3. Lineaarsed võrrandisüsteemid Tundmatuid x1; x2; x3, ..., xn esimeses astmes sisaldavaid võrrandeid nim lineaarseteks. Korrastatud süsteem: Võrrandisüsteemi tundmatute kordajatest moodustnud maatriksit nim süsteemimaatriksiks. Maatriks A, millele on lisatud vabaliikmete veerg, nim süsteemi laiendatud maatriksiks. Iga tundmatute komplekti X, mis muudab samasuseks kõik võrrandid lineaarses võrrandisüsteemis nim lineaarseks võrrandisüsteemi lahendiks. Süsteemi lahend ei tarvitse olla üheselt määratud, ta võib sõltuda teatud arvust parameetritest. Selliseid nim süsteemi üldlahenditeks. Lahendid, mis saadakse parameetrie fikseerimise teel nim süsteemi erilahenditeks. 4. Kronecker-Capelli teoreem Lineaarne võrrandisüsteem on lahenduv parajasti siis kui süsteemi maatriksi astak võrdub laiendatud maatriksi astakuga. Rank A=rank A/B; r=r' 5. Sirge tasandis, sirge ja tasand ruumis Joone võrrand
taktsagedus ja operatiivmälu maht 5) Temperatuur küdeva pliidi raual konkreetsel ajahetkel: T = T(x, y), x,y tasapinnalised ristkoordinaadid 16. Kirjeldada eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrandi lahendamist. Diferentsiaalvõrrandi F=(x,y,y') lahendiks nimetatakse iga funktsiooni y = y (x), mille asendamisel võrrandisse saame samasuse. Näide Näidata, et funktsioon on diferentsiaalvõrrandi lahend (C1 ja C2 on suvalised konstandid). ja asendades lahendi y (x) ning 2. järku tuletise algvõrrandisse, saame samasuse: ( sin cos ) ( sin cos ) 0 1 2 1 2 - C x - C x + C x +C x 3 Lahendus: Leiame tuletised (POLE VAJA) Näide y'+1=0 y=-x sest(-x)'=1 y=-x+c, c=const(-;) Eralduvate muutujatega DV Eralduvate muutujatea diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul...jne(Slaid21-22jne, loeng10) Tõestamisülesanded 1
Tsiviilkolleegium on leidnud erinevates tsiviilasjades, et otsuse põhjendav osa iseseosvalt võetuna ei mõjuta osapoolte õigusi ja kohustusi. Kuigi riigikohtu 9 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-45-10 halduskolleegium väidav vastupidist, et halduskohtumenetluse sätted iseenesest ei välista ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa vaidlustamist. Kuid halduskollegium tõdeb,et apellatsioonikohtu otsuse põhjendavat osa saab vaidlustada üksnes erandlikel asjaoludel. Riigikohtu lahend peab olema sõnastatud selgelt nii nagu ka madalama astme kohtulahend. Keskmine mõistlik lugeja, kes konkreetses Riigikohtu lahendi vormistamisel ei osale, lähtub lahendi lugemisel, mis kohtuotsuses kirjas on, mitte ei pea aimama, mida Riigikohus oli tegelikult silmas pidanud. Teiseks oluliseks küsimuses antud Riigikohtu lahendis oli, kas maksuotsuse täieliku täitmise peatamise ajal tuleks isikut käsitada maksuvõlglasena või mitte. Riigikohus
puhul võimalik. Rahuldada ei saa ka hageja alternatiivset nõuet hüvitada pooltevahelise lepinguga tekitatud kahju, sest hageja pole tõendanud kahju tekkimist ning kostja pole käitunud süüliselt. Hageja on saanud kahju vara hävimise näol, mille eest kostja ei vastuta. 4. Hageja esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2003. a otsusega muudeti maakohtu otsuse põhjendusi ning jäeti hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses esitatud motiividel. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ekslikult TsK § 249, § 250 ja § 251. Asjas tuleb kohaldada TsK § 248, milles sätestatakse, et kui müüja, rikkudes lepingut, ei anna ostjale müüdud asja üle, on ostjal õigus muuhulgas keelduda lepingu täitmisest. Hageja
15. Vereseadus RT I, 12.07.2014, 154 16. Korruptsioonivastane seadus RT I, 17.11.2017, 29 3 Valituks ostusid antud õigusaktid eelkõige isikliku huvi tõttu. Määravaks sai soov tundma õppida antud valdkondade seadusi täpsemalt. Samuti valisin mõned õigusaktid, kui meedias oli teema väga populaarne ning tekkis soov teada, milline oleks antud olukorra õiguslik lahend. Nimekirja põhjal võin väita, et enim huvi pakkusid esimestel nädalatel valitud õigusaktid. Hilisemalt valitud õiguaktid on ka isiklikku huvi arvestades tagapool. Selle põhjal on tegemist isiklikus plaanis õigusaktide pingereaga. Põnevamad on eespool ning vähem emotsioone tekitanud aktid lõpus. Seminaritöö koostamisel kasutasin õiguse entsüklopeedia õppeaine 2018. aasta
tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades tekib võimalus koostada detaileelarved ja kasutada neid kulukontrolli lähtealustena Tabel 4.1. Projekti staadiumid ja vastavad tegevused maksumuse prognoosimisel Ehituskulude hindamise täpsus kasvab sedavõrd, kuidas ehitusprojekt täpsustub ja areneb. Esimesel võimalusel, kui projektiga antav tehniline lahend on piisavalt täpsustunud, tuleb lisaks projekti kulude võrdlevale üldparameetrite järgi arvutamisele võtta kasutusele kululiigi põhine arvutus. Alljärgnevalt on ära toodud tabel, mis iseloomustab ehitusprojekti staadiumit ja vastavas staadiumis tehtud ehitusmaksumuse prognoosi täpsust. 1 Joonis 4.1. Täpsem projekt = täpsem ehitusmaksumus
OÜ XXL juhataja palub Teil selgitada, millised on OÜ XXL võimalused ja mida peab OÜ XXL tegema võlgnikuks oleva Olev Tulevik`u suhtes täitemenetluse algatamiseks? Teie ülesandeks on anda esitatud küsimustega seonduv õigusliku sisuga arvamus, sh selgitada, mida saaks/peaks OÜ XXL tegema oma eesmärgi saavutamiseks. Andke siinjuures võimalikult täpne ülevaade kõigist otsustustest, mida OÜ XXL peab seejuures langetama. Kaasuse täitemenetlusõiguses nr 1 võimalik lahend Üliõpilane peab esitama lahenduskäigu kooskõlas kaasuste lahendamise metoodikaga eesmärgiga anda põhjendatud selgitused õigusliku sisuga küsimustes viidetega kasutatud asjakohastele õigusallikatele. Positiivse tulemuse saamiseks peaks üliõpilase õigusliku sisuga arvamusele põhinev selgitus olema sisuliselt vähemalt alljärgmine. Hüpoteesi versioon Nimetatud Pärnu Maakohtu 30.10.2014 maksekäsk on täitedokument, millest tulenevaid
AT = ||bji|| Rnxm, mille veeruvektoriteks on parajasti maatriksi A reavektorid, st bji = aij iga i ja j võimaliku väärtuse korral Ruutmaatriksit A nimetatakse sümmeetriliseks maatriksiks, kui A T = A Maatriksite transponeerimise omadused 1. (AT)T = A iga maatriksi A korral 2. (A + B)T = AT + BT iga A, B Rmxn korral 3. (cA)T = cAT iga c R ja maatriksi A korral 4. (AB)T = BTAT iga A Rmxn ja B Rnxp korral 9. Lineaarne võrrandisüsteem, selle lahend ja maatrikskuju. K - mingi korpus; a1, ...,an K, b - fkseeritud arvud; x1, ..., xn - tundmatud skalaarid; ai - kordajad; b - vabaliige Lineaarse võrrandi all mõistetakse võrrandit kujul a1x1 + a2x2 + ... + anxn = b Võrrandi lahendiks nimetatakse selliseid tundmatute x 1, ..., xn väärtusi c1, ..., cn R, et nende paigutamisel võrrandi vasakusse poolde tundmatute x 1, ..., xn asemele kehtiks võrdus a1c1 + ... + ancn = b
ei sobi, vajab ümerkorrastamist. Samas soovib ta ennast kellegagi samastada, vanematest hakkab distantseeruma, aga siis kui valib kellegi teise, siis see lülitab ülejäänud valikud välja. Lahendid ongi see kas tekib identiteet või rolllisegadus. 6. aste - varane täiskasvanuiga (~18-30a). Intiimsus või isolatsioon. Juhtivad suhted on sõbrad ja romantilised suhted. See aeg, kus on kõige intensiivsem sõprus- ja armastussuhete sõlmimine. Lahend peaks tulema selline, et peaks oskama hoida suhet, egotsentrism on suhtest kadunud, peaks oskama jagada. Egotsentrismi on vaja, et ennast suhtes tunnetada. 7. aste - keskiga (~30-60a). Generatiivsus või stagnatsioon. Üldjuhul on kõige olulisem eneseteostus, et kas see mida püüti ja taheti teha õnnestus või oli pettumine. Oluline ka soov kellegi eest hoolitseda. Olulised suhted on töökoht ja pere, lähtuvalt elukutsest ja kodust. 8. aste - hiline täiskasvanuiga
maksumaksjatele täiendavalt ligi 13 mld naela ehk 2268 mld krooni. Samale lahendile tuginedes on oodata aga maksutagastusnõudeid veel Kreekas, Soomes, Rootsis, Iirimaal, Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Ainuüksi Saksamaal võivad äriühingute enammakstud tulumaksu tagasinõuded küündida kuni 470 mld Eesti kroonini. Ka Eesti ei ole jäänud Euroopa Kohtu otsustest täielikult puutumata Athinaiki (C294/99) lahend on toonud Eesti jaoks kaasa potentsiaalse maksutulude kaotamise riski. Võttes aluseks äriühingu tulumaksu aastase laekumise, võib pärast üleminekuperioodi lõppu aastal 2009 oodata Eestit maksutulude kaotus summas 2,53 mld krooni ehk üks paras täiendav suhkrutrahv. Erinevust Marks & Spenceri lahendist on vaid sedavõrd, et Eesti oli riskist teadlik juba varakult, seda nii kohtulahendi enda kui ka Euroopa Komisjoni poolsete märkuste tõttu, samas kui Marks &
m To ja r = 2m saab võrrandi (2) kirjutada kujul: d2x dx 2 + 2 + o2 = 0 (4) dt dt Sellest teist järku homogeense diferentsiaalvõrrandi lahend annab ainepunkti hälbe sõltuvuse ajast: x = A o e -t cos( t + ) (5) kus = o2 - 2 (6) on sumbuva võnkumise sagedus, o omavõnkesagedus, -sumbuvustegur, Ao võnkeamplituud ajahetkel t=0, t+ -võnkumise faas. Avaldis A t = A o e -t (7) Määrab võnkeamplituudi vähenemise seaduspärasuse. Seega võib sumbuvat võnkumist
2 k 2 r o2 m T o ja 2m Tähistades , saab kirjutada võrrandi kujul 2 d x dx 2 2 o2 0 dt dt Sellest teist järku homogeense diferentsiaalvõrrandi lahend annab ainepunkti hälbe sõltuvuse ajast: x A o e t cos t o2 2 , kus on sumbuva võnkumise sagedus, o – omavõnkesagedus, -sumbuvustegur, Ao –võnkeamplituud ajahetkel t=0, t+ -võnkumise faas. A A o e t Avaldis t määrab võnkeamplituudi vähenemise seaduspärasuse. Seega võib sumbuvat
Üksühene funktsioon ja selle graafik . Kui iga y korral hulgast Y leidub ainult üks x nii, et valitud y on selle x-i kujutiseks, siis öeldakse, et funktsioon f on üksühene. Näide: Näide: Funktsioon, millel pole pöördfunktsiooni. y = x + arctanx 7. Funktsioon ilmutamata kujul. Funktsioon, mis on antud parameetrilisel kujul. Polaarkoordinaadid, üleminek parameetrilisele esitusele. Näited Funktsioon ilmutamata kujul. Kui võrrandi F(x,y) = 0 on x X korral üks lahend y = f(x), siis öeldakse et see võrrand määrab funktsiooni y = f(x), x X ilmutamata kujul. Näiteks: lox +log(y+2) 2 = 0 Funktsioon, mis on antud parameetrilisel kujul. Funktsiooni f muutujate x ja y väärtused saab määrata ka teatavate abimuutuja t funktsioonide x = x(t) ja y = y(t), t T väärtustena. Antud esituse korral öeldakse, et funktsioon on antud parameetrilisel kujul ning tavaliselt esitatakse see järgmiselt: x = x (t ) t T y = x(t ) x = t +1
Maailm on minu välja mõeldud. Pseudoteadus – väited ja argumendid, mida esitatakse teaduslikene, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu. Nähtus, kus ei panda proovile oma teooriaid. Frenoloogia – pseudoteadus, kus usutakse, et kolju kuju põhjal on võimalik hinnata inimese vaimseid võimeid ja omadusi. Konjektuur – tõestamata oletus, mida arvatakse tõeseks ja mida pole ümber lükatud. Ratsionaalne – otstarbekas, teadaolevalt parim lahend Normaalne – mida esineb kõige rohkem Statistika - näitab kui normaalne mõni asi on Usaldusväärne statistika – sinu erilises olukorras saadud eriline tulemus on statistiliselt usaldusväärne, kui selle tulemuse saamise tõenäosus tavalises olukorras on alla 5%. p =0,05 Kulutõhusus – kui suur on uue info hankimise kulu ja selle tulu 6
1.4 ebaeetiline ja ebaseaduslik 2. Võimalikud ABIJUHISED: 2.1 FORMAALSED (korporatsiooni poliitika; eetilised koodeksid): kas juhtum on kooskõlas..., kas juhtum on vastuolus ,,kuldse reegliga"; kas juhtum toob kasu enamusele või vähemusele? 2.2 MITTEFORMAALSED (intuitiivsed) testid: Ema-test kas avaldaksite oma otsuse (kui oleksite juhtumis osaleja) oma kõige lähedasemale inimesele; TV-test kas julgeksite selle avaldada (oma nimel) kõige laiemale üldsusele; Lõhna- test kas lahend ,,lõhnab" hästi, st tundub hea, õige; Teise-nahas-olemise-test kas teile meeldiks lahend, kui seaksite ennast teise (vastasoleja) kohale; Turu-test kas teie otsus annab teile turul eelise. 3. Sobivad eetilised PRINTSIIBID: 26 3.1 UTILITAARNE kahju minimiseerimise printsiip (vali tegevus, mis minimiseerib nii tegelikku kui potentsiaalset kahju) 3
Tülide liigitamine: 11 1) poliitilised tülid puudutavad riikide eluliselt olulisi huve ja muid sise- või välispoliitilislt olulisi küsimusi ning mille lahendamine ei toimu õigusnomide või printsiipide alusel 2) õiguslikud tülid puudutavad õiguse tõlgendamist või rakendamist ning mille lahendamin toimub õigusnomide ja printsiipide alusel Tülide lahendamise meetodid: 1) diplomaatilised meetodid saadakse õiguslikult mittesiduv poliitiline lahend, mis ei põhine õigusel, nt läbirääkimised, konsultatsioonid, lepitus 2) juriidilised meetodid saadakse õiguslikult siduv lahend mis põhineb õigusel, nt vahekohus, kohtulik menetlus Rahvusvaheliste lepingute õigus Lähtutakse Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonist (1969). Kehtib lepingutele mis on sõlmitud pärast selle jõustumist 27.1.1980. Lepingu mõisted ja liigid: Viini konventsiooni kohaldatakse ainult rahvusvahelistele lepingutele
2) hageja esitab oma nõuded; 3) kostja teatab, kas ta tunnistab hagi või vaidleb sellele vastu; 4) menetlusosalised annavad seletused, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta; 5) kohus uurib kõiki vastuvõetud tõendeid; 6) menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks. 28. kohtulahendid: - kohtuotsus(442), vaheotsus, osaotsus, tagaseljaotsus, täiendav otsus Kohtuotsus on vaidluse sisuline lahend. Peab olema seaduslik ja põhjendatud. Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. Vaheotsus Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta
y'' + y = 2ex.Osatuletisega diferentsiaalvõrrand - otsitav on mitme muutuja 𝐶 ≔ 𝜕𝑥𝜕𝑧 on funktsiooni z=f(x,y) teist järku tuletised punktis 𝑃0 (𝑥0 , 𝑦0 ). Olgu mingis punktis 𝑃0 (𝑥0 , 𝑦0 ) funktsioon. zxx + zyy = 0.Diferentsiaalvõrrandi lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse saame funktsiooni f(x,y) osatuletised kuni kolmanda järguni (k.a.) pidevad ja olgu punkt 𝑃0 (𝑥0 , 𝑦0 ) funktsiooni f(x,y) regulaarseks, kui tema raja Γ(gamma) koosneb lõplikust arvust pidevatest joontest tüüpi y = ϕ(x) või x = ψ (y).
2.6 Võrrandid Lineaarvõrrand Murdvõrrand - võrrand, milles tundmatu ax + b = 0 esineb murru nimetajas. b Murru väärtus on null siis ja ainult siis, kui x = - , kui a 0 ; a murru lugeja on null ja nimetaja ei ole null. lahend puudub, kui a = 0 ja b 0 ; lahendeid on lõpmata palju, kui a = 0 ja b = 0 . L L= 0 = 0 N N 0 Ruutvõrrand Juurvõrrand - võrrand, milles tundmatu
Küsimus Vastus Mis on funktsioon? Kui hulga X igale elemendile x on seatud Mis on sõltumatu muutuja, vastavusse kindel element y hulgast Y, siis sõltuv muutuja? öeldakse, et hulgal X on defineeritud funktsioon, mida tähistatakse kujul y=f(x) või y=y(x) Sõltumatu – element x (argument) Sõltuv – element y Mis on funktsiooni Argumendi x väärtuste hulka, mille puhul määramispiirkond, saab määrata funktsiooni y väärtusi vastavalt muutumispiirkond? eeskirjale f(x), nimetatakse funktsiooni Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkonnaks. määramispiirkond? Määramispiirkonnale vastavat funktsiooni väärtuste hulka nime...
Usaldusväärsus kõige keerulisem saavutada. Algab autentsusest, siirusest, kohalolekust. Ka laiemas tähenduses, nõustaja on kontaktis partneriga, on siiras, märkab tema probleeme. Märkab ka negatiivset. Küsida tagasisidet iseendale. Nõustamissuhte takistused: nt: Liigne sõltuvus: - Nõustaja kasutab oma positisooni kurjasti ära ja soodustab kliendi sõltuvust endast. LAHEND: kujunenud olukorra arutamine nö meta-tasandil või teraapia lõpetamine. Manipuleerimine nõustaja kohus on osata ära seletada seda, mida me teeme. Kui sa kasutad mingit tehnikat, millest sa ise aru ei saa on tegemist juba manipuleerimisega. - Nõustaja näiteks ei valgusta klienti tehnikatest, mida ta kasutab ja eesmärgist, kuhu ta välja tahab jõuda, kasutades kliendi teadmatust enda huvides või kontrollib klienti läbi selle,et
Maksimalism, perfektsionalism. Nooruk ei oska leida oma kohta maailmas. Ülesehitatud maailm vajab ümberkorrastamist. Samas soovib ta ennast kellegagi samastada (vanematest hakkab distantseeruma), iga valik lülitab eelmise välja. 6. Intiimsus või isolatsioon (varane täiskasvanuiga u 18-30)- juhtivad suhted sõpradega ja romantilised. Kõige intensiivsemad sõprus- ja armastussuhete loomised. Peaks suutma hoida suhteid- positiivne lahend. Egoistlikku suhet on vaja, et tajuda ja mitte ära kaotada enda piire. 7. Generatiivsus või stagnatsioon (keskiga u 30-60)- eneseteostus, soov kellegi eest hoolitseda. Suhted olulised töökohas ja perekonnas. 8. Ego terviklikkus või ahastus (hiline täiskasvanuiga)- suhted inimkonna ja lähedastega ja ta ütleb, et nüüd formeerub isiksuse individuaalsuse kvaliteet. Iga tasemega käivad kaasa ülesanded
pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale pani aluse Veneetsia muusikakoolkonnale kantor kirikulaulu õpetaja Kiriku erilisus: kaks koori rõdu külgedel + mõlemal rõdul oli orel kõlakombinatsioonid, millest sai alguse akustika heli levimine ruumis erinevad pillikoosseisud peamiselt puhkpillid kooori võis saata ansambel või muus koosseisud ricecar olemuselt polüfooniline paljude teemade lahend fruuga eelkäija canzone polüfooniline heli lõi Merulo fruuga eelkäija toccata ja sonata improvisatsioonilised helindid, polnud välja kujunenud kindlat vormi V PÕLVKOND muusika afektiline areng mida sõnad tähendavad, vastav muusika afektiõpetus madrigalis loetakse ooperi eelkäijaks kirikumuusika motett sisaldas madrigalisme polüfoonilised reeglid kaotasid rangust O. Lassus eiras reegleid
7 Internet. http://www.epl.ee/?artikkel=265270 6 kaugele töökohtadest, kus tööülesanneteks on märgitud juhataja antud ülesannete täitmine, töö korraldamine või jooksvate asjade ajamine. 3.1 Halb juht hävitab asutuse Töökollektiivis tekkinud konfliktis, kus olukord muutub talumatuks ning töötajad tõstatavad probleemi, sõltub konflikti lahend juhi maailmavaatest. Elitaarset maailmavaadet kandev juht leiab selles olukorras, et tema isikut rünnatakse, või hakkab väitma, et tema vastu on algatatud poliitiline vandenõu. Selliste inimeste arusaamas on juht puutumatu, eesõigustega isik, kelle tööd ei saa kritiseerida. Süüdi on alati rumalad või laisad alluvad, kes tuleb kiiresti vallandada. Nii kordub see ikka ja jälle. Individualistliku konkurentsi keskkonnas maksab vaid tulemus ning kui juhi halva töö
3.2. Võimalike lahendite väljatöötamine Praktika näitab, et maksimaalselt võimalik on väljatöötada seitset erinevat lahendit ja neid ka hinnata. Soovitavam on piirduda kolme kuni viie võimalike lahendite väljatöötamisega. Lahendite väljatöötamiseks võib abiks võtta mõned üldisemad reeglid: · Leida võimalike võimaluste äärmuslikud lahendid; · Leida lahend nende kahe äärmusliku lahendi vahel; · Leida veel kaks lahendit, mis asuksid kahe varem väljatöötatud lahendi vahel. 3.3. Valik ehk otsustamine Kolm olulisemat tingimust otsustamise puhul on: · Kõigepealt peab juht võrdlema võimalusi sellelt seisukohalt, kuidas nad võimaldavad püstitatuid eesmärki saavutada.
Kahe järjestikuse sooritatud võngete arv – võnkesagedus (nurksagedus): 0=2=2/T; Võrrand on x= a(t)cos(t+0) ja lahend a=a0e-T. 2Molekulide vaba tee kesk. pikkus kiirus v=x=Acos(t+0)= vmaxsin(t+0+/2); Sumbuvate võnkumiste periood : põrke vahel läbib
K arakteris tl ik võrrand: s eega r= 2 J a lahendiks on j ärj es tus ed: 2 n j a n*2 n S amut i nende lineaarkombion ats ioon: a n =C *2 n + D * n*2 n V õttes n= 0 j a n= 1 s aame: mi lles t C = 1 ja D =0.5 j a s eega a n =2 n + 0.5 n*2 n . Ü les anne: a0 = 1 a1 = 4 an = 2an-1 - an-2 n 2 Leida täpne vale m j ärj es tus e jaoks ( an = f ( n ) ). A=2 B= -1 K arakteris tl ik võrrand t 2 - 2 * t + 1 = 0 S elle lahendid: t= 1 on kordne lahend. K aks järj es tus t mis on lahendid rekures nts ele seos ele........... Teoree m 3 põhj al s aame 1, 1, 12 ,..., 1n 0, 1,2* 12 ,....n* 1n Lineaarko mb inats ioon................... an = C * 1n + D * n * 1n ehk lihts amalt : an = C + D * n C j a D määra me es imes tes te väärtus e j ärgi............. C + D *0= 1 C + D *1= 4 S eega C= 1 j a D =3 A s endame C ja D lineaarkombi nats iooni avaldis s e................... an = 1+ 3* n
K arakteris tl ik võrrand: s eega r= 2 J a lahendiks on j ärj es tus ed: 2 n j a n*2 n S amut i nende lineaarkombion ats ioon: a n =C *2 n + D * n*2 n V õttes n= 0 j a n= 1 s aame: mi lles t C = 1 ja D =0.5 j a s eega a n =2 n + 0.5 n*2 n . Ü les anne: a0 = 1 a1 = 4 an = 2an-1 - an-2 n 2 Leida täpne vale m j ärj es tus e jaoks ( an = f ( n ) ). A=2 B= -1 K arakteris tl ik võrrand t 2 - 2 * t + 1 = 0 S elle lahendid: t= 1 on kordne lahend. K aks järj es tus t mis on lahendid rekures nts ele seos ele........... Teoree m 3 põhj al s aame 1, 1, 12 ,..., 1n 0, 1,2* 12 ,....n* 1n Lineaarko mb inats ioon................... an = C * 1n + D * n * 1n ehk lihts amalt : an = C + D * n C j a D määra me es imes tes te väärtus e j ärgi............. C + D *0= 1 C + D *1= 4 S eega C= 1 j a D =3 A s endame C ja D lineaarkombi nats iooni avaldis s e................... an = 1+ 3* n
Selleks et kohaneda ja toime tulla, peab tajuma maailma reaalsust. Inimene on ühiskonna produkt. Areng toimub astmete kaupa, igal astmel lahendab ühe konflikti/kriisi. Igal astmel on mingi sotsiaalne konflikt, mis tuleb lahendada. Täielikku valmisolekut ei ole, vaid on piisav valmisolek. Astmed lähevad edasi, probleemid keerukamaks. Murdepunktid puuduvad, eeldus on piisav lahendus. Tulem võib olla posit.(iseseisvus) või negat.(sõltuvus). Kriisi lahend on piisav , et minna edasi järgmistele astmetele. Kriiside lahendused integreerime nii individuaalsesse, kui sotsiaalsesse väljundisse -> indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad , et olulised teisi neid hindavat. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus või usaldamatus Sünnist kuni 1,5 aastani
1.Lineaarse võrrandisüsteemi definitsioon. Võrrandisüsteemi kordajad, vabaliikmed, lahend. Süsteemi maatriks ja laiendatud maatriks. Lineaarse võrrandi all mõistetakse võrrandit kujul a1 x1 + a2 x2 + ... + an xn = b , (1) kus a1 , a2 , ... , an ja b on fikseeritud arvud ning x1 , x2 , ... , xn on tundmatud. Arvu b nimetatakse vaadeldava võrrandi vabaliikmeks, arve a1 , a2 , ... , an aga tema kordajateks. Def. 1. Võrrandi (1) lahendiks nimetatakse selliseid tundmatute x1 , x2 , ..
Esimest järku: ydy + xdx = 0; x2yzx + xy2zy = exy. Teist järku: y'' + y = 2ex; zxx + zyy = 0. ning nurgaga fikseeritud suunast. Punkti, mille suhtes kaugusi mõõdetakse, nimetatakse pooluseks. Poolusest väljuvat kiirt, mis Diferentsiaalvõrrandi lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse saame samasuse sõltumatute muutujate suhtes. Olgu fikseerib suuna, nimetatakse 'polaarteljeks. Kaugust poolusest r nimetatakse radiaalkoordinaadiks ehk polaarraadiuseks. Nurka F(x,y,z) määratud piirkonnas c R3. Vahemikus (a,b) määratud funktsiooni y=y(x) nimetatakse võrrandi F(x,y,y') = 0 lahendiks
Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele järgneval tasandil asuvad kohtud jne. Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse asja lahendamisel. Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas. Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apell.kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib
Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele järgneval tasandil asuvad kohtud jne. Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse asja lahendamisel. Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas. Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apell.kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib
a b 23. Nurga mõiste üldistamine. Nurkade liigitus = a d -b c 24. Nurga kraadi- ja radiaanimõõt (Radiaan on c d kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele NB! Kahe muutujaga linaarvõrrandi kaarele) süsteemil: 180° = rad a) On üks lahend 180° a b rad = kui D 0 , siis 1 1 a 2 b2 b) On lõpmatult palju lahendeid 1° = rad 180° 25. Ringjoone kaare pikkus ja sektori pindala 1 - cos
v2 = 5 s s = 100m Leida: t=? Lahendus: Arvestame kaugusi punktist A, aega aga esimese keha liikuma hakkamise hetkest. Positiivseks loeme suuna A-st B suunas. Sel juhul esimese keha jaoks a t2 x 1 = v1 t + 1 2 ja teise keha jaoks x 2 = s - v 2 ( t - 1s ) . Et kohtumishetkel x1 = x2, siis a t2 v1 t + 1 = s - v 2 ( t - 1s ) 2 , millest t = 7 s. Teine lahend, mis on negatiivne, ei sobi. Vastus: Kaks keha kohtuvad 7 sekundit pärast esimese keha liikuma hakkamist. Koostas Kristiina Paunel (Kasutatud kirjandus: B. Kogan. Ülesandeid füüsikast. Tln, 1976.) Tööd asuvad keskkonnas www.kool.ee
23. Inertsimoment. Inertsimoment (I) kirjeldab pöörleva keha massi jaotumist pöörlemistelje suhtes, . · silindriline ketas: · õõnes silinder: · kera: · varras: · 24. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. · Kineetiline energia: , ja välisjõudude töö keha pöörlemisel ümber liikumatu telje z nurga võrra: · . · · II. Mehaanilised võnkumised ja lained. · 1. Harmooniline ostsillaator, ta liikumise võrrand ja selle lahend. · Harmooniliseks ostsillaatoriks nim. keha, mille kaugus tasakaaluasendist muutub siinus- või koosinusfunktsiooni kohaselt: · , kus on amplituud, võnkumiste faas, algfaas, ja T võnkeperiood. · 2. Harmoonilise ostsillaatori kiirus, kiirendus ja energia. · Harmoonilised võnkumised tekivad kvaasielastsusjõu mõjul, kusjuures elastuskoefitsent . · Harmoonilise ostsillaatori kiirus ja kiirendus muutuvad samuti harmooniliselt, koguenergia on aga ajas muutumatu.
Riigikohus ei võta kõiki temale adresseeritud kassatsioonikaebusi sisulisele arutamisele, on nn loakogu , mis tähendab seda, et 3 riigi kohtunikku otsustavad kas menetleda seda kassatsioonikaebust riigikohtus või mitte menetleda, menetlusse võetakse alla 10% kassatsioonikaebustest. *Meil on kolmeastmeline kohtusüsteem, seda nimetatakse riigisiseseks kohtusüsteemiks. Riigikohtu lahend nt krimiasjas, on küll edasikaevatav euroopa inimõiguste kohtusse, kuid seal kohtus toimub siis selle kaebuse arutelu, ehk see kaebus peab olema eesti vabariigi õigussüsteemi vea peale, mis eesti vabariigi õigussüsteemis eksisteerib ja mida tegelikult ei tohiks olla. 12.Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest- Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. 13
st lisatasude summa 3000 eurot. Lisaks pidi Hankija üürima 1. septembri 2014 aktuse jaoks teise ruumi, kuna Instituudis ei saanud aktust pidada. Üürimise tulemusena oli kahjuks 1900 eurot. Seega oli Hankija otseseks varaliseks kahjuks kokku 4900 eurot. Saaks veel argumenteerida, et samahästi oleks õppetegevus võinud alata juba 4. septembril 2014, mitte 8. septembril, seega oli Täitjale kahju tekkimine ettenähtav kuni 3. 1 Riigikohtu 20.03.2012 lahend asjas nr 3-2-1-5-12, p 27 kahju hüvitamise eeldused. septembrini 2014 VÕS § 127 lg 3 mõttes, mille saaks siis piirduda Täitja kohustus kahjuga, mis arvestab õppetööle lisanduvat täiendavat kulu kuni 3. septembrini 2014. Faktiliselt said õpilased ja õppejõud Instituudi ruume eelduslikult kasutada alates 4. septembrist 2014. Samas aga see argument on üpris hüpoteetiline, kaasuse asjaolud ei täpsusta väga seda, miks õppetöö viibis kuni 8
(2) Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kuidas saab teostada tehingu tühistamisõigust? TsÜS § 98 Kujundusõiguse alla läheb: tehingu tühistamine, Hagi alus ja nõude alus: hagi alus on faktilised asjaolud, millele hageja põhineb. 3-2-1-72-12 hädakaitse kohta lahend § 140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. § 141. Hädaseisund (1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. (2) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva
37. Leia täisnurkse kolmnurga küljed, kui ta siseringjoone raadius r = 5 cm ja üks kaatet onteisest pikem 5 cm võrra. 38. Kahe linna vahemaa on 400 km. Mitme protsendi võrra väheneks autol selle vahemaa läbimiseks kuluv aeg, kui ta a) suurendaks kiirust 60% võrra? b) lisaks kiiruse suurendamisele 60% võrra swõidaks 10% võrra lühemat teed? 39. Leia milliste a parameetri a väärtuste korral on võrrandil 4 5 = positiivne lahend. 3 x - a ax - 2 40. Võrdhaarne kolmnurk haaraga 10 cm ja alusnurgaga 30º pöörleb ümber telje, mis läbib tippu ja on paralleelne alusega. Leia pöördkeha ruumala. 41. Ringi raadiusega 15 cm on joonestatud korrapärane viisnurk. Mitu protsentiringi pindalast jääb viisnuragast väljaspoole? t -5 t -1 42. Kas leidub muutuja t selline väärtus, mille korral murdude ja summa
H^ (q ) = E (q ) . (28.3) H^ hermiitilisuse tõttu peab konstant E võrrandis (28.3) olema reaalne. Kuna ajast sõltumatu H^ on koguenergia operaator, on (28.3) energia omaväärtusprobleemi võrrand MLK 6004 Kvantmehhaanika 38 ja parameetri E võimalikud väärtused annavad süsteemi (osakese) energiaspektri. Olgu võrrandil (28.3) lahend k (q ) parameetri E mõnesuguse väärtuse E = E k korral, s t H^ k = Ekk . Võrrandist (28.2) saame vastavalt i - Ek t f k (t ) = e h . (28.4)
Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine, vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga? Ei saa. Kas tehingud on kehtivad? §281 lg 4, seega tehing on tühine. kumb lahend on õige? (§ 281 või § 253) nii ei saa küsida, vaid tuleb vaadata, milline on mingis olukorras kasulikum nt võlausaldajal on võibolla parem tugineda §-le 253 ja 281 üldse mitte mainida siis on tal otsene nõue 8 võibolla peaks kaasust hindama hoopis läbi karistusõiguse? o KarS § 289 (kehtetu) ametiseisundi kuritarvitamine
Tegemist on asutamisühinguga. Kas see ei muuda midagi? Ei -- seltinguna esindame. Kui jah normi mõte on normi eesmärk. Vahe nende kahe olukordade vahel ei ole suur. Tuleb kohaldada analoogiat. Mida seltsingu sätted reguleerivad? Seltsingu juhtimine, esindamine, vahelised suhted, 3. isikute kaitse probleem. Kas saame rääkida, et tegemist on varaühinguga? Ei saa. Kas tehingud on kehtivad? §281 lg 4, seega tehing on tühine. kumb lahend on õige? (§ 281 või § 253) nii ei saa küsida, vaid tuleb vaadata, milline on mingis olukorras kasulikum nt võlausaldajal on võibolla parem tugineda §-le 253 ja 281 üldse mitte mainida siis on tal otsene nõue 8 võibolla peaks kaasust hindama hoopis läbi karistusõiguse? o KarS § 289 (kehtetu) ametiseisundi kuritarvitamine
Põhilahendist erinevaid tingimusi võetakse arvesse katseliselt määratud jõuks T (jon 5.1). N = P cos ja T = P sin . Osakest hoiab paigal 2.5.3 Anisotroopsuse mõju Fundamentaalse lahendi pingete ja parandusteguritega. hõõrdejõud T' = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva paigutiste määramiseks anisotroopse pinnase puhul selle koormamisel 4.3.1 Prandtli lahend nidusa pinnase jaoks Pinnase plastse mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = koondatud jõuga on andnud Barden. Vaadeldud on juhust, kui pinnase piirseisundi määramiseks peab koos lahendama tasakaalu tingimused ja tan ja =. Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma omadused on erinevad vertikaal- ja horisontaalsuunas. Valemite tugevustingimuse
kasumi võrduma nulliga: P (p ) ' 0 Järgnevalt asendame kasumi selle avaldisega ja lihtsustame saadud ruutvõrrandit: & 40p 2 % 16 000p & 1 200 000 ' 0 | :(& 40) p 2 & 400p % 30 000 ' 0 Kasutades ruutvõrrandi lahendi valemit saame: 2 & 400 400 p1 ' & & & 30 000 ' 100 2 2 ja teine lahend Joonis 25 2 & 400 400 p2 ' & % & 30 000' 300 . 2 2 Seega tasuvuspunkte on kaks: 100 kroonise ja 300 kroonise hinna juures. b) Kui kasum on 300 000 kr, siis P (p ) ' 300 000
Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. (9) Otsusest peavad nähtuma ka menetlusosaliste asendamine ja vajaduse korral varasemate menetlusosaliste andmed. (10) Käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu (1) Otsuses mitme hageja kasuks märgib kohus, mis osas iga hageja kasuks on nõue rahuldatud. Kui nõue on rahuldatud mitme hageja kasuks solidaarselt, tuleb seda otsuses märkida. (2) Otsuses mitme kostja vastu märgib kohus, mis osas iga kostja peab otsust täitma.
Seetõttu näib täht Maalt Universumi dünaamika aktiivseteks osalisteks. vaadates taevas teiste tähtede suhtes pisut nihkununa (b). Seda nähtust saab vaadelda päikesevarjutuse ajal. See tekitas keeruka probleemi, mis on füüsikas esiplaanil ka praegu, 21. sajandil. Universumit täidab aine ja aine koolutab aegruumi nii, et kehad sööstavad kokku. Einstein leidis, et tema võrranditel puudub lahend, mis kirjeldaks staatilist, ajas muutumatut universumit. Enne vaatlusi, mis tehti Mount Wilsoni observatooriumi 100-tollise (254-sentimeetrise) teleskoobiga, ei võtnud ajast sõltuvat maailma keegi tõsiselt. Nendest vaatlustest ilmnes, et mida kaugemal on teised galaktikad meist, seda kiiremini eemalduvad nad üksteisest. Universum paisub, nõnda, et mis tahes kahe galaktika vaheline kaugus pidevalt suureneb (joon. 1.7). Joon. 1. 7
Võrde põhiomadus: võrde siseliikmete korrutis on võrdne võrde välisliikmete korrutisega. Võrde ühe poole lugeja ja teise poole nimetaja korrutised on võrdsed. Võrdeline seos on lineaarse seose erijuht, mistõttu ka iga võrdelise seose graafik on sirge. Võrdelise seose korral läbib see koordinaadistiku alguspunkti. Peale selle ei saa võrdelise seose graafik olla paralleelne kummagi koordinaatteljega. Võrrand ehk võrdlus, mis sisaldab tundmatut suurust ehk tundmatut. Võrrandi lahend on kõik tundmatu väärtused, mille korral võrrand osutub tõeseks võrduseks. Võrrandi lahendamine on võrrandi lahendihulga leidmine. Võrrandi põhiomadused: 1) võrrandi pooli võib vahetada 2) võrrandi mõlemale poolele võib liita või mõlemast poolest lahutada sama liikme või avaldise 3)võrrandi mõlemat poolt võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Võrre on tõene võrdus kahe suhte vahel. Ühiskordseteks nimetakse arve,
erinev, siis avalduvad tundmatud murdudena, mille nimetajaks on süsteemi maatriksi determinant ja mille lugejad on maatriksi, mis saadakse süsteemi maatriksist vastava tunmatu kordajate veeru asendamisel vabaliikmete veeruga, determinandid. Kui maatriks täidab Crameri teoreemi eeldusi, siis öeldakse, et tegemist on Crameri peajuhtumiga. Seega Crameri peajuhtumil 1) m=n, 2) |A| 0. Tähendab, Crameri peajuhul on lineaarsel võrrandisüsteemil üksainus lahend, mis avaldub valemitega x1=|A1|/|A| x2=|A2|/|A| .. xn=|An|/|A| Determinantide omadused, determinandi arendus rea (veeru) järgi Omadus 1. Transponeerimisel (ridade ja veergude ringivahetamisel) detrminant ei muutu. See omadus lubab kõiki ridadele saadud omadusi kanda üle ka veergudele. Omadus 2. Kui determinandis kaks rida (või veergu) ümber paigutada, siis muutub determinandi märk vastupidiseks. Omadus 3. Determinandi rea (või veeru) korrutamisel (jagamisel)
Haiglalt renditi katlamaja kõrvalruum ja PRIA-le koostati rahataotlus. Meetme 3.1 alt, mis tähendab "majandustegevuse mitmekesistamist maapiirkonnas". Tänavu kevadel saabus rõõmusõnum, et PRIA annab "hoone parendamiseks, seadme ostmiseks ja paigaldamiseks" 34 650 eurot. Juulis kanti suurem osa rahast üle. Eetilise kaalutluse mudel 1.Probleemid, faktid 2.Kes on kaasatud, keda see puudutab? 3.Kelle huvid on mängus/konfliktis? 4.Millised eetilised väärtused on tähtsad? 5.Võimalik lahend? Eetikad · Üksikisiku eetika ühiskonna liikme üksikisiku arusaam eetikast · Grupieetika ühiskonna teatavate isikute rühmadele omased moraalinormid, mis ei pruugi üldiste moraalinormidega kokku langeda · Kutse-eetika kutset e professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne teenistusideaal. Käsitleb teatud kutsealal kehtivate väärtuste, tekkivate ja toimivate moraalinormide ja põhimõtete süsteemi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
