oma määrustega reguleerida valdkondi, mis on määratletud linna või valla põhimääruses. Sellise õiguse andmine kuulub volikogu pädevusse, kuna põhimääruse kinnitab volikogu ning see õigus delegeeritakse määrusega. Linna või vallavalitsusele võib delegeerida kõigi küsimuste lahendamise õiguse, v.a. nende valdkondade, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse. Korraldus(kuulub ka haldusakti alla) Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks korraldusi. Korralduste andmise õigus on ka peaministril. Korraldus on haldusakti teooria järgi klassikaline materiaalselt mõistetud haldusakt. Korralduse abil teostab avalik administratsioon materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni. Seega on korraldus õigusteoreetiliselt ainukene haldusakt materiaalses mõttes. Korraldused on eksekutiivaktid. Ei ole õigustloov akt. Põhiliseks kriteeriumiks üld ja üksikakti määratlemisel on siiski mitte niivõrd reguleerimise individuaalne või
Üks punkt antakse vabavisetest. Mängu tehniline läbiviimine Kohtunikud. Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad. Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad hallid püksid, hall särk ning mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub: 1) palli mängupanek, 2) mängu peatamine, kui pall on "surnud", 3) minutilise vaheaja korralduste andmine, 4) viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine, 5) vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks. 6) reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine. Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub: 1) varustuse kontroll ja heakskiit, 2) palli lahtiviskamine väljaku keskelt, 3) lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei,
ärategemine ( lisapingutust, uuenduslikku lähenemist jms). See on enam kui kohusetunne päev-päevalt oma tööde ja toimetused korralikult ära teha. Kõrge suhtumuslik kohustumine ehk kohusetunne on otsitud ja hinnatud omadus. 13. Õigused ( ametlikud, mitteametlikud) võim. Võim on varjatud mõjutusvahend, mis tegelikuks avaldumiseks vajab väljendusvormi. Seda täidavad õigused, mis esindavad võimu ametlikustatud ja seadustatud kujul. Õigused kujutavad võimu otsuste langetamiseks, korralduste andmiskes ja sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Õigused on ametikohale omistatud ja seal võetud võimutäius, mis lubab ettevõtte või asutuse või mõne selle osa nimel tegutseda. Õigused on organisatsioonis kõige tugevam ja tõhusam kooskõlastav tegur. Õigused on ka kavandatud eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus. Õigused ei ole organisatsioonis üksikisiku omadus ega omandus, vaid kahe inimese vaheline tööalane suhe
(S.Õispuu 1992) 3.1.2.Suurpalvekiri Suurpalvekiri, mis oli keisrile lähetatud 9. nomvembril 1864.aastal. Seda loetakse rahvusliiku liikumise esimeseks programmdokumendiks Selles dokumendis nõuti lisaks majanduslikele nõudmistele ka teoorjuse kaotamist, mõõduka maarendi ja maaostuhindade kehtestamist. Taheti vabastada Eesti vallakogukonda baltisaksa mõisnike võimu alt ning nõuti, et kohtusse valitaks ka talurahva esindajaid. Taotleti seaduste ja korralduste avaldamist eesti keeles. 1866. aastal vabaneski vallakogukond mõisnike eestkoste alt. Vallavolikogu sai luba valida vallavanem ja selle asetäitja 3 aastaks. Pooled volikogu kohad pidid kuuluma taluperemeestele, pooled sulastele ja ülejäänud maatameeste esindajatele. (M.Grahv 1993) 3.1.3. "Vanemuine", "Estonia" ning esimene laulupidu Rahvusliku liikumise käigus tekkis eestis väga palju erinevaid seltse, millega üritati matkida sakslasi. Üks sellistest seltsidest oli 1865
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või' tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu. Kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid ei ole sõlmitud ja kohustust ei ole määratud. 8. Katseaja eesmärk /§ 6 lg 1) NB! Oluline teada!
Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes ametiseisundist, et organisatsiooni või allüksuse ees seisvaid eesmärke saavutada. Juht ei suuda alati olla liider
kaks nädalat, toimus Estonia kontserdi saalis esimene sümfooniakontsert. Nagu teada, natsionaliseeriti Eesti Vabariigi ajal Estonia Seltsile kuulunud ja riigilt toetust saanud teater 1941. aastal Nõukogude okupatsioonivõimu poolt. Ehkki Saksa ajal oli majaomanik jälle Estonia Selts, polnud viimasel teatri tegemistes sõnagi kaasa rääkida, sest ametlikult korraldas Litzmann teatri üleandmise Tallinna linnale. Linnale kuulumise vastu seisis aga teatri direktsioon, sest sellega suurenes korralduste jagajate arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54-
kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: - seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; - tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. Isikuandmete töötlejal on õigus salvestada ja säilitada kõiki sidevahendite (e-posti, telefoni vm) teel antud Andmesubjekti teateid ja korraldusi, samuti muid toimingud, mis Andmesubjekt on teinud ning vajadusel kasutada neid salvestisi korralduste või muude toimingute tõendamiseks. Isikuandmete töötleja järgib Isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.
tunnetatav ehk mõistetav on põhimõte, et me peame tegema head ja hoiduma kurjast. Ülejäänu loomulikust õigusest avaneb inimesele läbi eesmärgipäraselt täiustuva loomuse. Lex humanis on tuletatud loomulikust õigusest ja selle toetamiseks. Kui lex humanis läheb vastuollu loomuliku seadusega, siis sellisele seadusele võib vastu astuda, sest see on vaid näiv seadus. Seaduse neli kvaliteedi momenti: Seadus on reeglite või korralduste kogum. Seadus on suunatud üldisele hüvele Seaduse saab kehtestada see, kes valitseb ülduse üle Seadus peab olema avalikult teatavaks tehtud Seadus ja õigus ei ole ühesed Õigus sünnib seaduse ühiskonna kasuks tõlgendamise läbi. Ei piisa õigest seadusest, õige peab olema ka selle tõlgendamine – rakendamine. UUSAEG – iseloomustab individualism Vaidlsutatakse objektiivne ja universaalne maailmakord.
milles pangad neid väljastavad 21. Mis on valdus ja omand, kuidas on neid võimalik kaitsta Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Otsene valdaja valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise lepingu alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik on kaudne valdaja. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb seaduslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist Omand on sotsiaalsete, poliitiliste ja õigussuhete kompleks, mis reguleerib varade kasutamist inimeste poolt. Kaasaegses Lääne ühiskonnas on omandil tugev individuaalsuse konnotatsioon. Omandi ning konkreetsemalt individuaalse omandi
Vittorio Emanuele III anda korraldus armee väljatoomiseks. Kuningas oli aga juba heietanud mõtet anda fasistidele mõned vähemtähtsad kohad valitsuses ja kriis sellega lahendada. Ta teatas, et kui puhkeb kodusõda, siis loobub ta troonist. 28. okt koidikul teatati kuningale, et Milanos ja mitmes teises linnas algasid ülestõusud. Seejärel andis kuningas suusõnalise nõusoleku armee väljatoomiseks ja erakorralise seisukorra kehtestamiseks. Nende korralduste kohta koostati dekreet. Sellele oli vaja võtta kuninga allkiri. Fasistide mässu mahasurumiseks oli kõik valmis. Oldi valmis ka Mussolini tapmiseks, juhul kui muu ei aita. 7 Victor Emmanuel III (Vittorio Emanuele III) Kuningas aga ei andnud dekreedile allkirja. Põhjuseks olid intriigid. Poliitikud olid üksteise peale nii kadedad, et aitasidki Mussolin võimule. On avaldatud arvamust, et ainus inimene, kes oleks suutnud fasiste takistada, oli
III anda korraldus armee väljatoomiseks. Kuningas oli aga juba heietanud mõtet anda fasistidele mõned vähemtähtsad kohad valitsuses ja kriis sellega lahendada. Ta teatas, et kui puhkeb kodusõda, siis loobub ta troonist. 28. okt koidikul teatati kuningale, et Milanos ja mitmes teises linnas algasid ülestõusud. Seejärel andis kuningas suusõnalise nõusoleku armee väljatoomiseks ja erakorralise seisukorra kehtestamiseks. Nende korralduste kohta koostati dekreet. Sellele oli vaja võtta kuninga allkiri. Fasistide mässu mahasurumiseks oli kõik valmis. Oldi valmis ka Mussolini tapmiseks, juhul kui muu ei aita. Victor Emmanuel III (Vittorio Emanuele III) Kuningas aga ei andnud dekreedile allkirja. Põhjuseks olid intriigid. Poliitikud olid üksteise peale nii kadedad, et aitasidki Mussolin võimule. On avaldatud arvamust, et ainus inimene, kes oleks suutnud fasiste takistada, oli Giovanni Giolitti (oli olnud
nende rühmitused. Põhiülesandeks on varustada riviorganisatsiooni mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega. Erinevused: Riviorganisatsioon Staabiorganisatsioon Juhtidel on oma allüksuste üle vahetu, Juhtidel ja spetsialistidel ei ole õigust administratiivne võim koos vastavate alluvate üle. Ainult kaudne, erialane korralduste andmise õigusega korralduste andmise õigus. Esindajad saavad riviorg. Mõjutada pm ainult läbi sealsete juhtide ja spetsialistide Konfliktide põhjused: Rivi seisukohalt Staabi seisukohalt Staap haarab võimu Rivi hakkab eesmärkidele vastu
organisatsiooni eesmärkidele kaasaaitavatest erialastest ametikohtadest ja allüksustest. Staabiorganisatsiooni põhiülesandeks on varustada riviorganisatsiooni mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega. 58. Rivi- ja staabiorganisatsiooni vaheliste konfliktide põhjused Riviorganisatsiooni juhtidel on oma allüksuste üle vahetu, administratiivne võim koos vastavate korralduste andmise õigusega. Staabiorganisatsiooni juhtidel ja spetsialistidel nende üle õigust ei ole. Neil on ainult kaudne, erialane korralduste andmise õigus. Staabiorganisatsiooni esindajad saavad riviorganisatsiooni mõjutada põhimõtteliselt ainult läbi sealsete juhtide ja spetsialistide. 59. Eestvedamise mõiste. Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama 60
Lülitaja- isik, kes vahetult sooritab lülitus toimingud. Tööjuhatus- tööjuhatuse moodustavad üheltpoolt elektripaigaldise käidu korraldaja, teiseltpoolt elektritöö juht. Töörühm- töötajate rühm töökäsk- loa alusel tehtavate tööde, mille koosseisus on 2 või enam töötajat, töörühma juhtija, jälgija kaasaarvatud. Töötegja- isik, kes töötab elektropaigaldises töökäsk-loa alusel või lihtsamatel hooldustöödel üksinda. Lülitamis korraldus- korralduste vormil koostatud korraldus lülitajale elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks. Lülitamis teade- korralduste vormil koostatud teade, mille lülitaja edastab lülituste juhtijale pärast lülituse korraldamise saamist. Kaitselahutamise ja maandamise teade- korralduste vormil koostatud teade elektripaigaldistest tehtud kaitselahutamistest maandamistest ja lühitamistest, ning töökoha tähistamisest, mille annab lülitamiste juhtija elektritöö juhile.
- kohustuste tähtsus : mida tähtsamad, seda otstarbekam on siirmist vältida - ülesannete keerukus : mida keerukam ülesanne, seda suurem on siirmisvajadus - alluvate omadused ja oskused : mida paremad need on, seda rohkem võib siirda Siirmine võib toimuda: - Inimeste järgi : juht määrab kindlaks alluva töökohustused ja ülesanded ning annab talle õigused teatud allüksuses. Eesmärk: Paika panna korralduste andmise ahel ning sel alusel tagada korralduste andmise ühtsus. - Tegevusalade järgi : juht määrab kindlaks alluva kohustused ja ülesanded kogu ettevõtte või asutuse ulatuses, andes talle õiguse erialaseks tegevuseks.Eesmärk: kindlas tegevusvaldkonnas töötaja, kelle pööle pöörduvad vajadusel teised töötajad. ! (Tipp-ja keskjuhi ametikohtadel võivad nimetatud siirmisvormid kattuda) Tänapäeva organisatsioonis oma vahetu ülemuse kõrval tuleb alluda mitme teise inimesele mõjutustele.
· Seadmete ja hoonetega seotud kulum, kindlustus, hoolde- ja remondikulud · Degressiivne amortisatsioon kasutamisaja esimestel aastatel kantakse · Energia- ja kommunikatsioonikulud kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul · Riigi normdokumentide korralduste täitmise kulud järk-järgult vähenevad. Kasutatakse tulumaksu vähendamiseks esimestel aastatel · Mittetootmiskulud · Progressiivne meetod - kasutusaja esimesel aastal on amortisatsioon kõige *Turunduskulud väiksem ja viimasel aastal kõige suurem
· koordineerimiseelised; · ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: · ajakulu, kulud; · kompromisside oht, pikad diskussioonid; · kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. 12) Milline erinevus on juhil ja liidril? Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes ametiseisundist, et organisatsiooni või allüksuse ees seisvaid eesmärke saavutada. Juht ei suuda alati olla liider. Sellisel juhul võib liider olla
s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. (6) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. (7) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu. (8) Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema töölepingule, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale enne tema ärasõitu riigis töötamise aja, töötasu maksmise vääringu ning riigis
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUS Venemaa Koostaja: Ander Troost Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2010 SISUKORD VALGUSTUS.................................................................................................................2 ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL, SAKSAMAAL JA PARLAMENTARISM INGLISMAAL ................................................................................................................ 4 Prantsusmaa............................................................................................................................................................4 Saksamaa .................................................................................................................................................................4 Inglismaa..............................................................................................
Neil on õigus eestis asuda ja ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välja saata. Teiseks õiguseks on riigikogu valimine ja rahva hääletus. Suveräänne riigivõim, riigi õigus otsustada oma territooriumi piires küsimusi nii, nagu riik ise seda vajalikuks peab. Riigivõim viitab riigi õigusele kehtestada kodanikele ühepoolselt reegleid ja panna kohistusi. Sealjuures on riigil õigus neid kohustusi tagada sunnijõu kasutamise abil, riik saab kasutada otsest jõudu korralduste täitmise tagamiseks. 3. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki 4. Põhiseaduse tõlgendamine, tõlgendamise eesmärk on ühe sõnastuse mitme erineva tähendusvõimaluse vahel valiku tegemine. On neli meetodit, lingvistiline, süstemaatiline, ajalooline ning teleoloogiline.
nimesilt, korrektne välimus. Martelli baar- kuna baar on väikene, tuleb kaup vastavalt sündmusele baari tellida ning seada. Kassaraha vahetage, kas enne koosolekut või kohe pärast, mitte uste avamise ajal. Klienditsooni tualetid on vaid klientidele ning nende kasutamine teenindajate poolt on keelatud. Teenindajate tualetid asuvad garderoobide juures. BAARIABID Alati NAERATUS näol. Baarivanemate korralduste täitmine tööülesanne on aidata baare valmis panna, koristada ning jälgida toodete säilivusaega ning esteetilisust. Togid ette valmistada, viia tagalatesse enne avamist. Ticketpro ladu (1. tasandil Martelli baari poolel)- kasutame samuti tagalana, pärast togi äraviimist tuleb ruum üle kontrollida, 10 prügi ei tohi jääda, põrand ja seinad puhtaks. Vastutav isik sulgeb ja avab ukse
olukorras 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? ● enesekindlus; ● domineerimine; ● paindlik rollide valdamine; ● endast mulje kujundamine; ● isiklik veetlus ja külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide Juht otsustab ainuisikuliselt ja tal puudub ka kohustus oma otsuseid alluvatele põhjendada. Kontrollib rangelt korralduste täide viiimist. Kasutusel näiteks politseis ja sõjaväes, kus käsud täidetakse viivitamatult. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist Võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõiguse allapoole, annab käske, kuid võtab arvesse ka alluvate arvamusi. Peab oluliseks teada saada alluvate arvamust
Enamusvalitsus- valitsusel on enamuse hääl parlamendis. Vähemusvalitsus- valitsusel ei ole enamuse häält parlamendis. 16. KANTSLER, RIIGISEKRETÄR, PORTFELLITA MINISTER KANTSLER Ministeeriumi kõrgeim ametnik. Juhib ministeeriumi igapäevast tööd, tagab ministri vahetusel sujuva töö. RIIGISEKRETÄR Juhib riigikantseleid. Sõnaõigus valitsuse istungil. Kinnitab/koostab valitsuse istungi päevakava ja kinnitab protokolli. Valmistab ette valitsuse määruste ja korralduste ja teiste aktide teatavaks tegemist Riigiteatajas. PORTFELLITA MINISTER Minister, kes ei juhi ministeeriumi. Nad juhivad, kas mõnda ministeeriumi osa või omavad enda bürood. Juhib antud ala poliitikat. 17. VALITSUSE ÜLESANDED (EESTI NÄITEL) § 87. Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
Esimese üksuse põhiülesanne on korraldada täiskasvanud vahistatute ning lühiajalise vangistusega kinnipeetavate järelevalvet ning vangistuse täideviimist ja täiskasvanud süüdimõistetud kinnipeetavate vastuvõtufaasi.12 Esimese üksuse ametikohtade loetelu: 1. Peaspetsialist-üksuse juht, kes tegeleb põhiliselt üksuse töö korraldamise ja juhtimisega (aruandlus Viru vangla direktori ees); 2. Inspektor- kontaktiksik, kes tegeleb juhtumi korralduste ja haldusmenetlustega; 3. Inspektor tegeleb dokumendi halduse ja tehniliste probleemide lahendamisega; 4. Vanemvalvur korraldab vahetuse tööd ja tagab järelvalvet kinnipeetavate üle; 5. Valvur tagab järelvalvet kinnipeetavate üle; 6. Kriminaalhooldusametnik viib läbi kinnipeetavatele mõeldud programmilisi tegevusi; 7. Spetsialist-psühholoog nõustab kinnipeetavaid.13 2.6. Valvuri ametikoha üldtutvustus
juhtimistasemete eristatavus, paigutus, organisatsiooni nimi ja koostamise kuupäev, funktsionaalne alluvus, suure organisatsiooni puhul mitu skeemi. Tööjaotus, õigused, vastutus Eesmärkide saavutamiseks tuleb täita teatud tööde maht, mis nõuab paljusid erialaseid oskusi. Tööjaotusega määratakse kindlaks töötaja kohustused. Nende täitmiseks on tarvilikud teatud õigused. Töötaja vastutab kohustuste täitmise ja õiguste kasutamise eest. Korralduste andmises kehtib ühtsuse põhimõte- igal töötajal võib olla vaid üks vahetu ülemus ja iga töötaja võib korraldusi saada vaid ühest allikast. Vastutuse absoluutsuse põhimõte- ülemus vastutab alati alluva tegevuse eest. Regulatsioon- töösisekorraeeskirjad, struktuuriüksuste põhimäärused, ametijuhendis, töölepingud. Tööjaotus toob kaasa spetsialiseerumise, Probleemiks on tööjaotuse sügavus. Mida suurem on organisatsioon, seda sügavam on tööjaotus.
4)Paradigmainnovatsioon- muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Nt: nihe odavlennuliinide suunas, kindlustus- jm finantsteenuste pakkumine online´is. 5) Inkrementaalne e järkinnovatsioon – järk-järguline olemasolevate toodete edasiarendamine. Nt: autode, lennukite, telerite uued versioonid. 6)Radikaalne või baasinnovatsioon – olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-„revolutsioon“, biotehnoloogia. Millised on probleemid innovatsiooni tajumisega Eestis? Innovatsiooni nähakse – kõrgetehnoloogilisena, TA kesksena, elitaarse ja kaugena Eestis on levinud radikaalne nin mütoloogilise iseloomuga innovatsioonikäsitlus, mis kaasneb sellega, et mõiste muutub sisetühjaks. Innovatsioonisüsteem, innovatsioon erinevates majandussektorites
Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades alljärgnevaid asjaolusid: 1. tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, 2. töötaja väljaõpet, 3. ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, 4. töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2). Tööandja seaduslike korralduste täitmine- §17-Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. 1. Ebaseaduslikku korraldust ei pea täitma Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine ning seda ei pea täitma (TLS § 17 lg 3 )
Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks uue põihseaduse. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares). Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimeheks Johannes Lauristin). Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, liikmed määrati kõrgemalt poolt. Kõigi astutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega, Eesti politsei aga miilitsaga. Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. EKP- st sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP esimeseks sekretäriks tõusis Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700-ni. EKP-gi täitis Moskva käsklusi, kuid jagas korraldusi ka teistele Eesti võimuasutustele.
Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Töösisekorras peavad olema: 1) tööaeg 2) puhkeajad 3) palga maksmise aeg ja koht 4) tööalaste korralduste andmine (kes/kus/kuna) 5) üldised tuleohutuseeskirjad 6) üldised käitumisreeglid töökohal 7) töökohal viibimine pärast tööaega 8) puhkepäevad 4. töölepingu pooled ja nende kohustuse töösuhtes Vastastikused kohustused: 1) täita lepingu tingimusi 2) täita töösisekorraeeskirja ja kõiki teisi eeskirju, mis ettevõttes on (töötervishoid, tuleohutus, tö 3) hoiduma tegudest, mis võivad kahjustada teise poole vara (kaasa arvatud isiklik vara) 4) olema vastastikku viisakas
Katatoonne poos (catatonic posturing) - 'vabatahtlik' ebakohane või veider kehaasend, mida säilitatakse pikema aja vältel. 10 Vahajas paindlikkus (waxy flexibility; cerea flexibilitas) - isikut võib panna asendisse, mida säilitatakse pikema aja vältel; uuritava jäseme liigutamisel jääb mulje, nagu see oleks valmistatud vahast. Negativism (negativism) - motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne) Katapleksia (cataplexy) - ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (enamasti esineb koos narkolepsiaga) Stereotüüpia (stereotypy) - teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused Automatism (automatism) - ** Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus
midagi) Alltekst (moraal, varjatud mõte) Järelduse vajadus Samatüvelised sõnad Pere ja Kodu 4/2008 lugu sellest, kuidas 3. klassi poisil oli tekst põllumajandusest vanasti. Seal oli väga palju võõraid sõnu. Ja õpetaja palus peaaegu pähe õppida. Parem oleks teha lastele ekskuursioon Rahvamuuseumi. Õpetaja korraldused peavad olema konkreetsed. Tunni planeerimine ei ole nii probleemne, kui korralduste läbi mõtlemine. Panen küll konspekti, aga ei oska väljendada. Näiteks, töökäsk `paranda vead'võiks jagaada 4. alakäsuks. 1) Loe lause vaikselt. 2) Loe lause nii, nagu on kirjutatud. 3) Mõtle ja ütle õige lause. 4) Jooni valesti kirjutatud sõnad alla. LAPSE KÕNE ARENG Lapse vanuse perioodid: Vastsündinu 1-28 elupäevad Imik 28 kuni aasta Maimik 1-3 Koolieelik 3-7 (harvem 6) Kainik 7-10/11 (algkooliõpilane)
KOV üksuste tegevust. 9.2. Euroopa Nõukogu raames sõlmitud rahvusvahelised lepingud: 9.2.1. Nimetage relevantsed rahvusvahelised lepingud ja mis on nende põhisisuks. Euroopa kohaliku omavalitsus harta, mõjutab alla kirjutanud liikmesriike, määrab kindlaks omavalitsuse kui organisatsiooniprintsiibi ja tunnustab Euroopa omavalitsuskorporatsioonidel omavalitsusõiguse olemasolu, jätab aga igale riigile õiguse nende korralduste üle otsustada. Euroopa KOV harta KOV üksuse tegevuses osalemise õigust käsitlev lisaprotokoll Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon ja lisaprotokoll tunnustavad kohalike ja regionaalsete võimuorganite õigust teha piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja keskkonnakaitse alal. Välismaalaste kohalikul tasandil elus osalemise konventsioon toob esile välismaalastest alalistele
Tekitab sageli olukorra, kus terve grupp tegeleb ainult temaga. Grupi arengufaasid · I Sõltuvusfaas - etapp, mis on alles kujunemisjärgus. Muret teeb see, milline ta kaaslastele näib ja mida teised temast arvata võivad. - ebakindlus, ärevus - juhi idealiseerimine - omaette olemine - koostöö puudumine - ettevaatlikkus, madal vastutus - anda aega kohanemiseks - täpsete korralduste ootamine - rahulolu(kui olukorda juhitakse kellegi poolt väga konkreetselt), vähe naljategemist. · II konfliktifaas: - rahulolematus, kriitilisus - pettumine juhis, kuid orienteeritus siiski säilib (juht on juht ikkagi) - aktiivsuse jaotumine, ühed teevad kaasa, teised mitte - "patuoinad" grupis kerkivad esile - Proovitakse ja otsitakse piire, toimub võimuvõitlus · III eraldumisfaas - Tunnustada üksteist
Jaapanis on inimest esmatähtsaks eesmärgiks säilitada harmoonia ja väärikus (mis sageli läänes teisejärguline), ja mitte petta.(Foster 2000:29) Lõuna-Korea: Kontekst ei ole Lõuna-Koreas suhtlemisel määrav, kuid see lubab sageli otsest ja vastandavat kõnet. Lõunakorealased on otsekohesed, kuid harva järsud; kuigi nad ütlevad, mida nad tunnevad (tunne on neile väga tähtis), ei taha nad väärikust kaotada ega olla ebaviisakad konfutsianistlike korralduste suhtes. Lõunakorealased teevad otsuseid ja suhtlevad vaistlikult: nad hindavad inimesi ja olukordi mõtete lugemisega ehk pumm`iga. Sümboolseid verbaalseid eriti ei kasutata. Et keelebarjääri ületada, kasutage fotosid, graafikuid, tabeleid ja numbreid. (Foster 2000:110) Hiina: Kontekst ei ole Hiinas suhtlemisel määrav, kuid see lubab sageli otsest ja vastandavat kõnet. Hiinlased võivad olla järsud ning oskavad öelda ja ütlevadki ,,ei", vastupidiselt jaapanlastele.
4)Paradigmainnovatsioon- muutused organisatsiooni tegevust raamivates ja selle aluseks olevates mõttemallides. Nt: nihe odavlennuliinide suunas, kindlustus- jm finantsteenuste pakkumine online´is. 5) Inkrementaalne e järkinnovatsioon järk-järguline olemasolevate toodete edasiarendamine. Nt: autode, lennukite, telerite uued versioonid. 6)Radikaalne või baasinnovatsioon olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-,,revolutsioon", biotehnoloogia. 4.Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Innovatsioon on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis (Joseph A. Schumpeter). "Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Nad lähenevad innovatsioonile selle kõige
Impersonaalne suhtlemine Administratiivse juhtimise koolkond (H. Fayol): o Keskendus org ja juhtimisele o Töötas välja juhi peamised kohustused: Planeerimine Organiseerimine Valitsemine Koordineerimine Kontrollimine o Töötas välja 14 juhtimispõhimõtet: Tööjaotus Võimujaotus Distsipliin Korralduste ühtsus Suundade ühtsus Firma huvide prioriteetsus Õiglane hüvitamine Tsentraliseerimine Kindel käsuliin Kord ehk organiseeritus Õiglane kohtlemine Personali stabiilsus Initsiatiiv Koostöövaim Inimsuhete koolkond: o Ametiühingud said hakata pidama läbirääkimisi palkade ja töötingimuste suhtes
kindlustuskulud; remondi- ja hooldekulud - Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu(tsehhijuhatajad, meistrid, abi-töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised,torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu) - Seadusandlike aktide ja kohaliku täitevvõimu korralduste täitmisest tulenevad kulud (kuludohutustehnika nõuete täitmisele, ohtlike jäätmete hävitamisele ja väljaveole, õhu- ja vee puhastusseadmetele 2) Perioodikulud Halduskulud - Turustuskulud - Intressid - Areng- ja uurimine - Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) - Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam)
· muudatused ettevõtete struktuuris ja juhtimismeetodites (organisatsiooniline innovatsioon) · uuendusliku disainilahenduse või müügimeetodi kasutuselevõtmine (turundusinnovatsioon) Baasinnovatsioon-järkinnovatsioon · radikaalne või baasinnovatsioon (radical or basic innovation) olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. · järkinnovatsioon (incremental innovation) järk-järguline olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide edasiarendamine. Loeng 2: Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? Õpi otsi vali vii ellu (omanda, teosta, käivita, säilita).
tööülesanded ja nende täitmiseks vajalikud üksikud toimingud Töösisekord määrab poolte käitumisreeglid töösuhetes Määratakse töösisekorraeeskirjadega, mille kinnitab tööandja ja mis sisaldab vähemalt: tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad palga maksmise aja ja koha tööalaste korralduste andmise korra töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Mall Gramberg Töötajate distsiplinaarvastutus Tööülesannete süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest võib tööandja töötajat distsiplinaarkorras karistada Karistuste kohaldamise kord on seaduses täpselt reglementeeritud Karistus kustub 1 aasta jooksul, kui töötajat uuesti ei karistata Mall Gramberg Töölepingu peatumine
mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhete jätkumist. Ette tuleb teatada mõistlikult. Riina Vään 5 · töövõime vähenemine tervise tõttu (pikka aega ei ole tulnud toime tööülesannetega tervise tõttu) v ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse v kohanematuse tõttu pakkuda teist tööd v korraldada väljaõpe. Vajalik eelnev hoiatus. · TA mõistlikke korralduste eiramine, töökohustuste rikkumine, joobeseisundis tööl viibimine. Vajalik eelnev hoiatus · vargus, muu tegu, mis on põhjustanud TA usalduse kaotuse · süüliselt oluline kahju tekitamine v lõi on loonud selle tekkimise ohu · kui on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Enam ei ole distsiplinaarkaristust vaid töötajat hoiatatakse. Hoiatada ei ole vaja kui on oluline rikkumine.
töö motiveerimisega, julgustab uustulnukaid. Püüab ühitada alluvate ja org'i vajadusi. Loob vajalikud tingimused töötamiseks. (tööle võtmine, õpetamine, korralduste andmine, tunnustamine, kritiseerimine, edutamine jne) Sidepidaja: Ühine tegevus teiste juhtidega org'is ja orgi'le vajalike inimestega väljaspool org'i Loob org'i väliseid kontakte, mille abil ta saab ja vahendab teavet. Nt tegevused: osalemine erialakonverentsidel, klubitegevuses, ühingutes, valdkonna liitudes, suhtlemine kolleegidega väljaspool org'i jne... Info monitooring: Otsib infot, loeb erialaseid publikatsioone. Jälgib olulisi infoallikaid, küsitleb
kerkimisega. Rooma õigust kasutati eeskujuna ka kanoonilises õiguses. Keisrid tahtsid riigis kindlustada üleüldist õigusrahu ja sellega kindlustada oma positsiooni. Rooma õiguses oli õigus valitseja teha ja muuta. Õiguse üleskirjutamine keskaja teisel poolel, õiguspeeglid, Sachsenspiegel: Tänu 12. sajandil rajatud juurastuudiumitele, tekkisid haritud ja jõukas juristide klass, üha enam palkasid nii linnad, kaupmehed kui valitsejad neid oma teenistuste lepingute, seaduste ja korralduste koostamiseks ja üleskirjutamiseks. Ka tavaõigust hakati üles kirjutama, selle tekitas ka vajadus korraldada ühtne õiguskord kogu valitsejale alluvas alas, et kindlustada üldist rahulolu ja oma võimu. Puudusid ühtsed, kõiki kriminaalõigusi küsimusi haaravad riigiseadused, aga avaliku kohtuvõimu elavnemine nõudis juhtmaterjale. Aina tähtsamaks muutus õiguse olek üleskirjutatuna, usuti teksti pühalikkusesse ja tõesse, tekst ise oli alati tõde
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellises...
olmetingimused. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvestatakse tööaja hulka. Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga lapse toitmiseks kuni lapse 1,5 aastaseks saamiseni. Vaheaegu antakse iga kolme tunni järel ja mitte alla 30 min.Vaheajad arvestatakse tööaja hulka ja nende eest maksab riik keskmist töötasu. Tööandja korralduste sisu (TLS §17): tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega ning olema kooskõlas töölepingu, kollektiivlepingu ja seadustega. Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi ning see ei tohi olla vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Millal peab tööandja maksma töötajale töötasu aja eest, kui töötaja ei täida tööülesandeid ja ei ole ka tööandjast tulenevaid takistusi töö tegemiseks?
kolme aasta vanuses. See on järelikult vanus, kus ka lapse oma kõne hakkab tema tegevust reguleerima. Vaimse alaarenguga lastel ilmnevad kirjeldatud vastuolud tunduvalt kauem. Nt keskmise sügavusega vaimupuude korral ei täideta instruktsioone õigesti (isegi kui neid suudetakse korrata) veel vanuses 10-12 a. Järelikult vaimse alaarenguga laps ei ole kooli tulles veel küps tegutsema ainult verbaalsete korralduste alusel, ei ole valmis ka ise oma tegevust reguleerima (kõne ja tegevus ei lange alati kokku). Jääb üle tegevus ette näidata ja ühtlasi seda verbaliseerida (saata kõnega), samuti nõuda lapselt oma tegevuse kommenteerimist. Kui õpilane ise ei suuda teha kokkuvõtet oma tegevusest, siis ei suuda ta ka samalaadset tegevust hiljem verbaalselt planeerida. V Lubovski selgitas välja etapid, mida vaimselt alaarenenud laps sõnalisi korraldusi täites oma arengus läbib:
detsentraliseerida, andes otsustamisõiguse madalamatele juhtimistasanditele. Tsentraliseerimise viis sõltub organisatsioonist ja olukorrast, milles organisatsioon tegutseb. Tsentraliseerimise või detsetraliseerimise määr on vaja ettevõttele määrata vastavalt olukorrale. See tähendab ühtlasi, et õigusi delegeeritakse vastavalt vastutusele. Katkematu alluvusahel on vajalik kõigi korralduste vahendamiseks ja kommunikatsiooniks. Hästi funktsioneerivas alluvusahelas ei toimu info kaotsiminekut. Kord organisatsiooni ülesehituses eeldab, et mõlemad, nii inimesed kui ka materjalid peavad olema õiges kohas õigel ajal. Töövahendid peavad olema puhtad ja ohutud. Iga töö tuleb kirjeldada nii selgelt, et töötaja seda mõistaks ja mõistaks selle seoseid teiste töödega. Õiglus alluvatega suhtlemisel tähendab, et juhid peavad kõiki töötajaid kohtlema
· Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö). · Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg) · Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused · Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema töölepingule TA teatab enne tema ärasõitu riigis töötamise aja, töötasu maksmise vääringu ning riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused. 5. Töölepingu sõlmimine alaealisega (piirangud, nõusolek)
Suunab koordineerib valitsusasutuste tegevust. Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist. Korraldab suhtlemist teiste riikidega. Annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Valitsus teeb oma otsuseid istungil, mis toimub kord nädalas. Istungit juhatab peaminister ja sellel osalevad kõik valitsuse liikmed. Ministrid esitavad valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste, Riigikogu otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste eelnõusid, valitsuse pädevusse kuuluvad Euroopa Liidu asju, olulise tähtsusega välis-ja sisepoliitilisi küsimusi. Igale otsusele eelneb põhjalik eeltöö, mida korraldavad ministeeriumid ja riigikantselei. Kohtuvõim Õigusriigis mõistab õigust ainult kohus. Kohus saab määrata karistusi ainult seaduse piirides. Eesti kohtusüsteem jaguneb kolmeks. Esimene aste: Maa- ja halduskohus - Maakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju.
juhtide teabekoormuse vähendamiseks kasutatakse täiendavate vahelülide loomist ja olemasolevate vahelülide läbilaskevõime suurendamist; peamiseks puuduseks on asjaolu, et see ei taga igas olukorrad tõhusaks otsustamiseks õigeaegseid teabevooge. Mitteametlikud suhtlemiskanalid ja -võrk Mitteametlik suhtlemisvõrk on suhtlemiskanalite muster, mis kujuneb organisatsiooni liikmete vajaduste kohaselt. teave ei kulge alluvusseoseid pidi ega järgi korralduste andmise ahelat; põhjus - soovitakse ka niisugust teavet, mida ei paku ametlik suhtlemisvõrk; seotud isiklike vajadustega; võib tekkida ettevõtte igas allüksuses ning liikuda risti ja põiki läbi organisatsiooni; mida tihedam on koostöö ja laialdasemad isiklikud vahekorrad, seda rohkem esineb mitteametlikke suhtlemisseoseid ning seda ulatuslikum ja keerukam on mitteametlik suhtlemisvõrk;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
