Elevant (0)

Elevant
Elevant kuulub imetajate klassi londiliste seltsi. Tänapäevaste elevantide eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis ). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks
liik, mammut , isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda.
Elevantide kehaehituses on eriline nende lont , millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab , hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suhtleb. Londita jäänud elevant on määratud näljasurmale. (Ta püüab siis rohtu süüa põlvili, kuid kaua ta nii elada ei saa). Üksnes varajases nooruses ei vaja elevant toitumisel lonti; sest emapiima imeb ta otse suuga.
Elevandi jalad on huvitava ehitusega: tallal naha all paikneb eriline vetruv mass, mis võimaldab loomal sammuda täiesti käratult. Peale selle laieneb tald jalale toetumisel. Ta nagu pundub ja toetuspind suureneb. Jala tõstmisel taastub selle esialgne kuju otsekohe. Nii saab elevant hõlpsasti ületada sooõõtsikuid, pääsedes välja isegi sel juhul, kui vajub kõhust saadik sisse.
Omapärane on ka elevantide hammastik. Neil puuduvad silmahambad. Nood mida nimetatakse võhkadeks, on tegelikult lõikehambad. Võhku on elevantidel ainult üks paar ülalõualuus. Eespurihammastest ja purihammastest on loomal korraga kasutusel igas lõualuupooles ainult üks. Kui see ära kukub , langeb ta välja, asemele nihkub tagantpoolt järgmine hammas.
Elevantide nahk on paks peaaegu karvadeta tihedates kortsudes. Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja võrdlemisi tiheda punakaspruuni karvkattega.
Aafrika elevant on nüüdisajal suurim maismaaloom. Vanade isasloomade mass ulatub 7,5 tonnini õlakõrgus 4 meetrini (keskmiselt on mass isastel 5t, emastel 3t). Vaatamata massiivsele kehaehitusele on elevant hämmastavalt liikuv, kergete liigutustega , kiire, kuid mitte tõtlik. Ta ujub suurepäraselt (siis ulatub veest välja üksnes laup või londiots), tõuseb ilma märgatava pingutuseta järsust nõlvast üles, tunneb ennast vabalt kaljude vahel. Käratult tungivad nad tihnikusse ilma okste praksumiseta.
Elevandid saavad täiskasvanuks 12-15 aastaselt. Elevandiema kannab oma ühte poega 18-21 kuud. Vastsündinud elevandipoeg kaalub umbes 90 kg, kõrgus kuni 1m lont lühike. Elevant elab 50-70- aastaseks. Ta on taimetoiduline.
Aafrika elevant asustab hiiglaslikku territooriumi Sahaarast lõuna pool. Vaatamata laialdasele levialale pole tänapäeval Aafrikas elevanti kuigi kerge kohata: suuremal hulgal elevad elevandid nüüd rahvusparkides ja reservaatides. Harva elavad elevandid üksinda. Tavaliselt on karjas 9-12 täiskasvanut, noort ja päris väikest looma. Harilikult on karjas juht, enamasti vana emane. Loomad tunnevad üksteist hästi. kaitsevad koos poegi. Teada on juhtumeid, mil elevandid abistavad haavatud liigikaaslasi, juhtides neid ohtlikust paigast eemale. Elevandivahelisi kaklusi tuleb harva ette.
Meeleelunditest on elevandil kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Valvsaks muutunud loom ajab oma suured kõrvalestad hiiglaslike purjedena laiali, tõstab londi kõrgele ning liigutab seda siia-sinna, et tuule toodud lõhnu paremini haista.
Elevant on küll kõige suurem, kuid ka üks õnnetuma saatusega loomi. Tema võhad ( vandel ehk elevandiluu ) on ammusest ajast olnud peaaegu niisama otsitud ja hinnatud kui kuld . Enam kui pool sajandit tagasi keelustati reguleerimata elevandijaht ametlikul, loodi mitmed rahvuspargid ja aafrika elevant õnnestus päästa. Inimestel on elevantidest palju kasu. Peale võhkade kasutatakse veel liha, nahka, luid ja isegi saba tipus kasvavaid jäiku karvu .
Lastele meeldib ikka vee ja poriga mängida - pole elevandipojadki erandid. Sarnaselt teiste jõnglastega on ka nemad küllaltki kohmakad. Tuleb ette sedagi , et elevandilapsuke astub omaenda londi peale.
India elavant kes elab Hindustani ja Indo-Hiina poolsaarel, Sri Lankal ja Sumatral. Metsikud india elevandid elutsevad ka Kirde-, Ida- ja Lõuna-Indias, Ida-Pakistanis, Birmas, Kampucheas , Tais , Laoses, Nepaalis, Malaka poolsaarel. India elevant on aafrika elevandist väiksem. Isegi väga kogukate vanade isasloomade mass ei ületa 5 tonni ja õlakõrgus 2,5-3m. Erinevalt aafrika elevandist on india elevandil suured võhad üksnes isastel. Aafrika elavandist erineb india elevant veel londi ja purihammaste ehituse, selgroolülide arvu ning mõnede teiste anatoomiliste iseärasuste poolest. India elevant on palju suuremal määral metsaloom kui aafrika elevant. Seejuures eelistab ta põõsastest ja bambusest tiheda alusmetsaga valgusküllaseid metsi. Erinevalt aafrika elevandist koduneb india elevant kergesti, muutub kiiresti väga kuulekaks, allub hämmastavalt kergesti õpetamisele ning suudab teha keerulist tööd. Raskesti läbitavates soistes ja metsastes piirkondades sõidetakse elevandi seljas ratsa : iga looma seljal paiknevasse spetsiaalsesse sadulasse mahub vabalt 4 inimest arvestamata elevandi kaelal istuvat ajajat ehk mahautit. Elevandid võivad kanda suuri raskusi – kuni 350 kg ja enamgi . Kõige sagedamini kasutatakse kodustatud elevante metsatöödel, kus nad kannavad mahasaetud puude raskeid tüvesid, ent teevaid ka keerulisi töid: sorteerivad saelaudu, laadivad ja lossivad praame, tirivad palke veest välja.
Vabatuses elavate india elevantide arv väheneb, praegu on neid 30 000 -40 000 (kõige rohkem Indias). Areaal on maade ülesharimise ja metsade hävitamise tõttu katkeline.
Elevant jõuab kanda niisama palju kui 6 hobust.
Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku.
Karv on elevandil mustjas hall.
Toitumine
Üks täiskasvanud elevant sööb ööpäevas kuni 100 kg rohtu, põõsaste noori võrseid ja puuoksi. On välja arvutatud, et ühe elevandi aastaringseks toitumiseks on vaja taimi umbes 5 km2 suuruselt alalt. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett. Et kätte saada ülemisi oksi, langetavad elevandid sageli puid, tihti rebivad ka tüvedelt koort. Elevant on taimetoiduline. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi ning puuvilju . Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu . Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks.
Kokkuvõte
Sain tead et, elevandi iseloomulikud omadused on:
· Kõrvad, mida kasutatakse lehvikuna kogu keha jahutamiseks
· Lont, mille abil ta hangib toitu, haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone, vabaneb parasiitidest ja supleb
· Labajalad, mille talla all paikneb eriline vetruv mass, mille tõttu on loom võimeline oma hiiglaslikule kaalule vaatamata hääletult liikuma
· Võhad ehk pikenenud lõikehambad
· Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett.
·Elevant jookseb kiiremini kui inimene; tema marssimiskiirus on 8-9 kilomeetrit tunnis ning ta hoiab niisugust tempot puhkamata mitu tundi. Rändav kari läbib päevas kuni 80 km
Kasutatud kirjandus
1.Loomade elu 7.köide Imetajad / A. G. Bannikov, V. J. Flint , T. D. Gladkova. Tallinn: Valgus, 1987.
2.ENE 2. köide Tallinn: Valgus, 1987.
3. http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0005/elevant.jpg&imgrefurl=http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0005/aafrika.html&h=319&w=230&sz=37&hl=et&start=11&um=1&tbnid=FeX5oC_BE6nTLM:&tbnh=118&tbnw=85&prev=/images%3Fq%3Daafrika%2Belevant%2B%26gbv%3D2%26ndsp%3D20%26svnum%3D10%26um%3D1%26hl%3Det%26sa%3DN
4. http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://vana.miksike.ee/lisa/1klass/5LOOMA/Muud/elevant.gif&imgrefurl=http://vana.miksike.ee/lisa/1klass/5LOOMA/Muud/elevant.htm&h=540&w=750&sz=342&hl=et&start=1&um=1&tbnid=sFujGPHkKe7IaM:&tbnh=102&tbnw=141&prev=/images%3Fq%3Dindia%2Belevant%26svnum%3D10%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN
5. http://miksike.ee/
Tartu Waldorfgümnaasium
Referaat
ELEVANT
Koostaja: Johan
Mähar
Tartu 2007