Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laste motoorika areng (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist


25.02. 2018  
3 aastane – emotsionaalne areng 
• Jäljendavad täiskasvanute ja teiste  
laste tegevusi.  
• Näitab kiindumust teiste inimeste ja 
3 – 4 aastase lapse 
laste vastu. 
• Muudab mängu jooksul selle  kulgu  .  
sensomotoorne ja kõne areng  
• Muretseb nutva sõbra pärast.  
 
• Minu , tema  oma  tähendust . 
 
• Emotsionaalsete väljendusvormide 
Kirsti  Pedak  
spektri laienemine.  
• Lahkub kergemini emast ja isast .  
• Võib ärrituda , kui rutiini tulevad 
suured muutused .  
• Riietub iseseisvalt.  

 
Aktiivne iseseisvumise aja algus 
• Lapse aktiivsus ja  iseseisvus  suurenevad. 
•Mina areng.  
•  Suur saavutus on tegevuse muutumine ettekavatsetuks.  
• Lapsed hakkavad end  eristama  täiskasvanust ja 
• Laps hakkab tegutsema eelnevalt püstitatud eesmärgi põhjal.  
mõistavad, et nende soovid ei pruugi täiskasvanute 
• Tähelepanu püsimatuse tõttu võib ta selle eesmärgi küllalt 
omadega kokku langeda.  
kergesti kaotada ning seetõttu ka oma tegevusi kiiresti 

vahetada. 
Lapsed naudivad ise hakkama saamist ja seda, kui 
• Lapsed püüavad hakata mängima üheskoos. 
neil lastakse uusi tegevusi proovida.  
• Esialgu toimub see küll veel  lühiajaliselt , kuna takistuseks on 
ühiste tegevuste kogemuste vähesus ja kokkulepete 
puudulikkus. 

25.02.2018 
3 aastane – kõne areng 
3 aastane – kõne areng 
• Järgib 2 – 3 sammulisi juhiseid.  
• On  omandanud  sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada. 
• Nimetab kõiki tuttavaid asju.  
• Osaleb dialoogis. 
• Mõistab sõnu peale , sisse, alla.  
• Jälgib lihtsamaid lookesi ja eristab kogemustele tuginedes 
• Oskab öelda oma nime, vanust ja sugu.  
realistlikke sündmusi väljamõeldud lugudest. 
• Nimetab sõpru . 


Mõistab osaliselt lihtsamat kõnet ka ilma toetava vihjeta ning saab 
Ütleb sõnu nagu : mina, meie, teie, kasutab 
mitmust ( autod, koerad, kassid ). 
aru lihtsamatest ülekantud tähendustest. 
• Kõne on mõistetav ka võõrastele inimestele .  
• Rühmitab asju ja esemeid ühe või mitme tajutava omaduse või 
• Kasutab vestluses 2 – 3 sõnalisi lauseid.  
nimetuse järgi. 
• Tal on  ettekujutus  arvumõistest ja värvuste nimetustest. 
3 aastane – keeleline areng 
3 aastane –  kognitiivne  areng 
• Kolmeaastane laps orienteerub mõistmisel pigem 
• Lehitseb raamatut 1 lehe kaupa.  
sõnajärjele, mistõttu tavapäratu sõnajärjega lauseid 
• Ehitab enam kui 6 klotsilisi torne.  
võib laps mõista valesti.  
• Sõnavara kasvab pidevalt, kuid enam mitte nii kiiresti 
• Suudab  manipuleerida  ukselingi, kruvide ja 
kui esimesel poolaastal sest põhirõhk on grammatika 
purgi  kaanega   - aktiivsem käe ja randme 
omandamisel.  
kasutamine.  
• Edasi areneb  baassõnavara .  
• Laps suudab leida  mõningaid  vastandsõnu: suur–
väike, kasutada ruumisuhete tähistamiseks kaassõnu: 
all, peal, sees, taga. 

25.02.2018 
3 aastane – kognitiivne areng 
3 aastane – kognitiivne areng 
• Kasutab teadlikult 
 
• Leiab võrdluse alusel asjades ühiseid ja 
mänguasjade  nuppe  ja 
erinevaid jooni ning nendevahelisi  seoseid
hoobasid ning liikuvaid 
kasutab info saamiseks keelt. 
osi.  


Rollimängud  nukkude, 
Tema ettekujutus oma teadmistest ja 
loomadega .  
oskustest on ebarealistlik. 
• Paneb kokku 3 – 4 
• Omandab uusi seoseid, mõisteid ja teadmisi 
tükilisi puzzlesid. 
korduva kogemuse, aktiivse tegutsemise ning 
• Mõistab , mida 
mudelite järgi õppimise kaudu;  
tähendab 2 tükki.  
• Vajab oma tegevusele tagasisidet ! 
• Kopeerib  paberil  ringi 
3 aastane – kognitiivne areng 
3 aastane – kognitiivne areng 
• Kolmeaastase lapse tähelepanu on  tahtmatu  ja 
• Areneb taju (nägemine,  kuulmine , kompimine), 
küllalt lühiajaline.  
mõtlemine (kaemuslik- motoorne  st. mistahes 
• Tahteline tähelepanu on ainult hetkeline. 
küsimuse või ülesande lahendamiseks vajab ta 
• Tähelepanu püsivus suureneb aga tunduvalt, kui 
tegutsemisvõimalust).  
lapsel on AKTIIVSE TEGUTSEMISE VÕIMALUS.  
•  fantaasia  on veel passiivne, mida on vaja ergutada. 
•  Tegevusetus  ja liikumatus VÄSITAVAD LAST. 
Fantaasia tagab lapse vaimse aktiivse kasvu ja arengu. 
• Kolmeaastase lapse  emotsioonid  on väga tugevad, 
eredad  ja ühtlasi kiiresti muutuvad.   
• Emotsioonid mõjutavad lapse kogu organismi talitlust. 

25.02.2018 
3 aastane –  liigutuslik  areng 
Kolmanda eluaasta lõpuks on laps omandanud 

järgmised tunnetus- ja õpioskused 
Jookseb kerelt . 
• Sõidab 3 rattalise  rattaga .  
• Leiab tegutsemisajendi,  plaanib ja organiseerib 
• Kõnnib trepist alla ja ülesse juurdevõtu  sammuga .  
tegevusi täiskasvanu abiga. 
Ronib ning roomab üle ja läbi väikeste takistuste. 
• Kõnnib piiratud pinnal. 
• Plaanib osaliselt oma käitumist ja tegevust  iseendale  
• Säilitab kõndides ja joostes sihi. 
suunatud kõne vahendusel. 
• Hüpitab käes palli ning jälgib selle suunda. 

 
Keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema 
 
tähelepanu ei ole veel püsiv. 
4 aastane – emotsionaalne areng 
4 aastane kõne areng 
• Tegevuse muutumine ettekavatsetuks.  
• Nelja-aastane laps suunab kõne abil teiste tegevust ja 
• Laps hakkab tegutsema eelnevalt püstitatud 
hakkab üha enam ka oma tegevust kõne abil 
kavandama. 
eesmärgi põhjal.  
• Jätkub kaheastmeliste üldistuste kujunemine, laps 
• Laps mõistab teiste tundeid, kui tema tähelepanu 
hakkab kasutama nii üld- kui ka liiginimetusi 
sellele juhtida.   
• Edasi areneb sõnaloomeoskus: laps kasutab ja 
 
moodustab lisaks liitsõnadele ka tuletisi: mahlane, 
jooneline.  
• Laps märkab ja nimetab detaile, näiteks näo osad: 
ripsmed, kulmud, lõug. 

25.02.2018 
4 aastane – kõne areng 
4 aastane – kognitiivne areng 
• Kuulab meelsasti lühiajaliselt etteloetavat jutukest ja 
• Tal on suur soov uute teadmiste ja muljete järele, ta on 
oskab vastata lihtsamatele küsimustele jutu 
• kohta. 
uudishimulik  ning tahab rohkem teada saada iseenda ja maailma 
• Jutustab äsja juhtunud sündmustest, jutustab endast ja 
kohta.  
teab et on poiss või tüdruk.  


Näitab ja nimetab  kehaosi , oskab  täiendada  pilti 
Laps kuulab hoolega ning seob kõik oma varasemate kogemuste ja 
puuduva kehaosaga. 
mälupiltidega.   
• Oskab nimetada igapäevaseid esemeid ja selgitab mida 

nendega tehakse. 
Tähelepanu püsimatuse tõttu võib ta selle eesmärgi küllalt kergesti 
• Teab geomeetriliste kujundite nimetusi ring,  kolmnurk  
kaotada ning seetõttu ka oma tegevusi kiiresti vahetada. 
ja nelinurk. 
• Tähelepanu püsimist soodustab aktiivse  tegutsemise võimalus. 
 
4 aastane –  motoorika  areng 
4 aastane – motoorika areng 
•Laps jookseb kiiresti, muutes osavalt liikumissuunda, 
• Jäljendab täiskasvanu 
• Oskab palli  visata  ja 
samuti on ta võimeline seisma ühel jalal kuni 5 sek. 
ettenäitamisel harjutusi. 
püüda.  

• Hüppamisel tõukab 
• Põrgatab palli maha ja 
 Täielikult on välja arenenud põlve painutussirutus-
kergelt ja maandub 
püüab kinni.  
muster.  
pehmelt
• Mängib lihtsaid 
• Paraneb lapse liigutuste  koordinatsioon  ja täpsus, ta 
• Oskab hüpata  harki  
pallimänge. 
on aktiivne ning pidevas liikumises ja tegevuses. 
kokku, galopphüpet. 
• Peenmotoorika hästi 
• Kõnnib vabalt mööda joont või kitsast vahet. 
•  Hüppab  koosjalgadega üle 
arenenud.  
madalate esemete. 
•kõnnib kikivarvastel, jookseb lühikest maad.  
• Suudab hüpata lühikest 
 
maad ühel jalal. 
 
 
 

25.02.2018 
Liikumismängud   
Õpetamine  
• Mängib koos juhendajaga ning kaaslastega lihtsamaid 
•  Kasutage  rohkesti kordusi, üht ja sama sõna erinevates 
liikumismänge. 
• Sooritab ettenäitamise ja juhendamise järgi 
lausetes  ja olukordades. 
asendeid ja liikumisi. 
• Lapse mõtlemisoskuse ja kõne ergutamiseks paluge teda enne 
• Jookseb kindlas ette  näidatud  suunas. 
• Kasutab liikudes rütmipille juhendaja  abil. 
tegevust sellest rääkida. 
• Sobitab juhendaja abil liikumist  muusika  järgi. 
• Mälu  arendamiseks  paluge lapsel mõnd lihtsat ülesannet 
täitma  asudes  enne juhiseid valjusti  korrata
• Mälu arendavad ka mitmesugused mängud: otsimise mängud 
„Mis on kadunud? 
Liigutuslik areng koos kõnega.  
• Jooksmine erineva kiirusega ja  erineval  
distantsil –  jookse  kiiresti /jookse aeglaselt 
• Hüppamine - ülalt alla, alt üles, kaugele, ühel 
jalal, parem, vasak. 
•  Viskamine  - eri suuruse ja raskusega asjade 
viskamine ,  kõrgele , kaugele, raske, kerge 
•  Ronimine  – ülesse , alla  
• Kõndimine – kiiresti , aeglaselt ,  kehaosad  , 
parem,vasak, ring .  
 

Vasakule Paremale
Laste motoorika areng #1 Laste motoorika areng #2 Laste motoorika areng #3 Laste motoorika areng #4 Laste motoorika areng #5 Laste motoorika areng #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JevgeniaVjalov Õppematerjali autor
3 – 4 aastase lapse sensomotoorne ja kõne areng

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
sxw

Koolieelikuiga

..........................................................................................17 Sissejuhatus Koolieelikuiga kestab aastatel 3-7. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab koguma teadmisi ja hakkab suhtlema rohkemate inimestega, kui oma perekond. Koolieelik hakkab mõistma, mis on lubatud, mis mitte. Lapsel arenevad tahtejõud, fantaasia ja iseloom. Kui lapsel on võimalus ise jõudu proovida ja tegutseda, leiab ta, et maailm on tore paik. Üldiselt jaguneb 3-5-aastaste laste õppimine kuude valdkonda: 1. Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng. Laps õpib olema enesekindel, huvi tundma erinevate nähtuste vastu, tundma omaenda vajadusi, õige ja vale vahel vahet tegema, ise riietuma ja riidest lahti võtma. 2. Suhtlemine, keel ja kirjandus. Laps õpib kõnelema kindlalt ja selgelt, talle hakkavad meeldima lood, laulud ja luuletused. Ta õpib vahet tegema erinevatel häälikutel ja neid seostama tähestikuga

Psühholoogia
thumbnail
7
pdf

Lapse arengu verstapostide kirjelamine docx

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Lapse arengu verstapostide kirjeldamine Tartu 2020 Laste kõne areng, nagu ka kõik muu laste puhul, on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja

Lapse areng
thumbnail
11
doc

2-3 aastase lapse areng

Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.................................................................................................................

Lapse areng, jälgimine ja analüüs
thumbnail
4
docx

1-2 aastase lapse füüsiline areng

Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng

Lapse areng, jälgimine ja analüüs
thumbnail
13
docx

Lapse vaimne areng

Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga.

Pedagoogika
thumbnail
3
docx

Lapse areng ja arenguperioodid

ning sööb lusikast, joob kruusist · ütleb umbes 5 sõna; teab oma nime; täidab lihtsamaid käsklusi, kontaktiga arvestatavad zestid (lehvitab, tahab sülle, raputab pead) · püüab torni ehitada, peitust mängida, kõik liikuv ja veerev huvitab teda, kuid mäng samaealisega ei suju · tuleks harjutada loobuma mähkmetest (u aasta läheb) ja lutist 18 kuu · vaba ning kindel kõnd; annab märku potilemineku vajadusest · intensiivne kõne areng, 4 ­ 10 sõna, hakkab kordama etteöeldud sõnu · koordineeritud käte tegevus: pöörab raamatu lehti, ehitab klotsidest torni, hoiab ise lusikat ning sööb sellest ise, lööb jalaga palli 2 aasta · teab ja nimetab enda ja oma lähedaste nimesid; teab ja nimetab kehaosi, suhtleb aktiivselt · sööb ise, käib ise potil, avab uksi, hüppab kahel jalal, võtab iseseisvalt riidest lahti 3 aasta · oskab joonistada ringi, oskab ehitada klotsidest silda, tunneb värve

Inimeseõpetus
thumbnail
3
doc

Laps ja tema arengu etapid

Laps ja tema arengu etappid Kuna teema on valitud lasteaias siis räägib ka minu kontspekt 3-7 aastastest lastest. Kõige kiiremini areneb laps just 3-7 aastaselt. Iga aasta õpib laps midagi uut. On kaks erinevat arengu viisi. Vaimne areng ja kehaline areng ja sotsiaalne areng. Lapse arengut kindlasti mõjutab tema vanemad ja keskkond. Kolmeaastane laps: Kehaline areng: · viskab täiskasvanule palli, lööb seisvat palli jalaga; · kasutab mitmesuguseid (töö)vahendeid: liivakühvlit, pliiatsit, kriiti jm; · asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa; · hoiab õigesti pliiatsit, lusikat. Vaimne areng: · leiab samasuguse eseme vormi (ring, ovaal, ruut, ristkülik, kolmnurk, hulknurk) ja värvi (punane, oran, kollane, roheline,

Perekonnaõpetus
thumbnail
36
docx

Emakeele õpimapp

4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks:  Näpumängude kasutamine koolieelseseas  Väikelapse kõne areng ja selle toetamine  „Peitusmäng“  Tähesõnastik 3-D (SABLOONID)  Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi.

Eesti keele ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun