Wolfgang Amadeus Mozarti elust referaat (0)

Sissejuhatus

Valisin oma referaadi teemaks helilooja Wolfgang Amadeus Mozart ’i, sest ta on üks kuulsamaid ja vanemaid heliloojaid maailmas. Tema teosed võitsid inimeste südameid siis kui ta elas ja ka tänapäeval.
Töö käigud tahaksin teada saada: rohkem tema perekonnast, sellest kuidas ta pälvis imelapse kuulsuse ja tema teostest ning nende erilisusest.
Siiani olen heliloojat näinud vaid pildil ja kuulnud ta nime. Palju enamat ma temast ei teadnud.
Mozarti elulugu
Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791. a Viinis . Ta elas 35-aastaseks. Ristimisel pandi talle tolle aja kombekohaselt hästi palju eesnimesid -Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilius. Hiljem asendas ta oma nime Theophilius nimega Amadeus. Tähenduselt on nimed ühesugused - Jumala armastus. Mozartil oli 6 õde-venda, kuid ainult tema ja ta õde Anna Maria elasid lapseeast vanemaks .
Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Mozarti loov geniaalsus ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine , suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Õde Maria Anna, keda pereringis kutsuti Nannerl’iks, kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ja ta hakkas nendega 1763 -st aastast reisima ja neid esinema viima üle kogu Euroopa. Ning koos oma andeka õega pälvis Mozart imelapse kuulsuse.
Kolme aastaselt õppis ta mängima kuulmise järgi klavessiini ja nelja aastaselt sai noodid selgeks. Viie-aastaselt Wolfgang harjutas tundide kaupa klaverit , viiulit ja tegi kompositsiooniülesandeid. Mozarti varajastest õpiaastatest on ka levinud legende. Üks nendest on järgmine. Kord tulnud Leopold Mozart koos sõpradega koju ja leidnud poja agaralt midagi noodipaberile sirgeldamas. Isa küsimusele, millega ta tegeleb, vastanud Mozart, et kirjutab klaverikontserti. Kui siis isa noodilehte vaadanud ja seal esialgu vaid määrdunud tindilaike silmanud, tahtnud ta seda ära visata , kuid mõne hetke pärast jäänud huvitatult vaatama - tindilaikude vahelt paistnud andekas, kaunis muusika. Ainult tehniliselt leidis isa selle pisut raske olevat. Aga Mozart oskas seda mängida, kuigi keegi alguses ei uskunud.
Kuueaastaselt valdas Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ning teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Lisaks on Mozarti helitööd kõige varasemad, mis üldse on säilinud.
Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14-ne aastane, autasustas Rooma paavst teda kuldkannuse rüütli ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad , ning kuulsas Milano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele.
Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781 . aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks.
Mozart oli kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid.

Mozarti teosed

Mozart on kirjutanud sümfooniaid, missasid , oopereid ja palju muud. Ta on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt ja rohkesti.
Tema kuulsamad ooperid on " Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan " ja "Haaremirööv". Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira hävitamatu armastuse palge ees. Nii loobub ooperis "Haaremirööv" kuri Türgi paša kavatsusest tappa nooruk Balmonte, kes salaja tungis tema paleesse, et päästa oma armastatu . Armastus võidab ka vaimupimeduse, mida sümboliseerib ooperis "Võluflööt" Öökuninganna kuju. "Võluflööt" on laulumäng. Avamäng on sonaat- allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne . Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu raskuste võitmisele ja tööga."
Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust.
"Don Juan" oli Mozarti kõige novaatorlikum ooper, uudne oli juba žanri nimetuski — lõbus draama (dramma giocosa). Selles ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi iseärasused. Selle teose probleemistik koondub nimikangelase – võluva elunautija ja seikleja ümber. Don Juan on paheline isiksus, kuid seejuures mehelikult võluv, julge, leidlik ning suhetes naistega , kes talle meeldivad, kütkestavalt õrn. Don Juani karakteri eri küljed väljenduvad ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites.
"Figaro pulm" Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia : "Sevilla habemeajaja ", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne 'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda .
Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozartit peetakse nüüdisaegse instrumentaalkontserdi loojaks. Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g- moll , C-duur). kõige iseloomulikumaks loetakse sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast (loodud 1788.a.)
Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja –tuhandeid.
Ooperid (mittetäielik nimekiri):
„Bastien ja Bastienne“ (1768)
„Mithridates“ (1770)
„Lucio Silla“ (1772)
„La finita giardiniera“ (1775)
„Idomeneo“ (1781)
„Haamerirööv“ ( 1782 )
„Figari pulm“ (1786)
„Teatridirektor“ (1786)
Don Givovanni“ (1787)
„Cosi fan tutte “ (1790)
„ Titus (1791)
„Võluflööt“ (1791)
„Zaide“ (jäi pooleli)
Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud " Reekviem " (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).

Kokkuvõte

Mozart oli väga kuulus helilooja, keda nimetatakse imelapseks. Mozart sündis muusiku perre ning tema geniaalne muusikaline anne avastati üsna varakult. Juba lapseeas reisis ta mööda maailma ja andis tasuta kontserte. Ta pälvis oma erilise muusikalise andega Rooma Paavsti ordeni, mida on saanud väga vähesed. Mozart on loonud teoseid seinast – seina. Ta kirjutas sümfooniaid, oopereid, instrumentaalkontserte, missasid ja palju muud. Kusjuures just Mozartit peetakse nüüdisaja instrumentaalkontsertide loojaks. Kuna Mozart’i eluiga oli vaid 35 aastat, siis võib pidada teda üliedukaks muusikuks kogu ajaloos. Mozart suri 1791. aastal Viinis.
Tööd oli väga huvitav koostada. Kõige enam meeldis lugeda Mozarti lapsepõlvest. Mind üllatas väga, et nii noorelt on võimalik nii suuri ja häid asju koostada. Sain vastuse kõigile oma küsimustele ja palju enamat.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart
http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html
http://www.miksike.ee/