50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kriss123
Õppematerjali autor
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI-
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI-
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks.
kehade siseenergia ei muutu). Näidisülesanne 12. Kuulike massiga 50 g liigub kiirusega 5 m/s ja põrkub paigalseisva kuulikesega massiga 30 g. Millised on kuulide kiirused peale põrget kui kuulid liiguvad samas suunas ja tegemist on absoluutselt elastse tsentraalse põrkega? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis kujutab kuulikeste põrget. Ülemisel pildil Antud: on kehade liikumine ennepõrget, alumisel pärast põrget. m1 = 50 g m2 = 30 g v1 = 5 m/s v2 = 0 m/s v1 = ? , v 2 = ? Mistahes põrkel kehtib alati kaks jäävusseadust impulsi jäävuse seadus ja energia jäävuse seadus. Viimase kuju aga sõltub sellest, millise põrkega on tegemist. Absoluutselt elastsel põrkel on põrkuvate kehade kineetiliste energiate summa jääv suurus, st. kineetiliste energiate summa enne põrget on võrdne kineetiliste energiate summaga pärast põrget. (Mitteelastsel
kehade siseenergia ei muutu). Näidisülesanne 12. Kuulike massiga 50 g liigub kiirusega 5 m/s ja põrkub paigalseisva kuulikesega massiga 30 g. Millised on kuulide kiirused peale põrget kui kuulid liiguvad samas suunas ja tegemist on absoluutselt elastse tsentraalse põrkega? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis kujutab kuulikeste põrget. Ülemisel pildil Antud: on kehade liikumine ennepõrget, alumisel pärast põrget. m1 = 50 g m2 = 30 g v1 = 5 m/s v2 = 0 m/s v1′ = ? , v ′2 = ? Mistahes põrkel kehtib alati kaks jäävusseadust – impulsi jäävuse seadus ja energia jäävuse seadus. Viimase kuju aga sõltub sellest, millise põrkega on tegemist. Absoluutselt elastsel põrkel on põrkuvate kehade kineetiliste energiate summa jääv suurus, st. kineetiliste energiate summa enne põrget on võrdne kineetiliste energiate summaga pärast põrget. (Mitteelastsel
Ülesanded II Lahendusi 1. Aasta auto 1997 tiitli pälvinud Renault Megane Scenic`i võimsama mootoriga variant saavutab paigalseisust startides 9,7 sekundiga kiiruse 100 km/h. a) Kui suur on selle auto keskmine kiirendus? b) Kui pika tee võib auto läbida esimese 15 s vältel? t = 9,7 s 100 1000 lõppkiirus v1 = 100 km h = m s 27,8 m s 3600 algkiirus v0 = 0 t = 15s kiirendus a=? teepikkus s=? Lahendus. v1 - v0 27,8 - 0 a) Kiirendus a = = = 2,87 2,9 m s 2 t 9,7 at 2 b) Teepikkus ühtlaselt muutuva liikumise korral s = v0t + . Kui algkiirus v0 = 0 , siis 2 at 2 2,87 152 s= = 3,2 102 m . 2 2 Vastus: a) Kiirendus on 2,9 m/s2. b) Esimese 15 sekundi vältel läbib auto 3, 2 102
vastastikku külge tõmmata. Gravitatsiooniseaduse sõnastas 1689. aastal inglise teadlane I. Newton. 9 13. Kehade vaba langemine Kehade langemist õhutühjas ruumis (vaakumis) nimetatakse vabaks langemiseks. Ühtlaselt muutuva liikumise huvitavateks juhtudeks on keha vaba langemine ja vertikaalselt visatud keha liikumine. Selliseid liikumisi uuris juba XVI sajandi algul Galileo Galilei. Ta tegi kindlaks, et need liikumised on ühtlaselt muutuvad ning et kiirendus on 9, 81 m/s 2. Alla liigub keha kiirenevalt: tema kiirus suureneb igas sekundis 9, 81 m/s võrra. Kui lasta kivitükil, vatitükil ja sulel langeda ruumis, kus õhk on välja pumbatud, siis jõuavad need ruumi põrandale üheaegselt. Vaba langemise kiirendust tähistatakse tähega g.
Näidisülesanne 6. Auto pidurdusteekond kiiruselt 90 km/h on asfaldil 36 m. Kui suur on autole pidurdamisel mõjuv jõud? Auto mass koos juhiga on 1400 kg. Lahendus. Antud: Teeme joonise. v0 = 90 km/h = 25 m/s s = 36 m m= 1400 kg F=? 6 Autole pidurdamisel mõjuva jõu saame arvutada Newtoni II seadusest F = ma . Eeldades, et auto pidurdamisel on liikumine ühtlaselt aeglustuv, tuleb meil arvutada auto pidurduskiirendus, teades algkiirust ja pidurdusteekonda. Lähtudes ühtlaselt aeglustuva liikumise valemitest, võime kirjutada v02 a= (= 8,7 m/s2) , 2s mis peale asendamist annab jõu arvutamiseks valemi m v02 F= . 2s Asendades algandmed, saame jõu väärtuseks 1400 252 F =( ) N = 12200 N = 12,2 kN. 2 36 Vastus: autole pidurdamisel mõjuv jõud on 12,2 kN
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid