Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused gerontoloogias (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis on vananemine?
  • Millest sõltub bioloogiline vanus?
  • Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile?
  • Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?
  • Kuidas mõjub vananemine luu- ja lihaskonnale?
  • Kuidas mõjub vananemine intellektile?
  • Mis on edukas vananemine?
  • Millised on vanuripoliitika eesmärgid?
  • Mis on valeunetus?
  • Missugused muutused toimuvad seoses vananemisega pärisnahas?
  • Mis on kehaline aktiivsus?
  • Kuhu kulub inimese energia?
  • Milline kehaline võime on eakale esmatähtis miks?
  • Kuidas ravimid võivad toitumist muuta?
  • Millest võib olla põhjustatud vaegtoitumine?
  • Millised on spetsiifilised toitumisprobleemid?
  • Mis on aneemia Milliseid tead?
Kordamisküsimused
  • Mis on vananemine ? Primaarne ja sekundaarne .
    vananemine on kronoloogiline elutsükkel ja põhimõtteliselt algab vananemine sünnist alates. Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk “vananemise sündroom” tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi
  • Millest sõltub bioloogiline vanus?
    Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist
  • Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile?
    Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema . Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist.
  • Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus. Kuulmine nõrgeneb. Haistmis- ja maitsmismeeltes toimuvad muutused
  • Kuidas mõjub vananemine luu- ja lihaskonnale?
    Luustik kipub hõrenema, seega kasvab luumurdude oht
    Kui keha lihasmass kahaneb sidekoe ja rasva arvel, väheneb ka lihaste jõudlus
    Lihastes toimuvad muutused võivad hakata häirima igapäevategevusi.
  • Kuidas mõjub vananemine intellektile?
    Muutused toimuvad eelkõige voolava intelligentsuse osas – enam ei salvestata ja analüüsita nii hästi jooksvaid sündmusi ja fakte. Kristalliseerunud intelligentsus ehk varasemate teadmiste-oskuste kasutamine eriti ei muutu
  • Vananemisega kaasnevad psühholoogilised muutused.
    Psühholoogilisteks teguriteks on patsiendi meeleolu, tunded, maailmavaade, suhtumine, iseloomuomadused, kognitiivne funktsioneerimine, enesehinnang .
  • Mis on edukas vananemine?
    Edukas vananemine tähendab seda, et eakas saab jätkata talle olulisi tegevusi,hoolimata energia vähenemisest ning see sõltub sellest, kuidas eakas suudab aktsepteerida oma vähenevat võimekust ja suurenevat kaotuste arvu.
  • Millised on vanuripoliitika eesmärgid?
    Aidata jääda aktiivseks nii kaua kui võimalik. Edendada ennetavaid tervishoiumeetmeid, et tagada hea tervis kõrge eani. Pakkuda võimalusi aktiivsuseksja loovuseks
  • Mis on valeunetus ?
    tajuhäire
  • .Missugused muutused toimuvad seoses vananemisega pärisnahas?
    Langeb elastsus Lihased atrofeeruvad Immuunseisund halveneb Veesisaldus langeb Kapillaaride hulk väheneb ja nende seinad muutuvad hapraks Nahal nähtav veresoonte võrgustik Higinäärmed atrofeeruvadVäheneb tundlikkus temperatuurile, kuid tõuseb tundlikkus valule Juuksed hallinevad ja hõrenevad Sõrmeküüned õhenevad, varbaküüned paksenevad jne
  • Muutused sidemetes .
    Sidemed ja kõõlused koosnevad suurest hulgast kollageenist, milles ea suurenedes ristiasetus ja jäikus suurenevad ning see viib liigese liikuvuse vähenemisele.
  • Muutused liigestes
    Väheneb kõõluste vastupidavus venitusele Lülisamba diskide tuumaosa tõmbub kokku
    Väheneb kõhre veesisaldus, elastsus, paksus, seega väheneb lülisamba elastsus ja koormustaluvus
  • Muutused hingamiselundites.
    Rindkere jäigastumine; Hingamislihased nõrgenevad;Väheneb kopsude elastsus; Nõrgeneb väljahingamine ja köharefleks ; Bronhide puhastusmehhanismid nõrgenevad; Kopsude kaitsevõime väheneb; Alveoolide pindala väheneb; Füsioloogiline hingamisraskus koormusel ; Hingamisreservide vähenemine; Infektsiooniohu kasv;
    Uneaegsed hingamiskatkestused
  • Mis on kehaline aktiivsus?
    ... on igasugune skeletilihaste abil sooritatavliigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Lihastegevusel on O2 vajadus märksa suurem ja selle peavad kindlustama vereringe ja hingamine .
  • Nimetage kehalist aktiivsust määravad tegurid
    Individuaalsed mittemuudetavad tegurid: sugu, kronoloogiline ja bioloogiline vanus, geneetiline eripära, liikumisaparaadi seisund, kroonilised haigused või puuded jne. Need tingivad ka tegevuste valiku. Inimene valib, kus ta on tublim ja millest tunneb rõõmu. Sooline erinevus suureneb eaga . Terved inimesed on aktiivsemad. On ka leitud, et rasvunud võivad olla sama aktiivsed kui normis inimesed, astmaatikud sageli isegi aktiivsemad..
    B)Individuaalsed muudetavad: kehamass ja rasvkoe osahulk , kehalinvõimekus, teadmised harjutuste toimest tervisele ja kehaliste harrastuste võimalustest, usk liikumise soodsasse toimesse, isiklikud eeskujud , motiveeritus, ajapuudus jne. Liigne kehamass ja rasvkoe osahulk võib takistada kehalist aktiivsust, aga ei pea.
    C)
    Sotsiaalmajanduslikud tegurid: rahvuslikud ja kultuurilised eripärad, elukoht, haridustase, sissetulek, sporditarvete soetamise võimalus jne.Mida kõrgem on haridustase, seda vähem on tööga seotud liikumisaktiivsus ja seda suurem on kehaline aktiivsus vabal ajal.
    D) Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärinevad tegurid: perekondlikud harjumused, spordivahendite olemasolu, lähedaste tugi ja innustus, kliima, aastaaeg jne. Perekonna harjumused on väga olulised. Tähtis on ka mänguväljakute ja spordisaalide kättesaadavus ja riiete ning vahendite olemasolu.
    E) Varasemaliikumisaktiivsuse kogemus. Teadmine, et sportimisega tullakse edukalt toime ja tegevus on mõnus.
  • .Kuhu kulub inimese energia?
    Energia põhiainevahetuseks (südame, aju, kopsude jt elundite tööks) 50-75%
    Toidu seedimiseks ja keha temperatuuri säilitamiseks 7-10%
    Kehaliseke aktiivsuseks umbes 15%
  • Nimeta mõni haigus, mille korral on harjutamine ohtlik.
    Osteoporoos , hüpertoonia, valud südame piirkonnas, kiire väsimine, valud liigestes või seljas . Treenimine on vastunäidustatud ka mitmesuguste ägedas faasis haiguste puhul.
  • .Milline kehaline võime on eakale esmatähtis, miks?
    Liikumine ei aita peatada vananemist ,vaid selle abil on võimalik vähendada normaalsest vananemisest tingitud muutuste ulatust ja tagajärgi. Eakas liikuv inimene võib näha välja noorem samaealisest füüsiliselt passiivsest
    inimesest. Sobiva liikumisviisi valik ja selle regulaarne harrastamine aitavad lisaks füüsilisele võimekusele säilitada toimetulekut, suurendavad iseseisvust Kõige enam harrastavad eakad inimesed peale kõndimise võimlemist kodus, ujumist, nooremad mehed ka jalgrattasõitu ja suusatamist. Sobiva liikumisviisi valik ja selle
    regulaarne harrastamine aitavad lisaks füüsilisele võimekusele säilitada toimetulekut, suurendavad iseseisvustja vähendavad sotsiaalabi vajadust.
  • Eaka valgu vajadus.
    ei vähene, seega peaks nad saama toidust samas koguses valke kui keskeas . Valku on vaja eelkõige immuunsüsteemi töös hoidmiseks, aga ka haavade paranemiseks ning
    infektsioonide ja muude haigustega toimetulekuks. Vaeguse korral väheneb vastupanuvõime haigustele, tekib apaatia ja liikumisvõime langus. Ka liigne hulk valku on kahjulik, kuna see koormab neerusid ja maksa, võib põhjustada podagrat ja kiirendada vananemist.
  • Võimalikud energiatasakaalufaasid
    Positiivse faas – väljendunud kõige selge-mini vanuses 40 – 65 a , iseloomulik kehakaalu ja rasvavaru suurenemine
    Negatiivne faas esineb üle 65 aastastel ja seda iseloomustab kehakaalu kaotus, vähenenud toidutarbimine, lihasmassi vähenemine ja alatoitumise risk
  • Kuidas ravimid võivad toitumist muuta?
    Ravimid võivad muuta toidu tarbimist, toitainete omastamist, ainevahetust, eritumist organismist
    Mitmed ravimid kutsuvad esile iiveldust, isutust, mõned vähendavad organismi mineraalainete varusid jne
    Salitsülaadid võivad põhjustada verejookse ja tekitada sellega rauapuudusaneemiat
  • Millest võib olla põhjustatud vaegtoitumine?
    Kõige sagedamini esineb eakatel valgu-vaegusest tingitud alatoitumust, millega kaasneb mikrotoitainete puudulikkus.
    Puudulik toidu tarbimine¸ Tasakaalustamata dieet¸Imendumishäired jne jne
  • Sotsiaal- majanduslikud faktorid
    Sotsiaalne isoleeritus
    Kesine sissetulek
    Kehvad teadmised
    Prioriteedid
    Stress , ärevus ja depressioon – kaasneb sageli isulangus
    Raske haigus, lähedaste kaotus, hooldekodusse minek, haiglasse paigutamine põhjustavad sageli ärevust ja depressiooni, mis mõjutavad toitumist. Võimetus teha süüa
    Motoorsete oskuste kadumine
    Liikumisvõime kadumine
    Kognitiivne ja sensoorne puudulikkus
    Kahheksia jne
    Vähihaigetel söögiisu kadumine, iiveldus , oksendamine , kõhukinnisus või lahtisus jne
    Alkoholism Probleem sagedamini üksikutel meestel
    Raske tuvastada, sest seda varjatakse
  • Alkohol põhjustab sageli B-vitamiini vaegust (eriti foolhappe ja tiamiini osas)
    Steriilne ümbrus, kehv valgustus jne
    Söömine üksinduses, sotsiaalse suhtlemise puudus
    Vahelesegamised, müra jne
    Toitusid ei saa valida
    Söögiajad ei sobi patsientidele
  • Millised on spetsiifilised toitumisprobleemid ?
    Isupuudus. Pidev isutus võib jääda märkamatuks. Patsient , kes tarbib päevas 500 – 600 kcal , võib olla poolnäljas. Ilmneb üldine nõrkus, kehakaalu langus, haavade pikaldane paranemine, lisaks vaimsed muutused (sellises seisundis inimene on emotsionaalselt labiilne, enesessetõmbunud)
    Eakad tarbivad vähe vedelikku. Dehüdratsioon ei puuduta vaid veetasakaalu vaid ka elektrolüütide tasakaalu organismis. Eelistada tuleks teed, kohvi, mahlu, mitte ainult vett.
  • Mis on aneemia . Milliseid tead?
    Aneemiaks nimetatakse seisundit , mille puhul vere võime transportida hapnikku on alla normaalse. Sümptomid varieeruvad. Võib esineda väsimus, hingamisraskused , pearinglus , limaskestade pallor, südame- pekslemine , tursed hüppeliigese piirkonnas, mõnikord ka rinnaangiin .
    Rauapuudusaneemia. Raua defitsiit tekitab mikrotsüütilist, hüpokroomset aneemiat. Tunnuseks lusikakujulised küüned ja valulik punane keel. Eakatel seondub see tihti kroonilise või ägeda sisemise verejooksuga.
    Foolhappe puudus. Foolhappe defitsiit põhjustab megaloplastilist aneemiat ( toore liha värvi keel). Sageli eakatel seotud alatoitlusega. Foolhapet leidub maksas ja tumerohelistes köögiviljades, kuid pikaajalisel keetmisel laguneb.
  • Kordamisküsimused gerontoloogias #1 Kordamisküsimused gerontoloogias #2 Kordamisküsimused gerontoloogias #3 Kordamisküsimused gerontoloogias #4 Kordamisküsimused gerontoloogias #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 157 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merike Habe Õppematerjali autor
    1. Mis on vananemine? Primaarne ja sekundaarne.
    vananemine on kronoloogiline elutsükkel ja põhimõtteliselt algab vananemine sünnist alates. Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk “vananemise sündroom” tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi

    2. Millest sõltub bioloogiline vanus?
    Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist

    3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile?
    Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist.

    4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus. Kuulmine nõrgeneb. Haistmis- ja maitsmismeeltes toimuvad muutused
    5. Kuidas mõjub vananemine luu- ja lihaskonnale?
    Luustik kipub hõrenema, seega kasvab luumurdude oht
    Kui keha lihasmass kahaneb sidekoe ja rasva arvel, väheneb ka lihaste jõudlus
    Lihastes toimuvad muutused võivad hakata häirima igapäevategevusi.
    6. Kuidas mõjub vananemine intellektile?
    Muutused toimuvad eelkõige voolava intelligentsuse osas – enam ei salvestata ja analüüsita nii hästi jooksvaid sündmusi ja fakte. Kristalliseerunud intelligentsus ehk varasemate teadmiste-oskuste kasutamine eriti ei muutu

    7. Vananemisega kaasnevad psühholoogilised muutused.
    Psühholoogilisteks teguriteks on patsiendi meeleolu, tunded, maailmavaade, suhtumine, iseloomuomadused, kognitiivne funktsioneerimine, enesehinnang.

    8. Mis on edukas vananemine?
    Edukas vananemine tähendab seda, et eakas saab jätkata talle olulisi tegevusi,hoolimata energia vähenemisest ning see sõltub sellest, kuidas eakas suudab aktsepteerida oma vähenevat võimekust ja suurenevat kaotuste arvu.
    9. Millised on vanuripoliitika eesmärgid?
    Aidata jääda aktiivseks nii kaua kui võimalik. Edendada ennetavaid tervishoiumeetmeid, et tagada hea tervis kõrge eani. Pakkuda võimalusi aktiivsuseksja loovuseks

    Sarnased õppematerjalid

    Rahva- ja tervisesport
    12
    odt

    Rahva- ja tervisesport

    Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? 2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ja Millised komponendid

    Sport
    GERONTOLOOGIA
    42
    doc

    GERONTOLOOGIA

    GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. 1. laps

    Ühiskonnaõpetus
    Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks
    14
    doc

    Tervisekasvatuse alused konspekt eksamiks

    Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja ­väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt ­ tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt ­ võime säilitada kehalist ja vaimset he

    Sport/kehaline kasvatus
    Kroonilise psüühikahäirega eakad
    22
    doc

    Kroonilise psüühikahäirega eakad

    PSÜÜHIKAHÄIRED Psüühikahäire viitab teatud raskuse ja eripäraga hälvete esinemisele aju psüühilistes funktsioonides, mis põhjustavad subjektiivseid vaevusi (nt. hirmutunne) või halvendavad muul viisil kohanemist reaalsusega (nt hallutsinatsioonid). Suvaline muutus psüühilises funktsioonis ei ole veel käsitletav häirena. Mõiste psüühikahäire väljendab seega eelkõige aju funktsionaalset seisundit ja ei viita alati konkreetsetele põhjustele ega ka võimalike haiguslike muutuste iseloomule ajus. Psüühikahäirete käsitlemise aluseks olevas Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis (RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, deliirium, orgaaniline isiksushäire F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus tingitu

    Närvihaigused
    Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele
    46
    doc

    Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

    KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES  Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis.  Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.  Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 5

    Sise- ja närvihaigused
    Haigusõpetuse eksami küsimused
    40
    odt

    Haigusõpetuse eksami küsimused

    HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid

    Meditsiin
    Terviseõpetus-arvestustöö
    20
    docx

    „Terviseõpetus” arvestustöö

    Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja

    Terviseõpetus
    Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine
    30
    docx

    Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine

    I EKSAM Haiguse komplikatsioon- KOMPLIKATSIOON e. TÜSISTUS COMPLICATIO,-onis, f teiste organsüsteemide talitluslike häirete lisandumine Staas e verepais- STAAS stasis, -is, f. e. verepais tekib verevoolu aeglustumise või peatumise tagajärjel veresoontes, peamiselt kapiillaarides. Põhjused ­ venoosne hüpereemia, sokk, põletik, nakkushaigused, keemilised tegurid jne. Tulemus ­ veresoontes toimub erütrotsüütide agregatsioon e. kokkukleepumine. Staasi korral ei toimu vere hüübimist ja hemolüüsi. Staas on tagasipöörduv (reversiibelne) - põhjuste kõrvaldamisel võib verevool taastuda, organi talitlus normaliseeruda ning kaob erürotsüütide agregatsioon. STAASI LIIGID 1. ISHEEMILINE STAAS arteriaalses süsteemis esinevate takistuste tagajärjel tekkinud verevoolu katkemine kapillaarides 2. STAGNATSIOON stagnatio, -onis,f. venoossest paisust põhjustatud verevoolu seisak 3. TÕELINE KAPILLAARNE STAAS kapillaarse vereringe iseseisev häire. Põhjuseks võib olla kapilla

    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...




    Kommentaarid (1)

    karel556 profiilipilt
    karel556: aitäh
    22:54 11-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun