Ohustatud liiklejad. · Valge kepiga jalakäija on nägemispuudega. Tema kiirus võib olla väga aeglane. Autojuht peab vajaduse korral sõidukiirust oluliselt vähendama või isegi seisma jääma. · Vanurite puhul tuleb arvestada, et tihti nad ei pööra sõidukitele tähelepanu, nad ei vaata vasakule ega paremale, nad astuvad ootamatult sõiduteele, võivad keset sõiduteed ootamatult seisma jääda ja pöörata poolelt teelt tagasi. Vanurite kuulmine ja nägemine on halvenenud, nad reageerivad aeglasemalt ja on vähem liikuvad ning nad hindavad sõidukite kiirust ja kaugust sageli valesti. · Lapsed võivad kergesti sattuda liiklusohtu, sest nad ei oska hinnata lähenevate sõidukite kaugust ja kiirust, nende tähelepanu jaotamisvõime ei ole piisav ja nad ei erista tegelikku olukorda mängulisest. · Mootor- ja jalgratturid on rohkem ohustatud seetõttu, et leid on liikluses raskem märgata ja
Juhendas : Audru 2008 Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistabelamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhilised kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punasrebase värvivariandist on saanud farmides kasvatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti folklooris peetakse rebast kavalaks. Valisin oma uurimistööks rebase sest tahtsin ta kohta rohkem teada saada ja see sissejuhatus tundus huvitav. Välimus Suurus Rebane on väikeste kutsikate suurune. Täiskasvanud isaslooma kehapikkus ( ninast kuini sabani) 82-170 cm sealhulgas saba 35-60 cm
aastaseks. Ristimisel pandi talle tolle aja kombekohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Tähenduselt on nimed ühesugused - Jumala armastus. Mozartil oli 6 õde-venda, kuid ainult tema ja ta õde Anna Maria elasid lapseeast vanemaks. Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Mozarti loov geniaalsus ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Õde Maria Anna, keda pereringis kutsuti Nannerl'iks, kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ja ta hakkas nendega 1763-st aastast reisima ja neid esinema viima üle kogu Euroopa. Ning koos oma andeka õega pälvis Mozart imelapse kuulsuse.
Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. Ajus on teada rida piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded. Teatava ajupiirkonna vigastamisel häiruvad inimese liigutused, teise koha vigastamisel nägemine või kuulmine, jne. Mälul niisugust kindlat asukohta ei ole. Ajuoperatsioonide ajal on tähele pandud, et mälu nõrgenemine ei sõltu sellest, milline peaaju osa ära lõigatakse, vaid eemaldatava osa suurusest. Seega on mälu asukohaks kogu peaaju. Praegu ei ole veel teada, kuidas ajus hoitakse alles teadmisi ning kogemusi ja kuidas toimub nende meeldetuletamine. Arvatavasti on selle aluseks ajus toimuvad elektrilised nähtused ja keemilised reaktsioonid
tükilisi puzzlesid. korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning • Mõistab , mida mudelite järgi õppimise kaudu; tähendab 2 tükki. • Vajab oma tegevusele tagasisidet ! • Kopeerib paberil ringi 3 aastane – kognitiivne areng 3 aastane – kognitiivne areng • Kolmeaastase lapse tähelepanu on tahtmatu ja • Areneb taju (nägemine, kuulmine, kompimine), küllalt lühiajaline. mõtlemine (kaemuslik-motoorne st. mistahes • Tahteline tähelepanu on ainult hetkeline. küsimuse või ülesande lahendamiseks vajab ta • Tähelepanu püsivus suureneb aga tunduvalt, kui tegutsemisvõimalust). lapsel on AKTIIVSE TEGUTSEMISE VÕIMALUS. • fantaasia on veel passiivne, mida on vaja ergutada. • Tegevusetus ja liikumatus VÄSITAVAD LAST
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöökorralduse osakond Keiri Lind I kursus ,,PUUDE" DEFINEERIMISEST JA KÄSITLEMISEST Miniuurimus Juhendaja: lektor Diana Maisla Pärnu 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ,,Puude" defineerimine..................................................................................................4 2. Puude liigitamine...........................................................................................................5 2.1. Puude olulisuse põhjal.......................................................................................5 2.2. Toimetuleku põhjal............................................................................................5 ...
tagakehale eestiibade alla. Tiivad on sageli nii pikad, et ulatuvad üle tagakeha tipu. Tagakeha on piklik, koosneb 10 lülist ja lõpeb lühikeste urujätketega. Emastel loomadel esineb muneti, mis on eriti hästi arenenud pikatundlaliste alamseltsi esindajatel ("Euroopa putukad"). Siseehitus Siseehitus on vaatamata väikestele mõõtmetele keeruline. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett. Kuulmine on hästi arenenud. Sihtiivalised suhtlevad oma vahel helisignaalide abil. Lõhna tunnevad tundlatega, maitset suiste ja suus paiknevate tunderakkudega. Sihktiivalised hingavad trahheedega, mis ulatuvad kõigi seedeelunditeni. Vereringe on avatud. Süda paikneb kehaõõne seljaosas ja juhib vere pea piirkonda. Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde. Seedeelundkond on torujas ja läbib kogu keha.
· koostöö bussijuhi, firma-poolse saatja, teiste giididega jt · oma töökoha korraldamine · asjaajamine · sidepidamisvahendite kasutamine · grupi juhendamine · kutseoskuste õpetamine holistlikult (terviklikkusest lähtuvalt) · tekstiloogika · eneseregulatsiooni mehhanismid konfliktide käsitlemisel · Võõrkeel · Mõne teise eriala põhjalik tundmine · hea tervis, vastupidavus · selge ja kõlav hääl, kõnedefektide puudumine · hea kuulmine · loogiline mõtlemine, üldistusvõime · kontsentreerumisvõime · verbaalne võimekus · hea mälu · teenindusvalmidus, viisakus, tähelepanelikkus · suhtlemisvalmidus · koostöövalmidus · vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, kohusetunne, enesedistsipliin) · õpi- ja arenemisvalmidus · iseseisvus · empaatiavõime · kohanemisvõime (pinge- ja stressitaluvus) · enesekehtestamine · aktsepteerimisoskus 5. Meelelahutustoode
lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid. Haiguse korral on vedeliku imendumine sisekõrvast häiritud (tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust)
lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid. Haiguse korral on vedeliku imendumine sisekõrvast häiritud (tekib hüdrops ehk liigveesus), rõhk sisekõrvas suureneb (loomadel aga endolümfiava sulgemine ei anna seda haigust)
võtab ravimid korralikult, vahepeal soovis tegeleda toidu valmistamisega, kuid unustas pooleli algatud tööd, mis võiks osutada eluohtlikuks. See oli selgunud patsiendi lähedaste sõnul. Kuna patsient ei ela üksi, pere poolt oli tagatud patsiendi turvalisus. Üldiselt on patsient adekvaatne ja orietneeritud oma isiksuses, vastab küsimustele suhteliselt adekvaatselt. Patsiendi sugulastega vesteldes selgus, et patsient mäletab ja kirjeldab adekvaatselt oma elukäigu. SUHTLEMINE JA KUULMINE Patsiendil aeg-ajalt esinevad kuulmisraskused, patsiendi sõnul kõrvakohin, kuid enamus vestlusel ei olnud vaja kõvemini rääkida. Kuulas halvasti sosinakõnet. Patsiendil sotsiaalse suhtlemisega probleeme haiglas ei ole esinenud. Patsient oli väga avatud suhtlemisele, ja intensiivravipalatis ning tavapalatis leidis kergesti endale vestluskaaslasi. Patsiendi kõne oli arusaadav, selgete väljenditega. Patsient vahest vastas küsimustele aeglaselt, kaua mõtles. NÄGEMINE
kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne.; võib esineda suurusluul - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!"
Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan. 1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Juba 6-aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. [1.2008,02.02],[2.2008,02.02]
unarusse. Beethoveni muusika pärineb lahingumöllust- lahingu, mida ei peeta välise vaenlase, vaid sisevaenlase- kurtuse vastu. Helilooja noorpõlvelooming järgib selgelt Mozarti ja Haydni traditsioone. Murrang loomingus saabus peale pikka kohtuprotsessi, mille käigus sai ta oma vennapoja Karli hooldajaks ja loomulikult avaldas loomingule suurt mõju teada saamine oma kurdiks jäämisest. Kurdina muusikat kirjutada aitas Beethovenit tema instrumentaalne kuulmine. Uusi muusikalisi mõtteid kuulis ta alati mingil pillil või pillidel mängitavana. Seetõttu on tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tsellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper "Fidelio" ja "Missa solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas
Hingamiselundkond Ninaõõs sissehingatava õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontrollimine Lima nõrgestab mikroobe. Ripsed püüavad kinni suuremad tolmukübemed. Kõri Bronhid kopsudes Kopsud sisse hingatud õhu siudmine verega. hingamiselundkonda eraldab vahelihas Kõrv kuulmis kui tasakaaluelund. Välis- kesk- ja sisekõrv väliskõrv lõpeb trummikilega. Külm, mikroobid. Kõrvavaik kaitseb mikroobide eest. Keskkõrv algab kuulmetõriga, ühenduses õhuga. Sisekõrv kuulmine tasakaal. Lihaste 1)Keha liigutamine 2)Siseelundite töö 3)Kehale kuju andmine 4)Kehasoojuse tootmine 5)Siseelundite kaitsmine koosnevad heledatest tumedatest vöötidest liikuma elektrilineimpulss, mis saadetakse lihastesse närvisüsteemi kaudu Lihased saavad energiat ATP'st glükoos ja glükogeen Südame tööd reguleeriv keskus asub piklikajus Kokkutõmbumise põhjused: 1)Silelihaskiu venitus; 3) Hormoonid (nt. seedetraktis sekretiin); 4)Autonoomsest närvisüsteemist tulevad signaalid
Käitumiskatsed · Hoidumine · Röövlooma ja saaklooma vahelised suhted Saagi ja röövli vahelised suhted · Saakkala satub röövkalale kergemini ohvriks · Röövkala püüdmisedukus langeb · Vesikirbu (saak) ja kala (röövel) vahelised suhted Mõned teemad kalade füsioloogiast · Hingamine ja hapnikupuudus (erinevatel liikidel on erinev tundlikus, kuidas seda määrata) · Kalade meeled (haistmine, nägemine, kuulmine, küljejoon) · Orienteerumine veekogus, koelmute leidmine
Harva elavad elevandid üksinda. Tavaliselt on karjas 9-12 täiskasvanut, noort ja päris väikest looma. Harilikult on karjas juht, enamasti vana emane. Loomad tunnevad üksteist hästi.kaitsevad koos poegi. Teada on juhtumeid, mil elevandid abistavad haavatud liigikaaslasi, juhtides neid ohtlikust paigast eemale. Elevandivahelisi kaklusi tuleb harva ette. Meeleelunditest on elevandil kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Valvsaks muutunud loom ajab oma suured kõrvalestad hiiglaslike purjedena laiali, tõstab londi kõrgele ning liigutab seda siia-sinna, et tuule toodud lõhnu paremini haista. Elevant on küll kõige suurem, kuid ka üks õnnetuma saatusega loomi. Tema võhad (vandel ehk elevandiluu) on ammusest ajast olnud peaaegu niisama otsitud ja hinnatud kui kuld. Enam kui pool sajandit tagasi keelustati reguleerimata elevandijaht
silmaläätse kuju muutes. Silmade kaitseks on tekkinud silmalaud. Osadel roomajatel esineb vaheaju ülemises osas nn pineaalelund, mis on valgustundlik. Keskaju on oma suurte nägemissagaratega endiselt peamine nägemiskeskus. Väikeaju kuju ja suurus on eri roomajatel sõltuvalt nende eluviisidest üsna varieeruv (väikeajus paiknevad tasakaalu ja ka liigutuste koordineerimise keskused). Piklikust ajust lähtub 12 paari kraniaalnärve. Roomajate kuulmine on rühmiti väga erinev: Krokodillid kuulevad suhteliselt hästi, kilpkonni peetakse aga peaaegu kurdiks. Keskkõrva ja sisekõrva vahel on peale ovaalakna ka ümaraken, mis võimaldab paremat helivõngete ülekannet sisekõrva. LINNUD - Lindude närvisüsteemi talitluses mängivad olulist rolli tingitud refleksid, kuid instinktiivne käitumine on enamasti siiski valitsev. Seljaajus esinevad laiad kaela- ja nimmepaisumus nagu roomajatelgi. Suurim
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on ...
Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus. Kuulmine nõrgeneb. Haistmis- ja maitsmismeeltes toimuvad muutused 5. Kuidas mõjub vananemine luu- ja lihaskonnale? Luustik kipub hõrenema, seega kasvab luumurdude oht Kui keha lihasmass kahaneb sidekoe ja rasva arvel, väheneb ka lihaste jõudlus Lihastes toimuvad muutused võivad hakata häirima igapäevategevusi. 6. Kuidas mõjub vananemine intellektile? Muutused toimuvad eelkõige voolava intelligentsuse osas enam ei salvestata ja analüüsita nii hästi jooksvaid sündmusi ja fakte
kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne) tagasiside andmine Tähelepanu väljendamine kuulamise ajal: tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks (oma kogemuse pakkumine võib olla ohtlik!) huvi teise inimese vastu kehakeel ja distants vestlejate vahel sünkroonsed liigutused kontrollitud liigutused, näoilmsed, silmside keskkondlikud tegurid vähemtähtsad kui rääkija, füüsilised barjäärid psühholoogiline kohalolek tähelepanelik vaikimine kuulamine: ... on enam kui sõnade kuulmine ...tähendab seotust teise inimesega ...eeldab tagasisidet abistav kuulamine: oluline: kuulaja enda kuulamisharjumus ja oskused, emotsionaalne taust, väärtustesüsteem, motivatsioon arvestada: see on rääkija probleemne olukord. hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked:
-bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meele puue? See vähendab indiviidi võimet tajuda keskkonnas peituvaid ohte ja suurendab tema õnetusse sattumise tõenäosust. Too näiteid iga meele puude kohta! · Halb kuulmine ja nägemine piiravad indiviidi turvalisust jalakäijana. · Kompimise halvanemisega on raske hoiduda enda esemete pinda ja kuju vigastamisest, orienteeruda käsikaudu pimedas, imikueas avastada ja tunnetada asju. Külm vesi, pimedus. · Haistmise kahjustuse korral muutub lõhnade tajumine ja eristamine . Tulekahjud. · Maitsmise kahjustuse korral muutub lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Söögi tegemine, kuumus.
Downi sündroom Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................3 DOWNI SÜNDROOM..............................................................................................................4 TEKKEPÕHUSED....................................................................................................................5 SÜMPTOMID ...........................................................................................................................6 Välised sümptomid............................................................................................................ Vaimne areng..................................................................................................................... Kehasisesed puudused või defektid............................................................................
Tema õnnetu elu Ta isa suri juba, siis kui Saint-Saëns oli ise alla kolmekuune. Ta jäi elama oma ema ning tädiga. 1875. aastal abiellus ta Saint-Saëns Marie-Laure Truffot'ga. Nad said kaks last, kes õnnetul kombel surid kahenädalase vahega 1978. aastal. Saint-Saëns jättis oma naise maha 1981. aastal. Nad küll ei lahutanud, kuid elasid eraldi. Imelaps Saint-Saëns oli kindlasti imelaps. Kui ta oli 2-aastane, hakati talle õpetama juba klaverimängu. Tal oli absoluutne kuulmine ning ta alustas varakult helitöö loomisega. Tema kõige esimene lugu, mis on säilinud valmis 1922. aastal 22. märtsil. Kolmeaastaselt oskas ta juba lugeda ja kirjutada ning seitsmeselt rääkis ta juba võõrkeeles. Esimene esinemine oli tal juba viieaastaselt. Ta mängis kontserdil klaverisaadet Beethoveni "Viiuli Sonaadile". Õpingud ja elu Seitsmeaastaselt alustas ta klaveriõpinguid Camille-Marie Stamaty käe all. Esimese avaliku
Emotsionaalne väärkohtlemine ( nt hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, halvustavate nimedega kutsumine) , Füüsiline väärkohtlemine (tõukamine, lükkamine, näpistamine, küünistamine, väänamine, pigistamine, raputamine, millegagi viskamine, juustest sikutamine, tirimine) Seksuaalne väärkohtlemine, Lapse hooletussejätmine, Lapse kehaline karistamine, Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või kuulmine Seadus: Paragrahv: m) Millises vanuses last saab seadusjärgselt nimetada lapseks? Kuni 18 aastast. Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 2 seadus n) Millised on lapse kohustused? Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Laps peab: täitma oma
absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on omavahel pöördvõrdelises seos : mida madalm lävi, seda suurem on tundlikkus ja vastupidi. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab, nim eristusläveks. Kvaliteet aistinguid erinevad üksteisest ja igal aistingul on oma kvaliteet. Aeg- aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti, nt puuteaisting ~130 millisekundiga. Ruum-eatud aistingud (nägemine, kuulmine ja haistmine) võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. AISTINGUTE SEADUSPÄRASUS adaptatsioon e ärritajaga kohanemine; kompensatsioon e ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünesteesia e ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel. TAJU Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt
keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos Keeleteaduse harud ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs, kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms Keeleuurimine keele tasandite kaupa Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti... Foneetika: häälikud ja kõne tajumine Artikulatoorne foneetika: hääldus ja kõnetraktis toimuv Auditiivne foneetika:kõne kuulmine Akustiline foneetika: kõnelemisel tekkinud helilained Fonoloogia: häälikute süsteem Foneetika: selline ja selline häälik moodustub nii ja nii Fonoloogia: Keeles X on 8 vokaali, mis jagunevad nii ja nii Keeleteaduse lähedane distsipliin on keelefilosoofia: uurib seoseid keele ja inimmõistuse vahel: ei ole teada, kas keel juhib mõtlemist või vastupidi LOENG III Antiikaja filosoofia Herakleitos: inimmõistus ja keelestruktuur on 1:1 vastavuses
Ta mõtleb seosetult ja räägib täielikult teemaväliselt. Esinevad luulumõtted- inimene usub näiteks, et teda jälgitakse, jälitatakse või tema vastu sepitsetakse vandenõusid. Sageli on need väga veidrad mõtted, näiteks mooted eelseisvatest katastroofidest vms. Tihti esinevad suurusluulud - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!" Veel kogeb skisofreenik hallutsinatsioone, mis on sageli häälte või mõtete kuulmine. Harvemini esineb olematute asjade nägemist. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Negatiivsed sümptomid on sotsiaalne võõrandumine ja emotsionaalsed muutused. Nende sümptomitega tekivad probleemid sotsiaalsete suhetega ja igapäevatoimetustega. Haigelt tekib siis tundeelu loidus ja tahtejõu vähenemine. Skisofreenik ei oska enam rõõmu tunda asjadest, mis teda varem rõõmustasid, erutasid
5. Reageeriv organ 14. Peaaju osad ja nende ülesanded. Vastus: Suuraju (jaguneb kaheks poolkeraks), mõhnkeha - ühendab suuraju poolkerasid Ajutüvi - ühendab pea- ja seljaaju. Kontrollib elutähtsaid automaatseid talitlusi )nt südametegevust, hingamist, seedimist jne) Väikeaju - koordinatsioon, tasakaal Vaheaju - autonoomse närvisüsteemi ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus 15. Suuraju sagarad, nende ülesanded. Vastus: Otsmikusagar - kõne, mõtted, tunded Oimusagar - mälu, kuulmine Kiirusagar - puute- ja valutundlikkus Kuklasagar - nägemine 16. Mis kaitseb aju? Vastus: 1) Kolju 2) Ajukoort ümbritseb pehmekest, siis järgneb ämbliku võrkkest ning kõvakest. Võrkkesta ja kõvakesta vahel on ajuvedelik (toestab, on amortisaator) 3) Aju -vere barjäär- ajuveresooned ei lase läbi paljusid kahjulikke ühendeid ja vererakke. 17. Psühhotroopsete ainete mõju kesknärvisüsteemile. Vastus: Alkohol, tubakas, rahustid ja narkootikumid muudavad kesknärvisüsteemi
motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise võime nii, et ebaolulist ei märgata. Tähelepanu koondamine näiteks sportimisel on treenitav. Meestel on testosterooni tõttu suurem konsentratsioonivõime MÄLU Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise
20 new words: 1.Cacophony- ebakõla The kitchen door flew open and Mrs. Talbot appeared, but her words were beat back by the cacophony.(page 54) 2.Billow- voolama, voogama I knew he was just being polite-including the new girl in conversation-but if Tore had been a cartoon character, smoke would have billowed from her ears.(page 53) 3.Clamber- eest ära minema, põgenema As I clambered out of her way, a dark shape vaulted over the deck railing.(page 345) 4.Auditory- kuulmine, kuulmis Visual and auditory hallucinations.(page 65) 5.Cord- pael, nöör A moment of silence as she fingered a long corded necklace.(page 66) 6.Mope- norutama, tusatsema You’ll get a lecture on moping around.(page 71) 7.Oxygen- hapnik Then I sat cross-legged on my bed, gulping oxygen.(pages 116 and 117) 8.Proverbial- üldtuntud I’d led the proverbial sheltered life.(page 117) 9.Disembodied- maisest kehast vabanenud, eemaldunud
· Õppekavast ja intellektuaalsetest tasemenõuetest iseenesest ei piisa, et määrata isiku toimetulekupotentsiaali ja vajadusi. Seetõttu püütaksegi märgata piiratud intellektuaalse potensiaaliga isikute kõiki tugevaid ja nõrku külgi, et esimestele toetudes teisi arendada. Paljud kerge intellektipuudega isikud on elus hästi läbi löönud. Nõuandeid Oluline on turvaline, rahulik miljöö, et poleks väliseid segajaid. Juhendamisel kasutada näitlikustamist, 5 meele (nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine) kaudu õpetamist ja kinnistamist. Anda võimalus kokku puutuda erinevate materjalide, esemetega; saada erinevaid aistinguid. Tegevuste astmestamine, etapiviisilisus igapäevatoimingute õpetamisel. Oluline on tegevuste, päeva struktureeritus. Igapäevarutiin ja rütm. Tähtis on järjepidevus, kordamine. Praktiliste- ja igapäevaoskuste, sotsiaalsete- ja tööoskuste õpetamine. Muusika, liikumine, rütmika mõjub hästi.
Eelkoolipedagoogika mõisted Valiku valdkonda kuuluvatest mõistetest koostas eelkoolipedagoogika õppejõud MA Jane Rätsep Algharidus (primary education)- üldhariduse esimene aste, lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus ning algteadmised inimesest,loodusest ja ühiskonnast. Tänapäeval arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus. Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Areng (development)- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise...
Oh surm, kui magus oled sa neile, kes on vanad ja väsinud, vaevlevad kurbuses ja ei loodagi enam, et talle paremad päevad tulevad!" IV ,,Wenn ich mit Menschen und mit Engelszungen redete" Klarnetikvintett h-moll op. 115 (1891) on laialdaselt tunnustatud kui Brahmsi kõige suursugusem ja ülevam teos ning on üks olulisemaid teoseid kogu tema loomingus ja klarnetimuusika ajaloos. Teos on pühendatud Richard Mühlfeldile, kelle musitseerimise kuulmine ja sellest vaimustusse sattumine päästis valla uue külje Brahmsi loomingus. Teos on olemuselt melanhoolne, vormilt klassitsistlik. Teose helistik, h- moll, oli 19. sajandi heliloojate jaoks väga tähendusrikas. 2
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
Dmitri Sostakovits (1906 Peterburi 1975 Moskva) 20. saj suurimaid sümfoniste. Loonud 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, 2 klaveri-, 2 viiuli- ja 2 tsellokontserti; klaverimuusikat, 2 ooperit "Nina" (1928, esiet. 1930) ja "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" (1932, esiet. 1934), millest tegi 1963. a. teise redaktsiooni nimega "Katerina Izmailova". Helikeele kujunemist mõjutas poliitiline olukord Venemaal: noorena oli julge modernist, 1930ndate lõpul oli sunnitud tagasi tõmbuma, helikeel pehmenes, kuid seda selgemini ja jõulisemalt väljendus üldinimlik traagika, inimese ja ühiskonna valulised suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada. Kasvas üles Peterburis, küllaltki soodsates oludes, vanemad olid edumeelsed, käis mainekas erakoolis, õppis võõrkeeli. Kodus musitseeriti sageli, isa laulis mustlasla...
Tänapäeval on palju erinevaid viise, mille abil on võimalik informatsiooni kiiresti jagada. Näiteks siseajaleht, intranet, koosolekud, meil, vestlused jne Mina kindlasti muretsen sellest, et kõik minu töötajad oleksid teadlikud nii firma eesmärkidest kui ka oma õigustest ja kohustustest, see tekitab turvatunnet ja annb head motivatsiooni. Edukas juht on hea kuulaja. Peab mäletama, et kuulamine ja kuulmine on erinevad asjad ja tuleb osata nendele vahet teha. Kuulamine on enesele võetud kohustus mõista teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. Efektiivne kuulamine on tähendab keskenduda rääkijale ja suutma oma sõnadega alati väljendada seda, millest just oli jutt. Kuulamisoskus on eriti oluline alal, kus vastastikune mittemõistmine võib minna kalliks maksma või kus kliendi või töötaja ärakuulamine võib tõsta kõigi poolte rahulolu. Mina alati leian aega kuulamiseks, kuulates
· Üldpsühholoogia o Uurib täiskasvanud normaalse inimese psüühikat o Juriidiline teadus o Psühholoogia ja psühhiaatria vahe Psühhiaatria on meditsiiniharu (tegeleb hulludega), tegeleb vaimsete haigustega (depressioonid, hulluhaiged, unehäired, enesetapu häired jne) Psühholoogia tegeleb täiskasvanud normaalsete inimestega o Tajupsühholoogia Nägemine, kuulmine jne Puhas psühholoogia o Neuropsühholoogia · Aju osad, närvisüsteem jne o Patopsühholoogia · Psühhiaatria ja psühholoogia piiripeal o Arengupsühholoogia · Inimese areng sünnist surmani · Imikupsühholoogia · Lapsepsühholoogia · Noortepsühholoogia · Vanuritepsühholoogia
inimese liigutusi ja häält tõlgendama. Ka inimesed võivad õppida koerte suhtlemist mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Koertele on omane ka oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine uriini ja väljaheidetega. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus. Praeguseks on teada üle 400 koeratõu.[1] 3.Koerte haukumise põhjused Koerad sarnanevad iseloomult väga inimestega nagu ka paljud teised loomad. Nad võivad tunda nii armukadedust, kiindumust, viha, sallivust jne. Koertel on ka väga suur uudishimu ning kui anda neile vabadust, võivad nad läbi otsida kogu maalapi, et leida mingi lõhna asukoht.
Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet. Müra otsene toime on kuulmiselundile ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kuulmisteravus võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades peale tööpäeva lõppu, ilmnevad tasakaaluhäired. Esialgu nõrgeneb kuulmine kõrgete toonide osas. Sellist kahjustust saab kontrollida sosinkõnega. Lausudes sosinal 6 m kaugusel madal- (66, 33) ja kõrgsageduslikke arvsõnu (55, 15) kuuldakse mürakahjustuse puhul kõrgsageduslikke arvsõnu tunduvalt halvemini. Intensiivse ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv kuulmislangus. Kui vaegkuulmine on juba tekkinud, siis on see püsiv ja pöördumatu.
Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimu- e temporaalsagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kukla- e oktsipitaalsagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Ajutüvi Keskaju ja talamus: nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju. Ka valu, meeleolu ja motivatsioon. Piklikaju: hingamine js vereringe, tasakaal. Sild: ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja uneärkveloleku rütm
1.2. Mälu tüübid See kuidas me mingist asja mäletame, kujutleme tuleneb sellest, mis mälu tüübiga oleme me antud asja meelde jätnud. 19. sajandist alates on teadlased olnud arvamusel, et inimeste mälupiltide rikkaliku galerii saab lahutada eraldi kategooriateks ning et igaüks neist võib eksisteerida aju eri piirkonnas. 1.1.2. Sensoorne mälu Sensoorne mälu on kõige lühiajalisem. Töötlemata informatsioon, mida koguvad meie meeled- nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine ja kompimine- voolab sensoorsess ,,hoidlasse", mis on jaotatud aju eri piirkondade vahel. Igal meelel on eri piirkond, mis vastutab temasse sisestatavat informatsiooni töötlemise eest. See mälu tüüp hoiab üldiselt infot ainult sekundi murdosa, enne kui vana informatsioon asendatakse uue stiimulitega. Sensoorne hoidla filtreerib meeltelt tulnud signaale ja jälgib neid alateadlikul tasandil. Enamiks sensoorset informatsiooni heidetakse peaaegu kohe kõrvale.
· gupis tegutsevad kalad ahven. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 7. Kalade meeleelundid ja käitumine. Meeled nägemine, kuulmine, tasakaal, haistmine, matsmine, kompimine, vee liikumise tunnetamine ja neid kindlustavad elundid. Elektrielund. Närvisüsteem pea ja seljaaju, närvid. Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). Peaaju osad: · otsaju haistmisfunktsiooni teenistuses; · vaheaju pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats; · keskaju kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka
sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu. Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungaid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid) Maitsemeel on sanane haistmismeelega. 5 põhimaitset: soolane, hapu, mõru, magus, umami. Kõik retseptorid reageerivad maitsetele, aga erineval määral. Kuulmine (Heliretseptorid kõrvas) Helilained sisenevad väliskõrva kaudu ja stimleerivad kuulmekilet, mis paneb keskkõrvas asuvad luukesed liikuma. Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus
Põlverefleks on automaatne venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Lõhnataju e haistmismeele puhul puudub ühtne klassifikatsioon, see on äärmiselt subjektiivne osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumise ja emotsioonidega. Maitsemeel on seotud keelepungade ja-näsadega... KUULMINE 7. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku" ning võib tunda ka valu? Väliskõrv: koosneb kõrvalestast, oimuluusse minevast minevast kuulmekäigust. Kuulmekäik on u 3cm. Kuulmekäigu lõpus in õhuke pingul nahk e trummikile.
3) Sisekõrv (ovaalaken, tigu kanalid täidetud vedeliku e. perilümfiga, ümaraken tasakaalustab võnkumist, Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise). 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? · Inimene tajub hääles kolme mõõdet: toonikõrgus, tugevus, kõla. · Kui põhisagedus on üle 1000 Hz, tajub inimene võrdse toonikõrguse muutusena iga selle kahekordistumist logaritmiline kuulmine. · Kui põhisagedus on alla 1000 Hz, tajutakse põhivõnkumise võrdse suurusega erinevusi võrdsetena lineaarne kuulmine. · Inimene ei kuule kõrgemaid hääli kui 20 000 Hz. Alla 20 Hz häält ei tajuta pidevana, vaid üksikute paugatustena. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? · Häält tajutakse seda tugevamini, mida intensiivsem see on. Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz häälte suhtes.
Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud. Tasakaaluelund ja pea liigutusmeeleelund paiknevad sisekõrvas Kuulmine - Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ja panevad trummikile võnkuma Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ja võimendavad need ning annavad edasi teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad
kuulmise nõrkus ühes kõrvas võib jääda tähelepanuta. Objektiivne leid: püsiperforatsioon, näonärvi võimalik parees. Diagnoosimine – vaatlus, audiogramm (õhu-luu diferents), vestibulaarsed testid, CT. Ravi: konservatiivne ravi eakatel soodsa kulu korral (puhastamine + lokaalne AB). Kirurgilise ravi esimeses etapis toimub kolesteatoomi radikaalne eemaldamine ja võimalusel erodeerunud luukoe asendamine. Teises etapis taastatakse kuulmine.Tüsistused kuulmislangus, pearinglus, näonärvi halvatus, meningiit. Kuulmislangus. Kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon kahjustuse asukoha järgi. - konduktiivne – heli juhtimise takistus e. helijuhtimise aparaadi (kesk- ja väliskõrv) kahjustus, põhjustab enam madalate helide kuuldavuse languse. Ravi: lineaarse võimendusega kuuldeaparaat - sensorineuraalne – närvikahjustus e. helivastuvõtuaparaadi (sisekõrv) kahjustus, langenud on kõrgete helide kuuldavus
......18 3.4 Väikelapse arengu kontrollimine N.Bayley testi järgi.................................................... 20 3.5 Suhtumine lapse edasijõudmisse.....................................................................................25 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................27 Vastsündinul on arenenud: aistingud, haistmis-, maitsmis ja kompimismeel, värviline nägemine ning kuulmine on tundlik eelkõige inimhääle eri varjundite osas....................28 ALLIKAD................................................................................................................................29 SISSEJUHATUS Arengupsühholoogias räägitakse normidest, mida teatud vanuses lastelt eeldatakse. Esimesel eluaastal on lapse areng väga kiire, sest laps areneb iga nädalaga. Sageli on vanemad lapse arengu kiiruse pärast mures. Nad kardavad: äkki ei ole mu lapsega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
