olnud teine Herakles pooljumal, Zeusi ja Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma.Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle.Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi templi viilul Olümpias on
ajastud, paganlik ja kristlik maailmavaade tekitavad eeposes huvitavaid kontraste. ,,Nibelungide laul" koosneb 39 episoodist, mida nimetatakse avantüürideks, s.o seiklusteks, ja jaguneb mõtteliselt kahte ossa. Esimese osas jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Islandi kuningannat Brünhildi, kes on seni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitleb ise Brünhildiga. Tasuks saab ta Kriemhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Kriemhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb tema riietele sinna märgi õmmelda
Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu. *Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde
Sinu kool Referaat Homeros Koostas: Sinu nimi Klass: Sinu klass Juhendaja: Sinu juhendaja Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Elulugu...............................................................................................................................4 ...
Kuid Tõnul tuli uni peale ning ta jäi magama. Hobune peatus viimase kõrtsi juures, kuna oli harjunud, et peremees käib enne koju minekut kõrtsist läbi. Keegi ei teinud väljasseisvast hobusest välja, kuna kõrtsis teised arvasid, et ju siis puhkab natuke. Varsti hakkas hobune kodu poole liikuma ning kui nad koju jõudsid oli Tõnu surnud. Mari vedas Tõnu tuppa voodisse ning heitis ise tema kõrvale magama. Hommikul levis surmateade ning varsti olid matused. Peale matuseid hakkasid Maril kosilased käima. Mari hindas igatühte võrdselt ning palus endale aega, et sobiv välja valida. Samuti tahtis mõisnik Marile ettepanekut teha ning sellepärast ta oligi kadriõhtul elevil. Ta tahtis Marit oma Tallinna korterisse elama saata. Mari otsustas, et ta ei abiellu enam kunagi. Kui Mari Ulrichi juurde läks, siis rääkis mõisnik talle tema plaanist, kuid mari keeldus ning vastas, et läheb koos Anniga linna ja Juku jääb onu juurde. Mari tahtis olla varblane mitte kanaarilind.
Dirigent ja pedagoog tavakoolis, hiljem oratooriumis. Ta juhatas koore Laulupidudel. Asutas RAM-i( Rahvus Meeskoori). Koorilaulutsükkel ,,Kuidas kalamehed elavad". Muusikal ,,Hakkame mehed minema", ,, Päike vajus pärnapuule"," Muusikale". 22. G.Ernesaksa ooperid ja raamatud Ooperid (5) Raamatud (5) -,,Pühajärv" - ,, Nii ajaratas ringi käib" - ,,Tuleristsed" - ,, Laine tõuseb" - ,, Kosilased mulgimaalt" - ,, Suu laulab, süda muretseb" - ,, Käsikäes" - ,, Kutse" - ,,Tormide rand" - ,, Laul ava tiivad" 23. V.Tormise loomingu omapära + näited loomingust Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Ta õppis heliloomingut Tallinna ja Moskva konservatooriumis
Ori toob Odysseusele tema poja, kes oli just naasnud Spartast. Poeg Telemachos rääkis isale kosilastest, kes raiskasid isa raha. Hilisõhtul viiakse Odysseus Penelope (tema naise) juurde. Penelopele räägitakse, et Odysseus on Kreetalt pärit meest. Penelope oli vaevatud kõigest. Penelope palus, et Odysseuse jalad pestaks ära. Odysseusel oli jalal arm, mille järgi Penelope ta ära tundis. Odysseus ei lubanud kellelegi rääkida. Järgmisel päeval raiskasid kosilased jälle Odysseuse raha. Kosilased said ülesande läbi kaheteistkümne kirve silma. Keegi ei suuda Odysseuse vibu isegi vinna tõmmata. Tuuakse kerjus (Odysseus), kes laseb odaga läbi kirve silmade. Kõik ülejäänud kosilased tapeti. Penelope sai aru, et Odysseus on koju tulnud. Appi tuli Telemachos, Athena jt. 24-ndas laulus kirjeldatakse, kuidas surnute hinged jõuavad surnuteriiki. Odysseus pidi vabandama kosilaste omaste ees. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel
Otepää Gümnaasium Olümpiamängud Referaat Koostaja: Teele Kants 11a Märdi 2009 Sisukord 1. Päritolu 2.Müüdid olümpiamängude päritolu kohta 3.Ajalugu 4.Esimesed olümpiamängud 5.Olümpiamängude kava 6. Mängudeks valmistumine 7.Võistlejad 8.Olümpiavõitjad 9.Korraldajad 10.Pealtvaatajad 11.Olme 12.Hilisperiood 13.XIX taliolümpiamängud, Salt Lake City 8. - 24.02.2002 Olümpia treeninguväljakute varemed Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasa...
Meie kaasa kaitsemasta Tulevase ajani! Kui me teile taas tuleme, Tuult me toome tuulajale, Küllust põllukülvajale, Jätku leivalõikajale! Kui on noori tüdrukuid, siis : Kuus käigu kolmed kosilased, Ühed tulgu, teised mingu, Kolmandad kodus püsigu! Nüüd võtavad mardid haneritta, mardiisa ees ja mardiema lõpus ning liiguvad sabatantsuga (hoiavad vöökohast kinni ja liiguvad laulurütmis jalalt jalale tammudes) ukse poole. Lõpulaul : Laske mardid teele minna, Mardi tee on teademata,
Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu! *"Kuningas Oidipus" - Sophokles Kui Oidipus väikese lapsena maha jäeti, leidis ta lambakarjus, ning viis ta korintose kuningakotta. Kuningas Polybos ja kuninganna Merope kasvatasid ta üles. Hiljem sattus Oidipus oma algse kodukoha lähedal rännates tülli oma isa, kuningas Laiosega ning tappis ta teadmata, kes ta on
kasvab laps hästi.'' - HELLENURME [ 6, lk 31] `'Kui laps peale sündimist aevastab kaks korda, on hea, kui ühe korra - halb.'' - JÕHVI [6, lk 35] `'Kui peres väike laps, siis ei tohi majast midagi välja anda, muidu saadetakse lapse eluaegne õnn minema.'' - VÄNDRA [6, lk 43] `'Kui tütar sündis, siis pidi koerapoegadele putru ja piima viima, ükskõik kus peres parajasti olid. Siis võis kindel olla, et tütrele ükskord kosilased tulid.'' - MUHU [6, lk 50] `'Sündinud tütarlaps tulnud kolm korda tagurpidi läbi meeste püksi sääre lasta, saanud ruttu mehele. `' - JÕGEVA [6, lk 54] `'Kui lapsel raha peosse kinni jääb, saab rikkas inimene, kui lahti laseb, saab vaene inimene.'' - TALLINN [6, lk 77] `'Kui lapsel veiksest piast nina tihti tatine on, siis saada sellest tark inimene.'' -PILISTVERE [6, lk 88]
ilmselt veel kosimist selle hilisemas mõttes. Meelepärane tütarlaps osteti või tõmmati (rööviti) naiseks. (http://pulmakorraldaja.ee/pulmadest/kosjad/ ; 31.12.2012) Hilisemal ajal, 19.sajandil oli kosjas käimine teistsugune. Noormees pidi leidma endale sobivaima mõrsja. Kui mõrsja oli valitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde ning kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu rääkima. Kosjad vastu võetud, sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses,
vastsündinud Parise, sest oraakli sõnade kohaselt pidi laps tooma linnale õnnetust; Paris kasvas üles karjasena mägedes; hiljem pöördus ta Troojasse vanemate juurde tagasi ning põhjustaski Trooja hukkumise; Paris surmas Achilleuse, kuid suri ise kreeka sõjamehe Philoktetese mürgisest noolest 5 Helena ilusaim ja ihaldatavaim naine, Sparta kuninganna Leda ja Zeusi (peajumal tuli Leda juurde luige kujul) tütar, Klytaimestra ja Kaksikute (Disokuuride) õde; tema rohked kosilased, kelle hulka kuulus ka Odysseus, tõotasid viimase nõuandel, et tunnustavad ja kaitsevad seda, kelle Helena neist valib; Helena abiellus Menelaosega, kellest seetõttu saigi Sparta valitseja; Menelaose vend Agamemnon nais Helena õe Klytaimestra PEAMISTE KEEKA JUMALATE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Zeus (peajumal, taeva valitseja) Jupiter Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo
Olümpias võidujookse. Nende jooksudega olevat ta tähistanud võitu kuningas Augeiase üle. Kuna Herakles võitis need võistlused, hakkas ta neid iga nelja aasta tagant kordama. On ka kolmas müüt, mis räägib sellest, et Zeus hakkas olümpiamänge korraldama pärast seda, kui ta oli võitnud titaan Kronost. Ka neljas müüt on olemas. Selle kohaselt hakkas olümpiamänge korraldama hoopis Olümpia kuningas Pelops. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja, et korraldada võiduajamised, ning võitja tapeti. Pelops, kes oli kolmeteistkümnes kosilane, kutsus endale appi Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops võitis võiduajamise ja abiellus Hippodameiaga. Ent, et Pelops võidaks võiduajamise andis ta Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele altkäemaksu, kes korraldas Oinomaose surma. Kui Pelops oli abiellunud printsessiga, tappis ta Myrtilose. Esimesed olümpiamängud
KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõ...
Odysseuse teekonda koju, Ithaka saarele, mis kestab kümme aastat. Eepose tegevus algabki, kui Odysseus juba kümnendat aastat koju seilab. Teel takistavad teda nii merejumal Poseidon, kes tema peale väga pahane on ning loomulikult ka kõiksugused võluvõimetega olendid. Nende hulgas näiteks kikonid, lootosesööjad, faiaagid, nõid Kirke ja lõputu nimekiri naistest, kes kõik Odysseusse armusid. Kui Odysseus lõpuks kodusaarele jõudis, olid parasjagu tema kallima, Penelope kosilased seal ning ta kallim valmistus pulmadeks, mida ta sugugi pidada ei tahtnud. Ta seadis tingimuse, et abiellub mehega, kes suudab Odysseuse vibu vinna tõmmata. Ka Odysseusel, kes oli kerjuseks maskeeritud, lubati proovida, mille käigus ta surmas ühe labasematest kosilastest. Odysseus ja Penelope tundsid teineteist ära ja olid õnnelikult abielus edasi. Ennustajad ja selgeltnägijad Selgeltnägija Melampus Kreeka kuulsaim selgeltnägija oli arvatavasti Melampus, kes oli pärit Tessaaliast
põhiosa hõlmab Odysseuse jutustus muinasjutulistest seiklustest koduteel: vangistused nõiataride Kirke ja Kalypso juures ning kükloobi koopas, pääs sireenide, laistrügoonide ning Skylla ja Charybdise käest, reis manalasse, torm. 10-aastase kodutee jooksul kaotab Odysseus kõik oma kaaslased ja jõuab eepose lõpus oma kodusaarele Ithakale. Vahepeal on ta kohanud oma poega. Kodusaarel võidab ta oma naise Penelope jultunud kosilased, tappes nad Telemachose ning ustavate teenijate kaasabil. Teos lõpeb abikaasade taaskohtumisega. Odüsseia seiklustes on palju ühiseid jooni erinevate rahavaste muinasjuttude temaatikaga, eepos tervikuna esindab lootüüpi ,,mees oma naise pulmas". Keskaeg: Joseph Bedier, Tristani ja Isolde lugu. See lugu pajatab sellest, kuidas Cornwalli kuninga Marki orvust õepoeg Tristan saab lahingus raskelt haavata ja rändab Iirimaale, et tark Isolde raviks ta terveks. Pärast seda, kui Cornwalli
Selleks oli tavaliselt mõni hea mokamees. Peale noormehe jõudmist abieluikka peeti perekonnaringis nõu, keda poeg peaks kosima. Pruudile määrati kindlaks ka eelistatavad nõuded, väga oluline oli tulevase kaasa töökus. Isamehe ülesandeks oli kosjade ettevalmistus ja tseremoonia ettevalmistamine. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, mis võis kesta kuni järgmise hommikuni, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud lähkri. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vaheajal , mis tavaliselt kestis kaks nädalat, käidi pruudil abiks veimevakka täiendamas. Seda tehti õhtuti
Miina oleks jooksma pannud, aga ema kutsus ta ka sinna. Miina nägu õhetas, emal tulid pisarad silma, ja ta ütles et Taavet tahab Miinat naiseks võtta et kas ta nõus, et Taaveti vanematel viinad ka kaasas tähistamiseks. Alguse vastamine oli raske, sest tuba oli rahvast täis, aga kui Miinale käsi anti, e. Taavet talle käe andis ja lausus Miina kas sa ikka pahane, kas sa mulle ei taha tulla. Miina nuttis voodi kõrval, sest tal oli raske, poolsurnud Hinnu viidi haiglasse linna, ja siis tal kosilased ka. Ennem kui Enn ära läks tuli ta tuppa hüsati jätma ja siis Enn ütles, et rohud mõjuvad sulle tõesti hästi Taavet, et nagu tohter ütles, pulmadeks saad terveks. Arstil oli õigus olnud. Kui ta teisel päeval Taavetit vaatama tuli siis poiss oli kaunis ergu nägu olevat. Riinu ja Miina tänasid koos võidu jumalat. Oodati kuna need kohtu tülid kaelast ära saavad. Enne koht käidi kõikide varaste kodud läbi, küsitleti sõpru ja Hinnu kirst võeti kaasa
Kalevipoeg ihaldas mõõka. Piiga aga õpetas, et pajuvits päästab põrgust ja küüntest kübar kurja kiusatusest. Kübaral on kümme väge, vitsal seitse saladust. Kalevipoeg ei arva, et tal sellist vara vaja läheks. Siiski võtab piiga seinalt vitsa ja kübara. Kübar suudab soove täita. Kalevipoeg sai kübara abiga neitside suuruseks ja pidas nendega koos lustipidu. Kalevipoeg lubab piigad põrgust päästa ja neile head kosilased leida. Ise ta ei ole veel küps naisevõtuks. 14. LUGU ALLMAAILMA VAATLUS. ESIMENE VÕITLUS SARVIK-TAADIGA. LAHKUMINE. Kalevipoeg veetis neidudega lõbusasti aega. Vanaeit istus köögis vangis. Teisel päeval läksid piigad Kalevipojale põrgu rikkusi näitama. Vaadati üle seitse tuba: rauast tuba, mis pidi olema sarviktaadi sulaste töötuba. Vasest tuba oli orjapiigade töötuba. Hõbedast tuba oli sarviktaadi igapäevane eluase. Kullast tuba oli taadi pidupaik
Kui Tõnu ka piimamehena läbi põrus, siis tundus see kõik talle kui üks kohutav unenägu. Prillup oli kaotanud peaaegu kõik, mis talle tähtis. Et kõrtsis rahu saada, pidi ta ülameeste suu õllega kinni panema. Ta hakkas ka ise üha rohkem jooma. Alkoholi tõttu ta lõpuks oma elu kaotaski. Kui talupoeg oma viga taipas ja seda parandada püüdis, siis on juba hilja. Tõnu tahtis, et kõik oleks nagu enne lepingu sõlmimist. Kõik Mari kosilased olid niisama rahaahned ja tahtsid naisega abielluda, kui alles jäävad piimad ja Mari mõisas edasi käib. Seega ei olnud see ainult Prillupi viga ja tahtmine. Eduard Vilde romaanis "Mäeküla piimamees" on kujutatud kolme karakteri käitumist ja arengut, samas on raamat väga hästi kirjutatud ja viimistletud. See teebki teosest tõeliselt hea meis
iseenesest on, mu süda ometi ei annaks painduda tema vastu sest saadik, kui ta teises peres mind «hernehirmutiseks» ja «karuohakaks» on kiitnud. Oota sa! Sina 34 lailõug! Ja Puniku on ta mul ka ära teinud, et nüüd piimast palju viletsam on kui naabritalu Lillik: ei anna seitset toopigi päevas enam! – Maie, ae! Kus ta nokitseb nüüd! – Sellel pole ka enam muud kui kosilased peas! Ma ei taha nüüd küll ülearu sõidelda selle üle, eks see ole noore rahva viis ja eks ma ole ise ka noor olnud, ja libe nägu on Maiele minust enesest tulnud – ole, jumala ristike, juures! Aga tarvis ometi ka maja eest muret kanda, mis muidu külapoiss mõtleb! Eks ta või arvata, meie Maiel olla tuhat tuhinat taga tema järele ja et ei jõua teise tulekut ära oodata. (Hüüdes.) Maie! (Jälle, lauda koristades, ettepoole.) Ei, pole ma oma last ka nõnda kasvatanud – ta on just
Peategelaseks on Cidi, kes oli demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne, sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. 4) ,,Nibelungide laul" (13.saj., anonüümne) Esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried, kuulnud burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab talle kosja. Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Isalndi kuninganna Brünhildi, kes on sõni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitlebise Brünhildiga. Tasuks saab ta Krimhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Krimhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvunud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb ta riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ja
lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Hiljem otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Ülesehitusest: Eeposes on 20 lugu, mis jagunevad kahte ossa. I lugu : Kalevi tulek; Salme ja Linda. Salme kosilased,Linda kosilased ja pulmad. II lugu : Kalevite pärandus, Kalevipoja sünd. 6. Läti eepose eripärast. Läti eepose A.Pumpursi ,,Karutapja" eripära on see, et seal on kasutatud vähesel määral kohalikke müüte ja muistendeid. Kindlasti on üheks eripäraks ka see, et eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ja väljendab rahva vabaduspüüdlusi ning on kirjutatud orjastajate vastu.
tasuda aga ainult verega - pidades Toimubki ebavõrdne lahing. Roland kahevõitlust kahe Cidi vasalliga, nad langeb võitluses, osalt iseenda süü läbi, langevad. Cidi tütardele ilmuvad üllad sest oma parima sõbra Olivieri nõuannete kosilased, Aragoni ja Navarra kiuste peab ta endale häbistavaks sarve kuningapojad, ning kangelaslaul lõppeb puhuda, et keisrit appi kutsuda. Viimasel pulmadega. hetkel ta siiski teeb seda, kuid keisri väed ei jõua õigeks ajaks kohale. Järgneb Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Laul
Maarahvas käis hiies nõu pidamas, palumas, kohut mõistmas, tantsimas, kadunuid matmas ja austamas. Käidi veel annetamas, et saada hästi läbi hiieasukatega, et nende abil edeneks kari ja tuleks parem saak, oleks kala- või jahiõnne. Või siis, et tänada. Mõnel pool soovitati seal palumas ja urjamas käia iga suurema ettevõtmise eel. Viimasel ajal ja eriti Maavalla õhtukyljel jäi kombeks hiitest tervist nõutada. Selgi puhul oli tarvis urjata. Hiieväed aitasid ka siis, kui kosilased ei tahtnud tulla või polnud lasteõnne. Hiit peeti pühaks tähenduses, et ta kaitseb, toob õnne ja aitab maarahvast hädades. Hiis oli puutumatu. Tema või isegi ta jäänuki ümber tehti tara, et hoida eemal loomi. Näiteks Mahu Tammealuse hiietamme ümber oli aed. Usuti, et kui läheduses on hiis, kaitseb ta sõjakahjude, varguste ja tõbede eest. Hiies kehtisid omad seadused. Sealt ei tohtinud midagi võtta ega murda, või kui, siis ainult ravimiseks. Ja ka siis pidi vastutasuks annetama
Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga: - etruskid: Itaalias vähemalt alates VIII saj eKr - kreeklased: Lõuna-Itaalias alates VIII saj eKr; piirkonda nimetati Magna Graecia. Rooma asutamise legend: I etapp. Traditsiooni järgi hävitati Trooja u -1184. Aeneast (naine Kreu...
olid need kõige tähtsamad teosed. Kreeklased tundsid neid eeposeid väga hästi ja mõned võisid sellest katkendeid isegi peast lugeda. Kreeka eepos ,,Odüsseia" jutustab Odysseuse eksirännakutest teel koju. Sel rännakul kohtas ta igasugu erinevaid inimesi ja olevusi ühesilmalist kükloopi, merekoletisi ja palju muid olevusi. Sel ajal kui Odysseus otsis teed tagasi koju üritasid hulk mehi Odysseuse naise Penelopega abielluda. Kui Odysseus oma kodusaarele saabus tappis ta kosilased. Kreeklaste kuulsaim kangelane oli Herakles. Herakles oli hästi tugev ja juba väiksest peale kägistas ta kaks madu kes teda tappa olid üritanud. Need maod saatis talle kallale jumalanna Hera. Vanemaks saades rändas ta mõõda kreekat ringi ja saatis korda erinevaid vägitegusid. Doorlaste ülikud pidasid Heraklest oma esisiaks. Herakles Kreeka jumalad Alguses oli jumal Chaos. Ta sünnitas Gaia ehk maa. Gaia sünnitas endale mehe Uranose
Rahvas pidas seega Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Oodates 20 aastat oma mehe kojutulekut, tõrjus ta pidevalt pealetükkivaid kosilasi eemale ettekäändega, et ta tahab enne uuesti abiellumist oma äiale, Odysseuse isale, Laertesele kauni kirjaga ilustatud surilina valmis kududa, ise aga harutas öösel üles selle, mis ta päeval oli kudunud. Selline oli olukord Odysseuse kümnenda rännuaasta lõpul, mil üks teenijanna reetis Penelope ning kosilased üllatasid teda tema öiste pingutuste juures, muutudes veelgi pealetükkivamateks ja talumatuteks. Siis teatas Penelope, et nõustub abielluma sellega, kes jaksab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Kuid seda suutis ainult tundmatuks kerjuseks maskeerituna koju saabunud Odysseus ise. Penelope on saanud ka truu ja targa abielunaise sümboliks. MENTOR - Odysseuse sõber, kelle hoolde usaldas kangelane Troojasse sõites oma kodu ja oma poja Telemachose. Mentori kujul andis Athena noormehele nõu
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult pr...
häviski. „Odüsseia“ - Põhiliselt keskendutakse Odysseuse pikaleveninud seiklustele peale Trooja sõja lõppu. Nümf Kalypso juures, kükloopide saar (pimestab Polyphemose, et saarelt minema saada), Kirke (nõid, muutis mehi sigadeks), sireenid (Odysseus tahtis nende laulu kuulda ning lasi ennast masti külge siduda, et merre mitte hüpata), Skylla ja Charybdise koletised, koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega. „Telegoneia“ – Odysseuse reis Thesprotiasse. Järg „Odüsseia“ sündmustele. Penelope kosilaste matus, Odüsseuse ohverdused nümfidele, reis Eleiasse, kus ta saab Polyxenoselt karika, mis kujutab Trophonius lugu, abiellubThesprotia kuninganna Kallidikega, sõda Brygoi’ga, Kallidike sureb, Odysseuse poeg Polypoetes päästab kuningriigi, Odysseus naaseb Ithacale.
Kui ta oli ma loo ära jutustanud, lahkus Odysseus faiaakide juurest ning naases koju. Samal ajal aga, kui Odysseus meres eksles, kogunesid tema naise Penelope juurde kosilased, kes tahtsid kogu Ithaka kuninga varanduse endale saada ning mitmeid aastaid elasid nad seal saarel. Telemachos, Odysseuse poeg, käis vahepeal isa sõprade juures, et uurida mis on tema isast saanud. Teos lõpeb sellega, et koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega. ,,Kuningas Oidipus" Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja ema juurest, kuna ta ei teadnud, et need pole tema päris vanemad
Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu. Lüürika Lüürika tähendas esialgu lüüra saatel ettekantavat luulet ja muutus üldmõisteks hiljem. Luuletuste loomine ja nende ettekandmine oli peamiselt aristokraatide tegevus. Palju viljeldi armastusluulet, mille oli sageli selge homoseksuaalne tagapõhi. Kurdeti saatuse heitlikkust ja kutsuti üles vaoshoitusele ning mõõdukusele
Ta tapab Hectori. Eepos lõppeb Achilleuse viha raugemisega ja Hectori laiba loovutamisega ning troojalaste leinaga Hectori matustel. ,,Odüsseia" ainestik rahulik, muinasjutuline. Lood Odysseusist, kreeklaste nupukaim ja kavalaim vägilane, trooja hobuse ja vallutamise idee autor. Vägilasel kulub 10 aastat koju jõudmiseks. Eepose tegevus algab jumalate otsusega peale 7a. vangistust nümf Kalypso saarel, Odysseus vabastada ja koju lasta. Seal aga on ees tema naise Penelope palumata kosilased, kes ihaldavad saada Ithaka kuningaks. Eepos lõppeb ülbete kosilaste tapmisega. Pärast pikki kannatusi kohtub Odysseus oma truu Penelopega, õiglus võidutseb. 9. Nimetage Vana-Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid: Sokrates- kreeka filosoof, pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Platon- filosoof, rajas kooli nimega Akadeemia, Sokratese õpilane Aristoteles- filosoof, Platoni õpilane
juustu)juures, tuultejumal Aiolosesaarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide( võrgutasid mehi lauluga)saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athenamoondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 9. I Tragöödia. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuse" kokkuvõte;peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhizanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega. "Kuningas Oidipus"
rääkima, keda ta õhutab minema reisile, et otsida teateid isa kohta. Majas on palju Penelope kosilasi, kes on pillavad ja raiskavad Odysseuse varandust ning Athena õhutab Telemachost neid ära ajama. Selles laulus soovitabki A poisil Nestori ja Menelaose juurde rännata. Telemachos saab sellest jutuajamisest innustust, õhutab isegi ema olema kannatlik. Lõpuks kutsub ta järgmiseks päevaks kokku koosoleku. Lugesin veel ka 23. laulu. Selleks ajaks oli Odysseus tapnud kõik kosilased ja tahtis nüüd ennast Penelopele paljastada. Vana kunagine O hoidja Eurykleia kutsuski Penelopeiat alla. Naine tuli, kuid oli algul väga umbusklik, alles pärast seda, kui Odysseus oli väga täpselt kirjeldanud nende abieluvoodit, et kuidas ja millest ta selle tegi, uskus Penelopeia, et tegemist on tõesti tema mehega. Athen lasi ööl kesta kauem, ja Odysseus jutustas Penelopele oma teest koju. * Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati?
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realism...
Alkmene poeg, kes korraldanud Olümpias jooksuvõistlused, millega ta tähistas oma võitu kuningas Augeiase üle. Ta võitis need võistlused ning määras need siis iga nelja aasta tagant korduma. Kolmanda versiooni järgi asutas olümpiamängud Zeus pärast võitu titaan Kronose üle. Veel ühe versiooni järgi rajas olümpiamängud Olümpia kuningas Pelops, kellelt on saanud nime Peloponnesos. Kuningas Oinomaos kutsus oma tütre Hippodameia kosilased välja võiduajamisele, tingimusel, et kaotaja tapetakse. Kolmeteistkümnes kosilane Pelops kutsus appi oma vana soosija Poseidoni, kes andis talle jumalikud hobused ja kaariku. Pelops andis altkäemaksu Oinomaose kaarikujuhile Myrtilosele, kes korraldas Oinomaose surmasaamise. Pelops abiellus printsessiga, kuid enne mõrvas ta Myrtilose, kelle needus tõi hiljem kaasa Atreuse dünastia languse ja Oidipuse kannatused. Zeusi
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost Kaasaegne inimene Homo sap...
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost · Kaasaegne inimene Homo sapi...
mehed sigadeks muudab, kord sireenide hukutava laulu mõjuvälja. Ühel saarel tapavad rändurid näljast ajendatult päikesejumal Heliose veiseid ning karistuseks saadab Zeus neile tormi, milles hukkuvad kõik Odüsseuse kaaslased. Tal endal õnnestub jõuda Kalypso saarele, kuid nõid ei lase teda enam vabaks. Pärast seitsmeaastast vangistust pääseb Odysseus jumalate loal lõpuks koju, seal on aga ees tema naise Penelope palumata kosilased, kes ihaldavad saada Ithaka kuningaks. Eepos lõpeb ülbete kosilaste tapmisega. Pärast pikki kannatusi kohtub Odysseus on truu Penelopega. Õigus võidutseb. 14. Mida on teada Homerose päritolust ja eluloost? Kes oli Demodokos? Kõige enam arvatakse, et Homeros on sündinud Ioonia regioonis Anatoolia poolsaarel Smyrnas (tänapäeva Türgi Izmiris) Chiose saarel. Suri aga Küklaadide saarestikus asetseval Iose saarel. Poeedi
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...
Erik Theodor Werenskiold. Talupoja matus Stiililiselt realistlik, olustik norra. Erik Werenskiold Illustratsioon Snorri saagale/Olav Tryggvasoni saagale (otsitakse temaatikat rahvuslikest eepostest mitte salomeest või juuditist, vaid rahva legendaarsetest suurmeestest). Üldistamine, stilisatsioon, ümardatud vormid (side analoogiliste püüetega mujal) Theodor Kittelsen: Katk trepil Gerhard Munthe. Kosilased /seab eesmärgiks luua rahvuslik stiil, toetudes keskaja kujundusele (puukirikud, esemed, ornamentika) loob tasapinnalise stiili, figuurid allutatud ornamendile jne. Jälle sugulus a- n liikumisega, kuid juures Norra spetsiifika. Gerhard Munthe Harald Oskar Sohlberg. Levib lisaks rahvusromantismile ka üldine sümbolism (kunstnik kui eriline olend) ehtsümbolistlik autoportree
Jumalanna Athena moondab odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks olla koos. „Gilga Mesopotaam 1987 Tallinn Boris Kabur Gilgameši elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate meš“ ia „Eesti loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg,
Sauna- Jaagup ei tahtnud mingi hinna eest minna kroonu- oli valmis ennast näljutama. Tööd tegi ta aga nõrkemiseni ja selles ei saanud keegi talle midagi ette heita. Öösiti luusis mees mööda küla ringi ja mängis pilli, kus tal seda paluti teha. Talle meeldis aga Põlluotsa Roosi, kellega ta sai kokku salaja et tema kätt hoida ja sosinal juttu ajada- naine oli kõige ilusam keda näinud oli. Mees teadis aga et naisel käivad ka teised kosilased külas kui teda ei ole. Leenale (talutüdruk) meeldis Jaagup väga aga mees hoolis ainult Roosist ega pannud teda tähelegi. Ühel pimedal õhul läks mees oma silmarõõmu vaatama, nad olid koos ja rääkisid juttu. Hiljem panid nad tähele et külapoisid olid akna taga ja tahtsid mehe nahka tuliseks ajada. Tüdruk juhatas ta hommiku vara majast välja ja rahulikult koju minna- enne ootas nii kaua kuni rahvas oli väljast minema läinud. Sügisel nägi
Odysseuse hukkusid. Ta ulpis mitu päeva, kuni paisati lõpuks Kalypso saare randa. Sündmustik jõuab tagasi faiaakide juurde, kes tema seiklustest kuuldes heldivad ja aitavad ta tagasi Ithakale. Ithakal otsib Telemachos endiselt oma isa ja jumalad viivad nad kokku. Telemachos räägib kodusest olukorrast ja nad teevad plaani. Odysseus riietub rändajaks ja koju jõudes tunneb vaid üks vana koer ta ära, kes suurest õnnest hinge heidab. Kosilased käituvad temaga üleolevalt, kuid Penelope 4 lased ta vastu võtta. Kosilastest tüdinenud Penelope tuleb välja ülesandega ja toob Odysseuse vibu ja nooled ja 12 varreta kirvest. See, kes läbi iga kirve laseb, saabki Penelope kaasaks. Ükski kosilastest ei saa hakkama ja rändaja palub ka võimalust proovida ning tulebki toime ja paljastab oma isiku. Poja
Tööd tegi ta aga nõrkemiseni ja selles ei saanud keegi talle midagi ette heita. Öösiti luusis mees mööda küla ringi ja mängis pilli, kus tal seda paluti teha. Talle meeldis aga Põlluotsa Roosi, kellega ta sai kokku salaja et tema kätt hoida ja sosinal juttu ajada- naine oli kõige ilusam keda näinud oli. Mees teadis aga et 15 naisel käivad ka teised kosilased külas kui teda ei ole, ja too ei lükka neid eemale. Leenale (talutüdruk) meeldis Jaagup väga aga mees hoolis ainult Roosist ega pannud teda tähelegi. Ühel pimedal õhul läks mees oma silmarõõmu vaatama, nad olid koos ja rääkisid juttu. Hiljem panid nad tähele et külapoisid olid akna taga ja tahtsid mehe nahka tuliseks ajada. Tüdruk juhatas ta hommiku vara majast välja ja rahulikult koju minna- enne ootas nii kaua kuni rahvas oli väljast minema läinud
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mi...
kaunimale“. Lõpuks jäi sõelale 3 jumalannat – Hera, Aphrodite ja Athena. Zeus käskis küsida nõu Trooja kuningapojalt Pariselt, kes pidi olema ilu asjatundja. Hera lubas, et kui tema võidab, siis saab Parisest Euroopa ja Aasia valitseja, Athena lubas, et aitab Parisel alistada kreeklased, Aphrodite lubas, et Paris saab omale maailma kõige ilusama naise, kelleks oli Helena. Paris valis Aphrodite. Helena mees oli Menelaos. Paris röövis Helena ning viis ta Troojasse. Helena endised kosilased moodustasid suure Kreeka väe, mille juhiks oli Agamemnon. Aga puudu oli 2 olulist sõjameest – Odysseus ja Achilleus. Odysseus oli Ithaka saare pea. Odysseus jättis endast hullumeelse mulje, kuna ta ei tahtnud sõtta minna. Ta kündis maad nagu hull ja külvas soola. Ühe lihtsa katsega (Odysseuse laps pandi adra ette) sai siiski selgeks, et ta ei olnud päriselt hull ja ta pidi ühinema Kreeka väega. Achilleus oli merenümfi poeg. Tänu sellele oli ta haavamatu, v.a. tema kand
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
