Klassitsism (2)

Klassitsism
Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga , vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks . Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn . Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck . Ooperis saab oluliseks aaria , mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav.
Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18. sajandil hakkas muusik looma teoseid rohkem anonüümsele ja laialdasemale publikule, kellest suurem osa oli asjatundlik . Nüüd oli heliloojal näidata oma tõelist palet ja luua selliseid teoseid, milliseid ta kõige paremini teha oskas. Avanes võimalus teha ennast kuulsamaks kui kunagi varem.
Franz Joseph Haydn (1732-1809)
Lapsepõlves laulis Haydn, tänu oma ilusale lauluhäälele ja silmapaistvale muusikuandele, kirikukooris. Tol ajal tähendas see ka tasuta ülalpidamist ja korralikku haridust kiriku kulul. Nii sai Haydn algteadmised muusikast ja õppis mängima mitut pilli. Häälemurdest kuni 26-nda eluaastani oli tema elu raskeim periood. Aastal 1761 asus Haydn tööle kapellmeistri abina vürst Esterha´zy lossis Viini lähistel. Esterha´zyd, Ungari kõige jõukamad maaomanikud, toetasid heldelt kõiki kunste . Paari aasta pärast sai Haydnist kapellmeister. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime " papa ", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Tema kohustuste hulka kuulus lauljate koolitamine , töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi tal tuli kanda livreed, nagu teenritel, oli ta päris rahul oma õuemuusiku tööga, mida Mozart hiljem kirjeldas kui orjaametit. Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater, mille jaoks Haydn on loonud paljud oma ooperitest . Vürst musitseeris ka ise. Tema lemmikinstrumendiks oli bariton , tänaseks väljasurnud keelpill, millele Haydn kirjutas üle 120 pala.
Haydni loomupärasest headusest ja võimest tunnistada geniaalset annet teistes räägib tema sõprus Mozartiga. Haydn ei jätnud Mozarti muusikat kunagi kiitmata ning Mozart vastas sellele pühendades temale kuus oma kõige parematest keelpillikvartettidest.
Haydni muusika oli tuntud ka väljaspool Esterha´zyde lossi, eriti Inglismaal. Aastail 1791-1795 viibis Haydn kahel korral Inglismaal ja kirjutas seal oma kuulsad "Londoni sümfooniad". Viimase loomepuhangu ajal 1796-1801 lõi Haydn oma oratooriumid "Loomine" ja " Aastaajad ". 1804.a. otsustas Haydn kõrges vanuses pensionile minna. Tunnistust lugupidamisest Haydni kui klassikalise muusika grand old man'i vastu annab seegi, et 1809.aastal, mil 77-aastane Haydn lebas Viinis oma surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoleon helilooja maja juurde valvuri , et teda ei segataks.
Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi. Tähtsamad teosed: sümfooniad(104), tšellokontserdid(2), keelpillikvartetid(83), klaveritriod(32), klaverisonaadid(62), ooperid (24), missad(12), oratooriumid(4).
"Lahkumissümfoonia"
Vürsti suvelossi, Esterhazasse, muusikute pereliikmeid kaasa võtta ei lubatud, kuna kõigile ei jätkunud seal ruumi. 1772.a. sügisel viivitas vürst linnasõiduga ja muusikud hakkasid nurisema. Haydnil hakkas muusikutest kahju ja solidaarsuse märgiks kirjutas ta "Lahkumissümfoonia". Vürst võis olla üllatunud, kui kuulis sümfoonia neljale osale järgnevat veel üht ja seda aeglases tempos . Muusika jätkudes kustutasid mängijad üksteise järel küünlad ning lahkusid vaikselt lavalt, esiteks puhk - ja seejärel keelpillid , kuni ainult kaks viiulit jäi sümfooniat vaikselt lõpetama ja siis lahkusid ka nemad. Vürst sai vihjest aru. Järgmisel päeval pakkis õukond asjad ning pöördus tagasi Viini, kus muusikuid ootasid nende perekonnad.
Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
Mozart sündis Austrias Salzburgis. Mozarti isa Leopold oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates oma poja erakordset annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas ta juba esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi. Vastupidiselt Haydnile küpses Mozartis juba noore mehena vastuhakk materiaalsele sõltuvusele, milles temal ja ta isal tuli elada Salzburgi peapiiskopi teenistuses. Mozarti järeleandmatuse tulemuseks oli see, et alates 1781 .aastast alates elas Mozart Viinis vabakunstnikuna. Pärast mõneaastast menu Viinis leidis Mo­zart ennast majanduslikest raskustest. Mõned uurijad on väitnud, et Mozart teenis piisavalt kuid mängis enamuse maha ja kui ta 1791.a. hinge heitis, maeti ta vaikselt vaestehauda, millel ei olnud isegi risti. Ometi kirjutas Mo­zart, ka oma võitluses vaesusega kõige hullemas seisus olles, häirimatult rahulikku ja kaunist muusikat. Enamik tema kuulsamatest teostest on kirjutatud tema elu viimasel kümnendil. Ükski teine helilooja ei saanud näha nii sügavale inimhinge kui Mozart ega suutnud eales väljendada oma mõtteid muusikas nii suure ilu- ja graatsiatundega. Mozart oli üks kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on loonud kokku üle 600 teose, tähtsaimad nendest on ooperid " Figaro pulm", "Don Juan ", "Võluflööt", viimased kolm sümfooniat (g- moll , Es- duur , C-duur) ning Reekviem . Mozarti elust on tehtud ka film "Amadeus".
Mozart oli sünnilt katoliiklane. Sisimas eelistas ta siiski vabamüürlust, mis rõhutas universaalset headust ja inimeste vendlust. Vabamüürlane sai temast 1784.a. Kuna vabamüürlus on salaselts, kasutavad nad palju sümboleid ja märke. Mozarti 1791.a. kirjutatud ooper “Võluflööt” põhineb vabamüürlaste salajasel pühitsustseremoonial ja on sedasorti salasümboolikat täis.
Ludwig van Beethoven (1770-1827)
Beethoven sündis Bonnis. Varajases nooruses oli Beethoven Prantsuse ­revolutsiooni ja kõigi selle ideede fanaatiline pooldaja. Tema hiigelsümfoonia "Eroica", mis valmis aastal 1803 , oli algselt pühendatud just nimelt Napoleonile, kuid kui 1804.a. jõudis Viini teade, et Napoleon on ennast keisriks krooninud, tundis Beethoven suurt pettumust ja tõmbas Napoleoni nime partituurilt maha. Saabunud 1792.a. Viini, võttis ta mõnda aega Haydnilt tunde, ehkki küll ise hiljem tunnistas , et tal neist suuremat kasu polnud. Olles 26-aastane mõistis Beethoven, et hakkab kurdiks jääma. 1824.a. ei kuulnud ta enam üldse. Kuigi noormehena oli Beethoven peaaegu keigar , jättis ta kasvava kurtuse ja maailmast eraldatuse mõjul oma välimuse unarusse.
Beethoveni muusika pärineb lahingumöllust- lahingu, mida ei peeta välise vaenlase, vaid sisevaenlase- kurtuse vastu. Helilooja noorpõlvelooming järgib selgelt Mozarti ja Haydni traditsioone. Murrang loomingus saabus peale pikka kohtuprotsessi, mille käigus sai ta oma vennapoja Karli hooldajaks ja loomulikult avaldas loomingule suurt mõju teada saamine oma kurdiks jäämisest. Kurdina muusikat kirjutada aitas Beethovenit tema instrumentaalne kuulmine. Uusi muusikalisi mõtteid kuulis ta alati mingil pillil või pillidel mängitavana. Seetõttu on tema loomingus esikohal instrumentaalteosed.(9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 avamängu, 5 klaverikontserti, sonaadid viiulile, klaverile, tšellole, 17 keelpillikvartetti jm,) Beethoveni suured vokaalteosed ooper " Fidelio " ja " Missa solemnis" on tehniliselt väga rasked ja seetõttu esitatakse neid harva. Usku looduse ilusse ja headusesse reedavad kõik Beethoveni suurteosed. Samamoodi uskus ta kogu inimkonna vendluse saabumisse, seda usku väljendab 9. sümfoonia viimane osa, milles kõlab koori ja solistide esituses Schilleri ood "Rõõmule". Kui arvestada seda, kuidas Beethoven viimastes helitöödes oma sisimaid tundeid väljendas, on ta siiski hilisemate ­romantikute eelkäija.