Mardipäev-mardilaulud (1)

Mardipäev
10. novembril on mardipäev ja kaks nädalat hiljem, 25. novembril, on kadripäev.
Talurahvas sai mardipäevaks sügistöödega valmis. Ees ootasid tubased tegemised. Vahepeal oli veidi aega puhkuseks ja lustimiseks.
Mardilaupäeval, see on 9. novembril, kogunesid noored kokku, et minna mardisandiks. Kõik pidid kandma meesterõivaid ja nägema välja üsna koledad. Selleks määriti nägu tahmaga kokku, pandi habe ette ja näruseid riided selga . Mida rohkem lärmi mardid tegid, seda uhkem. Martide juhiks oli mardiisa. Ainult üks martidest oli riides nagu naine – see oli mardiema.
Mardisandid käisid mööda talusid. Kõige ees mardiisa ja mardiema, nende järel kogu lõbus seltskond . Mardid tulid laulu ja tantsuga ning nõudsid tuppa laskmist:
Laske mardid sisse tulla,
mardid tulnud kauge- elta .
Mardi jalad valutavad,
mardi küüned külmetavad.
Mart pole tulnud saama pärast,
mart tuli viljaõnne pärast!
Mardisandid olid oodatud külalised. Usuti, et mart toob tallu hea viljasaagi.
Mardid mitte ainult ei laulnud, vaid uurisid , kas perel on kõik sügistööd tehtud. Naised näitasid ette oma käsitöö, lapsed laulsid või lugesid raamatust ette. Kui mardid pere tegemistega rahule jäid, sai pererahvas kiita.
Heade soovide eest pakuti mardisantidele õunu, saia, mett , maiustusi.
Vanasti oli marditoiduks keedetud seapea koos kaalikate ja kartulitega. Söödi ka vorsti, verikäkki ja karaskit. Väga levinud komme on ka küpsetatud mardihane söömine.
"Tuppa tema viskab viljaõnne, katusele karjaõnne."
Väliselt tundub, et santide tegevuses on tähelepanu rohkem karjal kui viljal ja ka Lääne- Euroopas on Martinust loetud veiste ja karjuste kaitsjaks . See on veidi petlik ja ei tähenda kaugeltki, et meie mardipäeval oleks põlluvilja pärast vähem muretsetud kui karja pärast. Seda muret väljendavad kujukalt ülirohked ilmaennustused: kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; kui Sõel loojub mardiöösel heledalt, siis on oodata viljarikast aastat ja tüdrukutele head meheleminekuõnne; külm mardipäev tähendab ka sooja kadripäeva (kui Mart matab, siis Kadri kutsub, s.t. mardipäevane lumi toob kadripäevaks vihma).
Mälestusi mardipäevast
Minu ema mäletab mardipäevast , et nad maskeerisid end ära, panid kaltsakad riided selga, et keegi neid ära ei tunneks,laulsid laule(Eesti rahvalaule). Tookord pakuti:õunu,kommi,moosi,pähkleid,ahjust tulnud pirukaid,jäätist,aga mitte kunagi ei pakutud raha.
Ükskõik , kuhu nad läksid lasti alati sisse ning kõigil oli hea meel. Käidi alati kodutänavatel, mitte kaugel.
Isal oli kõik samamoodi aga, kellel olid mesinikud antsid mett, kellel olid välismaal sugulasi andsid välismaa komme ja šokolaadi.
Teadmised
Pärast hingedepäeva (2. novembril) tuleb mardipäev (10. novembril), vanade eestlaste mardusepäev, millega lõppes muistsel ajal mihklipäevast siiani kestnud marraskuu ehk surnuile pühendatud aeg. Lõppes surnute kodukäimine ja inimese surmahaldjas ehk mardus ei näidanud ennast enam tontlikus öös ja ei ilmutanud ennast ulgumise ja nutuga raagus metsas. Kuid olgu tähendatud, et hingedeaja kestus ei olnud meie kaugetel esivanematel ühesugune ega nimetus mardus ainus surmahaldja tähendus, teda kutsuti veel marguseks ja marraseks. Nimetus ise on vana iraani laensõna, tähendas algul surnut, kuid arenes meil edasi ka irdhingeks, inimese- ja surmahaldjaks, lõpuks surma nähtavaks või kuuldavaks endeks. Muide, mardusega on ühenduses ka putuka nimetus mardikas (mardlane jne.), sest surnute hingi arvati putukaisse siirduvat.
Katoliku usu tulekuga meie maale hakati mardusepäeval pühitsema Tours’i piiskopi Martinuse surmapäeva ja päeva ennast nimetama mardipäevaks. Hiljem luges luteri kirik selle päeva Martin Lutheri sünnipäevaks. Vanade eestlaste kombed ja tõekspidamised peeti paganluseks ja need asendusid pikkamööda Saksamaalt sissetoodud traditsioonidega. Kuid rahvalik tuum ja põhi jäid püsima.
Ühtlasi oli muistne mardusepäev, nüüd juba mardipäev, sügisese lõikuspeo jätk, mis ajaks välistööd oli lõpetatud ja mindi üle talvistele töödele. Mardipäev oli peamiselt meestepüha: “Mart on üle põldude, Kadri üle karja,” öeldi meie pool rahva seas. Ja nende päevade traditsiooni peeti Läänemaal veel käesoleva sajandi algul täiesti au sees. Öeldi, et Mihkel ja Mart on vennaksed ning Kadri on nende õde. Nende pühade pühitsemine moodustaski sügispühade buketi, mis tõi veidi erksust ja elevust tuhmidesse ja lühikestesse sügispäevadesse ning rõõmunatukesi inimeste ellu pikkadel sügisõhtutel. Usuti, et mardiõhtu pühitsemine toob õnnistust põldudele. Pereisa pruulis mardipäevaks õlut ja pereema küpsetas odrakaraskit, et talu söögilaud oleks pühapäevasem. “Siis on põlluhaldjas sellest meelitatud ning laseb järgmisel suvel põllule sadada kosutavat vihma ning paista päikest ja nurme ei ründa rahehood ega paduvihm ning ei piina põud.” Ka oli kombeks süüa mardihane. Hani oli kodutalus tähtis kodulind , karjane kaagutamas vainul ja jõekäärus.
Üksluised ja igavad olid mardipäeva ajal põllud. Lepik tukkus ja heinamaa oli tõsine. Ainult rohelised rukkiorased rõõmustasid silma koos Tikamäe kuuskede ja mändide igihaljusega.
Enne marti olid naised virgad, et saada Mardile mauk kaela riputada. Ja viht linast ja takust lõnga pidi mardipäevaks tingimata juba valmis olema. Ning mardiõhtut oodati põnevusega. Eriti ootasid seda noored. Mardilaupäeval lõpetati töö varakult, koristati tuba ja seati kõik maja asjad korda ning jäädi marte ootama. Viimaks tuligi kamp maskeeritud noori mehi ukse taha, esimesel pill, viimasel suur kott kaelas, teised olid naljategijad ja järelvaatajad, kas talus kõik tööd tehtud ja maja asjad korras. Kõigepealt robistati vitsakimbuga ukse taga ja hakati laulma:
Laske mardid sisse tulla,
mardid tulnud kaugeelta,
läbi pika pilliroo ,
läbi kare kasteheina!
Mardi jalad valutavad,
mardi küüned külmetavad.
Mart pole tulnud saama pärast,
mart tuli vilja õnne pärast!
Siis astusid mardid tuppa. Pärast tervitamist otsiti toas kõik laokil asjad üles ja nõuti seletust, kelle süü läbi need laokile on jäänud. See tööde ja tubase korra kontrollimine toimus minu kodukohas Kullamaal ja ka mujal Lääne - Eestis. Süüdlane sai noomida ja vitsakimbuga säraka vastu tagumikku. Vaadati ka pererahva tööd ja kontrolliti laste kombeid ja korda. Olid tööd halvasti tehtud ja lapsed kombevaesed, vallatud või laisad, anti neile vitsu. Naistelt ja noorikutelt küsiti:
Kas linad lipsitud,
kas takud tongitud?
Saades jaatava vastuse, algas tants ja mäng, millele talu noored kaasa lõid. Hiljem tuli pereema toitude ja maiustustega, pereisa õllekannuga. Pakuti liha, värsket leiba, saia, mett ja õunu. Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles:
Viskan sisse viljaõnne,
suskan sisse kaeraõnne!
Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes:
Rukkid kasvage, lusted kaduge,
linad kasvage, ohakad kaduge,
sead sirged ja siuakad,
lehmad madalad, matsakad,
hobused turjakad, tugevad!
Mida suurem kamp mardijooksjaid, seda rohkem lapsi peremehele, rikkalikku põllusaaki ja õnnistust kariloomadele. Seda talu, kuhu marti sisse ei lastud, pidi tabama viljaikaldus ja vaesus.
Mardijooks on vana rahvusvaheline komme, mis pärineb keskaegsest andidekorjamisest kloostritele. See komme tuli keskaja lõpul sakslaste kaudu ka Eestisse. Meil korjasid mardisandid, nagu rahvas neid tavaliselt nimetas, ande mitte kloostrile ega kirikule, vaid endale, millest valmistati kohalikus külakõrtsis või mõnes talus omavaheline lõbus koosviibimine mardipäeva õhtul.
Tavaliselt oli mardipäeva ajal juba kõva külm, arvestades sellega, et mardipäeva oli vanasti vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem praegusest mardipäevast. “Mart tegi sillad soode peale, madalama maade peale,” laulis minu ema. Tähendab: öökülmad kaanetasid juba järvi, soid ja veeloike ning veed muutusid kandvaiks ja võis igaltpoolt otse läbi minna ning esimesel jääl liugu lasta. Tore oli sõit Sõerusoo esimesel jääl. All vanast vikatist omatehtud uisud. Pärast koolitunde rõkkas sooäärne kuusik laste rõõmukisast mardipäeva jääl.
Kodus ennustati, et mardipäeva lumi toob hea vilja - aasta ja kasvatab palju õunu. Kui mardipäeval oli vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. Oli aga mardipäeval ilus ilm, siis pidi ka suvi tulema ilus ja andma korraliku heina- ja vilja-aasta. Öeldi veel: mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardisula aga sopased jõulud. Mida Mart külmetab, seda Kadri leotab lahti!
Eks vaatame, kas vanarahva ennustused ilmastiku kohta lähevad ka tänapäeval täppi või mitte. Ega nad ka vanasti alati täppi ei läinud, ilmataat mängis ka siis inimestele vingerpussi.
Head mardipäeva!
Mardisanditamise õpetus
Laulame ukse taga ja krobistame vitsadega
Laske marti sisse tulla, marti, marti.
Mardi küüned külmetavad, marti, marti.
Mardi varbad valutavad, marti, marti.
Marti tulnud kaugelt maalta, marti, marti,
Ümbert see ilma ilusa marti, marti,
Kaugelt see kuu kõvera, marti, marti,
Tagant taeva tähtesida, marti, marti.
Mardid tulevad käsi-jalgu kokku lüües ja kepseldes sisse. Mardiisa jalapõrutuse peale tõmbuvad mardilapsed koomale ja alustavad laulu, igas suunas kummardades. Mõne mardilapse kummardus võib üle minna kukerpalliks.
Teretuslaul:
Tere-tere perekene, marti, marti.
Tere pere pihlakane, marti, marti.
Tere pere remmelgane marti, marti.
Elu heinakõrsiline, marti, marti.
Laulu ajal moodustavad mardid kaare ümber pererahva. Laulmise ajal   kummardavad kõik. Mardiema võtab küünla ja annab peremehe kätte.
Mardiisa :
See tuli teie käes on esimeseks märgiks eeloleva aasta kevadest. Laske tal veidi aega põleda kõigil talvistel pühadel. Sama küünlaga võite süüdata jüritule ja lõpuks jaanitule ning küünla sinna jätta. Samasugune eluleek on kõigis seemnetes, mis ma teie õnneks praegu maha külvan. Kes seemne leiab ja kevadel mulda paneb, näeb head õnne uuel aastal.
Seemneviskamise laul :
Mart viskab sisse seemneõnne,
Ahju ette eide õnne,
Taha nurka taadi õnne,
Nelja nurka neiu õnne,
Põrandale poisteõnne.
Laulu ajal mardiema ketrab, mardiisa käib ja külvab, mardilapsed ukerdavad mardiisa järel.
Mardiisa :
Nüüd on maa õnne täis, kuid peale õnne peab ka endal aru ja oidu olema. Lapsed, uurige järele, kas rahval oskust ja mõistust jätkub.
Lugemise laul :
Kas teie loete, marti, marti,
Kas teie teate, marti, marti,
Mis on siia kirjutatud,
Raamatusse talletatud?
Antakse raamat kätte.
Järgneb mõistatuste küsimine :
Kas siin peres on jala juhtmid? ( pastalapaelad)
Andke meile selles peres seda, mis kolm korda veskikivi alt läbi on käinud (tangud)
Andke meile neid kardulaid, mis enne jaanipäeva oo mulda munetud? (???)
Mardid arvustavad vastuseid.
Mardiisa :
Aitab nüüd uurimisest küll, nüüd tuleb üks vägev marditants teha!
Mart ei tantsi muidu eest,
Mart see tantsib maksu eest!
Ühe tüki maugu eest,
Teise tüki liha eest!
Tantsulaul :
Uups, uups mardikene,
Sier sier, sandikene
Hüppab marti üksipidi,
Kargab marti kaksipidi .
Marti tantsib, maa müriseb,
Tartu koda kobiseb.
Linna müürid müksatavad,
Hüppab marti ümmargune,
Kargab marti kandiline .
Tants. Neljakaupa üksteise vastu asetunud martidega. Esimese laulurea ajal hüppab üks paar kokku ja lööb kõhud vastamisi . Teise rea ajal teine paar. Laulurea korduse ajal hüpatakse lahku. Siis võetakse ringi ja hüpatakse päripäeva. Järgmine ring vastupäeva. Viimase rea ajal toob eestantsija ringi lahti ja viib ümber Mardiema.
Mardiema laul :
Küll ma ketran, küll ma püüan,
Siidi ja niidi
Oma lastel riidi.
Hunt saab kuue, karu kasuka ,
Rebane saab reitevarju.
Ise ma poolest paljassa,
Ihu hiilgab tükatie.
Pärast laulu lõppu Mardiema mõõdab oma lastele ja majalistele riideid selga.
Kullapai pereisa ja pereema! Näe, kõik metsloomadki on uue karva selga saanud. Mina aga hiilgan igal õhtul paljana keset taevast, lapsukesed tähekesed vaatavad näljaste silmadega maa peale.
Laul peremehele ja perenaisele :
Peremees , peremehekene,
Perenaine naisukene.
Katsu minna kamberisse,
Kepsi minna kelderisse.
Too see mardi maugukene,
Sandi mardi saiakene.
Laulu ajal koonduvad mardid ringselt ümber pererahva. Oletatavasti antakse neile midagi. Saavad koti täis ja kummardavad igasse suunda.
Tänulaul :
Aitjumal perevanemad,
Aitjumal perenooremad.
Meie osa hoidemasta,
Meie kaasa kaitsemasta
Tulevase ajani!
Kui me teile taas tuleme,
Tuult me toome tuulajale,
Küllust põllukülvajale,
Jätku leivalõikajale!
Kui on noori tüdrukuid, siis :
Kuus käigu kolmed kosilased,
Ühed tulgu, teised mingu,
Kolmandad kodus püsigu!
Nüüd võtavad mardid haneritta, mardiisa ees ja mardiema lõpus ning liiguvad sabatantsuga (hoiavad vöökohast kinni ja liiguvad laulurütmis jalalt jalale tammudes) ukse poole.
Lõpulaul :
Laske mardid teele minna,
Mardi tee on teademata,
Mardi maa on mõõtemata,
Uks on tulla, teine minna,
Kolmas takka kinni panna.