Heliloojad ja pianistid (0)

PIANISTID
Viimsi Muusikakool
Muusikaajalugu
Liivia Narvik
7.klass
1. aprill 2012
Pianistid
REIN RANNAP ( sündinud 6.oktoobril 1953) eesti helilooja , improvisaator ja pianist .
Õpingud
Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna- California Ülikoolis magistri - ja doktoriõppes heliloomingut.
Ruja
Rein Rannap asustas ansambli „Ruja“. See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel . Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender , Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper , Rein Rannap, Andrus Vaht , Toomas Veenre ning Andres Põldroo. 1975. aastal hakkas ansambli koosseis pidevalt muutuma . Nad on andnud välja neli albumit. Tuntumad lood Rujalt on „Teisel pool vett“ , „Eesti muld ja Eesti süda“, „Nii vaikseks kõik on jäänud“ , „Rahu“ , „Vaiki kui võid“ – need on ainult väike osa nende loomingust. Lisaks Rujale oli tal veel kaks rokk ansamblit: Noor-Eesti ja Hõim. Hõim tegeles rohkem Eesti rahvaviiside töötlemisega.
Vanemad
Tema isa Heino Rannap on muusik , pedagoog ning muusikapedagoogika uurija. Ines Rannap oli viiuldaja , pedagoog ning muusikakriitik.
Kontsertid
Tema esimene soolokontsert toimus 1968. aastal. Ta on esinenud soolokontsertidega NSVL -is, paljudes Euroopa riikides, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Ta on korraldanud üle Eesti enda konstert-tuure „Klaver tuleb külla“ ( 1997, 1999, 2008).
Saavutused
1973. aastal võitis ta Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi. Lõppvoorus sai ta auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis 1976. aastal. 1984. aastal pärjati ta Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks ning 2001. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Looming
Rein Rannapile on suureks eeskujuks olnud Bach , Beethoven, Schubert , Chopin ja Liszt . Rannap ise kirjutab heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Enamus lood on tal siiski kirjutatud klaverile, kuid on kirjutanud levilaule ja kammermuusikat. Orkestriteosed: „Papagoid“, „Eleegia“, „ Umbrellas “, „Sümfoonia“. Klaveriteosed ja –tsüklid: „Naiivsed ja süütud palad “, „Cruise Control “, „Six- pack piano“.
HELJO SEPP ( sündinud 15. oktoobril 1922) on eesti pianist, pedagoog ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor.
Õpingud
Ta alustas enda õpinguid Valga muusikakoolis. Seejärel õppis ta klaverit Heino Elleri abikaasa Anna Elleri juures. Peale seda läks ta õppima Londoni Kuninglikku Muusikaakadeemiasse. Inglismaalt tagasipöördudes jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning peale seda Moskva Riiklikus Konservatooriumis. Heino Sepp õppis ka Heino Elleri kompositsiooniklassis.
Kurb saatus
Heino Elleri arust oli Heljo Sepp andekas ning soovitas tal osa võtta Londoni rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil ning võitis. See oli 1938. aastal ühteistkümnendal mail. Ta sai Briti Muusikanõukogu auhinna ning kolmeaastase stipendiumi õpinguteks Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. Ta sai ennast täiendada Vivian Langrishi käe all. Kahjuks algas teine maailma sõda ning ta pidi oma õpingud pooleli jätma.
Tegevus
Ta töötab õppejõuna Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias juba aastast 1952. Peale selle on ta veel Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 1962.
Saavutused
Ta on läbiaegade olnud üks eesti armastatumaid pianiste. Enda repertuaaris on tal eriline rõhk Heino Elleri loomingu propageerimisel. Ta on saanud ENSV teenelise kunstniku nimetuse. Ta on olnud ka Heino Elleri muusikapreemia laureaat 1998. aastal. 2004. aastal sai ta Helikunsti Sihtkapitali preemia laureaadi.

CHARLES CAMILLE SAINT-SAËNS ( 9. oktoober 1835 – 16. detsember 1921) oli prantsuse helilooja, pianist, orelimängija, koorijuht ja muusikakriitik.

Tema õnnetu elu

Ta isa suri juba, siis kui Saint-Saëns oli ise alla kolmekuune. Ta jäi elama oma ema ning tädiga. 1875. aastal abiellus ta Saint-Saëns Marie-Laure Truffot'ga. Nad said kaks last, kes õnnetul kombel surid kahenädalase vahega 1978. aastal. Saint-Saëns jättis oma naise maha 1981. aastal. Nad küll ei lahutanud, kuid elasid eraldi.

Imelaps

Saint-Saëns oli kindlasti imelaps. Kui ta oli 2-aastane, hakati talle õpetama juba klaverimängu. Tal oli absoluutne kuulmine ning ta alustas varakult helitöö loomisega . Tema kõige esimene lugu, mis on säilinud valmis 1922. aastal 22. märtsil. Kolmeaastaselt oskas ta juba lugeda ja kirjutada ning seitsmeselt rääkis ta juba võõrkeeles. Esimene esinemine oli tal juba viieaastaselt. Ta mängis kontserdil klaverisaadet Beethoveni "Viiuli Sonaadile".

Õpingud ja elu

Seitsmeaastaselt alustas ta klaveriõpinguid Camille-Marie Stamaty käe all. Esimese avaliku soolokontserti andis ta juba, siis kui ta oli kümneaastane. Ta mälu oli nii hea, et ta võis esitada ükskõik millise Beethoveni 32 klaverisonaadist. Peale Camille-Marie Stamaty juures õppimist asus ta Pariisi konservatooriumi orelit ja kompositsiooni õppima. Kuueteistkümne aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia. See kanti ette 1853 . aastal tekitades paljudes kriitikutes ning heliloojates hämmastust. 1958-1877 oli ta Pariisis Madeleine’i kiriku orelimängija. Tema improvisatsioonid kutsusid palju rahvast kuulama . Ferenc Liszt hakkas teda nimetama maailma suurimaks orelimängijaks. 1861-1865 aastatel klaveri eriala professori ametikohale École Niedermeyeris. Seal õpetas ta klassikalist kui ka kaasaegset muusikat. Saint-Saëns’il oli palju edukaid õpilasi. Gabriel Fauré oli tema edukaim õpilane. Faure’st sai hiljem tema parim sõber.

Looming

Tema helikeel oli klassitsistlik ja romantistlik. Minu arvates on tema helikeel ka veidi saladuslik. Ta on loonud 12 ooperit, 3 sümfoonilist poeemi, 5 klaveri-, 3 viiuli- ning 2 tšellokontserti. Tema tähtsaimad lood on „Loomade karneval “, „Danse Macabre“, „Samson ja Delilah“, „Klaverikontset Nr.2“ , Tšellokontsert Nr.1 ja „Sümfoonia Nr.3. Viimane on oreli sümfoonia.

Minu arvamus nendest pianistidest

Valisin need inimesed, kuna nemad pakkusid mulle kõige rohkem huvi. Nende elulugu ja saavutusi oli põnev lugeda ning „Youtubest“ leidsin ma nendelt põnevaid lugusid . Minu isiklik lemmik nendest on viimane ehk Charles Camille Saint-Saëns. Lemmik on ta eelkõige juba sellepärast, et ma olen Prantsusmaa suur austaja. Mulle meeldib Prantsusmaa kultuur, ajalugu, inimesed ja nende huvitava kõlaline keel.

Prantsusmaal on sündinud paljud teadlased, kriitikud ja muusikud , kes on teinud tõelisi avastusi ning jõudnud tippu. Charles Camille Saint-Saëns’i juures meeldib mulle eriti tema talent . Kaheaastaselt alustada klaverimängimisega, kolmeselt osata lugeda ja kirjutada ning seitsmeaastaselt rääkida ladina keeles on imeline . Kuueteistkümne aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia, mina isiklikult ei kujutaks isegi sellist asja endale ette. Olen alati austanud inimesi, kellele Jumal on andnud sellise ande. Tema isiklik elu ei läinud just kõige paremini, sest ta kasvas praktiliselt isata , tema mõlemad lapsed surid peaaegu samal ajal ning lõppude lõpuks jättis ta oma naise ka maha. Kahju, et tema elu nii läks. Ta oleks sellise intelligentse ning andeka inimesena teeninud isegi enamat .

REIN RANNAP

CHARLES CAMILLE
SAINT-SAËNS.
HELJO SEPP
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://et.wikipedia.org/wiki/Ruja
http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Rannap
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/rannap/elu.ht m
http://www.rannap.ee/#toetajad
http://www.youtube.com/watch?v=4mBxF1q4amQ ( Ungari tants)
http://www.youtube.com/watch?v=WCv4J5_kuvU ( Ruja lugu)
http://www.epl.ee/news/arvamus/juubilar-heljo-sepp-opilaste-peegelduses.d?id=50745523
http://et.wikipedia.org/wiki/Heljo_Sepp
http://www.epta.ee/news.php?news=78
http://en.wikipedia.org/wiki/Camille_Saint-Sa%C3%ABns
http://www.tchaikovsky-research.net/images/people/saint-saens_camille.jpg
http://kalender.tmm.ee/images/juubilarid/hsepp.jpg
http://www.postimees.ee/leht/97/05/17e/rannap.jpg