa, Montreal, Toronto, HamiltonVancouver. Suurimad vee äärsed linnad on Vancouver, Whitehorse, Halifax, Saint John ja Igaluit.
ENERGIAMAJANDUS :
Energiavarudest leidub Kanadas naftat, maagaasi, kivisütt, uraani ja palju kiire voolu, suure langu ja vooluhulgaga jõgesid.
Kogu eksport- 50.12 miljardit kWh aastas. Naftat ekspordib 2.225 miljonit barrelit päevas. Maagaasi 107.3 miljonit cu m.
Import- 19.66 miljardit kWh aastas. Naftat sealhulgas 1.229 miljonit barrelit päevas ja maagaasi 13.2 miljonit cu m.
Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades ja tuumaelektrijaamades.
Energia toodang ühe inimese kohta on 15 620 kWh. See on päris palju ja näitab, et tegu on arenenud riigiga. Tarbitakse palju elektrit ja see tähendab, et ollakse võimelised selle eest maksma ja on ka palju masinaid, mis elektrit tarbivad.
Kanada energiamajanduses on suur hüdroenergia osatähtsus, riigi energia kogutoodangust moodustab see 61%. 39% moodustavad soojusenergia ja tuumaenergia . Ma arvan, et Kanada energiamajandus on suhteliselt hästi arenenud, sest elekter on odav ja tarbijatele kättesaadav.
Tuule- ja päikeseenergiat ei ole Kanadas eriti mõtet kasutada. Päikesepaistelisi päevi on aastas liiga vähe, et see ennast ära tasuks . Ka päikese langemisnurk on suur ja seega on energiategur väike. Kanada lääne rannikul asub Kaljumäestik, seega ei ole tuulikute rajamine sellesse piirkonda mõeldav, pole piisavalt tasast maad ja ka tuult on vähe. Kanada põhjaosa asustus on hõre või puudub üldse ja tuuleenergiat ei ole kasulik kaugele transportida suurte kadude tõttu.
PÕLLUMAJANDUS:
Põllumajanduslikult on kasutatav 9% maad. Protsent tundub väga väike, kuid Kanada on väga suur riik ja pindalalt on põllumajanduses kasutatavat maad päris palju.

Metsad ja metsamaad 45%

Aasad ja karjamaad 43%

Harimiskõlblik maa 9%

Muu maakasutus 3%
Pinnamood on põllumajanduse arendamiseks üldiselt ebasobiv, Kanada lääneosas paiknes suur Kaljumäestik, mis hõlmab suure osa riigi territooriumist. Tasast maastikku on väga vähe.
Kanada põhjaosa asub arktilises kliimavöötmes. Keskosa lähisarktilises vöötmes ja lõunaosa parasvöötmes. Vegetatsiooni perioodi pikkus on 5-6 kuud ja temperatuuride summa 1000-2000, kliima on niiske ja aastas saadakse üks saak.
Kanadas on suurele riigile iseloomulikult väga mitmekesine mullastik . Kaugel põhjas on arktiline kõrb, põhjas on gleistunud ja turvastunud kamarmullad. Lõunapoolsetel aladel on keltsa- ja gleistunud keltsamullad, soomullad, sooldunud mullad , leetmullad ja kamar- leetmullad, metsa hallmullad ja metsastepi ning stepi mustmullad .
Arvatavasti ei ole nendes piirkondades, kus põllumajandusega tegeletakse eriti vaja maaparandus töödega tegeleda, kuna vihma sajab piisavalt. Mõnel kuivemal alal võib- olla niisutatakse natuke aj väheviljakatel aladel väetatakse. Põllumajandusega saab Kanadas tegeleda väga väikesel maaalal riigi kogupindalast. Enamus maaalasid on lihtsalt põlluharimiseks kõlbmatud või on liiga viljatud mullad.
Põllumajandusega tegelemise eeldusteks on kapitali olemasolu ja põllumajandusega on hõivatud 3% tööjõust. Kanada põllumehed peavad hakkama saama ilma riigi poolt makstavate substiidiumiteta, valitsus hüvitab farmeritele ainult loodusõnnetuste poolt tekitatava kahju. Peamiselt on Kanadas levinud piimakarjatalud , spetsialiseeritud suurtalud ja ekstensiivsed teraviljatalud. Kanadas tegeletakse nii taime- kui loomakasvatusega. Peamised põllukultuurid on nisu, oder , mais, kaer ja rukkis, kõikide nende kultuuride kasvatamisel on Kanada maailmas esikohal. Teravilja kasvatamisega tegeletakse peamiselt Kanada keskosas ja lõunaosas. Loomakasvatusega tegeletakse preeriaaladel ehk lõunaosas. Kasvatatakse peamiselt veiseid, sigu ja lambaid, mille osakaal ei ole maailmamastaapides väga suur. Kanada ekspordib teravilja saaduseid, mille ekspordilt on ta maailma esimeste hulgas. Kalandus küül ei käi päris põllumajanduse alla, kuid riik ekspordib 75% püütud kaladest. Kanada varustab ennast nende põllumajandus toodetega mida ta ise kasvatab (nisu, oder jne.). Riik impordib näiteks kohvi ja üldse kõiki kultuure ja vilju , mis kasvavad soojas kliimas. Kanadas ei esine põllumajandusega seotud tõsiseid keskkonnaprobleeme.
METSAMAJANDUS:
Metsamaa pindala on Kanadas 45%. See tähendab, et metsa on palju. Metsatüüpideks on parasvöötme okasmetsad ja parasvöötme leht- ja segametsad. Peamised puuliigid on kuusk, lehis, ebatsuuga ja vaher. Metsamassiivid paiknevad ühtlaselt üle terve riigi, välja arvatud põhja Kanada, kus on nii külm, et seal ei kasva ühtegi puud. Metsa kasutatakse ümarpuidu ja paberipuidu valmistamiseks. Kanada metsaturus on palju väikefirmasid ning tootmine ei ole väga tõhus. Puitu kasutatakse mitmeti ja raiutud metsa asemele istutatakse uus. Puiduvarud rahuldavad vajaduse suurelt. Kanada küll ekspordib puidu tooteid, aga nende kogus ei ole märkimisväärne, kui siis ainult paberi toodang. Keskkonnaprobleemiks on USA põhjaosa tööstuspiirkondadest tulevad happevihmad , mis kahjustavad metsi.
TÖÖSTUSMAJANDUS:
Kanadas leidub hõbedamaaki, niklimaaki, uraani, vasemaaki , kulda, rauamaaki, plaatinat, titaanimaaki, tsingimaaki, pliimaaki, volframimaaki, kaalisoolasid, kivisütt, polümetallilisi maake, naftat ja maagaasi.
Tööstusharudest on esindatud toiduainetööstus, masinaehitus ja metallitööstus, keemiatööstus, naftatööstus, kergetööstus, värviline metallurgia , metsa- ja puidutööstus, paberitööstus, lennuki- ja kosmosetööstus, elektrotehnikatööstus, alumiiniumitööstus, must metallurgia, kalatööstus ja laevaehitus.
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Kanada lõuna- ja kaguosas, kuna seal paiknevad suuremad linnad ja tööjõudu on rohkem. Ka transpordi võimalusi on, eriti veel kagu piirkonnas, rohkem ja see on ka odavam.
Kanada ekspordib mootorsõidukeid ja nende osasid, tööstusmasinaid, lennukeid, telekommunikatsioonivahendeid, kemikaale, plastikut, väetiseid, puidumassi, ehituspuitu ja alumiiniumit. Impordib masinaid ja nende varuosi, mootorsõidukeid ja nende varuosi, kemikaale ja tarbekaupu.
Kanadas on väga arenenud masinaehitus. Riik toodab 1,7 miljonit autot aastas, mis moodustab kõigist toodetud autodest 3,5%. Kanadas toodetakse mootorsõidukeid ja nende varuosi, tööstusmasinaid ja ka lennukeid. Seda, et masinatööstus on kõrgelt arenenud näitab ka see, et Kanadas tegeletakse ka kosmosetööstusega.
Kanadas on 69 ülikooli ja 203 muud kõrgkooli, riigis on väga kõrge haridustase, mis soodustab kindlasti kõrgtehnoloogia arengut. Kanadas on ilus loodus ja palju sobivaid paiku teadusparkide loomiseks.
TRANSPORT:
Kuna Kanada on suur riik on vahemaad suured ja eeldused erinevate transpordi liikide arendamiseks head. Kanadas on ka suured jõed, mis on vajalikud jõetranspordi arenguks. Kanada on ka rikas riik, mis suudab oma infrastruktuure arendada. Kanadal on palju merepiiri, mis võimaldab tegeleda meretranspordiga. Riigis leidub naftat ja maagaasi, mille transportimiseks on võimalik kasutada torutransporti.
Sisevedudes on olulised raudtee -, toru-, auto- ja siseveetransport . Suurte vahemaade tõttu on kasulik kaupu transportida rongidega. Kaubarongid sõidavad suhteliselt kiiresti ja võtavad peale arvestatavates kogustes kaupa. Autotransport on kasulik lühematel kaubavedudel ja mõnelt muult transpordivahendilt ümberlaaditud kauba sihtkohta viimisel . Siseveetransport toimub peamiselt St Lawrence jõel ja see on oluline kauba tööstustest Atlandi ookeani äärde viimisel, kus last laetakse ümber merelaevadele.
Rahvusvahelistel vedudel on suur osa meretranspordil ja lennutranspordil. Euroopasse ja Aasiasse on väga pikk maa, seega tasuvad mere- ja lennutransport ennast ära. Üks on vajalik kiireteks vedudeks , taine mahukateks vedudeks. Kauba vahetuseks USA-ga kasutatakse ka raudteetransporti.
Autotransport
Teede kogupikkus on 244 800 km. Teedevõrgu tihedus on suurem kanada lõuna ja Kagu osas, kuna seal on suur asustus tihedus.
Raudteetransport
Raudteede kogupikkus on 194 000 km. Kanadat läbib kaks raudteed, mis on suuresti liikluse põhisooned. Raudtee ühendus on USA-ga. Raudteetransporti kasutatakse palju ja kaks suurt raudteed on hästi arenenud ja hästi hooldatud.
Siseveetransport
Jõetransport on tähtis transpordiliik , mis ühendab Kanada suuri tööstusettevõtteid muu maailmaga . St Lawrence`i jõe kaudu viiakse toodang Atlandi ookeani äärde. Ühtset veeteede võrku Kanadas ei ole, aga need jõed, mis on laevatatavad on riigile olulised.
Meretransport
Meretransporti kasutatakse suurte koguste kaupade viimiseks teistesse riikidesse.
Lennukitransport
Lennukitransport on Kanadas hästi arenenud ja on oluline vahend nii reisijate, kui ka kaupade vedamiseks.
Kõige kiiremini on Eestist Kanadasse võimalik jõuda lennukiga, sõit kestab umbes 10 tundi. Veel saab sinna sõita laevaga , aga see reis kestab tunduvalt kauem.
TURISM :
Kanada on küllaltki tuntud turismimaa , riiki külastab umbes 16 miljonit turisti aastas.
Kanadas on ilus, rikkalik ja puutumata loodus. Riigil on ressursse turismi objektide reklaamimiseks. Kanada on suur maa, seega võib seal leida väga erinevaid maastikupilte ja vaatamisväärsuseid.
Enim külastatuim koht on kindlasti Niagara juga. Huvitav piirkond reisimiseks/matkamiseks on Kaljumäestik, kus on palju ilusaid vaateid ja puutumata loodus. Seal ei ole haruldus näha põtra või kitse väikese linnakese vahel kõndimas.
Eesti turismifirmad pakuvad Kanadasse reise. Kõige populaarsem sihtkoht on Niagara juga ja selle lähiümbrus.
Turism moodustab kogutoodangust 3-4 %.
7