Vana Testament (0)

Vana Testamendi jaotumine .
Judaistlik Kristlik
Esimene Moosese raamat (1 Mo.)
Toora e. Teine Moosese raamat (2 Mo.)
Seadus Kolmas Moosese raamat (3 Mo.)
Neljas Moosese raamat (4 Mo.)
Viies Moosese raamat (5 Mo.)
Joosua (Jo.) Ajalooraamatud
Varased Kohtumõistjate raamat (Ko.)
Prohvetid Esimene Saamueli raamat (1 Sa.)
Teine Saamueli raamat (2 Sa.)
Esimene Kuningate raamat (1 Ku.)
Teine Kuningate raamat (2 Ku.)
Ruti raamat (Ru)
Esimene Ajaraamat (1 Aj.)
Teine Ajaraamat (2 Aj.)
Esra raamat (Es.)
Nehemja raamat (Ne.)
Estri raamat (Er.)
Kirjutised Psalmid e.
Vana Testamendi laulud (L.)
Õpetussõnad (Õp.) Õpetusraamatud ja
Koguja raamat (Kg.) laulud
Iiobi raamat (Ii.)
Ülemlaul (Ül.)
Taanieli raamat (Tn.)
Nutulaulud (NL.)
Jeremija raamat (Jr.) Suured prohvetiraamatud
Jesaja raamat (Js.)
Hesekieli raamat (Hs.)
Hoosea raamat (Ho.)
Joeli raamat (Jl.) Väikesed prohvetiraamatud
Aamose raamat (Am.) + Apokriiva raamatud
Hilised Obadja raamat (Ob.)
prohvetid Joona raamat (Jn.) Juuditi raamat ( Juudit )
Miika raamat (Mi.) Saalomoni
Nahumi raamat (Na.) Tarkuseraamat ( Saal. Tark.)
Habakuki raamat (Ha.) Jeesus Siiraki
Sefanja raamat (Sf.) Tarkuseraamat (Sii)
Haggai raamat (Hg.) Paaruki raamat (Par.)
Sakarja raamat (Sk.) Toobija raamat (Tob.)
Malakia raamat (Ml.) 1. Makabite raamat (1 Mak)
2.Makabite raamat (2 Mak.)

Vana Testamendi tekkepaik ja tingimused.
Vana Testamendi loonud juudi rahva kodupaigaks oli Palestiina . Sealset kultuuri on oluliselt mõjutanud maa geograafiline asend Aasia ja Aafrika vahel. Olles ühenduseks Mesopotaamia,Egiptuse ja Väike-Aasia vahel,on Palestiinat ümbritsenud võimsad riigid alati selle maa-ala vastu huvi tundnud ja püüdnud seda läbivaid kaubateid oma kontrolli all hoida. Ainult suurriikide võimu tasakaalu või nõrkuse puhul oli väikerahval selles geograafilises ruumis võimalik iseseisev poliitika ja riiklik elu.
Teiseks tähtsaks faktoriks on Palestiinas valitsevad klimaatilised faktorid . Sajab põhiliselt talvel, mil ka stepis on rikkalik taimestik , kust loomakarjad toitu hangivad. Kuival ajal jäävad ainsaks kohaks, kust nomaanid oma loomadele toitu leiavad, vaid kultuurmaad. Ikka ja jälle on rändrahvad püüdnud kultuurmaadele paigale jääda. Nii toimus ka iisraeli rahva paikseks jäämine, umbes 1200 aastat e.Kr.

Vana Testamendi kirjutamise seos ajalooga .
Juudid kuuluvad semiitlike rahvaste hulka. Tuntumatest rahvastest kuuluvad sinna veel aarablased, assüürlased, foiniiklased ja babüloonlased. Üldnimetuse on nad saanud piiblitegelase Noa poja Semi järgi, kellest nad arvasid end põlvnevat.
Juutide algkodu asub Araabia poolsaarel. Aastatel 2000-1200 e.Kr. rändasid nad karjakasvatajatena mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Arvatavasti pärinevad selle ajastu algusest 1. Moosese raamatu esiisade pärimuste juured.
Iisraeli paikseksjäämise ajal kuulus Palestiina temast lõuna pool asuva Egiptuse Uue Riigi (1570-1200 e.Kr.) mõjusfääri. Ilmselt olid mõningad iisraeli hõimud 16. sajandil e.Kr rännanud Egiptusesse. Mälestused sealt väljarändamisest kajastuvad hilisemate autorite poolt ühendatuna 2. Moosese raamatus.
Egiptuse riik polnud tol perioodil enam oma võimsuse tipul. Jumalataolise vaarao kõrval omandasid üha suuremat võimu ka riiga kõrgemad ametnikud. Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikke kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piibis negatiivsete värvinguga.
Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis:Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogul, mis pärineb 2. aastatuhande algusest e.Kr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega. Vana-Babüloonia riik lagunes 16.sajandi keskel e.Kr Väike-Aasias tekkinud Hati riigi survel , mis omakorda varises aastal 1200 e.kr küllalt ootamatult kreeka päritolu mererahvaste löökide all.
Iisraeli lühikesel iseseisvusperioodil jagunes riik kaheks. Mõlemad riigid peavad oma iseseisvust kaitsma Asüüria (Piiblis: Assuri) vastu.Piiblis märgib seda aega prohvetlike kirjanike esilekerkimine. Need tunnetasid rahva liigses enesekindluses ja usuleiguses ohtu ühiskonnale.
586. aastal e.kr vallutab vahepeal tugevnenud Uus-Babüloonia riik Jeruusalemma ja küüditab enamiku elanikkonnast. Seda perioodi iseloomustab pärimuse fikseerimine ja prohvetite muutus hojatajatest lohutajateks. Ajaloolise ülevaate Iisraeli riigi moodustamisest