Mozart (0)

8
kool
nimi
klass
WOLFGANG AMADEUS MOZART -ELULUGU JA LOOMING
Referaat
Juhendaja :
Pärnu 2008
ELULUGU
Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27.jaan.
1756.aastal muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana . Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks .Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja , helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine , suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Juba 6-aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad , ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele.
[1.2008,02.02],[2.2008,02.02]
Kuueaastaselt alustas Mozart hiilgavalt edukaid kontserdireise Euroopa linnades.Esimesed trükised tema teostest ilmusid Pariisis, kui Mozart oli vaid 8-aastane. Aasta hiljem kirjutas ta Londonis oma esimese sümfoonia,järgmisel aastal esimese ooperi. Kaheteistkümne aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas,kus töötas ka Wolfgangi isa Leopold Mozart,Euroopas omal ajal laialdaselt kasutusel olnud viiulimängu õpiku ning paljude muusikateoste autor. Neljateistkümne aastasena võeti Mozart Itaalia reisi ajal pärast hiilgavat sooritatud ülirasket eksamit kuulsa Bologna muusika akadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle Kuldkannuse rüütli aunimetuse. Mozartilt tellitud ooperite lavastusi kuulsas Milaano ooperiteatris tervitati vaimustusega.
[3.Lk 36]
Mozarti vara õitsele löönud arenes ennekuulmatult jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Näis,et ta loob muusikat iseenesest,samasuguse endastmõistetava kergusega,nagu lind laulab . Vaatamata erakordsele edule ei õnnestunud Mozartil kogu elu jooksul saada oma võimetele vastavat töökohta. Salzburgi peapiiskop suhtus temasse nagu kunagi õuemuusikusse, kelles oldi harjunud nägema peremehe käskudele ja keeldudele kuulekalt alluma kohustatud teenrit. Mozart oli esimene helilooja, kes sellisele olukorrale ei alistunud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Teistkordsele lahkumisavaldusele reageeris peapiiskop sellega, et laskis Mozarti majast välja visata .
Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta ja regulaarset sissetulekut,kannatas ta küll majanduslikku kitsikust,kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuga ning lõi nende aastate jooksul kõige geniaalsemad teosed,mida on imetlenud ning millest on õppinud kõik Mozartile järgnenud suured heliloojad.
[3.Lk.37]
Kusagil ei naerdud ega naljatletud nii palju,kui Mozarti seltskonnas. Helilooja suur optimism ja südamest tulev naer nakatas kõiki, nagu ta elurõõmus muusikagi. Vähe oli aga neid,kes selle näilise muretuse juures suutsid tungida nende traagiliste nootide olemusse, mis üha rohkem hakkasid välja kostma tema muusikast.
[4.Lk.139]
Mozarti elu üheks peamiseks dissonantsiks olid majanduslikud raskused. Eriti tema elu viimastel aastatel. Niipalju kui Mozart oli geniaalne kuntsnikuna, oli ta võõras majandusmehena. Ka Mozarti perekondlikku elu jälgisid õnnetused. Konstanzel,tema naisel, tuli sageli haigevoodis lamada. Mozartile sündis abielust 6 last, kellest ellu jäid vaid 2. Helilooja külastajateks olid pidevalt arstid ja surm ja see süvendas tema majanduslikku kriisi veelgi. Mingi hetk hakkas tal kontserte vähemaks jääma ja ta rahaline seisukord vähenes pidevalt. Ta võttis laenu oma sõpradelt. Ka Mozarti tervis halvenes.
[4.Lk.144-145]
Mozart rääkis enne oma surma: „Minu peas on kaos,läbi raskuste kogun mõtteid. Tundmatu kuju ei taha kaduda mu silmist. Näen teda lakkamatult. Ta nõuab teost. Ma jätkan,kuna muusika loomine väsitab vähem,kui tegevusetus ... Tunnen , minu tund on tulnud. Pean surema. Lõpp tuleb varem,kui jõuab täielikult avalduda minu talent. Ah,kui ilus on elu!Selle algus tõotas suurepäraseid perspektiive. Kuid keegi ei suuda muuta ettemääratud saatust.” Sellel ajal kirjutas ta oma teost ´´ Reekviem ´´. Enne kui Reekviem valmida jõudis, tabaski heliloojat surm. Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer.626-nda oopusenumbri-Reekviemiga sulgub helilooja loomingu nimekiri.
[4.Lk 146]
MOZARTI LOOMING
Mozart oli väga mitmekülgne helilooja. Tema looming haarab kõiki tolleaegseid muusikažanre. Mozarti muusika on sisult rikas, mitmetahuline ja peenekoeline. Tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, nukrust ja valu. Tema muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad nõtked ja mitmekesised . Küllaltki palju kasutas Mozart polüfoonilisi võtteid, tema muusika harmoonias on palju uudset. Tihti hämmastas ja ärritas tema muusika kaasaegseid julgete modulatsioonidega.
[3.Lk.38]
Mozarti loomingus oli esiplaanil ooper . Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik-või muinasmaailm, vahel ka mõni tolleaegsete ooperite tegevuskohana eelistatud maa (Itaalia, Hispaania jne) Kuid Mozarti ooperite seas on ka sellised,mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu. Mozart leidis,et ooperis peab luule olema muusika „kuulekaks tütreks.” Tema ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseks.
[3.Lk.38]
Mozart on loonud ka hulganisti klaverimuusikat. Selle loomist alustas ta juba varases nooruses. Rännates virtuoosina, pühendas ta oma teosed kord Prantsuse Kuninga Lois XV tütrele, kord Inglismaa kuningannale Charlotte ’ile ja teistele Euroopa õukondade tähtsatele daamidele . Esimesed kuus klaverisonaati on pärist aastaist 1774 -1775. Helilooja oli siis juba Salzburgi peapiiskopi teenistuses. Teise tähtsa lõigu Mozarti sonaadiloomingus moodustavad tema seitse sonaati(7-13),mis on loodud aastail 1777 -1778. Sageli nimetatakse neid sonaate reisisonaatideks,kuna nad kajastavad neil aastail toimunud rännakute muljeid ja elamusi.
[4.Lk.116]
Mozarti loomingusse kuuluvad ka mitmed serenaadid. Esimeseks viljakamaks serenaadide loomise perioodiks Mozarti elus olid Salzburgi-aastad.Vähemalt pidustuste ja lõbustuste osaski püüdis see linn olla võrdne suurlinna Viiniga. 1773.aastal,kui õuenõuniku Andretteri poeg abiellus, tuli Mozartil kirjutada suur kaheksaosaline serenaad. Sündmuste eriline iseloom tingis muusika pidulikkuse,see aga omakorda puhkpillide suure osatähtsuse ansamblis.Teost nimetatakse tänapäevalgi Andretteri serenaadiks.[4.Lk.111]
Mozarti teosel „Reekviem”,mis loodi tellimusel,on tema loomingus eriliselt tähtis koht. Seda eelkõige selle sügavalt üldinimliku sisu ja erilise väljendusjõu tõttu. Teos on helilooja stiili ja arengu kokkuvõte. Kuid enne kui see valmida jõudis,Mozart suri.
Mõnede tema teoste tutvustus:
Figaro pulm
Selle kahevaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa Prantsuse kirjaniku Beaumarchais´ komöödia järgi. Kuna selles komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi,keelati viinis selle esitamine. Ka Mozarti ooper kujunes valgustusajastu vaimu väljendajaks ja isegi poliitiliseks protestiaktiks. See ooper on sädeleb, lõbus ja vaimukas lugu endise Sevilla habemeajaja .nüüd krahv Almaviva kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne võitlusest õiguse eest teinetist armastada ja abielluda .
[3.Lk.39]
Võluflööt
Ooperi ideeline mõte on seotud Viinis populaarse Vabamüürlaste liiduga,millest ka Mozart viimastel eluaastatel aktiivselt osa võttis. Analoogiliselt rahvamuinasjuttudele­­
On ka selles ooperis vastandatud kaks maailma. Ühte valitseb julm ja salakaval öökuninganna, teist tark humanist Sarastro . Öökuninganna on andnud lubaduse hävitada tarkuse ja mõistuse templid, hoida rahvast pimeduses,Sarastro riik asub aga päikesepaistelises palmisajus,kus valitseb inimarmastus,vendlus,valgus ja soojus .
[4.Lk.142]
Sonaat la-minoor
1778. aasta suvel Pariisis loodud klaverisonaat. Protest ja ahastus,mida põhjustas ema surm. Mozart kaotas inimese,keda ta armastas ja hoidis. Nendest tulenenud meeleoludest sündiski see sonaat.
[4.Lk.119]
G- moll sümfoonia
See sümfoonia on omapärane helistiku valiku seisukohalt.
[4.Lk.98]
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.miksike.ee/docs/lisa/wolfgang_amadeus_mozart.htm/ 2008,02.02

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mozart.htm/2008,02.02

KULL,I ., TUISK ,O. Muusikaajalugu.Tallinn:Valgus 1971 .

JÜRISSON, J. Viini klassikaline koolkond.Tallinn:Eesti raamat 1967.