Navitrolla (2)

Kuressaare Gümnaasium
Navitrolla
referaat
Kuressaare 2008
1
Sisukord
Sissejuhatus 3
Navitrolla enda eluloo kirjeldus 4
Navitrolla elu 7
Looming 10
Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes. 10
Navitrolla kunst , mis see on? 11
Kokkuvõtte. 12
Kasutatud allikad: 13
Lisad: Navitrolla maalide näited. 14
2

Sissejuhatus

Autor otsis materjali väga kuulsa elava Eesti kunstniku kohta, kelle kunstnikunimeks on Navitrolla ja pärisnimeks Heiki Trolla . Autorit huvitas just see autor, sest ta on Eestis ja ka mujal maailmas väga tuntud ning tema maale nähes tekkis suurem huvi kunstniku kohta, kus ta elab, millega tegeleb ja kuidas möödus tema lapsepõlv. Kuna on tegu tänapäeva kunstniku ja ka tema on moodsa eluga kursis sain palju materjali tema koduleheküljelt ja ka tema kahest värskelt ilmunud eluloo raamatust, kus tema tuttavad räägivad kunstniku elust ja maalidest. Tööst saab lugeda palju huvitavat kunstniku elust ja loomingust. Lisana on ka mõned vähesed tema pildi näited töö lõpus.
3

Navitrolla enda eluloo kirjeldus

Navitrolla sündis 10. augustil 1970 väikeses Lõuna –Eesti linnakeses – Võrus. Lapsepõlv oli kunstnikul õnnelik nagu enamikul meist ning see möödus kahes erinevas Lõuna – Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest on tulnud naljaka kõlaga kunstnikunimi – Navitrolla.
Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Igatahes otsustas ta juba siis, et ei taha maal end lolliks rügada, vaid hakkab parem kunstnikuks . Sellisele otsusele noorpõlves jõudes hakkaski noor kunstnik enda otsust täide viima, tagantjärgi kahetseda ei talle mitte kui midagi. Lapsena mäletab ta ennast joonistamas igal vabal hetkel. Tema sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid poisil kunstiga tõsisemalt tegelema hakata. Algul tundus see mõte talle ohtlik. Oli ju ikkagi tegu maapoissiga ja kunstnikuks olemine tundus talle, unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist. Kuid sõprade soovitusele tuginedes võttis südame rindu ja hakkaski võtma joonistamise ja maalimise tunde kohaliku graafiku juures, kes oli päris kunstnik. Algtõuke kunstiõpingute alustamiseks andis talle onu, kes nägi tema filigraanselt järele joonistatud 3 rublalist rahatähte.
Kunstniku juures harjutades kasvas temass veendumus, et kindlasti tuleb edasi õppida ja lehmade karjatamine võiks jääda kellegi teise hooleks. Kolme aasta pärast sooviski astuda Kunstiülikooli arhitektuuri õppima, sest graafikat ei julgenud ta proovida (oli kindel, et selleks on ta liiga andetu). Arhitektuuri ta sisse ei saanud ja et mitte nõukogude armeesse teenima minna, astus ta hoopis Tartu Ülikooli geoloogiat õppima(nimelt oli kaks asja mida noor kunstnik ei soovinud üks oli sõjaväkke minek ja teine naise võtt, teine tuli tema jaoks paratamatult). Peagi aga tüdines ta teadusest ja katsus uuesti kunstiakadeemiasse õppima minna, seekord juba maali erialale , kuid põrus eksamitel läbi ja üks joonistamise professor ütles talle: "Kuulge noormees te olete juba kunstnik, mida te siit otsite?"
Jah, mõnes mõttes oli see justkui tunnustus, kuid noorele otsivale inimesele, kes soovis siiski õppida, sest vähemalt väljaõppind kunstnikuna ta ennast küll veel ei tundnud . Järgmiselgi aastal püüdis ta saada kunstiüliõpilaseks, kuid paraku polnud tal ka seekord õnne. 1993 loobus ta mõtetest saada ametlikult diplomeeritud kunstnikuks ja otsustas luua kunsti nii nagu oskab. Tundub, et kunstnikuks olemine ei saa ju olla ainult ametnike otsustada, midagi võiks ju tähendada ka see, mida ta loob ja kuidas ta selle käigus ennast täiendab.
4
Navitrolla pühendus sellest ajast peale lihtsalt kunstnikuks saamisele ja kunsti õppimisele nii elust kui ka raamatutest. Noore kunstnikuna oli ta kõige suurem mure, kuidas leida oma stiil ja võti inimeste südamete lahtikeeramiseks, kui me ta pilte vaatame. Oli ta ju läbinud Võrus Viive Kuksi (seesama graafik ja päris kunstnik, kellest enne juttu oli) juures klassikalise joonistamise kursuse ning maalimist oli ta ka proovinud, kuid oskus asju nii kujutada nagu nad on, ei tundunud talle mingil hetkel enam huvitav ja ta otsustas leida oma tee. Ta hakkas otsima , mil viisil võiksid ta pildid erineda teiste kunstnike piltidest ning samas panna vaatajaid mõtlema kunsti suuruse ja võimaluste üle. Alustuseks otsustas ta hakata õppima valesti joonistamist. Maailm onju täis kunstnikke, kes suudavad pintsliga fotografeerida, kuid need pildid olid tema jaoks tühjad nagu amatööride fotod perekondlikest sündmustest. Igav. Mingil suvalisel päeval vedeles ta oma tuttava juures ja lehitses lauale jäetud erootikaajakirju. Tegi enda jaoks huvitava tähelepaneku, et 99% modellidest on piltidel avatud suuga . Arvas , et see ei ole lihtsalt niisama fakt ja asus veelgi hoolsamalt pilte vaatama . Poole tunni pärast jõudis otsusele, et hakkab kujutama oma piltidel ainult lahtise suuga koeri . Koerad tundusid talle igati sobivamad tegelased olevat kui naised, sest koerad meeldivad peaaegu kõigile ja pealegi ei saaks keegi teda süüdistada poliitilises ebakorrektsuses, antifeminismis või mingis muus jamas.
Oli ta ju veendunud, et kedagi pole vaja shokeerida oma loominguga, seda enam, et tol hetkel oli Eestis väga moes kõikvõimalik shokikunst.
Juba esimestel näitustel selgus, et inimesi shokeeris tema piltidel just ärritamise puudumine. Talle endalegi ootamatult said pildid väga kiiresti populaarseks ja nüüd muutus ka Kunstiakadeemiasse astumine täiesti võimatuks, sest paljude näituste käigus oli tema kunstist saanud midagi nii öelda rahva lemmikkunsti sarnast. Loomulikult ei mahtunud selline ebaakadeemiline lähenemine paljudele tema ametivendadele/õdedele kuidagi hinge ja seetõttu on tema suhted nendega siiani keerulised. On kummaline, kuidas tema kunsti edu seostatakse mingi tohutu vedamise või õnnemänguga ning teda kurvastab väga see, et just kunstnikud ei suuda tema edu taga märgata tööd, eneseohverdamist ja pühendumist. Ta ei ole kokku rehkendanud kui palju näitusi ja ettevõtmisi ta oma elus korda on saatnud, kuid aja jooksul on neid kogunenud omajagu. Samuti ei ole ta oma kunsti õigustamiseks või populariseerimiseks mitte midagi muud teinud kui istunud ateljees ja töötanud. Seesama töörõõm ongi teda rõõmsana hoidnud ja elamiseks jõudu andnud.
5
Siiamaani tundub talle veidrana oma tööde eest raha vastu võtta, sest tema jaoks meenutab see olukorda, kus keegi tunneb ennast hästi ja saab veel selle eest raha. Kunstnik arvab , et elu on ikka pagana naljakas asi. Ja kui on asju, mille eest võidelda tahaks ta võidelda, siis ainus mis on tema võimuses, et maailma muuta - on istuda lihtsalt ateljees ja joonistada.
Et see jutt ikka päris elulugu kirjeldava jutu mõõdu välja annaks, siis pean lisama veel mõned faktid oma endisest ja praegusest elust. Olen 1997-2001 tegelenud ka galeriide pidamisega nii Tallinnas kui ka Tartus. Hiljem tüdinesin sellest, sest liiga palju oli tegemist bürokraatia ja ärimeestega. Praegu on galeriipidamise raskuse enda peale võtnud mu kauaaegne sõber Lembi . Galerii on Tallinnas ja igaüks võib seal näha mu uuemat ja ka vanemat loomingut. Elan ja töötan Tartus (pisikeses ülikoolilinnas Eesti keskpaigas). Peale maalimise meeldib mulle üle kõige autoga sõita ja tennist mängida. Mul on ka kolm piraajat - Kurt, Joackim ja Herbert .
6

Navitrolla elu

1970 aastat peale Kristust, 10. augustil sünnib Lõuna-Eesti väikeses provintsi pealinnas – Võrus poisslaps , keda dokumentide järgi tuleb pidada inimühikuks nimega Heiki Trolla, tegude järgi aga isikuks nimega Navitrolla. Oma lapsepõlve veedab poisike Võrumaa kõrgmäestiku südames, kuid 1978. aastal kolida pisut tasasemale ja rahulikumale alale Võhandu ürgjõe tasandikulammidele osutab tugevat pööret tulevase kunstniku elus – tulevane kunstnik saabub Navi külla.
Noor Navitrolla hakkab käima kirikukoolis, milles valitsevat dogmaatilist õppesüsteemi ta hiljem tuliselt vihkama hakkab. Kolimisest ja uuest ümbrusest saadud shokk põhjustab poisi põhjaliku enesesse tõmbumise. Ta ei armasta kollektiivseid ettevõtmisi ning keeldub kategooriliselt pioneeriorganisatsiooni ja komsomoli astumisest, kuigi langeb seetõttu repressioonide ohvriks. Üksi olles meeldib talle mõtiskleda ja joonistada. 1984. aastal valmib algaja kunstniku esimene õlimaal (Rahvasuust on korjatud jutt, nagu oleks umbes sel ajal neli Novgorodi tähetarka Petseri julgeolekus kinni peetud, kui need siirdusid Võrumaale otsima tulevast suurt kunstnikku, kelle esimese maali valmimist olevat tähed näidanud ning kellele nad tahtsid austust avaldada. Küllap see Navitrolla oli, aga suuremat selgust leiab asja kohta ehk kunagi Pihkva KGB arhiividest.)
Pärast kirikukooli lõpetamist 1985. aastal teeb algaja kunstnik katse omandada kunstiharidust, kuid Tartu Kunstikool ei võta teda vastu – soovituste puudumine, madalad hinded kirikukooli lõputunnistusel ja halb iseloomustus ( loll ja individualist) jätavad naiivse üritaja taotlejate rivis tahapoole. 1985-1988. aastal õpib noormees mingis Võru keskkoolis ning omandab joonistamise algtõdesid tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. Neil aastatel teeb Navitrolla oma esimesed reisid kaugematesse ja kõrgematesse paikadesse. Tihti veedab ta terved suved Kaukaasia mägikülades. Uute kogemuste ja teadmiste najal jõuab ta veendumuseni, et kunstniku anne seisneb tema töövõimes. Töö ja enese vaimne harimine ongi elu mõte.
1988. aastal ebaõnnestub noorkunstniku teine katse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni. Noormees ei lase ennast harimatusse suruda, vaid astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima, ning teeb seda hästi. Umbes sel ajal külastab ta tihti Tartu Tähetorni, kus talle meeldib teleskoobiga vaadelda Kuu mägesid erinevates suurendustes. Lähenedes ja suurenedes ilmuvad fraktaaljoone seest ootamatult nähtavale aina uued ja uued detailid, kusjuures needki tunduvad inimsilmale alati lõplikud, teravate ja selgete äärjoontega olevat. Kunstnik märkab selles infos palju ühist oma sisetunnetusega. Ülikooli ajal loeb ta ka filosoofilist- ja ilukirjandust, õpib keeli (hiina ja hispaania keelt). 7
Paraku ei meeldi tema välimus Tartu sõjakomissarile, kes otsustab ta sõjaväeprokuratuuri abil Nõukogude armeesse saata. Ainus pääsetee viib läbi hullumaja . Hea õpinguraamat aitab arste veenda, et seda meest tasub aidata.
1989. Kolmas katse saada ametlikku kunstiharidust ei õnnestu. Seejärel lahkub noor kunstnik pärast kõikide eksamite sooritamist vabatahtlikult ülikoolist, otsustades lõpetada üldhariduse omandamise perioodi ja asuda tööle. Lahkunud suurkoolist koos budamaalijast kursusekaaslase Tarmo Roosimölderiga, luuakse mitteametlik kunstnikerühmitus Lüliti, mida algul kõik naeravad, ka need, kes seda hiljem ülitõsisena meenutavad. 1989/90 toimub Lüliti esimene näitus Nõukogude tänava ateljees. Esimesele näitusele järgnevad teised, peale Tartu ka Tallinnas, Võrus ja mujal.
1990. Neljas katse saada kunstiõpilaseks ebaõnnestub fataalselt (kuluaarides kostub kiituski: see mees ei vajavat õpetust), saatuslikuks osutub juba tehtud töö. Ka isiklikus elus tabab teda rida ebameeldivusi. Veel pole müüdud ühtegi pilti, töövahendeid napib.
1991. Lüliti paneb endast rääkima, kuid läbimurret ei toimu. Ideed on head, kuid tehniline tase jätab soovida . On saabunud kriis. 1992. aasta alguses on Lüliti varjusurmas ning Navitrolla Tallinnas. Ta suhtleb minimaalselt ja töötab nagu kümme eeslit – vaja on saada selgust, mida ja kuidas maalida. Navitrolla tunnetab, et pilt peab olema lihtne, pildil peab olema sügavus, aga ta peab ka vastu vaatama. Hea pilt peab olema ilus, ta peab haarama vaatajat , kuid see ilu ei välista süvastruktuuri, sisemise hinge olemasolu. Navitrolla maal oli selleks ajaks läbinud mitu kujunemise etappi: inimsuhted , portreed inimestest ja olenditest - abstraktsed kujutised - maastikud - maastikud pilvedega – taimed ja loomad. Loomades avastab Navitrolla kõiksuse algelemendid, mis arenevad ja korrastuvad vastu Kaose tahtmist. Tehnika areneb tööd tehes kiiresti, ideed on küpsed ja ootavad ellu viimist.
1992. aastal kolib Navitrolla tagasi Tartusse , korraldab mitmeid väiksemaid näitusi ja perfomantse. Lüliti ärkab uuele elule. Enam ei pea nälgima ning maalidagi saab juba päris lõuendile.1993. aastal toimub Lüliti näitus “Vaal” galeriis . Toimub lülitus – täielik läbimurre lihtsate kunstiaustajate silmis . Üldsus tunnustab rühmitust, kuid seesama edu seab kunstnikkonna tuunustusele ette takistuse: tehnikat ju pole, see on puhas kitsh, see on labane , see on liiga optimistlik- elu on ju halb. Samal aastal läheb küll lüliti laiali, kuid hoopis teistel põhjustel. Lülitus on toimunud kunstnikud alustavad iseseisvat elu. 1993. aastal asub Navitrolla elama Võrru ning asutab graafikatöökoja. Töökoda vabastab ta rutiinsest tööst ning kunstnik pühendub oma maalitehnika väljaarendamisele ja lihvimisele. Aasta lõpus asub ta uuesti Tartusse elama.
8
1993/94 toimub Navitrolla näitus Tartu, “Sebra” galeriis, milles kunstnik paljastab ennast täielikult nii vaimses kui ihulises mõttes. Läbi kahtluste on Navitrolla selle näitusega kunstnike hulka vastu võetud, mida kinnitab ka tema arvamine Tartu kunstnike hulka, kes esinevad Tamperes ühisnäitusega sama aasta suvel.
1995. aastal Helsingi näitusel aasta alguses on kunstnik esindatud ainult uudisloominguga. Näitus äratab Soomes tõsist tähelepanu. Peagi järgneb uus ning järjekordselt uute piltidega näitus Tartus, Rüütli galeriis. Kummaline tundub siiski, et mida enam võib näha Navitrolla pilte, seda vähem on näha kunstnikku ennast. See pole võib – olla väga märgatav avalikkusele, kuid annab väga teravalt tunda kitsamas ringis. Navitrolla ateljees on näha üha uusi alustatud ja lõpukorral pilte, kuid kunstnik ise on kogu aeg kuhugi kadunud, ta mitte ei lahustu oma loomingus, vaid teda lihtsalt enam pole.
Ta teab, mis on ilu. Eesti vanasõna ütleb küll, et pill tuleb pika ilu peale, aga sellist ilu Navitrolla ei tee ega tahagi teha. Navitrolla elab Lõuna-Eestis ühes paksus metsas suure kuuse lähedal. Tal on seal palju lehmi, lambaid , hobuseid ja muid loomi, lisaks veel ohtralt taimi. Et oma loomadele ja taimedele süüa osta, peab Navitrolla kogu aeg pilte tegema. Käed-jalad on tal kogu aeg tööd täis, aga Navitrolla ei kurda. Ta armastab oma tööd. Loomi ta eriti ei armasta, aga nii on juba kord läinud.
Aja möödudes levis Navitrolla piltide kuulsus ja teda kutsuti üle maailma näitusi tegema. Ta tegi näitusi Soomes ja Saksamaal, Rootsis ja Rumeenias, Inglismaal ja Itaalias, Lätis ja Prantsusmaal ning paljudes teistes maades. Navitrolla näituseid on toimunud hulgaliselt nii Eestis kui välismaal. 2008. aasta jaanuaris korraldas ta Tate Monarism näituse oma Londonis maalitud piltidest. Teadaolevalt oli see maailma esimene pop-up näitus. Navitrolla pilte on ostnud väga erinevad inimesed.Kõige eksootilisemad paigad, kuhu tema pildid on jõudnud, asuvad Taiwanis, Indias, Jaapanis , Kuweidis ja jumal teab, kus veel. Kuid kogu see statistika pole oluline, sest Navitrolla pildid meeldivad inimestele ka ilma selleta.
Eks ole ju rumal see, kes midagi ainult sellepärast teeb,et teised nii teevad. Navitrolla on ise öelnud, et kõige tähtsam on talle see, mis inimesed temast arvavad ning hästiarvamise nimel on ta valmis kõvasti pingutama. Et hobused vajavad söötmist-jootmist, teab iga lapski. Navitrollal on 200 hobust ja nad on väga nõudlikud. Seetõttu töötab Navitrolla hommikust õhtuni, et siis vabadel hetkedel istuda oma hobustele, tõmmata käega üle pikkade tihedate kulmude ,vajutada gaasi ja tuhiseda läbi kaunite Lõuna-Eesti maastike...
9

Looming

Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti.
Eelmise sajandivahetuse lihtne klassifitseerimine ei sobi tänapäeva ühiskonda, sest kunst on muutunud personaalsemaks ja ka vaataja soovib omada isiklikku arvamust.
Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivism, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest.
Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks.

Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes.

1. Visuaalselt ja maalitehniliselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja miks ka mitte teataval määral kompositsiooni ülesehitus.
2. Zen-budistlik kunstikäsitlus. Piltide süžee vihjab, et kunstnik on selle mõtteviisiga kursis, sest piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab, on tavaliselt kusagil nurgas või esmapilgul märkamatu. Navitrolla piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada, muutub kõik mõttetuks ja looja sõnum kaob (sama võtet on kasutanud jaapani kui hiina budistlikud maalijad ).

Tänapäeva koomiksikunst – kuna koomiksikunst eeldab iseenesest lühikest lugu, mis lõpeb ootamatu puändiga. Navitrolla on koomiksirea lühendanud ühele pildile, samas on talle iseloomulik rahvastevahelisi piire murdev huumor endiselt alles.
10

Navitrolla kunst, mis see on?

Alati kui näeme mingi kunstniku töid kerkib huulile küsimus mis see on? Mis stiil või millist koolkonda see kunst esindab? Tänapäeval on sellistele küsimustele üha raskem vastata sest ikka enam ja enam on kunstnikud ja nende loodu stiilide väline. Eelmise sajandivahetuse lihtne klassifitseerimine ei tule täna enam kõne alla sest kunst on muutunud personaalsemaks ja ka vaataja soovib omada isiklikku arvamust. Kambas lippudega lehvitamise aeg on praegu puhkusel. Kuidas me siis ikkagi saaksime hinnata kunsti praegu? On võimalik rääkida asjadest väga keeruliselt, tuues hulgaliselt viiteid ja ajades kunstinautijat segadusse erialaliste terminitega,ainult asjassepühendatutele arusaadavaid kommentaare esitades . Kuid kas see siis lõppkokkuvõttes teeb kunsti arusaadavamaks? Oma kogemuste järgi ei saa seda kinnitada.
Esimene asi mis tuleb niisiis ära unustada on püüd kunstniku töid kuhugi paigutada vaid tuleb lihtsalt püüda mõista mis on selle või tolle kunsti algallikad ja juba pilt selginebki. N. kunsti on liigitatud küll naiivkunsti ja ka sürrealismi äärealadele. Ei taha sellega kuidagi nõus olla! Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub nii on ka N. kunst omapärane segu minevikust ,tänasest ja üldisest globaliseerumisest..
Esimesel pilgul tuleb välja kolm olulisemat eri allikatest pärit mõjutust. Visuaalselt ja maalitehniliselt meenutavad N. maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid,peenelt väljtöötatud detailid ja miks ka mitte teataval määral kopositsiooniülesehitus. Teine mõjutaja on ilmselt olnud zen-budistlik kunstikäsitlus.Võibolla tundub see pisut meelevaldne aga piltide süzee vihjab et kunstnik on selle mõtteviisiga küllalt kursis sest kuidas seletada piltidel tihti korduvaid stseene kus peamine idee mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab on tavaliselt kusagil nurgas või esmapilgul märkamatu . Pealegi on N. piltide pealkirjad niivõrd orgaaniliselt kujutatuga seotud et kui üks teisest eraldada muutub kõik mõttetuks ja looja sõnum kaob.
(sama võtet on kasutanud tervete koolkondade kaupa nii jaapani kui hiina budistlikud maalijad) Kolmandaks olulisemaks mõjutajaks julgen tuua tänapäevase koomiksikunsti. Miks? Koomiksikunst eeldab iseenesest lühikest lugu mis lõpeks ootamatu puändiga. Huvitav on vaadata kuidas koomiksikunstnike looming on armastatud väga erinevate kultuuritaustadega inimeste poolt. N.on koomiksirea lühendanud ühele pildile samas talle iseloomulik rahavastevehelisi piire murdev huumor on endiselt alles.
11

Kokkuvõtte.

Tutvudes kunstniku eluga ja loominguga, sain väga palju uut ja huvitavat teada, mida saab ka referaadist lugeda. Autor sai palju uut teada kunstniku elu kohta üldse ja kui raske see töö on. Navitrolla on ka hea näide sellest, et kui midagi väga teha tahad siis ei saa haridus sellele takistuseks, sest Navitrolla koolis kunsti pole õppinud, suure tööga võib elus väga kaugele jõuda.
12

Kasutatud allikad:

Navitrolla. Elulugu [WWW] http://navitrolla.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=2&Itemid=30 (03.11.08) internetis.
Enn Kasak . Navitrolla elust [WWW] http://www.chaplin.ee/eesti/naitus/minevik/navi_blut/navi_mainhtm.ht m (03.11.08) internetis.
Wikipeedia. Navitrolla [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Navitrolla (03.11.08) internetis.
Miksike. Navitrolla [WWW] http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/navitrolla_reelikarattus.ht m (03.11.08) internetis.
Navitrolla 1 ja 2 raamat. Raamatukoi. Tallinn 2008
13

Lisad: Navitrolla maalide näited.

Navitrolla- Eksitav seeneline 2008
Navitrolla- Olen rõõmus 1996 14
Navitrolla- Haanja mäestik 1991
Navitrolla- Iga linn kivistub kunagi 1999 15
Navitrolla- Väga vana Tartu 1998
Erinevad tasandid 2006
16