Oma mugavuse huvides õpib ta väiksemaid kavalusi, kuni 2. osa alguspoole, Tobososse jõudes, ta läheb välja seniolemata julgustükile - otsustab tüssata oma peremeest, väites nagu oleks Kurva Kuju Rüütli igatsetud südamedaam üks kolmest rohmakast talunaisest, kes neile vastu tulevad. Sancho mängib seega kaasa mängu, millesse on juba haaratud enamik tegelasi, kes don Quijote narrusi tunnevad. Nagu näitab saksa uurija Erich Auerbach, see on teose pöörangulisemaid stseene: kujutlus, mis don Quijotele peale sunnitakse, ei kattu tema omaga; kuna aga tegemist on don Quijote senise rändrüütlielu kõige otsustavama hetkega, vapustab tema kujutluse kokkulangematus Sancho valega teda nii põhjalikult, et kogu ülejäänud romaaniosa seiklustes saadab teda kahtluse kummitav vari. Iseäranis süveneb ebaluse tunne pärast viibimist Montesinose koopas, kus Montesinos talle näitab Dulcinead ja too taas sarnaneb Sancho poolt esile manatud valeDulcineaga.
Külmkingal on inimese pea ja hobuse keha. Külmkingasid on eriti palju saatel. Mandritel on neid vähe kuid siiski on. Külmking võib endast märku anda ootamatu jaheda õhuvooluna ja võib võtta ka näiteks heinakuhja,koera kassi või muu metslooma kuju. Külmkingal olevat teravad jalad, mistõttu ta saavat lumel liikuda vaid suuskadel-nii et kui te lumisel väljal suusajälgi näete, ei pruugi see olla Andrus Veerpalu. Levinuim näikse siiski olevat kujutlus külmkingast kui valgesse mähkunud tondist. Külmkinga vastu aitab rõivaste tagurpidi keeramine- see aitab ka teiste tontide puhul. Elis-Helen Starkopf 15 Tallinna Rahumäe Põhikool Loomine 8.A Koostajad: Elis-Helen Starkopf Laura Saare Mari-Liis Käär Elisa Marie Kübarsepp Juhendaja:Ülle Siirman Tallinn 2012 Kasutatud kirjandus http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf
Naine peab kirjutama iseennast, kirjutama naistest ja panema teisi naisi kirjutama, millest neid on eemale kistud sama vägivaldselt nagu oma kehastki - samal põhjusel, sama õigusega, samal saatuslikul eesmärgil. Naine peab asetama ennast teksti nagu ka maailma ja ajalukku - omaenda tegutsemisrütmiga." (Cixous : 78) Cixous´ järgi tuleb naiskirjutus rajada täiesti teistsugusele tähendussüsteemile kui seda on fallosekeskne sümboolne kord tähendussüsteemina. "Naiste kujutlus on ammendamatu nagu muusika, maalimine, kirjutamine - nende kujutluste voog on uskumatu. /--- / Naiste kõnes nagu nende kirjutisteski on element, mis kunagi ei lakka värelemast, mis - olles meid kord läbistanud, sügavalt ja märkamatult puudutanud - suudab meid liigutada; too element on laul: esimene heli sellest armastuse häälest, mis elab igas naises. Mispärast selline eesõigus häälele? 5
õiged tähed, valed tähed, märkimata tähed. Alfred Binet (1857-1911) Alfred Binet et Victor Henri. La psychologie individuelle. L'Année psychologique, 1895, 2, 411- 465. Victor Henri (1872-1940) individuaalspsühholoogia: kaks olulist probleemi: a) psüühiliste protsesside varieeruvus indiviididel b) erinevate psüühiliste protsesside seosed indiviidil individuaalseid erinevusi tuleb otsida keerulisemate psüühiliste protsesside tasemel (mõtlemine, kujutlus, tähelepanu jne.); praktilised rakendused: rassi uurimine, laste uurimine. patsientide uurimine, kurjategijate uurimine. test peab olema: lihtne ja lühike, läbi viidav 60-90 minutiga, omama selget skoorimisprintsiipi, ei tohi eeldada keerukat aparatuuri. Protsessid, mida tuleb kirjeldada (11) : mälu (nägemismälu kujunditele, lausetele, muusikaline mälu, värvidele, numbritele) eideetline mälu (taasesitada 12 juhuslikku tähte, mis paigutatud kolme ritta)
(Jaotatakse kaheks) Teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale Praktiline, kutse-eetika Eetika teooriad: Utilitarism; teleoloogia; deontoloogia; situatsioonieetika; vooruste eetika Olemasolev ei võrdu olemapidav Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale. Praktiline eetika, millele antud infovärav keskendub, tegeleb juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika, mis tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad
Brändi juhtimine Konspekt 2012 1) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka
) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger'i sõnul tähendab sotsioloogiline kujutlus tavaliste asjade nägemist erilisena
korrastab: ruumilisse ja ajalisse ühtsusse asetab. Üksikkujutlus ei ole lihtsalt paljas aine, vaid kindlalt vormitud aine. See, mis selle korra määrab, ei pärine ise meie tajudest. a) RUUM Kõigest empiirilisest võin ma, kui ma tahan, üle vaadata (abstraheerida). Ma võin roosist, ta lõhna, värvi ja muud tunnused eraldada. Ühest ei saa ma aga mööda vaadata, ilma et ma kujutlust ennast ei purustaks: ulatuvusest ruumis. Ruumi kujutlus on antud a priori. Ruum ei ole midagi muud kui vorm, milles meile on antud kõik välised meelte ilmingud. Ta ei ole seotud objektide endiga. Meie oleme need, kes ruumilise kujutluse objektidele üle kanname. Inimese meeleline aparaat on nii organiseeritud, et kõik, mida me üldse tajume, meile ruumis üksteise kõrval ilmub. Kui meeled vahendavad aistinguid, siis peab olema väljaspool juba midagi olemas, mis neid mõjutab. Rohkem pole aga võimalik selle välise kohta öelda
Sellele lisanduvad veel õppimisaktiivsust tagavad psüühilised tegurid, ohutusmeetmed jm. Tehnilise valmisoleku alla mõeldakse õpitava harjutuse teoreetilist tundmist, elementide jagunemist üksikuteks liigutusteks, faasideks ja nende õigsuse hindamise kriteeriumeid. 2.2. Algõpetuse etapil luuakse õige liigutusoskuse kujundamise eeldused. Alguses peab õpilane lahti mõtestama õpitava ülesande. Seejärel luuakse kujutlus selle sooritamisest. Eristatakse piltlikku, teoreetilis-abstraktset ja motoorset kujutlust. Piltlik kujutlus luuakse ettenäitamise, video vaatamise või pildiseeriate abil. Kujutlus on tekkinud kui õpilane suudab näiteks mitme sõiduviisi seast eristada õpitava sõiduviisi. Teoreetilis-abstraktne kujutlus luuakse sõnalise kirjeldamisega. Tervikliku kujutluse loomisel rõhutatakse korrektset kujutlust kogu karjutuse üksikosadest (üksikud faasid ja nende
Selleks on ta varustatud eriliste hingejõudu sisaldavate esemetega ja ta hing võib rännata ringi, keha lamades unes või "minestuses". Keha ja elundid Teatavates kehaosades asub elujõud eriti tugeval määral, need on niinimetatud elundhinged. Igivana näikse meil kujutelm, et elujõud ja hing kätkeb eriti suguelundis. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem on ta hingejõud. Seepärast on tehtud krattidele ja igasugu viljakusnukkudele suuri suguelundeid ning sagedane on kujutlus mõnest metsavaimust, kelle "liige" või "riist" ulatub alla põlve. Et südant kujutleti elundhingena, selle kohta on selge osutus "Henriku Liivimaa kroonikas" (XXVI 6), kus kõneldakse, kuidas 29. jaan. 1223 Sakala mehed võtsid kinni taanlasest foogti Hebbi ja "kiskudes veel elusa Hebbi südame ihust välja ja küpsetades tulel, ja jaganud selle omavahel, sõid ära, et saada tugevaks kristlaste vastu." Ka kusi ja väljaheide näib olevat seotud neis peituva elujõu kujutelmaga,
puudujääki ega ülejääki, on elektriliselt neutraalsed. Elektriseeritud kehade ühendamisel liigub elektrituli alati kehalt, kus seda on rohkem, kehale, kus seda on vähem. Elektritulel on kolm tähtsat omadust: võime levida kõikjal; elektritule osakeste vastastikune tõukumine; elektrilise aine tugev tõmbumine tavalise aine poole. Kui keha on positiivselt laetud, koguneb kogu liigne elektrituli keha välispinnale ja moodustab keha ümber erilise elektriatmosfääri...". Kujutlus laetud keha ümbritsevast "elektriatmosfäärist" on sarnane ettekujutusega elektriväljast, mille abil laetud kehade vastastikumõju hakati seletama alles sada aastat hiljem. Franklini teooriast järeldub, et elektrituli võib liikuda ainult positiivse laenguga kehalt negatiivse laenguga kehale. See järeldus võeti aastaid hiljem aluseks elektrivoolu kokkuleppelise suuna määramisel. Franklin avaldas oma tööde tulemused 1751.aastal raamatus "Experiments and
Tavaliselt võetakse toote positsioneerimiseks mitu elementi ning kasutatakse nende kombinitsioone. ( Vihalem 2003:68) Edukalt toote positsioneerimiseks tuleb turundajal (Vihalem 2003:68): · otsida segmente, mis on konkurendil jäänud märkamata; · luua võitmatuse oreool, panna konkurent uskuma, et rünnak on võimalik vaid tugeva töö ja investeeringuga; · kasutada psühholoogilisi mõjureid eristumaks nii, et tarbijal ja konkurendil tekib selge kujutlus firma tootest; · hoiduda võrdlemast tootega, mis on sarnane ja turule hästi sisenenud; · valida lööv tootenimi; · teadvustada oma toodet turule võimalikult kiiresti ja jõuliselt; · lihtsustada turundussõnumit, kuna tarbija on korraga teadlik vähestest võistlevatest toodetest; · tõsta vahel esile sedagi, mida toode tegelikult ei sisalda. Kuid samas tuleb ka vältida positsioneerimisvigu. Neist kõige tüüpilistemaks on (Vihalem 2003:69):
Sealt tuli välja, et põnevas teoses on karjumist, armastust, seksi ja narkootikume. Peab olema tina panemist ning tülisid nii vanemate kui sõbrannadega. Mõni võiks surma saada ja keegi kodust põgeneda. Kuna sellist raamatut, kus kõik nimetatu sees oleks, polnud olemas, otsustas ta ise seda kirjutama hakata. 4 Pärast kaheksat aastat õpetajana töötamist otsustas kirjanik lõpuks selle ameti maha panna. Ühe koolist lahkumise põhjusena nimetas ta seda, et tema kujutlus hea hariduse andmisest läks vastuollu kooli tolleaegse juhtkonna omaga. Ta leidis, et kui last õpetada, siis tuleb seda teha nii, et ta midagi ka oskama hakkab. Lõputult ei saa ju ka järeleandmisi teha ega hindeid pannes mõlemat silma kinni pigistada. Teiseks põhjuseks oli liigne paberitöö hulk. Aeg oli küps romaani kirjutamiseks. Õpilaste kirja pandud plaanist sündis raamat ,,Kuidas elad, Ann?", mis räägib 14-aastase Ann Keesi elust läbi peategelase enda silmade.
perekonnale, antakse võimalus pääsemiseks. Selleks ehitavad nad suure, pealt kinnise laeva, kuhu tulevad ka kõik loomariigid. Alanud sadu ja uputus hävitavadki maalt kõik elava. Pääsevad ainult laeval olijad. Uputuse taandumise järel sõlmib Jumal Noaga uue lepingu, kus ta tõotab inimesi enam mitte veega karistada. Lepingu tähiseks asetad Jumal taevasse vikerkaare. See sõna tähistab VT-s sageli vibu, s.t relva. Sellega antakse adasi kaunis kujutlus: Jumal on inimesega suhtlemisel relva kõrvale pannud. Lisaks kogeb inimene uue lepingu õnnistust nüüd looduses valitseva stabiilsusena. Veeuputusloos nimetatakse Noa laeva kuivale maale jõudmise kohana Ararati mäge. Aegade jooksul on Piiblit sõna-sõnalt tõlgendavad inimesed sellelt mäelt laeva jäänuseid otsinud. Tegelikult on selle loo juures tähtis mõista Jumala viha patu üle. Siiski on Jumala armastus inimkonna vastu suurem ja ta ei lase
kõne hääldusliku külje kaudu, selle selguses ja arusaadavuses. Ohtralt fonoloogilisi vigu tegevate laste kõne on raskesti mõistetav nii kaaslastele kui vanematele. Vanemad tihtipeale harjuvad oma lapse moonutatud sõnadega ning suudavad igapäevaelu harjumuste 6 tasemel sellega toime tulla. Raskused tekivad, kui laps tahab rääkida midagi uut ja erakordset. Taolisel juhul tuleb vanematel luua kujutlus olukorrast, ning tihti esineb vääritimõistmist. (Lukanenok, 2008, 18) Vead fonoloogilistes protsessides ning teadlikuses · Sage häälikute ja silpide asendamine, nt nimi-mimi · Sage häälikute ja silpide ärajätmine, nt krokodill-kokodill · Sage häälikute ja silpide ümberpaigutamine, nt orav-ovar · Sage häälikute ja silpide lisamine, nt start-astart, sinine-sininene · Raskused sõnade eristamisest, nt laps on omandanud tervikud majakatus, jalgratas
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John ...
,,isme": fovism, naivism, kubism. Muusikas hakati otsima uusi kõlavärve ja väljendusvõimeid. Tuntumateks heliloojateks olid Claude Debussy, Arnold Schönberg, Richard Strauss. Ameerikas sai alguse filmikunst, mille sünnikoht on siiski Prantsumsaal. Maailmapilti kerkis maailmakuulus Chrarlie Chaplin.Esimese maailmasõja põhjused ja ajendI MS põhjusteks olid esiteks see, et alahinnati ohtu, nimelt suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse. Sõda romantiseeriti, inimestele loodi kujutlus nagu oleks sõda romantiline, ülev ja hiilgav. Samuti puudus rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. Neljas põhjus oli sõjalise mõtlemise domineerimine diplomatia üle. Valitsused muutusid varem väljatöötatud sõjaplaanide pantvangiks. I MS ajendiks oli troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914. See vallandas Austria-Ungaris ja kogu Euroopas pahameeletormi, mis viis olukorra kontrolli alt väljumiseni
alusel. Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John L...
tema taust. Selleks, et luua positiivset imagot on vaja vaeva näha selle nimel, et tekitada enast hea esmamulje, olla avatud ja avalikus kohas peab oskama käituda. Ka inimesed, kellega on olnud varem kokkupuuteid, peavad olema näinud meis peamiselt head. Mida rohkem on inimeses häid külgi, seda kindlam on positiivse imago teke. 3.2. Imago ja bränding vajalikkus Bränding ja imago on pealtvaadates samad asjad. Mõlema sõna tähendus on looma millegist või kellegist mingit kujutlus pilti.Lihtsalt imago on eestlastele tuttavam sõna kui uus inglise keelest tuletatud sõna bränding. Nagu Tartu Ülikooli andmete leht ütleb on bränding "toote või institutsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või institutsioonile identiteedi ja eristab selle teiste toodete või institutsioonide identiteetidest". Lihtsustatult tähendab bränding seda, et see on viis kuidas eristuda enda konkurentides ja luua enda tootele imago. See imago aitab siis
) Väär, sest kultuurid ei muutu sarnase arengumudeli järgi 1p. Milline käsitlus domineerib briti antropoloogias 1940-1950? A.) Struktuurfunktsionalistlik teooria 1p. Kes peaks kellega abielluma leviraadi tava järgi? A.) Mees oma surnud venna naisega B.) Naine talle enim meeldiva mehega teises sugulusgrupis C.) Naine oma surnud mehe onupojaga D.) Mehe surma järel naine oma armukesega E.) Mees oma ise õe tütrega või naine oma ema venna pojaga 2p. Mis on sotsioloogiline kujutlus? A.) Oskus ennustada sotsiaalseid muutusi B.) Oskus näha isikliku kogemuse taga laiemat ühiskondlikku konteksti C.) Oskus kujutleda end teise ühiskonna liikmena või sotsiaalse grupi liidrina D.) Oskus planeerida oma sotsiaalset karjääri nii oma kui võõras ühiskonnas E.) Oskus kujutleda oma karjääri sotsioloogina nii oma kui võõras ühiskonnas 2p. Millises ühiskonnas on sotsiaalne mobiilsus kõige enam tõenäoline? A.) Seisustepõhises ühiskonnas B
varajane märkamine. Näiteks peaksid olema pimedate ja kurtide laste vanemad teadlikud erinevatest võimalustest, millist lasteaeda või kooli valida oma lapsele ning mil moel saaks lapsi suhtlemiseks ettevalmistada. Samuti on oluline tagada erivajadustega lastele võimalus professionaalsele teenusele. Õige ning mitmekülgne abi saab alguse siiski perekonnast. (Smart, 2012, lk 238) Väikelapse east kuni eelkoolieani on ka periood, mil areneb kujutlus oma kehast. See on justkui vaimne ja emotsionaalne pilt isikul enda kehast. See pilt pole realistlik vaid pigem emotsionaalne hinnang, mis on seotud hetke trendidega. (Smart, 2012, lk 239) Olulisel kohal nimetatud arenguetapis on ka mäng. Mäng aitab lapsel muutuda oma valikutes iseseisvamaks. Mäng võimaldab lastel mõista kogemusi ja toimunut neid ümbritsevas keskkonnas. Fantaasiatesse ulatuval mängul võib olla ka stressi maandav
haigust objektiivselt mitteravivaid ainedi ( näit: krokodilli sõnnik, kihvad jms.) 11.SUHE PATSIENDIGA Psühholog ja ka arst peab täitma patsiendi intellektuaalseid ja emotsionaalseid vajadusi. Ei aita kui vuristatakse ette selgitusi ja diagnoose. Rahustavalt mõjuv psühholoog peab olema tugev, tark, sihikindel, sõltumatu ja teda ei tohi häirida patsiendi käitumine. Enesekindel kindel oma ravimeetodis. Juba esimesel kohtumisel psühholoogia tekib patsiendil kujutlus psühholoogist. Haigega tuleb rääkida ehedalt ja spontaasnselt. Kui tegid vea täpsusta patsiendiel NB Tuleb säilitada teatud distants. Sina peale minek- kas patsiendi ettepanekul või siis pikaajalisel teraapia korral. See võib soodustada avanemist. Kuid sina peale minek ei ole väga soovitatav. Haigus võib muuta inimesi kas araks ja tasakaalutuks või vastupidi ülijulgeks. Ikkagi tuleb säilitada rahu. Haiguse käigus muutub tervikuna motiivide hierarhia. Sisemine
Saksa filosoof Von Hartmann kirjutab vabadusest ,,Kõlbelise teadvuse fenomenoloogias" 6 nii:" Inimese tahe sõltub kahest põhitegurist: ajendist ja iseloomust. Kui vaadata kõiki inimesi sarnastena või pidada nende erinevusi tähtsusetuks, siis näib nende tahe väljaspoolt, nimelt neile vastu astuvatest asjaoludest määratuna. Kui aga kaalutleda, et inimesed teevad esmalt kujutluse oma tegevuse ajendiks alles siis, kui nende iseloom on selline, et vastav kujutlus põhjustab soovi, siis otsustab inimene sisemiselt ja mitte väliselt määratuks. Inimene usub nüüd, et ta on vaba, s.o sõltumatu välistest ajenditest, sest ta peab vastavalt oma iseloomule tegema kõigepealt ajendiks väljaspoolt pealesurutud kujutluse. Kui me ka ise tõstame kujutlused motiivideks, ei teeme seda ometi meelevaldselt, vaid meie karakteroloogilise kalduvuse paratamatuse järgi, niisiis üldsegi mitte vabalt. ,, 7 Von Hartmanni arust nagu vaba tahet ei olegi
Dionüüsiline kõige enam muusika, kuna mõjub inimese kehale, instinktidele, energiatele. Nt muinasjutus pillimees mängib rahva surnuks - ,,piperman where green leaves they grow rearly". Muutus, piiriületus. Siseenergia. Üliinimese idee teooria inimesed on jumala tapnud, kes on see, kes ütleb, mis on õige, mis on vale. Vastandus valgustus illusioonile. Valgustuse idee arusaam asjade loomusest ja väärtusest- on peidus asjades eneses teaduse mudel. Kujutlus, et loodust tuleb uurida. Valgustuse loogika inimene ei loo tõdesid ja väärtusi, vaid avastab neid looduses kõik on avastatav ja seletatav. Kõik see mida teadus teeb so. võimu väljendus. ,,Wille zur Macht" Isandate moraali hea ja halb vastandub kuid põlatakse arga, väetit Orjade moraal - head vastandakse kurjale. Orjad ei ela päris elu, nad reageerivad. See mida orjad peavad headuseks- see on jõuetus. Freud Psühhoanalüüs
17. Kuidas suhestusid hilisantiikajal paganlik ja kristlik kirjandus? Kuigi kristlikke autoreid, nii ladina kui kreekakeelseid, oli rohkem, paganlik kirjandus oli sallitud. 2 18. Loetlege barokkkirjanduse voolude nimetusi eri maades, iseloomustage neid lühidalt. Itaalias marinism (Giambattista Mario) seda iseloomustab mingi ime otsimise teema, fantaasia, kujutlus, müüt. Hispaanias kulteranism e. gongorism ja kontseptism kulteranism rõhutas vormi tähtsust, kontseptism oli naturalistlik, kriitiliste vaadetega. Inglismaal eufuism: metafüüsiline luule Prantsusmaal pretsioosne kirjandus: peenutsev 19. Mida tähendab väljend ,,renessansiinimene"? Renessansiinimene on keegi, kes oskab tegeleda peaaegu kõigil kultuurialadel (tal on selleks piisavalt oskusi). 20. Mida tähistatakse kunstiajaloos terminiga spolia
rakumembraani erutuvuse pikaajalistel muutustel (sh lokaalselt): + struktuurimuutused vs protsessi edasikestmine. Mälu pole üks eristamatu terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mölusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides; ilmneb tema kasutamisel (pole ,,konteiner ladustatud asjadega") Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks (taju, kujutlus, mõtlemine). Tuleb eristada mälus olemasolevat (available) informatsiooni ligipääsetavast informatsioonist. Võimalik inf ehk põhimõtteliselt olemasolev on tunduvalt suurema mahuga võrreldes sellega mida me saame kogu aeg kasutada. Kuivõrd me suudame avastada sellega 'võtme' võimalikule infile. Meeldejätmine (omandamine, salvestamine)- vaata ise!!! Põhineb ajutiste või püsivate närviseoste kujundamisel ning teatud kindlate aju närvirakkude tulevase erutuvuse taseme muutustel
Euroopa kultuuris eri arvamused hinge asukohast ~2500 aastat tagasi: Empedokles (490-430 EJv) – hing on südames. Krotoni Alkmaeon (~500 EJv) – hing on ajus, sest nägemisnärvi (tema terminoloogias „kõõluse“) kahjustamisel jääb pimedaks. Platon (427-347 EJv) – vaimu paik on peas, kuna pea on ümmargune, mis on parim vorm. Aristoteles (384-322 EJv) – aju jahutab verd, sest aju pole erutatav, hoopis südames on. + psüühika alljaotused: kujutlus, fantaasia, mõtlemine, mälu, tähelepanu, hinnang. 2 Emesa Nemesiuse (~390 maj.) Galenosele (129-199) toetuv kambriteooria: mõistuse funktsioonid on seotud ajuvatsakestega. Gregor Reisch kirjeldus (1525) – laubapoolses meeled ja kujutlus, keskel mõtlemine ja otsustamine, taga mälu. Millisteks allprotsessideks on võimalik psüühikat jagada? – Ei ole lihtne küsimus, head vastust pole.
· W. James Empiiriline mina: o Materiaaline mina kõik esemed ja asjad, mis kuuluvad antud minale (auto, keha, varandus) o Sotsiaalne mina see, mida kaasinimesed minust arvavad o Abstraktne mina elukogemuse poolt põhjustatud erinevate minade sulamine o Vaimne mina inimese psüühiliste omaduste, võimete ja isiksuse omaduste terviklik kogum. · Cooly ,,Sotsiaalse mina" käsitlus: o Minu kujutlus sellest, millisena ma paistan teistele inimestele. Mina olen ilus. o Minu kujutlus hinnangutest, mida teised inimesed minule kui inimesele annavad. Kuidas teised mind ilusaks peavad o Minu kujutlust sellest, kelleks ma ise ennast pean. Mida mina arvan, et teised inimesed minust kui ilusast inimesest arvavad. · J. Mead - Peegelmina teooria: o Inimene kujundab oma eneseteadvuse teiste inimeste arvamuste alusel (peegel)
Saavutusmotivatsiooni käsitlemine N.Featheri mudeli valguses. 23. Eduootus õpimotivatsiooni kujundajana C. AMESI kolmekomponendiline õpimotivatsiooni mudel ja selle valguses õpilaste individuaalse ja klassi õpimotivatsiooni seletamine. AMESI õpimotivatsiooni käsitluspüüab välja selgitada olulisemad faktorid, mis põhjustavad õpilastel erinevate eesmärgiorientatsioonide kujunemise koolis ja leida teid nende arvestamiseks ning sobivaks muutmiseks. Jõudis järeldusele, et õpilaste kujutlus nende rollist koolitöös ja akadeemilise töö mõttest oleneb klassis valitsevast õpikeskkonnast, mida kujundavad : õpilastele antavad õppeülesannete ja korralduste iseloom; kasutatav hindamissüsteem ja tasustamispraktika; õppimise eest vastutuse jaotus klassis. Amesi teooria kohaselt kujunevadki õppekorralduse erinevuste tulemusena erinevad ettekujutused õppimise otstarbest ja sellele vastavad
Romantiline geenius saab eksistentsiaalseks esteediks vastandina valgustuslikule. Valgustuslik geenius ratsionaalne, mõistuslik didaktika ja progress. Romantiline geenius subjektiivne, salapärane, seletamatu, hull, voluntarist, keda juhivad pimedad ja fatalistlikud tahte jõud. Romantism. Jena romantikute vaated. ROMANTISM Romantism on valgustuse vastand ja selle kõrval üks mõjuvõimsamaid uusaja ideid. Romantism arvas, et inimese kõrgus pole mõistus, vaid kujutlus ja oluline pole hästi argumenteerida, vaid maailm muutub nende mõjul, kes erandlikud, kõnelevad teistmoodi. Kunst pidi võtma varem religioonile ja teadusele kuulunud koha, mille valgustus oli andnud teadusele. Uusajal kultuuri (kunsti) roll ühiskondlikes liikumistes enneolematu. Mõistuse heidab romantism kõrvale, tõstes esile kujutluse, peamine on leida meie sisemuse sügavaim tuum. ROMANTISMI sünd Jenas 1800 paiku: Novalis, vennad Schlegelid, Schelling, Fichte.
lihtsad, mõned rasked. Ühed on need, mida võetakse vaid meeltega näiteks värvi. Teised on need, mida võetakse vastu paljude meeltega näiteks ruum. Lisaks on veel kompleksed teaduse seisundid, mis on seotud reflektsioonidega ja sealt edasi on osa kujutlustest jällegi seotud meeltega näiteks ajataju. -) Locke esitas kahtlusi, et ma küll näen, et miski on, kuid kuna see on vaid meelte poolt projekteeritud kujutlus, siis tekib küsimus, kas see on siiski olemas. *) Immanuel Kant uskus, et kõik asjad toimuvad vaid ise endas (ding an sich asi iseendas). *) Berkley uskus, et kogu maailm toimub kõik vaid jumala kujutluses ning midagi muud polegi. * Empiristid uskusid, et niipea kui hakata midagi defineerima, siis ta kaotab oma tõesuse. Valgustusaeg * Valgustusaeg kestis 17.-18. sajand.
saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. "Iliases" ei olnud moirade arv ega nimed veel välja kujunenud. Varasemais allikais väidetakse ka, et moirad olevat sündinud ühest vanemast: kaosest (Chaos), ööst (Nyx) või saatusest (Ananke). Moirad esinevad müüditegelastena harva, ainult müütides Admetosest ja Meleagrosest. Naised austasid moirasid rohkem. Pruudid ohverdasid neile Ateenas lokke ning naised vandusid nende nimel. Kujutlus igaühe saatuse määramisest kuduvate jumalannade poolt oli indoeurooplaste seas üldine, näiteks roomlased nimetasid saatusejumalannasid parkadeks, skandinaavlased nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima. Hoorid - ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lille-ja viljajumalused: Thallo õitsemis-, Auxo kasvu- ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus..................................................................................................................
Staatus koht sotsiaalses süsteemis, mida iseloomustavad teatud õigused ja kohustused Staatuskindlus olukord, kus inimene asub mitmes staatushierarhias sarnasel astmel Staatusekindlustus olukord, kus inimene asub eri staatushierarhiates eri astmetel Staatuste kogum inimese poolt vallutavate staatuste nimekiri Statistiline olulisus - kirjeldab tõenäosust, et nimetatud avastuse põhjustas vaid juhus Stereotüüp kujutlus, kus üks karakterisikute kogum on omistatud tervele grupile Stigma märk, millega tähistatakse ühiskonna normaalsetest või normatiivsetest ootustest erinevate inimkäitumist Strukturaal-funktsionalistlik teooria uurib seoseid sotsiaalse süsteemi terviku ja tema osade vahel Strukturaalne mobiilsus ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna
aistingute kaudu, mis kujundavad ja vormivad tema organismi. See on tahte, elujõu ja liikumise aeg. Kooliküpsuse saabudes muutub lapse suhe maailmaga - laps vaatab ümbritsevat uute silmadega. Aistingud kutsuvad nüüd esile tundeelamusi ja elavaid kujutluspilte. Maailma tajumisega seotud liikuvus säilib, kuid on läbi teinud esimese suure metamorfoosi - välisest liikuvusest sisemiseks tundeelu liikuvuseks. Murdeeas muutub aistingukogemus ja sellest tulenev kujutlus või tundekogemus mõisteks. Värvikad ja meeleolukad kujutluspildid taanduvad külmalt täpseteks abstraktsioonideks. Alles lapse- ja noorukiea viimasel etapil murdeea järel kujuneb välja iseseisev ja autoriteedivaba isiklikul hindamisvõimel põhinev mõtlemisoskus. Nii algab kasvuprotsessi kolmas etapp, millele suguküpsuse saavutamise kõrval on iseloomulik eneseteadvuse eristumine teadvusest. Hindamisvõime omakorda põhineb kooliküpsuse ja
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega.
Referaat LAPSE KÕNE ARENG 0-7nda ELUAASTANI Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel........................
Oma näidendeid ja proosas on ta hea fabuleerija, hoiab kindlalt sule all kentsakavõitu karaktereid, tema kirjutatud dialoog on vaimukas rahvalikust labasusest kuni väga peente vihjeteni. Remsu meelest on Vetemaa kunstis üks valdkond, mis tema meelest eriti esile tõuseb. Ta on seda paaris arvustuses nimetanud eidetismiks. Eidetism on võime varem tajutut väga elavalt ja täpselt kujutada. Elavuselt seisab eideteetiline kujutlus tavalise kujutluse ja taju vahel. Eidetism esineb peamiselt lastel, harva täiskasvanuil. Kirjandusse ülekantuna on selle oskussõna tähendus pisut nihkunud. Eideteetikavõimega kirjanik oskab luua kirjeldust, mille kaudu lugeja tajuks kirjeldatavat või portreteeritavat objekti vahetult, otsekui teksti abita. Proosateos võib olla hea ka ilma eideteetikata, ent eideteetiline tekst võlub paljusid lugejaid. Remsu meelest suudavad eideteetilist teksti produtseerida vaid Vetemaa ja Mati Unt
Keha ei tegutse iseenesest. See reageerib, kui meie meeled ja mõtted astuvad tegevusse. 6 Meie füüsilist olemust ja materiaalseid suhteid juhivad meie kujutlused iseendast. Kui mõistame seda lõpuni, saame ka aru, et keegi teine ei saa meie elu suunata ega meie teel seista. Meie kujutlused iseendast juhivad meie elamusi. Kui usume, et keegi töötab meile vastu, siis on vastutöötaja nimelt see kujutlus. Keegi ei saa teha midagi meiega ega meie vastu, kui me juba ette pole leppinud mõttega, et see on võimalik. Keha on kontaktpind meie endi ja ümbritseva maailma vahel. Teadvustades oma häält, hingamist, tajusid ja eri kehaosi, saame süvendada oma teadmist sellest, kuidas me ümbritsevaga suhtleme. Keha vahendab meie mõtteid ja emotsioone. Keelt, milles kõneleme, rajame pika aja jooksul suure vaeva ning kannatlikkusega. Samal viisil peame teadvustama oma kehakõnet. Sageli lasemegi
kompimiselund - nahatundlikkus SILM (nägemiselund) OCULUS Koosneb: (ümbritsevast kihistunud seinast ja sisemuses asuvast valgustmurdvast tuumikust) ● silmamuna ● abiaparaat: - silmalaud - silmalihased - pisaraaparaat Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA. Meiborni nääre? ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune. Silma optiline telg? ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon.
on püramiidil on põhi ja tipuosa.Toidupüramiid annab piltliku ülevaate päevaks vajalikest toiduainete kogustest ja vahekorrast toiduainete rühmade kaupa. 4 Edasi on esitatud tervislikku toitumise mängud, mis toetavad ka liikumist. 1.Toidupüramiid. Mängu eesmärk: kinnistada oskust rühmitada toiduaineid ja saada teavet, milliseid toiduaineid tuleks süüa rohkem ja milliseid vähem; arendada kujutlus ja üldistamisvõimet. Mäng: Lauale on segamini asetatud kõik toiduainete kujutised. Lapsed täidavad erinevad ülesandeid, seotud ladumisega magnetpüramiidi alusel erinevate toiduainete kujutisi. 2.Sõbrad, kes elavad toidu sees. Mängu eesmärk:õppida nimetama pildimaterjalipõhjal olulisi toitaineid,vajaduselleides raamatust infomaterjali; kujundada koostööoskustväikerühmas. Mäng: Mängijad jaotuvad 3 4-liikmelisteks võistkondadeks. Igale võistkonnale antakse
ilmnesid samad iseärasused Algselt nimetati uut teadust "moraalseks statistikaks" belgia astronoom Adolphe Quetelet ja prantsuse jurist Andre Michel Guerry. Quetelet mõiste "keskmine inimene" ning esimene, kes hakkas uurima suitsiidi põhjuseid väljaspool indiviidi Sotsiaalsete põhjuste avastamine inimkäitumise mõjutajatena lõi uue teaduse ehk sotsioloogia. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate
seletada, seda Aristotelese poeetikale või mõnele toonasele kirjandustendentsile ehk stiilile (manerism, kontseptism, kultism) taandades ja kohaldades. 7 Cervantese romaanilooming on suurem mis tahes varasemast romaanipoeetikast. Cervantes on avatud mis tahes tüüpi kirjandusele, olgu renessanslikule, baroksele või klassitsistlikule, kui seda vaid toetavad küündiv kunst, avar kujutlus, poeesia vaim ja humaansus. 8 Näidendid Kahtlemata sai Cervantese näidendid ainestikku tollasest Hispaaniast. Samuti kais ta tihedalt läbi Lope de Vegaga. Hispaania draama eneseleidmises oli tähtis osa Cervantesel. Ta avaldas "Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi" küll 1615. aastal, kuid ilmselt olid need kirjutatud märksa varem, võimalik, et veel enne 1610. aastat
isiksuse suundumus või üldine eluhoiak. Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse; soov on arusaamine sellest, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada; püüdlus on teadvustatud sihipärane suundus millegi saavutamisele. 7.Tunnetusprotsessid-psüühilised protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest · Aisting · Taju · Tähelepanu · Mälu · Mõtlemine · Kujutlus · Keel Aistingute läved: ) alumine absoluutne lävi, ) ülemine absoluutne lävi ) Eristuslävi Adaptatsioon- meeleorgani tundlikkuse muutumine Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise Taju omadused: · Püsivus e. Konstantsus · Valivus e. Selektiivsus · Mõtestatus · Kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju · Suunatavus
PSÜÜHILISED NÄHTUSED Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTINGUD - Vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele). Tuntakse ka temperatuuri-, tasakaalu-ja valu- aistingut. Aistingu teke - Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
ees, mida enamik inimesi ei karda. Nad kogevad äärmist ärevust olukordades, mis enamikule inimestest ei valmista mingit raskust. (Didibau: lk 30) Foobiatele on iseloomulik: · Tähelepanu ja muretsemine võib keskenduda mõnele üksikule sümptomile (nt punastamine). · Vältimiskäitumine · Ärevuse tugevus võib varieeruda (ebamugavustundest kuni paanilise hirmuni). · Kujutlus foobsesse situatsiooni sattumisest põhjustab tavaliselt ärevuse tõusu. (Kliinikum, 2008) 1.2 Mis on paanika? PAANIKA on äkiline ootamatu ärevushoog, mida sageli saadavad füüsilised tundemärgid , nagu valu rinnus, peapööritus või hingamisraskused. Tavaliselt lõpeb asi sellega, et inimene püüab kiiresti väljuda olukorrast, milles ta parasjagu on. ( Bourne, 2007 : 23) Paanikahäiret iseloomustavad liigse kartuse või tugeva hirmu ootamatud episoodid, mis
Last 4. Edukus või julgustatakse asju hästi tegema, neid lõpule viima, teda kiidetakse alaväärsus selle eest, nii areneb töökas ja ettevõtlik inimene. Kui lapse tehtust ei 6.-11.a peeta lugu, teda koheldakse kui tüütajat, siis võib tal tekkida alaväärsustunne. Lapsed, kellel on see tunne välja arenenud, ei suuda vaimset tegevust nautida ega sellest rahuldust leida. Neil võib tekkida kujutlus, et nad ei suuda midagi hästi teha. 10 1. Identsus või Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks (vanematest rolliähmasus sõltumatuks). Tähtis on leida vastus küsimusele - Kes ma olen? Noor varane noorukiiga kahtleb paljus - kelleks tahab saada, oma seksuaalsuses jne. Kui
päikesekiirguse territoriaalse jaotusega ning aluspinna omapärasustega. Õhuringlus muudab Eesti ilmatingimusi muutlikuteks. Ikka mõjuvad Eesti kliimale tsüklonaalne tegevus ning õhumassid. Ühe tähtsa kliima mõjurina Eestis on läänevool (11). Läänevool on kahe Atlandi ookeani kohal asetsevate püsivate õhurõhualade, Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi, õhurõhu erinevuse tulemusena. See erinevus on väljendatav NAO indeksi abil – Põhja-Atlandi ostsilatsiooni numbriline kujutlus. 7 Joonis 4. Põhja-Atlandi ostsilatsiooni NAO faasid (14) Kui Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi
(lk 28) Miliste ebakristlike äärmusteni viis just usu ja kättemaksuhimu segunemine, seda näitab Inglismaal ja Prantsusmaal valitsenud komme jätta surmamõistetu ilma mitte ainult viatikumist (surijale antav pühitsetud armuleib), vaid ka pihist. Nende hingi ei tahetud päästa, nende surmahirmu taheti suurendada põrgupiinades kindelolemisega. (lk28) Keskajal on puudu kõik need tunded, mis on teinud meie õiglusteadvuse kartlikuks ja kõikuvaks: arusaam poolikust süüdivusest, kujutlus kohtuniku ekslikkusest, teadmine, et ühiskond kannab samuti süüd üksikisiku kuriteos, küsimus, kas isikut ei saa ümber kasvatada, selle asemel et tal kannatada lasta. (28-29) Sest kõikjal peale kunstivalla valitseb pimedus. .... kõikjal kisendavad kirevad patud ja halb viletsus. Needsamad maad, kus lööb õitsele maalikunst, skulptuuri ning muusika hiilgus ja kus valitseb ägedaim kättemaksuõigus ning aadlike ja kodanike hulgas laiutab kõige vägivaldseim barbaarsus. (31)