Mäeküla piimamees kokkuvõte peatükkide kaupa (1)

Mäeküla piimamees
Esimene peatükk
Ulrich von Kremer teeb ringkäiku oma kruntkonnas. Tal on seljas tavalised , kulunud, toiduplekkidega igapäevased riided, millega ta koguaeg käib. Ümbruskond kutsub teda mäeküla Bismarciks, kuna ta meenutab Saksa riigikantslerit. Mõisahoonel on alumine korrus valmis, teine korrus on pooleli, aed puudub, tallid on vanad ja lagunenud. Mõis annab piisavalt sissetulekut, et ära elada, kuid mitte edasi ehitada. Kremerid polnud priiskajad oma rahaga , kuid nad olid auahned. Kremer oli vanapoiss, ta polnud abielus. Ulrichi õed ja vennad elasid Särgveres. Kremeril on suhteliselt igav päev, ta alustab hommikut hommikusöögiga, tal peavad alati hommikuks olema vedelad munad. Peale sööki läheb ta jalutama ning seejärel tuleb lõunasöök, peale seda jälle jalutuskäik ning kojujõudes loeb ta piiblid ning läheb magama.
Teine peatükk
Ühel päeval sattus Ulrich Kruusimäe vainule ning siis ta otsustaski teha teistmoodi jalutuskäigu. Kui ta Prillupi õuest mööda oli minemas, nägi ta naisterahvast maas pikutamas. Esimene mõte oli Kremeri, et siin peres magatakse äripäeval, aga siis nägi ta lähemalt naise nägu ning arvas , et too on külaline. Ulrich astus kolm sammu edasi, kuid seejärel pööras tagasi ja plaanis küsida, et kes too on. Kremer mõtles veel, et kus Leenu on. Kremer läks ligemale ning küsis kas sa oled siitpere inimesi? Kuid naine ei vastanud. Kremer läks koju tagasi ning jäi naisest mõtlema, et kes too selline on. Paari päeva pärast leidis ta Mari enda juurest aknaid pesemast. Nad vestlevad ning Mari räägib, et tema pidi Tõnu juurde tulema, kuna Liina oli leerimata ja Tiina ei läinud. Peale seda saab Marist Kremerile kinnisidee.
Kolmas peatükk
Järgnevatel päevadel käib Ulrich korrapäraselt lüpsi juures. Kuid ühel lõunal leiab Ulrich Mari asemel hoopis Pajusi Juula lehma alt. Ulrich uurib, et kus Mari on ning Juula vastab et teisel olla olnud näpud valusad. Õhtul ei tule Ulrichil und ning ta mõtleb, kuidas Marit endale saada. Küll ta mõtleb panna osa talu müügile ning raha mitte võtta ja küll mõtleb marile raha pakkude , kuid see ei näeks eetiline välja. Hommikul pidi Kremer sõitma Särgverre, kuid ta mõtles ümber ning otsustas sõita hoopis linna.
Neljas peatükk
Kremer oli pühapäeval Tallinnas, käis Kadriorus jalutamas, kuulas Badesalonis muusikat, sõi Hotel du Nordis õhtust ja magas mõlemad ööd sissesõidukorteris, mis tal Särgvere omadega koos üüritud oli. Kui ta Mäekülas oli mõtles ta, kuidas Mari ja Tõnuga kaupa teha, ta mõtles et anda piimamehe tööd ihaldavale Tõnule see amet ning vastutasuks hakkab Mari teda salaja külastama.
Mari oli Kremerile tulnud mune tooma . Kremer nägi naist esimest korda paremais riideid ja imepuhta näoga. Ulrich hakkas mune ümber lauale laduma, kuna Mari tahtis korvi tagasi. Kui d üks muna kukkus maha, Mari pakkus, et võib selle ära koristada , kuid Ulrich ütles et see on Vilhemiine töö. Ulrich palus Maril Tõnu kontorisse saata õhtul.
Viies peatükk
Kui Tõnu kontorist tuli, siis ta naeris ja itsitas. Ta jäi tee äärde pikutama ning muutus kurvameelseks. Ta ei tahtnud otse koju minna ja kui inimesed teepeal vastu tulid, ei rääkinud ta kellegagi. Algul ei julge Tõnu rääkida Marile Ulrichi ettepanekust, kuid kui 2 päeva on möödunud räägib ta talle pakkumisest. Mari saab Tõnu peale pahaseks ja viskab talle kartulikoori näkku. Tõnu läks Kurule ning seal kuulis ta, et Mäeküla piim ja või on Tallinnas kuulsad . See tekitab talle tunde, et ta tahaks kohe tegutsema hakata. Ta tahaks, et Mari oleks pakkumisega nõus.
Kuues peatükk
Jaanipäeva hommikul Tõnu magab ning Mari on üleval ja vaatab magavat Tõnu. Tõnu on üleni karvane ja Mari tahab mehele tule otsa panna, kuid Tõnu ärkab üles. Nad vestlevad, kuni Mari läheb välja Anni ja Jukuga mängima. Seejärel meenub Tõnule Leenu. Ta tunneb end üksikuna ja tunneb, et Mari pole ikka see päris oma nagu Leenu oli.
Seitsmes peatükk
Tõnu püüab naist igatpidi mõjutada, et too mõisniku juurde läheks. Küll ta viib Marit linna ja küsib Marilt kas talle mõisnik ei meeldigi . Tõnule ei meeldinud linnas, kuna ta tundis ennast seal üleliigsena, kuid Marile meeldis väga linnas. Tõnu läks Tapu küla targa juurde, kes ütles Tõnule, et teda ootab ees hea annus õnne, kui mees õigest otsast kinni haarab. Kodus plaanis Tõnu jälle Mariga rääkida, kui viimane luges kolme raamatut korraga ja ei teinud Tõnu jutust välja.
Kaheksas peatükk
Tõnu läks kirikusse abi paluma ning kohtus seal Sutsu eidega. Too õpetas Tõnut, et võtku Marilt küünemusta, kõrvavaiku ja Juuksetutt ning toogu see talle. Seda pidi tegema pärtlipäeval, kuid tõnu ei jõudnud oodata, seega pidi ta selle tega vastu vana kuu neljapäeva. Tõnul polnud raske saada küünemusta ja juuksetutti, kuid mari pesi alati hoolsalt kõrvu seega oli kõrvavaiku raske saada. Lõpuks Tõnu ei saanudki kõrvavaiku ning pidi minema vaid nende kahe komponendiga nõia juurde. Too segas need kokku lausus paar sõna ning ütles Tõnule et too kaela riputaks selle.
Üheksas peatükk
Mari on Ulrichiga lepingu ära teinud, ta ei suutnud enam Tõnu piinlemist näha ning ütleb tõnule et mine too oma piimakontraht mõisast ära. Tõnu algul arvas, et see on mingi nali. Tõnu näeb Mari nõustumises valget laeva, mis päästab ta kõikidest muredest .
Kümnes peatükk
Tõnu mõtleb lepingut lugedes , et kõik teada saades imestuvad ja ehmuvad, et OO Tõnu Prillup on uus piimamees. Ta loodab selle abil endale rikkust koguda. Õhtul läheb Mari Ulrichi juurde ning väike Anni uurib Tõnult miks Mari külasse läks. Kuid Tõnu ei vasta talle.
Üheteistkümnes peatükk
Ühel päeval näeb Ulrich Tiiut nutmas ning saab teada põhjuse. Ulrich kutsub Ketase õhtul enda juurde, kuid viimane tuleb koos emaga. Nad elavad mõisniku saunas . Ulrich räägib, et nägi ennist Tiiut nutmas, kuid poiss väidab et Tiiu laps ei ole tema laps ja et kuna Tiiu on temast paar aastat vanem, siis ta ei taha temaga abielluda . Tegelik põhjus on hoopis aga poisi ema kes Tiiut ei kannata. Mõisnik ähvardab nad saunast välja visata sama päeva õhtul, kui poiss ei abiellu Tiiuga. Poiss peab emaga nõu ning otsustab siis Tiiuga abielluda. Ta saab Selle eest Kruusimäe sauna.
Kaheteistkümnes peatükk
Adalbert oli oma Vennal Ulrichil külas koos Särgvere preilidega. Nad läksid jalutama ning Ulrichi karja vaatama. Kui äkki noor sõnn jooksis Ulrichile otsa. Loom tahtis veel tõugata, kui äkki tabas looma raske löök toobripuuga kuklasse . Ta pöördus uue vastase poole, kuid sai veel ühe löögi, loom jooksis tagasi oma karja juurde. Ulrich oli haavatud. Tal olid sõrmed verised ning ta palus arsti kutsuda. Tõnu sai aga vihaseks selle peale et naine mõisnikule appi ruttas ning küsis talt et milleks see vajalik oli , seda pole lepingus ette nähtud. Tõnu läks Ulrichi juurde ning ütles et ta tahab lepingust lahti ütelda. Sellepeale käsib Kremer tal piiblit lugeda. Tõnu nimetab, et seaks, kuna ta saab lõpuks aru et leping oli vale ja et ta on alles nüüd hakanud naisest tõeliselt hoolima.
Kolmeteistkümnes peatükk
Tõnul ei läinud piimaäris üldse hästi. Tal oli kasum kesine, ta arvas, et algul ongi nii kuid kahe aasta möödudes hakkas see tema tegutsemismeelt alla viima. Ning talle selgus, et mäeküla piim ja või polegi nii kuulsad kui Kuru Jaan rääkinud oli. Tõnu ei mõistnud, miks temalt ei ostetud
Õhtul kui Tõnu kõrtsist koju saabub sätib Mari end linna minekuks, kui mees sisse tuleb ka karjub naisele hilbud maha, selle peale lööb mari talle rusikaga otse näkku ning karjub sina närts. Tõnu nõuab, et mari koju jääks, kuid Mari vastab talle et ta täidab lepingut ning seepeale lahkub kodust . Natukese aja pärast hakkab Tõnu nutma ning palub et mari tagasi tuleks, kuid viimane on juba kaugel. Lapsed uurivad Tõnult, kas Mari tuleb ikka tagasi ning Tõnu vastab et tuleb ikka. Mari tuleb tagasi kotitäie imega lastele ning pudeliga Tõnule ning ta naaseb oma igapäeva toimetuste juurde nagu poleks midagi juhtunud. Teda külastab Juhan, kellega nad vestlesid ning kelle Mari õhtul koju saatis.
Neljateistkümnes peatükk
Ulrichit hakkas piinama sõlmitud leping, kuid ta otsustas, et te pole midagi valesti teinud, kuna Tõnu oli ise Mari lepingusse andnud. Tõnu läks jälle Ulrichi juurde, et lepingust lahti öelda, kuid Ulrich polnud nõus, kuna Mari tõi talle rõõmu ja lisas et Tõnul on endalgi suured kasud lepinguga sees.
Viieteistkümnes peatükk
Tõnu jäi Ulrichile võlgu, kuna piimaäri polnud hästi läinud ja kaupa ei jõudnud maha müüa. Tõnu sattus masendusse ning hakkas viina võtma. Tõnut mõnitati ja alandati kõrtsis ning ta pidi kõigile kõrtsis õlut välja tegema et näidata et tal läheks hästi. Tõnu leiab kõrtis oma saatusekaaslase, kingsepa, kelle naine oli ta maha jätnud, kellegi teise pärast.
Kuueteistkümnes peatükk
Tõnu hakkab linnast koju tulema, väljas on külm ja lumine. Ta otsustas ilma peatusteta koju sõita. Tal oli kaasas piiritust ning aeg ajalt ta turgutas end sellega. Kuid Tõnul tuli uni peale ning ta jäi magama. Hobune peatus viimase kõrtsi juures, kuna oli harjunud , et peremees käib enne koju minekut kõrtsist läbi. Keegi ei teinud väljasseisvast hobusest välja, kuna kõrtsis teised arvasid, et ju siis puhkab natuke. Varsti hakkas hobune kodu poole liikuma ning kui nad koju jõudsid oli Tõnu surnud. Mari vedas Tõnu tuppa voodisse ning heitis ise tema kõrvale magama. Hommikul levis surmateade ning varsti olid matused. Peale matuseid hakkasid Maril kosilased käima. Mari hindas igatühte võrdselt ning palus endale aega, et sobiv välja valida. Samuti tahtis mõisnik Marile ettepanekut teha ning sellepärast ta oligi kadriõhtul elevil. Ta tahtis Marit oma Tallinna korterisse elama saata. Mari otsustas, et ta ei abiellu enam kunagi. Kui Mari Ulrichi juurde läks, siis rääkis mõisnik talle tema plaanist, kuid mari keeldus ning vastas, et läheb koos Anniga linna ja Juku jääb onu juurde. Mari tahtis olla varblane mitte kanaarilind .