Skisofreenia (1)

Mis on skisofreenia ?
Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus . Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta.
Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks.
Kellel esineb?
Skisofreenia puudutab inimesi nii noores , vanas kui ka keskeas . Enamikel juhtudel algab skisofreenia siiski nooruki või varajases täiskasvanueas. Seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise tagapõhjaga inimeste seas. Erinevatest allikatest saadud informatsiooni põhjal võib siiski väita, et ei ole teada kas skisofreenia esinemine meestel ja naistel on võrdne või mitte.
On täheldatud, et skisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Teadlaste uuringute põhjal on selgunud , et skisofreenia teket võib põhjustada ka varajasel arenguperioodil saadud ajukahjustus.
Skisofreenia esineb tavaliselt ühel inimesel sajast.
Varased ohumärgid
Skisofreenia varaseid ohumärke on sageli väga raske ära tunda. Mõnikord peetakse skisofreenia varaseid ohumärke eksikombel ka märkideks kasvuraskustest või narkootikumide kuritarvitamisest või tõlgendatakse neid lihtsalt laiskuse, kõrkuse või koostöövõimetusena.
Ohumärgid: meeleolumuutused , tundemaailma muutused, aktiivsushäired, sotsiaalkäitumishäired, muutused peresuhetes (vaidlused), muutused koolis või tööl (keskendumisprobleemid, hinnete langus), muutused käitumised, muutused välimuses.
Sümptomid
Sümptomeid jaotatakse positiivseteks(inimese jaoks tavatud kogemused), negatiivseteks(vähemal või rohkemal määral käitumise puudumine)ja kognitiivseteks sümptomiteks.
Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele.
Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise , maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne.; võib esineda suurusluul - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva meeleolu ajendil, võivad alguse saada hallutsinatsioonide seletamisest iseendale või kogetud aistingu baasil.
Negatiivsed sümptomid: mõjutavad inimese huvi, energiat, emotsioone ja algatusvõimet. Negatiivsete sümptomite tulemusel isik ei näe enam vaeva, et välja minna, loobub pesemisest või enda korrastamisest, ei ärritu ega näita üles entusiasmi millegi vastu. Inimene hakkab vältima teiste inimestega kokkusaamisi, räägib vähe või üldse mitte. Negatiivsed sümptomid häirivad pereliikmeid. Neile tundub, et justkui see isiksus, keda nad teadsid, oleks asendatud kellegi võõraga, kes ei taha midagi teha. Pereliikmetel oleks kasulik teada, et selline käitumine on suuresti põhjustatud luuludest ja hallutsinatsioonidest, mis haaravad inimese oma "võimusesse".
Kognitiivsed sümptomid: väljenduvad probleemides õppimisega ja keskendumisega. Võib olla raskusi konsentreerumisega lugemisele või televiisori vaatamisele Raskusi on ka uue informatsiooni meelde jätmisega (näiteks juhised kuidas uude kohta minna). Raskusi on ka keskendumisega kellegi jutule või oma mõtete kogumisele enda enesetunde kohta.
Alavormid
Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt:
Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul.
Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega.
Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid . Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism , vahajas paindlikkus või rigiidsus.
Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne.
Haiguse faasid
Skisofreenia puhul on olemas kolm faasi:
"Äge" faas (ägenemine)- sümptomid ja tunnused on ilmnenud ning haige vajab meditsiinilist tähelepanu
"Stabilisatsiooni" faas - haiguse taandumisfaas peale ägedat faasi/ ägenemist
"Stabiilne" faas - ägedad sümptomid võivad olla taandunud (kuid haigete toimetuleku aste on erinev).
Ravi
Kui inimene esmakordselt haigestub , siis harilikult teda ravitakse haiglas, et oleks võimalus täpselt hinnata seisundit ja olla kindel diagnoosis.
Skisofreeniat tuntakse küll ravitava haikusena, kuid siiani pole leitud ühtegi ravimit või ravimisviisi, mis raviks skisofreeniat täielikult(leevendab). Skisofreenia kontrollimiseks on välja töötatud erinevaid ravimeid. Siiani neist kõige efektiivsemad on atüüpilised antipsühhootikumid.
Ravimid ja nende ajalugu
Ravimite- eelne periood(1911-1950) - Efektiivsete ravimite puudusel kasutati raviks jämedakoelist elektrišokiteraapia vormi. See küll vähendas psühhootilisi sümptomeid, kuid tekitas kõrget palavikku ja krampe. Kasutati ka insuliiniteraapiat(funkt. ajurakkude vähendamine) ja lobotoomiatemotsioone Tüüpilised antipsühhootikumid (1950-1960)- Kasutatakse ka praegu. Leevendavad positiivseid sümptomeid, kuid mõjujõud negatiivsete ja kognitiivsete sümptoimite vastu ei ole piisavalt effektiivsed ( motivatsioonipuudus , tundekülmus, sotsiaalne kaugenemine, kontrollimatud liigutused, üleväsimus.
Atüüpilised antipsühhootikumid ( 1990ndad ) - Tõhusad, vähem kõrvaltoimeid, saab ravida ka negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid. Kõrvaltoimeid on erinevaid, näiteks võivad osad atüüpilised antipsühhootikumid põhjustada kehakaalu suurenemist , teised unisust ja kolmandad hoopis muuta elavamaks.
Ravimisel ei piisa ainult ravimitest. Tavaliselt kombineeritakse koos ravimitega ka erinevaid psühhoteraapiaid. Need aitavad toime tulla spetsiifiliste sümptomitega. Sellised teraapiad on näiteks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia (lühiajaline, meelepetteliste veendumuste ja depressiooni raviks) ja pereteraapia (aitab haiguse taasnägemist ära hoida või edasi lükata)
Skisofreenia ravimite toime on kõigil erinev, kuna ravi on individuaalne. Et leida enda jaoks sobiv ravim tuleb katsetada erinevaid ravimeid. Teadlased üritavad ravivõimalusi aina arendada ja leida uusi ravimeid.
Perekond
Perekonna liikme haigestumine skisofreeniasse toob enesega kaasa keerukaid probleeme kogu perekonnale . Perekonna suhtumises võib kohata kaht kahjulikku hoiakut: perekond ei taha aksepteerida haigust või ei taha aksepteerida haiget. Haiguse mitte aksepteerimine toimub tavaliselt haiguse varasemas faasis ja haige mitte aksepteerimine juba hilisemas etapis . Mõlemad hoiakud võivad aga aeglustada skisofreeniasse haigestunud pereliikme paranemise /haiguse taandumise protsessi.
Skisofreeniahaige üheks suurimaks ohuks on tegevusetus , seega on äärmiselt oluline perekonna abi selle vältimiseks. Haigele tegevuse pakkumine aitab kaasa ka haige psüühilise tervise taastamisele.
Skisofreenia mõistest ja ajaloost
Alates esimestes kirjalikest ülestähendustest haiguste kohta võib leida skisofreeniahoogude kirjeldusi, kuid nime "skisofreenia" pani sellele haigusele 1908. aastal Šveitsi psühhiaater Eugen Bleuler. Haiguse "scizophrenia" nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia – tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit.
Toimetulek skisofreeniaga
Skiso ja skisofreenik on Eesti ühiskonnas võrdsustatud sõimusõnaga. Kui keegi käitub normist erinevalt, veelgi enam, kui keegi käitub vägivaldselt, on kaaskodanikul diagnoos kohe valmis: igavene skisofreenik! Tänu sellele arvamusele on diagnoosi kuuldes ka inimestel raskem sellega leppida. Skosofreenia on haigus, mis ei lõppe surmaga, kuid tänu ühiskonna suhtumisele ja ravimisega kaasnevatele raskustele teevad paljud skisofreenia diagnoosi saanud enesetapu. Teadlased on kindlaks teinud, et ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu just enestapuga.
Kasutatud kirjandus
1. J. Saarma "Teadus ja tervis"
2. Eestikeelne väljaanne "Avasta tulevik"
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia#Prognoos
4. http://wiki.zzz.ee/index.php/Skisofreenia#Ravi.28v.C3.B5imalused.29
5. http://www.iseseisev-elu.ee/skisofreenia.ht m
6. http://cache.eb.com/eb/image?id=6702&rendTypeId=4 (pilt)