HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU (0)

1 HALB

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool

ÕENDUSLUGU

Seminaritöö diplomieelse praktika aines
Tallinn 2013

SITUATSIOONI KIRJELDUS
Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus ). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda , temal on hüpertooniatõbi, kuid viimasel ajal oli tal RR 90/60 mmHg hommikuti. Tema tavaline RR on 150/70 mmHg.Tütarlaps soovitas emale minna EMO-sse, aga patsient rangelt nõudis jätta teda kodus. Arst hindas turse suurus. Sinakaspunane värv viitas verejooksule. Arst suunas patsienti röntgenile. Röntgen näitas, et see on hüppeliigese nikastus.
Patsiendi andmed: vanus 73
Sugu: naine
kaal 70 ;
pikkus 165 cm;
Varasem tervishoiuasutuse kogemus
Kilpnäärme operatsioon
Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid
II astme hüpertooniatõbi
Regulaarselt kasutatavad ravimid
Micardis plus 40mg x1, indometatsiin 1 tbl vajadusel, Pentalgin N 1 tbl vajadusel
Allergia
Eitab
Teadvus:
Selge
Turvalise keskonna säilitamine
Sooritab elamistoiuminguid iseseisvalt, kuid praegu vajab abi mõnel toimingul
Suhtlemine
Kõne selge
Hingamine ja hemodünamika
Probleemideta, RR 140/70 mmHg, HS 28x min
Nägemine
Prillid
Kuulmine
kuulmisaparaat
Valu
Hüppeliigese piirkonnas, liikumisel – VAS 5, puhkeasendis – VAS 0
Kahjulikud harjumused
Puuduvad
Vaimsed probleemid
Kontaktivõime – hea
Tähelepanu – korras
Naha terviklikkus
Korras
Söömine ja joomine
sööb ise, neelamine : vaba
Isu: halb
Eritamine
Urineerimine : probleemideta
Defekatsioon: probleemideta
Isiklik puhtus ja riietamine
Teostab iseseisvalt
Riietumine : teostab iseseisvalt
Kehatemperatuuri kontroll
36.7 C
Füüsiline aktiivsus
Liigub iseseisvalt abivahenditega (kork)
Magamine
Unehäired
Sotsiaalne võrgustik
elab tütarlapsega
Sotsiaalne toimetulek : pension
Informatsiooni edastamine patsiendi tervisliku seisundi kohta
tütarlaps
2. ÕENDUSHOOLDUSPLAAN ( kirjandusallikatele tuginedes ja viidates)
Õendusprobleem

Eesmärk

Õendustegevus (kirjandusallikatele tuginedes ja viidates)

Hinnang ja kuupäev
Valu hüppeliigese piirkonnas, VAS 5 p liikumisel, VAS 1 p puhkeasendis, mis on tingitud liigese ümbritsevate liigesesidemete veenitusest, koe ja veresoonte kahjustusest.
Turse vigastatud piirkonnas, mis on tingitud veresoonte kahjustusest.
Liikumisel valu väheneb 3 pallini, puhkeasendis valu ei tunne.
Turse väheneb paari päeva jooksul
Asetada külmpakendi vagastuse kohale, mitte otse nahale.
Valuleevenduseks vajadusel manustada valuvaigisti , nt ibuprofeeni.
Tugev mitte pigistav elastne side. Võimaliku väärasendi korrigeerimine. (Mustajoki 1999; 225)
Jäset hoitakse esimestel päevadel võimalikult palju tõstetud asendis, samal ajal varbaid kõverdades.
Külmaravi tehakse 4-6 korda päevas 10-20 minutit. Pärast ravi on vajalikud puhkus ja liikumispiirang.
Liikumisharjutusi tehakse 2-3 korda päevas 10 minutit.
Pannakse elastne side. (Mustajoki 1999; 225)
Jälgida turse suurust.
17.03.2013 Valu vähenes 3 pallini liikumisel ja patsiendi jalg on valutu puhkeasendis
17.03.2013 Turse vähenes, nahk on sinakas .
Pearinglus, nõrkus ja jõutus, mis on tingitud vererõhu langusest (RR90/50).
Pearinglust ja nõrkust ei ole, patsient on aktiivne, vererõhk taastub normi piirini 2 päeva jooksul.
Vererõhu languse vähendamiseks võib soovitada aeglast tõusmist, kõhu väga täis söömise vältimist, kuuma ilmaga kehalise koormuse vähendamist.
Pidev RR mõõtmine.
Vedelikubilanssi ja toitainete piisava koguse jälgimine.
Vererõhu normaliseerumiseks - arsti konsultatsioon . (Saks 2001; 4)
Hüpotoonia korral asetada patsiendi Trendelenburg asendisse (lamamisasend, mille korral jalad asuvad kõrgem kui pea) (Frazier 2012; 162)
17.03.2013 Pearinglust ja nõrkust ei esine, patsient on aktiivsem, RR 140/60
Füüsilise aktiivsuse langus, mis on tingitud hüppeliigese nikastusest, valu tunnest liikumise ajal.
Jalutamine on kergem ühe päeva jooksul, füüsiline aktiivsus taastub paar nädala jooksul.
Tagada abivahendeid.
Liigese toetamine (fikseerimine, sidumine).
Liikumisharjutusi ja võimlemine (2-3 korda päevas 10 min). (Mustajoki 1999; 224)
Vajadusel võimlimine füüsioterapeudiga. (Mustajoki 1999; 224)
16.03.2013 Jalutamine on kergem abivahenditega. 30.03.2013 Füüsiline aktiivsus on taastanud .
Unehäired- katkendlik uni, patsient ärkab 3-4x öö jooksul, mis on tingitud öisest valust
Patsient magab vähemalt 6-7 tundi ja ei ärka öösel ühe nädala pärast.
Valida valutu asendi.
Vajadusel anda arsti määratud valuvaigistid natuke aega enne und.
Anda patsiendile piisavat informatsiooni tema vigastuse kohta.
22.03.2013 Patsient magab 7 tundi, patsient ei ärka öösel.
Tasakaaluhäire, mis on tingitud liigese liikumise valust ja muutunud kõnnakist.
Tasakaaluhäiret ei esine ühe nädala jooksul.
Taga abivahendid .
Fikseerida jäseme sidemega.
Patsiendiõpetus kuidas kasutada abivahendid.
Pikaajalise füüsilise koormuse vältimine.
22.03.13 Tasakaaluhäire ei esine.
Hirm ja mure, mis on tingitud teadmiste defitsiidist trauma kohta.
Patsient ei tunne hirmu. Patsient on informeeritud oma vigastuse kohta.
Anna informatsiooni patsiendile vigastuse kohta.
Näidata ja selgitada patsiendile kuidas teostada liikumisharjutusi.
Rahustada patsiendi, tutvusta vigastusega kaasnevate probleemidega.
Perekonnaliikmete õpetus. (tagasiside)
Informeerida patsiendi vigastuse paranemise /halvenemise muutusega. (Mustajoki 1999; 225-226)
15.03.13 Patsient ei tunne hirmu, pt valdab informatsiooniga oma vigastuse kohta.
3. ARUTELU (Arutelu osas väljendab töö autor oma seisukohti sellest, mida ta õppis näidisõendusloo koostamisel, mida nägi praktikabaasis ja mida selle kohta ütles kirjandus.)
Haigus on organsüsteemi funktsiooni häire, mille puhul tekivad muutused organismi talitlusest. Haigus võib endaga kaasa tuua valu, probleeme liikumisega, eritamisega jne. Enamasti kaasnevad haigusega halb enesetunne ja negatiivsed emotsioonid . Haigus on inimese jaoks stress . See on kriisi situatsioon, mis häireb hingelist tasakaalu, muudab emotsionaalsed reaktsioone. ( Soots 1999: 1)
Kõige sagedamini kukuvad eakad inimsed kodus. Umbes kolmandik kodus elavatest eakatest inimestest kukub vähemalt üks kord igal aastal. Tõustes voodist või minnes voodisse, tõustes toolilt või istudes toolile, toas kõndidel, libastudes märjal põrandal (vannitoas, tualettis jne).
Kukkumine on eakatele tõsine oht – luumurd tekkib 4%-l, muu tõsine vigastus 11%-l. Peale otseste vigastuste on kukkumised seotud niisuguste tervist ja elukvaliteeti mõjutavate tagajargedega, nahu liikuvuse vähenemine kukkumishirmu tõttu, iseseisva toimetuleku vähenemine, depressioon , sotsiaalne isolatsioon.
Kukkumisrisk suureneb märgavald kui koos esinevad mitu riskitegurit. Kui vanuril esineb jalgade nõrkus, tasakaaluhäire ja ta kasutab nelja või rohkemat ravimit, siis on tema risk kukkuda vähemalt 1 kord aastas – 100%.
Kukkumise riskitegureid on võimalik vähendada, kuid siiski pole kindaid tõendeid, et see aitaks oluliselt kukkumisi vähendada. Kehalise võimekuse parandamine, lihaskonna tugevdamine annab effekti . Liikumise säilitamine (vajadusel abivahendid kasutades ) aitab vähendada kukkumisohtu. (Saks 2001; 1-4)
Õnnetusi võib juhtuda igal pool ja igal ajal. Õnnetuste vältimine ei tähenda ainult ohtude kõrvaldamist. Potensiaalne võimalus õnnetuste tekkeks on alati olemas. Palju probleeme esineb vanuritel seoses kukkumistega. Oluline on õigeaegne abi osutamine,sest tüsistuste tagajärjel on vanurite küllaltki kõrge.
Kõige rohkem riskivad kukkuda aktiivsed,suhtelisrlt sõltumatud vanurid . Neid peaks kukkumisohust ka teavitama ja mõnikord soovitama ka kasutada liikumise kergendamiseks abivahendeid. (Paju 2002; 4)
KASUTATUD KIRJANDUS (tähestiku järjekorras, vastavalt kooli juhendile)
Frazier C, Daniel F Balkovetz, Patricia F Pearce, Trendelenburg Position , Hypotension, and Hemodialysis, Nephrology 162 Nursing Journal March -April 2012 Vol. 39, No. 2
Herdman, H. (2009-2011). Nursing Diagnoses 2009-2011: Definitions and Classification . John Wiley & Sons. UK.
Paju I., Vahtramäe A. (2002) Vanaea sagedasemad traumad ja esmaabi.
Saks K (2001) Kukkumine ja liikumatus vanemas eas. Tartu
Soots A. (1999) Inimeste reaktsioonid haigusele ja käitumine haiguse ajal.
Mustajoki M., Maanselkä S., Alila A., Hyvärinen S., Huttunen R., Rasimus M. (1999) Õe Käsiraamat. AS Medicina . Tallinn

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 63 allalaadimist

HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU #1

HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU #2

HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU #3

HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU #4

HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU #5

HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU #6

HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU #7

HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU #8

HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU #9

HÜPPELIIGESE NIKASTUSEGA PATSIENDI ÕENDUSLUGU #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

adaljajev Õppematerjali autor

seminaritöö praktikaks

patsient vigastus tasakaaluhäire puhkeasendis abivahendid

Sarnased õppematerjalid

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta

Sisehaigused

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Sisehaigused

Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

102

pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

probleemidega. Ortopeedilisi probleeme võib esineda kõikides vanuserühmades ning erialadel. Mõnedel juhtudel on probleemid sekundaarsed, kuid nende eiramisel kaasneb mõju patsiendi igapäevategevustele. Füsioteraapia eriala üliõpilased ja noored füsioterapeudid ei tohiks arvata, et traumade ja ortopeediliste haiguste ravimisel on kindlad retseptid ning patsiendiga kohtudes peab kasutama päheõpitud teooriat. Füsioterapeut peab olema võimeline koguma infot patsiendi kohta tema juuresolekul ning suutma vastu võtta otsuseid kogutud info põhjal. Vaatamata sellele, et vigastused ja haiguslikud seisundid varieerivad, võivad ortopeedilised sümptomid erinevate patsientide juures olla samad. Sarnaselt on ka füsioterapeutilised sekkumised vastavates situatsioonides samad. Raskem osa noore füsioterapeudi tööst on erinevate juhtumite eristamine, mistõttu kliiniline mõtlemine (ingl.k clinical reasoning) ja otsuste tegemine on väga tähtsal kohal.

Füsioterapeut

docx

KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

.....................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3.1 Patsiendi enda ravimid......................................................................................................6 3.2 Haiglas manustatavad ravimid..........................................................................................6 4. ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL.................................................................7 4.1 Terviseedendus.................................................................

Kirurgia

docx

AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04.2013 -15.04.2013.a. · Sündinud Tartu linnas 2. Eluanamnees ja sotsiaalne tervis Sündis Tartu linnas, peres, kus oli juba kaks last (poiss ja tüdruk). Ema õmbleja, isa puussepp. Lapsepõlves põdes tuulerõugeid. . Allergiat ei tea endal olevat

Meditsiin

doc

Meditsiinilinekontroll spordis

parimad alad on vastupidavusalad – käimine, suusatamine, jalgrattasport, ujumine, vesivõimlemine. Treeningu alustamiseks on tähtis teada: millised terviseprobleemid esinevad, sümptomid, mis võivad tervislikke probleeme suurendada, elustiil, käitumisharjumused. Oluline treeningu alustamisel on kehakal: jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 x suurem kehakaalust, juba kehakal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia labajala, hüppeliigese, sääre, põlveliigese, selja nimmepiirkonna või puusaliigese vaevusteni. Ülekaalu korral asendada jooksmine kõnni ,kepikõnni, rattasõidu, ujumise, vesivõimlemise, suusatamisega. Alusta aeglaselt, tõsta mahtu aeglaselt, alusta juhendaja juhendamisel, 3 x nädalas. Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal(kg) : pikkusruuduga. Alakaal < 18,5Normaal 18,5-25 Ülekaal 25-30Rasvumine> 30Morbiidne rasvumine> 40.Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm.

Spordimeditsiin

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ............................................. 210 15. Teadvusehäired ........................................................................................................................ 234 16. Hingamishäired – düspnoe ....................................................................................................... 244 16.1. Laste hingamishäired......................................................................................................... 259 17

Esmaabi

doc

GERONTOLOOGIA

olemas efektiivne ravi (kõrgenenud vererõhk). Teoreetiliselt võib abivajajate vanurite hulk tõusta lõputult. Eakamate vanusegruppide puhul tekib vastuolu inimeste isiklike soovide ja ühiskonna võimaluste vahel. Haiglaravi osakaalu tuleb hakata vähendama ning sel juhul saab üheks põhieesmärgiks eakate patsientide liialt varase pikaajalise haiglaravi ärahoidmine. VANANEMIS MUUTUSED Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest kavatsusega mitte teha vananevatest muutustest haigusi, mis põhjustaksid hüperdiagnoosimist ning asjatut ravimist. See aga omakorda madaldaks vanuri elukvaliteeti ning seaks ta sõltuvusse med. teenuste kättesaadavustest. Kuigi on tihti võimatu eristada füsioloogilist vananemismuutusi haigustega kaasnevaist patofüsioloogilistest muutustest võib haigete ravimisel siiski loota vastavaile

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid