Ohutegurid minu töös (0)

Referaat
Ohutegurid minu töös
Võrumaa kutsehariduskeskus
Koostaja : Raino Käär
28.01.2013
Sissejuhatus
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID
MÜRA
VIBRATSIOON
MIKROKLIIMA
Füüsikalised ohutegurid
Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning
avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB).
Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on
vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse
saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja.
Müra võib olla pidev, impulsiivne , madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride , freesidel ja
saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350–800 Hz), kõrgsageduslik (üle 800 Hz) ja
impulsiivmüra. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala (kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku (350–
800 Hz) müraga. Traktorikabiinis on enamasti tegemist madala-( kuni 350 Hz) ja kesksagedusliku
(350 – 800 Hz) müraga. Nõukogudeaegsete ratastraktorite keskmine müratugevus on 96,3±4,2 dB(A)
ja linttraktorite keskmine müratugevus 108,8±3,4 dB(A). Kindla traktori müratugevuse saab teada
müra mõõdistamisel, mille teostamist organiseerib tööandja.
Müra suurendab ruumi seinte materjal. Millisel määral müra seintelt ja konstruktsioonidelt tagasi
peegeldub, avaldub ka selle tugevus ja tonaalsus. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on
kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet.
Müra otsene toime on kuulmiselundile – ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus.
Kuulmisteravus võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3-6 aastase töötamise järel.
Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist.
Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades peale tööpäeva lõppu, ilmnevad
tasakaaluhäired. Esialgu nõrgeneb kuulmine kõrgete toonide osas. Sellist kahjustust saab
kontrollida sosinkõnega. Lausudes sosinal 6 m kaugusel madal- (66, 33) ja kõrgsageduslikke arvsõnu
(55, 15) kuuldakse mürakahjustuse puhul kõrgsageduslikke arvsõnu tunduvalt halvemini. Intensiivse
ja kestva müraga töökeskkonnas võib 15-20 aasta jooksul tekkida tunduv kuulmislangus . Kui
vaegkuulmine on juba tekkinud, siis on see püsiv ja pöördumatu.
Müra kaudne toime avaldab mõju eeskätt inimese närvisüsteemile ja selle kaudu kogu organismile.
Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine,
reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuse tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja
kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud , halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb.
Müra toimel tekivad organismis väikeste veresoonte spasmid, mis viivad organite verevarustuse
häireteni. Selle tagajärjel ilmnevad südametegevuse, mao-limaskesta häired (mao- ja
kaksiksõrmiksoole haavandid ), suureneb tooniline lihaspinge. Müra põhjustab organismi
ainevahetuse häireid. Pidevas mürakeskkonnas töötamine soodustab veresoonte ateroskleroosi ja
kõrgvererõhutõve teket. Mürastressi tingimustes tõuseb veres rasvade ( kolesterool jt) osakaal, mis
ladestuvad veresoonte seintesse, põhjustades veresoonte seinte tihenemist. Veresoonte seintele tekivad
lubinaastukesed. Lõpuks võivad veresooned umbuda ja ka kõrge vererõhu tingimustes rebeneda.
Kõigepealt kahjustub südame-, seejärel aju ja teiste elutähtsate organite vereringe . Kõrge vererõhk
võib samuti põhjustada kohinat kõrvus, nii nagu seda põhjustab ka kuulmisorgani kahjustus.
Peamisteks sümptomiteks mürastressi ja vereringehäirete puhul on iseloomulik valu vasakus õlas või
terves käes, vahel õhupuudustunne ja hingelduse tekkimine.
Müra vältimine
Kui on võimalik, siis tuleb võtta kasutusele masinad , mille müra oleks madalam kui 85 dB või siis
kasutada mürasummutavaid barjääre. Ühises tööruumis eraldatakse mürarikkad töökohad helikindlate
materjalide abil teistest töökohtadest. Müraallika alla on võimalik asetada helisummutavad alused.
Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega (pilt 1). Tänapäeval on olemas
mürakaitsevahendid (spetsiaalsed kõrvaklapid, kõrvatropid) nii madal-, kesk- ja kõrgsagedusliku kui
ka impulss - ja toonmüra kaitseks. Vastavalt sellele, milline on masinal tekkiv mürasagedus, tuleb
välja selgitada ja valida kaitsevahend .
Mürakaitsevahendid peavad olema mugavad . Kui töötajale ühte tüüpi kaitsevahend ei sobi, peab
tööandja võimaldama valida teistsugust. Isikukaitsevahendi valikul on soovitav selgitada välja, kas
töötaja üldse saab töötada kõrvaklappidega, kas need ei takista tööd ega halvenda töötamist. Kui see
on nii, siis tuleks kasutada kõrvatroppe, mis tihedalt suruvad kinni kuulmekäigu. Kõrvatropid on
suhteliselt mugavad, nad ei tekita kõrvalesta higistamist. Kui mürakaitsevahendit (kõrvaklappe)
momendil ei kasutata, tuleb hoida seda kindlas kohas nt. riietusruumis oma kapis. Mürarohkes
keskkonnas niisama seistes, kaitsevahend amortiseerub ja aparaadi mürakaitsevõime langeb.
Nõutav
on ka, et igale töötajale antakse just temale sobiv mürakaitsevahend. Teiste töötajate
mürakaitsevahendit ei kasutata. See kehtib nii kõrvaklappide kui kõrvatroppide kohta. Harjumatu
isikukaitsevahendiga on alati ebamugavam tööd teha ja inimene väsib rutem . Seega peab olema tal
võimalus tööl rohkem puhata või tuleb kasutada nn roteerivat töökorraldust. Näiteks on töötaja pool
tööaega mürakeskkonnas, pool tööaega teeb tööd müravabas keskkonnas.
Vibratsioon
Vibratsioon on tahke keha võnkumine, mida mõõdetakse korrigeeritud kiirenduse ühikuga m/s
2
Üldvibratsiooni korral vastab korrigeeritud kiirendus standardile ISO 2631-1:1997. Kohtvibratsiooni
korral vastab see standardile ISO 5349-1:2001. Üldvibratsiooni kehtiv norm on 0,5 m/s
2
. Lokaalse
vibratsiooni norm on 2,5 m/s
2
Kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) ja üldvibratsiooni puhul
4-8 Hz. Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni otsesest mõjust
kontaktsele kehaosale (nt kätele) või muule kehapiirkonnale.
Näiteks traktoril töötavale inimesele
mõjub nii lokaalne kui üldine vibratsioon. Lokaalne vibratsioon on tingitud rooli ja kangide
vibreerivast mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). Üldine toime on tingitud traktori enda
võnkumisest, mistõttu vibratsioon mõjub kogu kehale.
Seega üldine vibratsiooni toime avaldub kogu kehale. Näiteks, kui vibreeriv masin paneb vibreerima
aluspinna, kus töötaja seisab või istub ning vibratsioon kandub põrandalt kogu töötaja kehale edasi.
Nii põllumajanduses töötavad töötajad – sõltuvalt ametikohast, puutuvad kokku lokaalse
vibratsiooniga näiteks vibreeriva masinaga töötamisel (masinate remondilukksepp) ja
üldvibratsiooniga näiteks traktorikabiinis (traktorist) või mujal kus esineb töökeskkonnas näiteks
kompressorite või tootmismasinate vibreerimist.
Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile võimendab füüsiline koormus, sundasendis töötamine,
madal temperatuur, müra ja niiskus. Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest , vanusest , soost
ja terviseseisundist. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanematele, seetõttu ei
ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel.
Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes
vibratsiooniga, võib töötajal tekkida juba vibratsiooni kahjustused 5–10 aastaga.
Enamasti tekib
vibratsioontõbi pika tööstaaži (20 aastat ja enam) puhul.
Vibratsiooni toime organismile
Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikesi veresooni.
Mikrokliima
Mikrokliima hõlmab endas järgmisi näitajaid: õhu temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus ja
soojuskiirgus . Siia võib liigitada ka erinevate tolmuosakeste, seenespooride ja kemikaaliaurude
sisalduse töökeskkonna õhus.
Halb mikrokliima soodustab ülekoormushaiguse kujunemist ja
süvenemist.
Õhutemperatuur
Kuuma keskkonna toimel organism kaotab palju vett, mistõttu liigse kuumusega võib töötaja saada
kuumarabanduse või kuumakrambid. Kuumaga vererõhk langeb, naha- ja nahaalused veresooned
laienevad . Samuti suureneb südamekoormus, aju ning neerude verevarustus väheneb.
Kuuma toimel
langeb töötaja töövõime. Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29
0
C juures on töövõime langus 5%;
+30
0
C - 10%; +31
0
C – 17% ja +32
0
C – 30%. Kuumakahjustust aitab vältida õige töökorraldus - teha
rohkem puhkepause kui tavaliselt. Samuti tuleb võimaldada töötajale rohkesti juua (mineraalvett,
mahla, teed), et taastada organismis higistamisel kaotatud vedelik. Oluline on, et kuumadel ja
päikselistel suvepäevadel välistingimustes töötamisel oleks töötajatel heledad peakatted peas ja
soovitavalt ka hele riietus seljas .
Külmas keskkonnas (nt.talvel, külmlaos, kütmata ruumis) töötamisel toimub inimese keha
nahaveresoonte ahenemine , et säilitada kehas ja elutähtsates organites normaalne temperatuur.
Külma
tõttu suureneb ka vee kadu neerude kaudu (sageneb urineerimine ), seega külma tõttu kaotab organism
vett.
Külmas töötamine kutsub esile lihastoonuse tõusu - lihased muutuvad kangeks.
Külmavärinate
abil organism toodab soojust rohkem kui tavaliselt. Kontakt külmade esemetega (nt traktori rool,
kangid) soodustab külmatraumade tekkimist.
Külma toimet soodustab ka halb toitumine, madal
kehakaal (alatoitlus), suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Külmetusohtu suurendab suur õhuniiskus,
tuul (tuuletõmbus) ja vähene riietus.