Inimese talitluse regulatsioon (0)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis on homöostaas?
Miks on see vajalik?
Mille abil seda hoitakse?
Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad?
Kesknärvisüsteemi ehitus Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine?
Millega tegelevad sensoorne somaatiline ja autonoomne vegetatiivne närvisüsteem?
Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel?
Miks on see vajalik?
Mis on ja millest tuleneb puhkepotentsiaal?
Kuidas töötavad ioonkanalid?
Kuidas töötavad ioonpumbad?
Kuidas tekib aktsioonipotentsiaal?
Kuidas töötab keemiline sünaps?
Mis on tingimatu refleks?
Mis on tingitud refleks?
Millistest osadest koosneb refleksikaar?
Mis kaitseb aju?
Miks ei saa vesilahustuvad hormoonid rakku siseneda ilma spetsiaalse retseptorita rakumembraanil rasvlahustuvad aga saavad?

Lõik failist

Kordamine
Inimese talitluse regulatsioon
Lk 90-143

Mis on homöostaas ? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse?
Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid.

Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad?
Vastus:

Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke

Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu

Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled )

Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma ), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu)

Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine ?
Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elutegevust.

Hallaine - kesknärvisüsteemi materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid. Neuroni kehad. Seljaajus paikneb tsentraalselt. Peaajus paikneb välimises osas (moodustab ajukoore)
Valgeaine - kesknärvisüsteemi materjal, mos koosneb peamiselt müeliintupega ümbritsetud aksonikimpudest; peamiselt peaaju eri osi ühendavad närvid (närvikiud). Paikneb peaaju sees, seljaajus aga välimises osas.

Millega tegelevad sensoorne , somaatiline ja autonoomne ( vegetatiivne ) närvisüsteem?
Vastus:

Sensoorne - toovad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale
Somaatiline - viib kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu skeletilihastele signaale
Autonoomne - viib signaale näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse

Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel? Miks on see vajalik?
Vastus:

Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem. Selle ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene "-olukorras.

Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil.

Närviraku ehitus. Neurogliia ülesanded.
Gliiarakud
- tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes
- juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut
- osalevad neuronite uuenemisprotsessis
- kõrvaldavad hukkunud neuronid

Mis on ja millest tuleneb puhkepotentsiaal ?
Vastus: See tuleneb sellest, et puhkeolekus on membraani sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. Väljaspool rakku on rohkem positiivse laenguga ioone, seespool aga negatiivse laenguga ioone. Kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge. Seda erinevust nimetatakse membraanipotentsiaaliks. Kuna selline potentsiaal on puhkeolekus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

swag45 Õppematerjali autor

1.Mis on homöostaas? Miks on see vajalik? Mille abil seda hoitakse?

Vastus: Homöostaas on organismi püsiv sisekeskkond. Organism üritab seda peamiselt närvide ja hormoonide abil säilitada. Vajalik, sest see tagab selle, et organismi biokeemilised protsessid toimiksid.

2.Kuidas ja mille abil rakud omavahel suhtlevad?

Vastus:
1)Hormoonidega, mis liiguvad küll veres, kuid mõjutavad teatud rakke
2)Närvirakkude signaalidel põhineb lihasrakkude töö, aistingud ja mälu
3)Rakud mõjutavad oma kuju muutes lähedase naaberraku tööd (nt valged verelibled)
4)Kasvufaktoril on signaallained (eritab tsütoplasma), mis kiirendavad või pidurdavad rakkude kasvu)

3.Kesknärvisüsteemi ehitus. Mis on ja kus asuvad hallaine ja valgeaine?

Vastus: Koosneb pea- ja seljaajus ja juhib kogu organismi elutegevust.
Hallaine - kesknärvisüsteemi materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad ja müeliintupeta dendriidid. Neuroni kehad. Seljaajus paikneb tsentraalselt. Peaajus paikneb välimises osas (moodustab ajukoore)
Valgeaine - kesknärvisüsteemi materjal, mos koosneb peamiselt müeliintupega ümbritsetud aksonikimpudest; peamiselt peaaju eri osi ühendavad närvid (närvikiud). Paikneb peaaju sees, seljaajus aga välimises osas.

4.Millega tegelevad sensoorne, somaatiline ja autonoomne (vegetatiivne) närvisüsteem?

Vastus:
Sensoorne - toovad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale
Somaatiline - viib kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu skeletilihastele signaale
Autonoomne - viib signaale näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse

5.Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel? Miks on see vajalik?

Vastus:
1.Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem. Selle ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras.
2.Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil.

ioonid neuron seljaaju peaaju rakud ioonipumbad seljaajus immuunsussüsteem ärritus reaktsioon ioonikanalid puhkeolekus võrkkest hallaine membraanipotentsiaali

Sarnased õppematerjalid

doc

Arvestus hormoonid ja närvisüsteem

NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem

Bioloogia

doc

Närvisüsteem, närvirakud, peaaju

Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3

Bioloogia

docx

11. klassi bioloogia: Närvisüsteem

otsekoheselt ajju, kus seda informatsiooni töödeltakse ning samamoodi saadetakse see informatsioon otsekoheselt tagasi näpuotstesse ning see kõik toimub vaid murdosa sekundis, siis alles on võimalik inimesel tunda füüsiliselt valu. Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel,

Bioloogia

pdf

Bioloogia 3-kursus (homoöstaas, neuron, närvisüsteem, AP, sünaps, vaktsineerimine)

Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine

Bioloogia

doc

Närvisüsteem

Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; · sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; · postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis

Bioloogia

docx

Füsioloogia kontrolltöö küsimused

Motoorsete ühikute tüübid füsioloogiliselt aeglased (S-tüüpi, Slow), kiired-väsimusresistentsed (FR-tüüpi, fast resistant to fatigue), kiired-kiireltväsivad (FF-tüüpi, fast fatigable) Lihasbiopsia ensüümide aktiivsuse, lihastüübi selgitamiseks. Motoneuronpuul alfamotoneuronite kogumik (seljaaju hallaine esiservades) mis innerveerib ühte lihast või selle ühte pead. Lihaspinge regulatsioon motoneuronpuuli tasandil seisneb selles, et sealt saadetavate närviimpulsside mõjul toimub lihaspinge doseerimine ja selle ajaline kooskõlastamine antud motoorse programmi täitmisega. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid motoorsete ühikute rekruteerimine (suuruse printsiip, väike pinge-väiksed lihased, suur pinge-suured lihased, max pingutus-kõik töös), ajaliste suhete regulatsioon/sünkronisatsioon.

Füsioloogia

docx

Bioloogia 11. klass. Inimese talitluste regulatsioon

Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4

Bioloogia

doc

Närvisüsteemi talitlus

Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. Nahk kui meie keha suurim meeleelund. Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes. 2 Närvisüsteemi talitlus 1 Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. (2.1.1) KNS : pea- ja seljaaju. NS-i peamised funktsioonid on: •Org erinevate osade talitluse kordineerimine ja liitmine üheks tervikuks •Väliskesk adekvaatne peegeldamine ning org kui terviku talitluse ja käitumise 1 reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele KNS on peamine info töötlemise , org adekvaatse vastureaktsiooni välja töötamis ja algatamise ning vaimse tegevuse (mõtted, emotsiooni jne) keskus. *Peaaju – peamised osad: suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju

Bioloogia

Rohkem sarnaseid