100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pomegranate1
Õppematerjali autor
ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo- ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing. Sih
ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.
AÕS § 119. Kinnisasja omandamise tehing (1)Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Vt ka RKTKo 3-2-1-89-06; RKTKo 3-2-1-70-07; RKTKo 3-2-1-32-06 !!! KUI ON VÕS 15 JA 15 RIKKUMINE, SIIS ON KINDLASTI USALDUSKAHJU JA LEPINGUEELSETE LÄBIRÄÄKIMISTE VÕLASUHE. MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes
müümine kellelegi teisele, hoone hävimine) – praegu on kohustuse täitmine võimatu (objektiivsetel põhjustel) (+) – järelikult juba praegu on täitmine välistatud. Peab põhjendama, miks on võimatu-kas on asendamatu/unikaalne VÕS § 77 lg 3 o p 2 hoone hävinemise tõttu on võlgnikul võimalik kohustust täita, aga ebamõistlikult suurte kulutustega, tootmise taastamine on kulukas (+) o p 3 kaasuse asjaolust ei tulene, et keegi teine saaks täita kohustuse, mujalt omandamise võimaluste kohta andmed puuduvad (-) o p 4 ei ole tegemist isiklikku iseloomu teenuse osutamisega, näiteks Taukar, konkreetne kunstnik jne (-) 4. nõue ei esitatud õigel ajal TsÜS § 95 – teatamiskohustus, milliste asjaolude teavitamist me saame oodata. VÕS § 108 lg 7 hea, kuna siis saab hüvitist nõuda.
Intressi jaoks ei ole eraldi ÕKV - kasutatakse VÕS § 108 lg 1. KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi! Pärast tähtaega tekib viivise nõudmine. Kuni kokkulepitud kuupäevani intress, pärast kuupäeva viivis. Võlasuhe - Lepingu liik – Tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 lg 1. A andis V-le 20 000 ja V on kohustatud selle tagasi maksma. - Lepingu sõlmimine ja kehtivus– (VÕS § 9) kaasuse teksti kohaselt on pooled lepingu sõlminud. Kaasusest ei järeldu, et lepingul oleks sisu- või vormipuudusi järelikult on leping kehtiv. Rikkumine - Poolte kohustused – A-l oli kohustus anda laenu, V on kohustatud selle tagasi maksma. Lisaks oli V kohustatud maksma intresse VÕS § 401 lg 1 järgi. Ja kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist intressi ja põhivõlapealt
Lisainfo: OÜ Kilt Finants andis leppetrahvi nõudest käendajatele teada 10.08.2015 (2016 peaks äkki olema ikka) hagiavalduses käendajate vastu. Ülesanne: 1) Kas OÜ Kilt Finants võib nõuda Matilt põhivõla, intresside, viivise ja leppetrahvi maksmist käenduslepingu alusel? Järeldus: OÜ võib nõuda Matilt põhivõla, intresside, viivise, kuid mitte leppetrahvi maksmist VÕS 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja 158 lg 1 järgi. Kätlini sama küsimuse lahendus: Hüpotees: OÜ Kilt Finants võib nõuda Matilt käenduslepingust tulenevalt põhivõla, intresside, viivise ja leppetrahvi maksmist vastavalt VÕS § 142 lg 1 järgi. Mati on juhatuse ainuliige. RK – piisab ka ühest allkirjast, kui on lepingutekstis välja loetav, et laenulepingu käändajaks on juhatuse liige – praegu matil on kaks rolli – ta on esindaja ja ka käändaja VÕS § 144 1. Võlasuhe 1.1. Kas põhilepinguks olev laenuleping on sõlmitud ja kehtiv
eemaldab õhust kogu tolmu, tagab värske õhu olemasolu ja võimaldab seeläbi paremat elukvaliteeti. Katrin otsustab nimetatud õhupuhasti osta ja sõlmib seejärel lepingu. 10 päeva möödudes, alates õhupuhasti ostust, leiab Katrin et õhupuhastiga ei ole tal midagi teha, see on täiesti ebavajalik ja seega võiks õhupuhasti müüjale tagastada. Katrin pöördub teie poole küsimusega, kas ta saab õhupuhasti tagastada? [Antud kaasuse lahendamisel, palun pöörake tähelepanu VÕS §-dele 46-51.] Objektid/subjektid , faktilised asjaolud: Katrin, OÜ puhas õhk I. Võlasuhte olemasolu tuvastamine Müügileping VÕS § 208 lg 1, mis on sõlmitud väljaspool äriruume. Sellega kaasnevad täiendavad õigused ja kohustused, mida müügilepingule ei eksisteeri. Väljaspool äriruume sõlmitav leping on leping, mis sõlmitakse:
kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. (2) Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. (3) Tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. Küsimused kaasuse lahendamisel: 1) Kas tegemist on tüüptingimustega? 2) Kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks? 3) Tüüptingimuste sisu: ega tüüptingimused pole ebamõistlikult kahjustavad? ● Kohtus peab neid asju omaalgatusel uurima kohtunik (eksami küsimus) Tüüptingimuste saamine lepingu osaks (§ 37): ● viitamine + sisust teadasaamise võimalus ● olemasolu võis eeldada + sisust teadasaamise võimalus ● arusaadavus (vt ka TT tõlgendamine, § 39)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid