Nii tema, kui ka hinduism, aksepteerib kõiki teisi religioone. Ta usub siiralt, et erinevad rahvused ja religioonid saavad eksisteerida koos. Tema sõnul Jumal ongi Tõde, või ka vastupidi. Samas õpetas ka Jeesus, et tõde on esimene mida peab taga nõudma, siis saab meile osaks ilu ja headus. Gandhi meelest oli Jeesus ülisuur kunstnik, kes nägi ja väljendas tõde, ja seda oli ka Muhamed, sest koraan on kogu araabia kirjanduse tippteos. Tema arvates oli islami Allah seesama, mis kristlaste Jumal ja hindude Išvara. Nii nagu hinduismis on Jumalal palju nimesid, nii on islami jumalal palju nimesid. Elav usk sellesse Jumalasse tähendab inimsoo vendluse tunnistamist ja kõigi usundite võrdset respekteerimist. Mahatma Gandhi viimane loosung ''Välja Indiast!'', mille ta esitles 1942. aastal, kui Inglise valitsus keeldus India rahvuslikku valitsust moodustama, andis 1947. aasta augustis Indiale iseseisvumise, mida pidasid kõik võitluse peamiseks eesmärgiks
austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund:Dualistlikud kontseptsioonid,Maaema ja taevajumal,Viljahaldjad,Külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. 1)Novgorodi esimene leettopiss. 2)Hamburgi kiriku piiskoppide teod-Kirjeldatakse saart Aestland(Eesti?), mille elanikud ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel nad austavad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Neid vaadatakse enne hoolikalt, et nad oleksid terved ja et daakon ohvrit tagasi ei lükkaks. 3)Henrici Chronicon Livoniae 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Räägib eestlaste ainujumalast Taara, Vanaisa ehk Vana. Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemune, Ilmarine, Lämmeküne,Viboane, Koit ja
1218 tungiti Egiptusesse 1219 nov. vallutati Egiptuselt Damietta linn. 1221 ristisõdijate väed taandusid Damiettast. 1217-1221; Ungari,saksavürstid,Küpros,Antinookia,kohalikud-Damiettavallutus-siistaandusi d VI ristisõda (1228-1229) Ristisõja tegi Saksa-Rooma keiser Friedrich II Barbarossa. 28. veebruar 1229 Friedrich II Barbarossa.teeb rahulepingu Egiptuse sultani al-Kamiliga,mille järgi Jeruusalemma linn jagatakse Jeruusalemma kuningriigi ja Egiptuse vahel. Pühad paigad läksid kristlaste kontrolli alla. Friedrich II Barbarossa krooniti Jeruusalemma kuningaks. VI ristisõjas ei toimunud ühtegi lahingut. 1228-1229; al-Kamil ja Barbarossaleping VII ristisõda (1249-1250) Prantsuse kuningas Louis IX Püha ründas Egiptust. 1249 Louis IX maabus Egiptuses ja vallutas Damietta provintsi. 1250 Louis IX ründas Kairo linna. 1250 Egiptuse sõdurid tekitasid veeuputuse Louis IX vägedele. Prantsusmaa alistus ja andis Egiptusele tagasi Damietta.
ristiusust ja kinnitab oma lahtiütlemist sellega, et trambib jalge alla krutsifiksi või pühitsetud hostia või roojab selle peale. Seejärel ümmardab ta kultuse meessoost meistrit, kes on Saatan ise või tema esindaja, andes tollele taguotsa peale nilbe suudluse. Kui intsiatsiooniriitus on lõppenud, asuvad kokkutulnud pidutsema ja purjutama. Nõiad esitavad püha õhtusöömaaja paroodia, tuues sisse lapsukeste kehad, kelle nad on enne surmanud. Lapsed võivad olla varastatud kristlaste peredest või olla maimukesed, kelle nõiad on eelmiste orgijate ajal eostanud. Lapsukesi pakutakse ohvriannina Saatanale. Nõiad keedavad laste kehad ära, segavad kokku tülgastavate ollustega ning sulatavad õhkutõusmise salvi sisse või pruugivad laste ihu ja verd püha õhtusöömaaja rituaalse paroodia ajal. Pärast pidusööki kustutatakse tõrvikud või lükkab must koer või kass need ümber. Algab orgia. Kostab hüüdeid: ,,Segunege
rahavaid liikuma ligikaudu nende praegustele asualadele. Tõenäoliselt seetõttu hakkasid eestlased üle lahe siirdudes asustama Soomet. Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid üksikud keeled või keelemurded : liivi, lõunaeesti, põhjaeesti, soome, vadja, vepsa. 330.a. Kuulutas Rooma keiser Constantinus Suur ristiusu riigiusuks. Algusest peale püsisid erinevused õpetuses ja rituaalis riigi ladina keelt kõneleva lääneosa ja kreeka keelt kõneleva idaosa kristlaste vahel. 375. a. Andis rahvasterändamisele Euroopas tõuke Kesk-Aasia lagendikelt ilmunud hunnideks nimetatud rändrahvast. Hunnid võideti sõjaliselt, nende riik lagunes. Germaani rahvad tungisid Rooma riigi piiridesse ja asutasid seal oma riigid. 395.a. Jagati Rooma riik lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks. ( Ida-Rooma moodustas rikkama, harituma ja kaitstuma osa, pealinnaga Konstantinoopolis ). 410. a. Rüüstati ja vallutati Rooma. 476.a
Seejärel vallutati 1360ndail tolleaegselt kuningriigilt tänapäeva Bulgaaria Vabariigi lõunapoolsed alad. 1389 saavutati Kosovo lahingus võit serblaste ja bulgaarlaste ühendjõudude üle, mille tulemusel serblased sattusid Os imp-st vasallisõltuvusse. Tema jaoks sai Kosovo lahing saatuslikuks, kuna langes enne selle algust noore serbia patrioodi rünnakuohvriks. Serblasi juhtis kuningas Lazar. Esimene Os riigi valitseja, keda tituleeriti sultaniks. Bayezid I – vallutati pärast võitu kristlaste ühendväe üle Nikopolis 1396 Bulgaaria kuningriigilt tänapäeva BV põhjaalad. Seejärel tungiti 1397 B-i, tänapäeva Kreeka V territooriumil asuvatesse valdustesse ja hõivati neist suurem osa. B-lejäi veel 7 Peloponnesose poolsaar (Mora). Erinevalt varasematest valitsejatest suutis Bayezid I esimese os-te valitsejana saavutada suurt edu teiste An turgi beilikkide vallutamisel.
Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ennem roomlaste vallutamist jõukae linnadega maad. Ida provintsis levis Kreeka keel. 476 a pKr kukutas gemaani väepealik Odoakus
(Kõiv, 1994, 84)
Künnipõllundus – põlluharimisviis, mille korral küntakse maad metallotsaga adraga. Esialgu rakendati
adra ette härjad või lehmad. Adraga oli võimalik harida palju suuremaid maalappe kui kivist kõplaga.
(Kõiv, 1994, 25)
Küüditamine – alistatud rahvaste vägivalde ümberasustamine.
Kapitoolium- küngas Roomas, kus asusid kindlus ja tähtsamate jumalate templid.
Katakomb- maa-alune matmispaik.
Kirik- kõigi kristlaste ühendus. (sks Kirche
germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide homoiosliku kristoloogiaga ristiusku. Germaanlased omandasid kristluse alles siis vabatahtlikult, kui tajusid, et kristlaste jumal võitis germaanijumalaid oma meelevallas ja väes. Kristlusesse pöördumise küsimus otsustati hõimukuningate otsusega. Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu e ülemaailmne kirikukogu e kontsiil: 1. 325 esimene oikumeeniline kontsiil Nikaias määras Nikaia usutunnistuse, pandi paika ülestõusmispühade kord need ei tohi olla juutide paasapühadega samal ajal. Õigeusukirik ei tunnista gregoriaanlikku kalendrit, sest selle järgi
üllatavalt puhas ja turvaline. Mauri ehituskunsti meistriteos on 19-lööviline hiiglasuur sammashallina ehitatud mosee. 1523-1766 ehitati mosee läänetiiba ristiusu katedraal, nn. Capilla Mayor. Cordoba mosee (Mesqita katedraal). 785.a.andis Cordoba emiir Abd ar-Rahman käsu ehitada Guadalquiviri jõe kaldale ainulaadse mosee, mis oleks emiiri enesehinnangule vääriline (tema järglased võtsid endale juba kaliifi aunime). Mosee ehitati kohale, kus asus läänegootidest kristlaste kirik (kristlastele maksti tagaihoidlik valuraha ja plats oligi vaba), mis oli omakorda rajatud rooma templi varemetele. Eeskujuks võeti Damaskuse Suur Mosee, mis omakorda oli ehitatud Kafu mosee järgi (Kafuks nimetati seda Mesopotaamia osa, kus arvati moseede prototüüp sündinud olevat). Ehitus pidi olema täisnurkne, seest sammaste abil jaotatud paralleelseteks löövideks, iga löövi lõpus "kibla" e. sein, mis pidi kindlasti olema Meka suunas. Kiblas asus "mihrab" (väike auk koraani
- Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus. · Kalender sisaldab endas kuude nimetusi, mis tulenevad Rooma jumalate ja imperaatorite nimedest. - Neid hakkati kalendrisse märkima alates Jeesuse sünnist. · Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist).
samastati aja Ra-ga: Atum-Ra, levinuma kirjapildiga Amon-Ra. Iga kultuskeskus tahtis olla maailma keskpunkt. Iga templi juures oli tiik, mis sümboliseeris ürgookeani. Maailma loomist n-ö korraldi rituaalides. (Maailmakorra püsimiseks) Taevakehade, eriti päikese sümboleid on Egiptuses väga palju. Amon-Ra sümbol: päikeseketas kiirtega, millede lõpus on käed, mis hoiavad kinni elu sümbolist ankh'ist. See on hieroglüüf, mis tähistab elu. (See sobis hästi ka kristlaste ristiks) Jumalatele toodi ohvriande, kuid mitte inimohvreid. Ainult kuningas võis ohverdada ning ta telegeeris selle omaduse ka preestritele, kuna ise ei oleks jõudnud igasse templisse. Iga päev avati hommikul tempel pidulikult (justkui esimene avamine peale maailma tekkimist). Osirise leidmise püha aluseks legend. Kuningat peeti alguses Horose kehastuseks, hiljem peeti Ra pojaks (Ra ja inimnaise laps). Kuninga vastuvõtule oli võimalik minna pmts kõigil inimestel.
juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!" · Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Kristliku "õiglase sõja" doktriini loomine · Varakristlased järgisid doktriini, keeldusid sõdimast Rooma armees · Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop · Kontekst: 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus Rooma riigiusuks · 410 Rooma rüüstamine visigootide poolt, kristlaste süüdistamine · Augustinuse "Jumala riigist" (De civitate dei): Jumala ja inimeste riigi lepitus. Kristlaste kohustused viimase suhtes · 430 suri Hippo piiramise ajal vandaalide poolt Augustinuse teoloogia I 23 · Senine motivatsioon (enesekaitse, maapealse riigi kuulsus) ei sobi: kristlastele mittekohane. Illusoorsed väärtused. · Pööras Piibli õpetuse ringi
vili. Õiguse eeskuju pidi olema armastus. Rooma apostel õpetas, et jumalik seadus on kõigile inimestele südamesse kirjutatud loomiliku ilmutusega. Õigus oli tööriist keisri käes. Kristlased arvasid:Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimese sõna.Pauluse meelest oleks mõeldamatu kui inimene tõstaks mässu riigi vastu. Hoo sai sisse uus vabadusemõistmine. Võrdsusest sai õhtumaise õiguse ristiusustamise teine alus. Halastuse, armastuse ja andestamise käsk kehtis eelkõige kristlaste omavaheliste suhete kohta. Tüli puhul kristlased ootasid tüli lahendamist jumala kõikeveenva ilmutusega. 2.Antiikne kirikuõigus Juba kujunev kirik oli ameti ja piiskopikirik, kuigi kogudused ülejäänus üksteisest tublisti erinesid. Rooma hoolitses, et oleks tagatud koguduse ja tema piiskopi juhtiv seisund teiste kristlaste seas.Uus kristlik legitimatsioon kinnitas, et maailma keskpunkt on Rooma. Rooma piiskop ei sidunud end üksikute riikidega ja ei sõltunud nende korraldusest
Õiguse eeskuju pidi olema armastus. Rooma apostel õpetas, et jumalik seadus on kõigile inimestele südamesse kirjutatud loomiliku ilmutusega. Õigus oli tööriist keisri käes. Kristlased arvasid:Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimese sõna.Pauluse meelest oleks mõeldamatu kui inimene tõstaks mässu riigi vastu. Hoo sai sisse uus vabadusemõistmine. Võrdsusest sai õhtumaise õiguse ristiusustamise teine alus. Halastuse, armastuse ja andestamise käsk kehtis eelkõige kristlaste omavaheliste suhete kohta. Tüli puhul kristlased ootasid tüli lahendamist jumala kõikeveenva ilmutusega. 2.Antiikne kirikuõigus Juba kujunev kirik oli ameti ja piiskopikirik, kuigi kogudused ülejäänus üksteisest tublisti erinesid. Rooma hoolitses, et oleks tagatud koguduse ja tema piiskopi juhtiv seisund teiste kristlaste seas.Uus kristlik legitimatsioon kinnitas, et maailma keskpunkt on Rooma. Rooma piiskop ei sidunud end üksikute riikidega ja ei sõltunud nende korraldusest
Seepärast on tehtud krattidele ja igasugu viljakusnukkudele suuri suguelundeid ning sagedane on kujutlus mõnest metsavaimust, kelle "liige" või "riist" ulatub alla põlve. Et südant kujutleti elundhingena, selle kohta on selge osutus "Henriku Liivimaa kroonikas" (XXVI 6), kus kõneldakse, kuidas 29. jaan. 1223 Sakala mehed võtsid kinni taanlasest foogti Hebbi ja "kiskudes veel elusa Hebbi südame ihust välja ja küpsetades tulel, ja jaganud selle omavahel, sõid ära, et saada tugevaks kristlaste vastu." Ka kusi ja väljaheide näib olevat seotud neis peituva elujõu kujutelmaga, sest valiti kohta ja suunda kuhu need lasta, neid kasutati vahel ka arstimisvahenditena. Verigi on elujõu kandjaks, millega seletub selliste loomade vere joomine, kelle elujõudu tahetakse saada (näit. karu). Kristlikust ajast on meil tuntud motiiv oma hinge müümisest kuradile kolme veretilga eest. Ka sülg on elujõu (hingejõu) asupaik. Näiteks näkku sülgamine võib olla
Suurem osa budistlikest sektidest rõhutab eriliselt, et buda-olemus valgustunud teadvus on meis kõigis juba olemas ning selleni võime jõuda isikliku vaimupingutusega. Siiski võetakse mahajaanas (üks budismi 5 põhilahkudest) õigeks, et bodhisattvad ja Taevased Budad saavad inimesi aidata. Kõige väljapaistvama sellekohase näite võib leida Puhta Maa budismivoolust, milles on kristlaste ja Kristuse suhteid kirjeldavale sarnaseid õpetuse. Amitabha Buda, Piiritu Valguse taevane Buda, arvatakse valitsevat Puhta Maa (teisisõnu läänemaise paradiisi) üle, kuhu võib pääseda igaüks, kes on pühendanud sellele budale ning kasutab mediteerimise ajal tema mantrat (jaapanikeelne variant Namu Amidha Butsu). Puhas Maa ei ole tegelikult veel nirvaana, kuid kujutab endast maailma, milles lõplikku kirgastumisse astumine on kergem kui maa peal.
Need märgid on tehtud tulise rauaga, mis ongi nende ristimine. See näitab ristimissakramendi vastuvõtmist ja need põletatakse peale veega ristimist. Sellel maal on ka juudid, kellel on kaks märki, üks kummalgi palgel. Saratseenidel on ainult üks märk, mis jookseb otsaeest nina keskpaika. Suurkuningas elab provintsi keskel, saratseenid Adeni pool. Adenis on valitsejaks sultan. Kohalik rahvas on saratseenid, kes kummardavad Muhamedi ja ei ole kristlaste vastu heatahtlikud. Aden on sadam, kuhu saabuvad kõik Indiast tulevad kaubalaevad. Adeni sadamast 400 miili loode poole, asetseb linn nimega Sir. See kuulub ka küll Adeni provintsi juurde, kuid sellel on oma asevalitseja, kes on oma valdustes pannud maksma range ja õiglase korra. See provints annab hulgaliselt valget viirukit ja datleid. Kala on neil ohtaralt, eriti tuunikala. Seal on lambad, kellel puuduvad kõrvad ja isegi kõrvaaugud. Kohalikke koduloomi toidetakse seal kalaga
armu. Ristimine, armulaud, piht, leeritamine, viimne võidmine 20) Selgitage mõne lausega kirikuhierarhia ülesehitust Kõige tähtsam oli patriarh(juhtis mitut peapiiskopkonda ja preestritööga üldiselt ei tegelnud, peamine patriarh oli Rooma paavst). Tähtsuselt järgmine oli metropoliit. Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides.
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid
Aastal. See sisaldab ka eesti-saksa sõnastikku. Stahli grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise sajanditepikkune protsess. Sellele järgnesid teiste autorite koostatud grammatikad. Tähtsaim 17. Sajandi keeleõpetuse käsitlus oli J. Hormungi grammatikal. Hormung rajas nn vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi. Kirjakeel omandas ühtlasema ilme sellest hoolimata, et ta polnud eesti keelele kohane. Piibel ristiusu õpetuse aluseks olev tekstide kogumik, kristlaste pühakiri, jumalik ilmutus teispoolsest maailmast... peamised tegevuspaigad asuvad Palestiinas... Piibel on omamoodi raamatukogu, mille vanimad osad on loodud 12. Sajandil eKr ja uusimad 2. Sajandil pKr. Teos on seeda sündinud rohkem kui 1000 aasta jooksul. Vana Testament ja Uus Testament.... Piibel on religioosne ajalookäsitlus. Piiblis esineb peaaegu kõiki kirjandusliike, zanre ja stiile. Vana Testament Jumala tegudest enne Kristuse sündimist...
2) The Burren - Üks suurimaid karstiala maastikke Euroopas. 3) The Hill of Tara - See koosneb mitmetest eelajaloolistest monumentidest ja traditsiooni järgi oli see Iirimaa kõrgete kuningate trooniks. 4) Dublin City - Väike kuid täis ajaloolisi vaatamisväärsusi ja muuseume. Dublin saab hoida turisti vähemalt nädal aega tegevuses. Laupäeviti on kesklinn täiesti inimesi täis käis soppavad. 5) Glendalough - Kõige tähtsam kristlaste vaatamisväärsus Iirimaal. Väga ilus org. 6) Lakes of Killarney and Ring of Kerry - Seal on hingemattev mägede maastik, eelajaloolised monumendid ja Killarney järved. 7) Cliffs of Moher - Järsak mis langed 650 jalga otsa alla Atlandi ookeanisse. LITOSFÄÄR Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kalju- kui ka madalat luiteranda. Pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. UUDISED
Kui inimene patustab, siis ta lõhub sideme Jumala, oma ligimese kui ka iseendaga. Palve aitab meil taastada sideme Jumalaga, almuste jagamine taastab meie sideme ligimesega ja paastumine taastab meie sideme iseendaga. Ükskõik, milline on meie ohver, see peaks tulema südamest ja soovist teha rohkem ruumi Jumalale oma südames. Palmipuudepüha ja Kristuse passioon: Ülestõusmispühadele eelnev pühapäev on palmipuudepüha ja kristlaste jaoks alustab see kõige pühamat nädalat kirikukalendris. Sellel pühapäeval saavad kirikulised endale palmioksa, mis sümboliseerib Kristust ja Tema ning ustavate võitu oma vaenlaste üle. Missalolijad kuulevad ka Kristuse kannatamiselugu (vastavalt aastale on see siis valitud kas Püha Matteuse, Püha Markuse või siis Püha Luuka evangeeliumist). Neljandat kannatamise versiooni, mis on kirja pandud Johannese poolt, kuulevad kirikulised Suurel Reedel.
Saab algselt sisu vallutustest. Aadlisoost need, kelle esivanemad polnud orjad ning au on vabade meeste atribuut, mis legitimeerib nende kõrgemat staatust. 3 Algselt au aluseks füüsiline võimekus, hiljem valise hüved (jõukus, eriti feodaalvaldus), kõrgkeskajal hakkasid lugema isikuomadused. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal 1) Kohustus kaaskodanike, kristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada inimesi, kes muidu ei arvestaks teistega. Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au: Antiikaegne ülemklasside enesesalgamine. Germaani elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. 7. Montesquieu aust monarhiates Monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
Kasutatud allikad: Wikipeedia.org Väike Entsüklopeedia Suhtesahver.ee '' Armastuse kunst'' Erich Fromm Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8 Armastus religioonis.........................................lk. 9 Sõprus...............................................................lk. 10 Kokkuvõtte..........................................................lk. 11 Kasutatud allikad...................................................lk. 12 Armastus Kõikidel aegadel inimesed püüdsid teada saa...
tema eluajast. Edfu tempel see asub u 50 km lõuna pool, suuruselt teine ning üks paremini säilinud templeid. See on pühendatud Horosele, kes kehastub valitsevas vaaraos ning kelle sümbolid valvavad templi sissepääsu. See rahati 237105 eKr ja on 79m lai ja 36 m kõrge. Philai tempel on oma ilu ja maalilise asukoha tõttu tuntud kui "Egiptuse pärl". Pühendatud on see Isisele, mis õnnistati sisse 4.saj eKr. Templist sai kopti kristlaste pühapaik. Nektanebo saal asub pülooni ees, kust saab kohalikele jumalatele püstitatud pühamutesse. Abu Simbel seda peetakse üheks muistsete egiptlaste suurimaks arhidektuuri saavutuseks, samas on see ka kõige kuulsam. Kompleks on raiutud Niiluse oru kaljusse ja see on Ramses II monumentaalne tempel. Ras Mohammedi Rahvuspark loodi 1980 aastatel, kus praegu on rohkem kui 1000 liiki kalu, mereloomi ja koralle. Seda peetakse maailma peamiseks
Suurgild jõukamata, abielus saksa kaupmeeste ühing Väikegild käsitööliste tsunfti ühing. Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste ja kaubamehe sellide ühing Millised olid linnakodanike kohustused? *vahiteenistus linna müüril ja tornides *linna sõjaline kaitse *osalemine linnale vajalikel töödel *maksude maksmine Vaimuelu keskaegsel Liivimaal (§12) Kirik ja kirikuga seotud mõisted. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Kirik 1) kõiki kristlasi ühendav organisatsioon; 2) kristlaste pühakoda, kus korraldatakse usulisi kombetalitusi Katoliku kirik ristiusu jagunemisel 1054.a. tekkinud kirik, mis valitses Lääne-Euroopas, kirikupeaks paavst Toomkirik piiskopkonna peakirik, katedraal Vaimulik kirikuelu tegelane, kes on pühendanud oma elu jumala teenimisele; usukultuse teostaja Paavst katoliku kiriku pea, kõrgeim vaimulik, selle juht, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks
andma jumala armu. Ristimine, armulaud, piht, leeritamine, viimne võidmine 20) Selgitage mõne lausega kirikuhierarhia ülesehitust Kõige tähtsam oli patriarh(juhtis mitut peapiiskopkonda ja preestritööga üldiselt ei tegelnud, peamine patriarh oli Rooma paavst). Tähtsuselt järgmine oli metropoliit. Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Piiskopist tähtsam aga metropoliidist nõrgem on peapiiskop. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Preester võis jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kiriklike toiminguid. Igas väikekirikus oli oma diakon, kes lõpetabki kiriklikku hierarhiat ja on selle madalamaks astmeks. Diakon on kiriku abivaimulik; koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja. 21) Seletage mõisted: misjönär, katedraal, missa Misjonär on kristluse levitaja. Misjonärid levitasid kristluse paljudes Euroopa riikides.
- Halaha; mizwa-mizwot - 10 käsku - Usutunnistuses on kirjas 10 käsu kõrvale veel Jumala tahe. · Rabiinlik kirjandus(u 70-638) - Misna(kordama, õpetama, õppima)- suuline Toora; koosnes kuuest osast; sisaldab jutustusi, legende, õpetusi. - Gemara(lõpetamine, täideviimine, õpetus) - Misna ja gemara moodustavad talmud- Palestiina talmud ja Babüloonia talmud · Juudid on pikalt olnud tagakiusatud, eriti kristlaste poolt(Juudid tapsid Jeesuse) · Judaismi on mõjutanud ka valgustusliikumine Eluolu · Igapäevaselt: - Õnnistussõnad - Rituaalsed esemed - Kashrut-puhtusenõuded(eriti toit) - Tzniut-kõlbelisus, kombelisus - Palvused-kodus või sünagoogis; hommikupalvus, lõunapalvus, õhtupalvus; Toora lugemine - Sünagoog-toimuvad palvused, kogunemine/koosolemine;Juudid ei arvanud, et
Kõik positiivse, mida nähakse budistlikus traditsioonis, võib kohandada oma religioonile. Samamoodi võivad budistid võtta selle hea, mida nad näevad kristluses, islamis või mõnes teises religioonis ja võivad selle lülitada oma vaimsesse praktikasse (7.). Tegelikult on religiooni defineerida väga raske. See on rohkem või vähem seotud koguduse ja rituaalidega. Seetõttu on vaja teha vahet. Kui räägime vaimsusest, ei tohiks vahet olla kristlaste, budistide, moslemite vaimsusel see on meeleseisund. Religiooniga käib kokku religioossus, kuid religioon sisaldab nii religioossust kui organisatsiooni. Vaimsuses pole jagunemist ega eelistamist ja kui keegi saavutab kõrgeima vaimse seisundi, muutuvad kõik erinevate religioonide traditsioonid peaaegu ebaoluliseks. Seega on vaimses maailmas kõik kõigega vahetatav ja ühtesobitatav. Religioon on seotud rohkem kultuuri ja traditsioonidega. Seal on
Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev. Selle käsitluse järgi rajas Jeesus ühe kiriku, mis on ajaloos kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu jagunenud eri koolkondadeks ehk "kirikuteks". Need on erinevate riituste (kultus) ja õpetuslike arusaamadega koguduste ühendused, mis tihti jäävad ühe rahvuse piiridesse. Seetõttu on kristlaste religioosne praktika erinev, sõltudes sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud. Dogmaatilis- juriidiliselt on korrektne rääkida katolikest, õigeusu-, protestantlikest jne kogudustest, mitte kirikutest. Kiriku lõhenemise ühe tagajärjena on aga levinud arusaamad, et ainult mingi osa universaalsest Kirikust on ainuõige. Eriti levinud olid need arusaamad Katoliku kirikus kuni 20. sajandini. Ekslikult on peetud kirikusse kuuluvaiks ka mõningaid uususulisi liikumisi nagu
määravaks rüütlimõiste väljakujunemisel. Rüütleid oli kahte sorti: ilmalikud ja vaimulikud. Ilmaliku rüütli eesmärgid olid maised ja nad olid väga uhkelt riides ja kaunite soengute ning kõige uhkema varustusega. Vaimulikud rüütlid olid aga totaalsed vastandid, nad olid mungaseisusest rüütlid, kes olid täielikult eraldunud maisest elust ja pühendunud uskumatutega võitlemisele ja kristlaste kaitsemisele. Nad ei hoolinud oma välimusest ja neil olid kehvad relvad. Rüütlid armastasid seiklusi ja otsisid neid iga päev. Peeti ka rüütliturniire, mis ei toimunud ainult rüütlite vahel vaid sellest võttis osa ka suur hulk jalamehi. Koht, kus turniire peeti, ei olnud tavaliselt korralik lipukestega ääristatud rada, nagu me filmidest näha võime, vaid tõeline lahinguväli. 6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö 2. 3. 1
Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele. Kristlaste jaoks pidi aga sisaldama Vana Testamendi kuulutuste teostamist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesuse Kristuse poolt. Tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad. Lood apostlite tegudest, apostlitelt pärinevad kirjad.Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva.
Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus (algse nimega Saulus – kuulus kristlaste tagakiusajate hulka, oli Rooma kodanik, haritud mees, kes püüdis Jeesuse õpetust hävitada, Kristus ilmutas talle, temast sai kirglik kristlane) tegi tööd Väike Aasias ja Kreeka suurlinnades – ka tema hukkus Nero ajal. Pühakirja kujunemine 3. saj. e.Kr. tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna diasporaa juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. kujunes Uus Testament s.o. kogumik ristiusu ajajärgul loodud usulise sisuga tekste, peamiselt Jeesus Kristusele omistatav õpetus
Tõenäoliselt siin võisidki Kolumbusel vilksatada esimesed kahtlused - kas ta ikka asub Aasia ranniku lähedal? Ent seda tunnistada tähendanuks kuningapaari petmist. Kolumbus laskis kõigil retkest osavõtjail vanduda, et nad peavad Kuubat mandriks, mitte saareks, ja kohustuvad teda mandriks nimetama. Kurb oli ka teine saabumine Haiitile. "Kogu maa oli käärimas ja segaduses, seal valitses hirm ja vihkamine," kirjutas kroonik. "Indiaanlased relvastusid kristlaste vastu, olles selleks sunnitud rõhumise, vägivalla ja röövimiste tõttu hispaanlaste poolt." Vibude ja odadega astusid indiaanlased vastu raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid
§2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks
Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270(1291). Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures (türklaste oht!). 1095. aastal kutsus paavst Clermont'i kirikukogul kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minna ning "uskmatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama
lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset, üks liberalismi isasid. Geograafilise keskkonna teooria ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau teos ,,Ühiskondlik leping". Pidas ideaalseks vabariiki, ühiskondliku korra aluseks aga eraomandit. Ptk. 6: Saksa valgustus Saksa mõtlejad ei olnud kiriku vastu nii vaenulikud. Lähtuti pietismist luterliku kiriku voolust, mis pöörab erilist tähelepanu vagadusele ning rõhutab kõigi kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz eesmärgiks oli küllus, teadus peab tooma praktilist kasu. Christian von Wolff ateismi-vastane, ühiskonna arengu tagab ettevõtlikkus, lõi terve mõistuse filosoofia. Johann Gottfried von Herder ,,Rahvaste laulud" ka 13 eesti rahvalauluga. Pooldas progressiideed ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus, rahvast tuleb harida ja kasvatada. Ptk 7: Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Absolutism teoreetiline põhjendaja Jean Bodin:
uskumustes. Kodukäija on mingi süüteo pärast deemonlik kummitav surnu, kes käib surnuna ringi ja kummitab oma endises kodupaigas. Ta suhtub elavatesse pahatahtlikult. 15. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta. Bremeni Aadama Hamburgi kiriku piiskopide teod- kirjeldatakse saart Aestland (Eesti?), mille elanikud “ei usu kristlaste jumalat”. Selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi, kes valitakse väga hoolikalt välja. Novgorodi tohtkiri- neid leitud Novgorodi väljakaevamistel, seal mainitakse nn Jumala noolt ehk PIKSET. See oli loits pikse vastu, et inimene viga ei saaks. Hiljem vastu vaieldudoli hoopis mingi kuldne kurikas või vaskne vasar. Jumala nooleks olid teatud haigused, nt lendva.
4 saj lõpus võttis selle töö endapeale Hieronymus. Hakati tähelapanu pöörama õigele uskumisele dogmaatikale. Seejärale kujunes välja ortodoksne õige usutunnistus, 4. saj levis laialdaselt ariaanlus e vaidlused kristluse olemuses, 5 saj lisandus õigeusuga võitlev õpetus e monofüsiitlus. Siis kaasnes ka kloostrite teke, paljudel kristlastel tekkis soov oma vajadustest vabaks saada seda võimaldas ainult kasin elu lihasuretamine ehk askees. Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud ristiusulised kõrbetesse neid nim ermiidid(erakus) või mungad, nii tekkisid nendest riigi ääraaladel kogukonnad, peagi korraldati munkade ühielureeglid, pannes aluse kloostrielule. Hilise vanaaja silmapaistvam tegelane oli Augustinius, nooruses sai ta paganana hea hariduse ja vanana pöördus ema mõjutusel ristuusku. Temalt pärineb ka pärisusu õpetus, selle kohasle langes pattu esimene inimene Aadam paradiisiaias.
19. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Suurem osa varaseid eesti mütoloogia kirjapanekuid pärineb kroonika kirjutajatelt, juhuslike vaatajate ja rändurite sulest. Läti Henriku Liivimaa kroonika(13.saj) "saarlaste suur jumal keda kutsuti Tharapitaks"; Hamburgi kiriku piiskoppide teod (1073- 76) " ei usu kristlaste jumalat", "austavad nad draakoneid ja linde" 20. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Taara eesti rahvusliku (kunst) mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Taara laiemale avalikkusele tuntuks?) Taarat mainitakse Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Teda mainitakse kui "suurt jumalat" Tharapitat. 17. sajandil tõlgendati seda kui skandinaavia äikesejumalat Thori, mis oli 19
1095.aastal palus Bütsantsi keiser Alexios I Komnenos abipalve Paavst Urbanus II-le, lootes lisaväele, kuna türgi hõimud(Seldzukkid) olid vallutanud Vike-Aasia, süüra, Palestiina ja Jeruusalemma. Paavst tõlgendades seda kui idakristlaste abipalvet laiemas tähenduses. Nii kutsus paavst Urbanus II krikukogu öeldes, et Jumal tahab seda! Eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldzukkide vägede all. 1096.a. sügisel hakas liikuma elukutseline võitlejate üksus. Vägede eesotsas olid Lorraine'i hertsog Gottfried ja Toulouse'i krahv Raymond. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati 4 haldusüksus: Jeruusalemma Kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Värskete halduste
Koostasin ka lisaküsitluse teemal ,,Satanism kui elustiil", mille viisin läbi oma 11.b klassis. Küsitlus leidis aset 14.04.2012. Selle mõte oli uurida, kas on levinud kindel 3 satanisti stereotüüp ning kui on, siis milline on minuealiste inimeste ettekujutus satanistidest. Ühtlasi soovisin täpsustavalt uurida, kui palju teavad minu klassikaaslased satanistidest üldiselt. 4 1. Mida satanistid usuvad? Eesti satanistliku kiriku eestvedaja Jason on öelnud, et kristlaste jaoks on satanism kindlasti kurjus. Ta väidab, et paljude jaoks on see maailm, kus kehtivad reeglid. Jason ütleb, et ühe seletuse järgi on saatan see, kes meile peeglist vastu vaatab. Eesti saatana kiriku eestvedaja usub, et Saatan on kõigest üks võimalikest nimedest, mida kõiksusele on antud. Satanism ülistab inimest, kõige olulisem tähtpäev on satanistile tema sünnipäev. Ta väidab, et tõeline jumal on inimene ise, millega ma ka nõustun. Veel on
Eesmärk püha haua vabastamine Jeruusalemmas I ristisõda 1096-1099 sõdijad jõudsid Konstantinoopolisse, läksid edasi, 1099 vallutati Jeruusalemm, Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ning Antiookia vürstiriik, maa jagati läänideks, I senjöör oli Jeruusalemma kuningas; asutati 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e. Hospitaliitide Ordu ning Teutooni e. Saksa Ordu; tegelikult olid kristlaste käes vähetähtsad alad, nendevastane vaen suurenes, kaotati Edessa 1144 II ristisõda 1147-1149 vastulöök Edessa kaotamisele, Saksa vägi sai lüüa, ühinesid prantslastega, Damaskuse piiramine, ebaõnnestus; Peale sõda araablased tugevnesid, eesotsas Salah ad-Din, purustas kristlaste väe 1187, hõivas Jeruusalemma III ristisõda 1189-1192 ajend Jeruusalemma langemine; Richard I Lõvisüda sai Salah ad-Dinilt Tüürose ja Jaffa linna vahelise rannikuriba ning kristlikele
10. Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid. Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast. Ida- Rooma riigi aladel säilis 1453 aastani Bütsantsi riik. I sajandil tekkis Rooma riigi territooriumil Palestiina ümbruses Kristuse usk. Algul kristlaste tagakiusamine, kuni 313 kuulutab Constantinus Suur ristiusu lubatus. Esimesel perioodil kristlikust kunstist rääkida ei saa, sest kristlased pidid end peitma. Peale lubatusk kuulutamist hakkasid kristlased ehitama kogudusehooneid ja võtsid eeskujuks Rooma basiilika. Frangi riigis Merovingide ja Karolingide dünastia. Karolingide ajal hakkas arenema kirjandus kunst, kultuur ja haridus. Romaanika 1
Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar ´allumine´) ja uskujad moslemid (ar ´see, kes allub´). Pärimuse järgi oli Muhamedil tavaks käia Hira mäe koopas mõtisklemas, seal olevat Allah end talle ilmutanud ja käskinud enda sõnumit levitada. Kirja pandi see alles peale Muhamedi surma (ise oli kirjaoskamatu), kui koostati islami püha raamat Koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, vaid tahtis juurutada ainujumala uskumist ka araablaste seas (nagu juutide ja kristlaste seas oli levinud). Tema silmis oli Allah sama jumal, keda austasid juudid ja kristlased. Muhamed püüdis juudi kogukonnaga Araabias hästi läbi saada, kuid probleemid tekkisid siis, kui juudid ei nõustunud teda, kui prohvetit, tunnistama. Peale seda nägi Muhamed kristlasi ja juute, kui valesti jumala sõna mõistnud rahvasteks. Muhamed läks Mediinasse usku levitama, kus teda võeti lahkemalt vastu. Peale suhete teravnemisi juutide ja moslemite vahel, ei palvetatud enam
Thor oli abielus Sif-iga(vilja- jumalanna), samuti teatakse et Thoril oli hiiglasnaise Jarnsaxa-ga kaks järeltulijat, Magni ja Modi, Sif iga koos sündis neil tütar Thrud. Magni, jõu ja tugevuse jumal, oli kokkuvõtted tugenam kui Thor ise. Põllumeeste ja võitlejate kaitsjana oli Thor viikingiaegse Skandinaavia kõige populaarsem jumal. Thori austasid ka orjad. Levinud oli Thori vasara kujulise ripatsi kandmine amuletina, arvatavasti oli selle kombe eeskujuks risti kandmine kristlaste seas. Thori nime kasutati sageli isikunimede osana ja paljud sellised nimed on Skandinaavias siiamaani käigus. Thori nime esineb sageli ka kohanimedes. (3) -9- Thor oli väga populaarne Islandi Kolonistide seas, kes olid põgenenud Põhja-Norrast odinlike tegude eest. (Cotterell, 2001, lk 176) 3.4 Baldur Tuntakse veel nimede Balder, Baldr all.
sajandi varajases alguses pKr. Imperaator Caligula (37- 41) alustas sinna tsirkuse ehitamist (40 pKr), mis hiljem lõpetati keiser Nero poolt ning mis kandis nimetust Circus Gaii et Neronis, mida tavaliselt nimetati lihtsalt Nero Tsirkuseks. Vatikani obelisk oli algselt võetud imperaator Caligula poolt Heliopolisest ning oli mõeldud kaunistamaks tema tsirkuse esist ning on samal ajal ka selle algselt tsirkuse viimane nähtav jäänuk. See territoorium muutus paljude kristlaste jaoks märtripaigaks pärast suurt Rooma põlengut keiser Nero ajal, aastal 64 pKr. Antiikne pärimus väidab, et just siis ja selles 13 tsirkuses otsustati Püha Peetrus pea alaspidi risti lüüa. Tsirkuse vastas asus surnuaed, mis on eraldatud Via Cornelia poolt. Ehitati mitmesuguseid matusemonumente, mausoleume ja väikesed hauakambrid ning ka altareid paganatest jumalatele, kes pärinesid erinevatest polüteistlikest religioonidest. Need ehitised püsisid kuni Püha Peetruse Constantinuse
iluideaaliks Varakristlik kunst 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi Tutanhaamoni sarkofaag katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
