TAJU,TÄHELEPANU,MÄLU,TUNDED,MÕTLEMINE JA KÕNE (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
TAJU,TÄHELEPANU,MÄLU,TUNDED,MÕTLEMINE JA KÕNE
Referaat
Juhendaja : ….
SISSUKORD
Sissejuhatus………………………………………………………………………………………………1
Taju……………………..…………………………………………………………………………………..2
Aistingud .………..……………………………………………………………………………………….3
Tähelepanu……………………………………………………………………………………………….4
Mälu………………………………………………………………………………………………………….5
Tunded..…………………………………………………………………………………………………….6
Mõtlemine ja kõne…………………………………………………………………………………….7
Meeleseisund ..…………………………………………………………………………………………..8
Kokkuvõte…….……………………………………………………………………………………………9
Kasutatud allikad……..……………………………………………………………………………….10
SISSEJUHATUS
Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast . tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid , loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Nende põhjal saab määrata inimese vaimset seisundit ning see kõik mõjutab meid kõiki. Seega on vajalik teada mida need mõisted üldse tähendavad.
TAJU
Taju on psüühiline protsess, mis annab meile infot esemete ja nähtuste kohta terviklikult.
Taju salapärasused:

Taju on püsiv (järv on järv)

Me tajume eri omadusi erinevalt, valivalt. Mis on tähtsam, sellele pöörame rohkem tähelepanu

Me tajume selgemini objekte, millel on meie jaoks mingi tähendus või millega me oleme juba kokku puutunud

Mõtted, hoiakud, ootused ja emotsioonid mõjutavad tajumist
Taju liigid:

Isikutaju ehk sotsiaalne taju – teise inimese, tema emotsioonide, vajaduste tajumine

Ruumitaju – ruumi tajumine kolmemõõtmelisena

Liikumistaju – info objektide liikumise kohta

Ajataju – kuidas aeg tegelikult kulgeb ja kuidas see meile tundub?

Eksitaju ehk illusioon , moonutatud tajumine
AISTINGUD
Aisting on psüühiline protsess, mis annab meile infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta.
Aistingute seaduspärasused:

Ärritaja peab olema teatud tugevusega, et aisting üldse tekkiks

Inimene kohaneb ärritajaga

Kui üks aistinguliik kaob, siis kompenseeritakse see teisega
TÄHELEPANU
Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga.
Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid , bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine , nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise võime nii, et ebaolulist ei märgata. Tähelepanu koondamine näiteks sportimisel on treenitav. Meestel on testosterooni tõttu suurem konsentratsioonivõime
MÄLU
Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult.
Arvatakse,et kõik erutused jätavad ajukoorde jälje, osa neist püsivad lühikest aega, osad aga elu lõpuni. Sõltub see info olulisusest ja intensiivsusest meeldejätja jaoks. Lühiajaline mälu on jälgede ja muljete säilitamine ning reprodutseerimine. Värske närvierutus ei talletu kohe, selleks kulub 15 sekundit kuni 30 minutit. Kui aga ajutegevust häirida siis see ei talletugi ja seda ei saagi enam talletada, sest emotsioonid ja närvis olemine takistab seda.
Meelde jätmine sõltub paljudest teguritest: Vajadusest midagi meelde jätta, ootustest, hoiakutest, huvist, väsimusest, ärevusest ja materjali hulgast.
TUNDED
Tunded ehk emotsioonid.
Emotsioon on organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumises. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Inimese põhilisteks emotsioonideks on õnn, ehk inimese sisemine positiivne emotsioon, imestus ehk ootamatu olukorra puhul tekkiv emotsioon, raev ehk negatiivne emotsioon, mis on suunatud hirmu tekitava põhjuse vastu, põlgus ehk antud objekti suhtes tekkiv negatiivse varjundiga tunne, hirm ehk negatiivse varjundiga emotsioon või tunne mis on seotud reaalse või kujutatava ohu tundega, ning häbi ehk negatiivse varjundiga tunne, mille objektiks on tegu või omadus.
MÕTLEMINE JA KÕNE
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise , kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus. Mõteldes inimene tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Mõtlemine on osa õppimisprotsessist. Inimesed kasutavad järgmisimõtlemise võtteid: analüüs — eseme või nähtuse jaotamine osadeks , koostisest arusaamine (näiteks lauseanalüüs , kus terviklikku lauset uuritakse üksikute sõnade kaupa); süntees — üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks (näiteks inimese iseloomu üle otsustamine, tehes järeldusi temaga kohtumisel tehtud üksikutest tähelepanekutest); võrdlemine esemete ja nähtuste kõrvutamisel nende sarnasuste ja erinevuste esiletoomine .
Kõne on keele põhiline avaldumisvorm. Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõne ehk kõneliik on tegusõna kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Kõne põhiliseks eesmärgiks on info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus . Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet
MEELESEISUNDID
Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks

SILM - nägemismeel

KÕRV - kuulmismeel

NINA - haistmismeel

KEEL - maitsmismeel

NAHK – kompimine, puutetundlikkus
KOKKUVÕTE
Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorra enda jaoks oluliseks. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava mõtlemisega. Kui üritatakse leida uusi teid, siis loova mõtlemisega. Tavaliselt võtab inimene probleemi lahendamisel appi nii mälu kui fantaasia . Kõne on keele põhiline avaldumisvorm. Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt.Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi keelkondadeks.
KASUTATUD ALLIKAD
http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/motlemine.html
http://www.slideshare.net/tkvg/emotsioonid
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu
http://www.slideshare.net/aasake/thelepanu-2
http://www.mtk.ut.ee/doc/OKmka2004Aidlaloeng.doc
http://www.terviseleht.ee/200102/2_malu.php
http://www.horisont.ee/node/820
http://et.wikipedia.org/wiki/Keel_(keeleteadus)
http://www.terviseleht.ee/200102/2_malu.php