TALLINNA
TÖÖLEPING
TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED
Referaat
Tallinn
2011
Sisukord
SISSEJUHATUS 4
1TÖÖLEPINGU MÕISTE 5
1.1Töölepigu tunnused 5
1.2§ 4. Töölepingu sõlmimise erisus 7
1.3§ 5. Töötaja
teavitamine töötingimustest 7
1.4§ 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel 8
1.5§ 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega 9
1.6§ 8. Nõusolek alaealise töötamiseks 10
1.7§ 9. Tähtajalise töölepingu sõlmimine 11
1.8§ 10. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang 11
1.9§ 11. Lepingueelsed läbirääkimised 11
1.10§ 12. Töölepingu muutmine 11
1.11§ 13. Töölepingu tühistamise
erisused 11
1.12§ 14. Töölepingu tühistamise tagajärjed 12
2TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED 13
2.1Töötaja on kohustatud (§ 15): 13
2.2Töölähetuse kohustus (§ 21) 13
2.3Saladuse hoidmise kohustus (§ 22) 14
2.4Kohustus mitte konkureerida tööandjaga (§ 23) 14
2.5Tööandja on kohustatud (§ 28): 15
2.5.1Töötasu
maksmine (§§ 29 – 33, 35 – 39) 15
KOKKUVÕTE 16
SISSEJUHATUS
Tööõiguse
esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel
tekkivad vahekorrad. Töö tegemine enamikule inimestes vajalik enda ja oma
perekonna ülapidamiseks, seega elatusvahendite hankimiseks.
Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena.
Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd,
alludes tema juhtimisele ja kontrollie, tööandja aga kohustub
maksma töötajale töö eest tasu ning kindlsustama talle poolte
kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud
töötingimused (TLS §1).
Tööõigus
tekkis ajalooliselt kaisteõigusena , sest töötaja oli töösuhetes
majanduslikult nõrgemak pooleks. Tööõigus kujunes välja koos
industrialiseerimise, masstootmise tekkimise ja arenguga. Tööõigus
hakkas arenema 19.sajandi lõpus ja saavutas arevstava taseme 20.
Sajandi 30-ndateks aastateks. Tääõiguse kujunemine baseerus
tsiviilõiguslikule teeninduslepingule, mille
sisuks oli teise isiku
tööjõu kasutamine. Teenindusleping oli sätestatud ka Eestis 1940
aastal. Teeninduslepingutest kasvas välja tööleping.
TÖÖLEPINGU MÕISTE
Tööleping
reguleerib tööõigus suhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja
vahel.
Paragrahv
1
sätestab
töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu
eristamine
teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kaheksandas osas
nimetatud teenuse
osutamise
lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses.
(1)
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule
(tööandja) tööd, alludes tema
juhtimisele
ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
(2)
Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt
asjaoludele oodata üksnes
tasu
eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.
(3)
Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu
kohta sätestatut, kui
käesolevas
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4)
Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt
töö tegemiseks
kohustatud
isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral
iseseisev.
(5)
Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku
juhtorgani liikme ega välismaa
äriühingu filiaali juhataja lepingule.
Töölepigu tunnused
Eespool öeldud, reguleerib tööõigus suhteid, mis tekivad töötaja ja
tööandja vahel töölepingu alusel. Tööõiguse mõistmiseks on oluline teada, millised on töölepingut iseloomustavad tunnused. See
tuleb töölepingu mõiste määrangust ning on järgmised:
Töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema
Töötaja
peab tegema seda tööd isiklikult, mitte kindlistama töötegemise.
Töötegijaks saab olla üksnes füüsilineisik, mitte äriühinf või
juriiidiline isik. Töölepingu mõiste määrangust ei tulene, mis iseloomuga tööd selle alusel teha saab. Seega tööleping saab olla
sõlmitud igat liiki töö tegemiseks, nii töötaja füüsilist
jõudu eeldava kui ka teadmisi ja erioskusi nõudva töö tegemiseks.
Lepingu esemks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud aja jooksul
Üldjuhul
sõlmitakse töölepingud määramata ajaks ja töötaja kohustatud
kokkulepitudtööd tegema kuni töölepingu lõpetamiseni seaduses
ette nähtud alustel ja korras. Tähtajalise lepingu puhul lõpeb
see kohustus tähtaja möödumisega
Töötegemsiel on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile
Tööandjal
on õigus anda töötajatele tööülesannete täitmiseks
kohustuslikke juhiseid ning kontrollida, kuidas ta neid juhiseid
täidab. Tööandja määrab kindlaks, millal ja kuidas tööd
tehakse, kehtestab töötaja jaoks kohustuslikud käitumisreeglid.
Tööandjal on õigus karistada töötajat distsiplinaarkorras, kui
jätab täitmata korralduse näiteks. Seega on töölepingu
aluseltehtav töö tööandjast sõltuv töö, mida tehakse tema
juhtmise ja kontrolli all.
Töölepingu alusel tehtav töö on tasuline
Tööandja
on kohustatud maksma töötajale tehtud töö eest tasu. Oluline on
seejuures, et töötaja saab tasu tööandjalt. Töölepingus peab
kindlaks määrama töötaja palgamäära, mida makstakse töö eest
teatud vahemikus. Palgatingimused võivad olla kokkulepitud palju
üksikasjalikumalt (lisatasud, palga arvutamise viis vms). Kui
palgatingimused ei kajastu lepingus, siis peab täistääajaga
töötajale olema tagatud vähemlat palga alammäär, mille kehtestav Vabariigi Valitsus.
Töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõmimisel.
Tatud
tingimuste osas kohustab seadus pooli kokku leppima (TLS § 26) ning
kokkulepped ei tohi halvendada töötaja olukorda, võrreldes
seaduses, muus õigusaktis või kollektiivlepingus ettenähtuga.
§ 4. Töölepingu sõlmimise erisus
(1)
Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu
sõlmimise kohta sätestatut.
(2)
Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks
ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib
vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
[RT
I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
(3)
Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega seotud
tingimuses, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu
(äramuutev tingimus), on tühine.
[RT
I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
(4)
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata
jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.
(5)
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata,
kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat.
§ 5. Töötaja teavitamine töötingimustest
(1)
Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt
järgmised andmed:
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või
registrikood, elu- või asukoht;
2)töölepingusõlmimise ja
töötaja tööle asumise aeg;
3) tööülesannete kirjeldus;
4) ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
5) töö
eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas
majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise
viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev),
samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
6)
muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
7) aeg, millal töötaja
täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
8) töö
tegemise koht;
9) puhkuse kestus;
10) viide töölepingu
ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu
ülesütlemise etteteatamise tähtajad;
11) tööandja kehtestatud
reeglid töökorraldusele;
12) viide kollektiivlepingule, kui
töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.
(2)
Töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt.
Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta.
(3)
Kui andmeid ei ole töötajale enne tööle asumist esitatud, võib
töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada
andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest.
(4)
Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu
jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi
lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
(5)
Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu
kehtivuse ajal ja kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.
§ 6. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel
(1)
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku käesoleva seaduse § 86
lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis,
teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida
nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks
käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse.
(2)
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on
tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5
nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise
töölepingu sõlmimise põhjuse.
(3)
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu
kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe,
peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama
töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud
teabe sisu.
[RT
I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
(4)
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd,
mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö
tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab
tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama
töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna.
(5)
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd,
alludes kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja
kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse
§-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse
renditööna kasutajaettevõttes.
(6)
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb
arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab
tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama
töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused.
(7)
Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab
töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse
§-s 5 nimetatule teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu.
(8)
Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja töötab
kauem kui ühe kuu riigis, mille õigust ei kohaldata tema
töölepingule, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5
nimetatule teatama töötajale enne tema ärasõitu riigis töötamise
aja, töötasu maksmise vääringu ning riigis viibimisega seotud
hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused.
(9)
Kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud
andmeid töötajale kirjalikult teatanud, eeldatakse, et kokkuleppeid
ei ole sõlmitud või kohustust ei ole määratud.
[RT
I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
§ 7. Töölepingu sõlmimine alaealisega
(1)
Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või
koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.
(2)
Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda
tööle, mis:
1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid
võimeid;
2) ohustab alaealise kõlblust;
3) sisaldab ohte ,
mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse
või väljaõppe puudumise tõttu;
4) takistab alaealise
sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5) ohustab alaealise
tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
(3)
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud tööde ja
ohutegurite loetelu kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega .
(4)
Tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase
koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda
tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või
vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on
lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või
reklaamitegevuse alal.
(5)
Vabariigi
Valitsus kehtestab määrusega alaealisele lubatud kergete
tööde liigid.
(6)
Käesolevas paragrahvis nimetatud piiranguid rikkudes sõlmitud
tööleping on tühine.
§ 8. Nõusolek alaealise töötamiseks
(1)
Töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus , mis on
tehtud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, on tühine, välja
arvatud, kui seaduslik esindaja tahteavalduse hiljem heaks kiidab.
(2)
Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut
koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui
pooleks iga koolivaheaja kestusest.
(3)
Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja
tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Taotluses esitab
tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö
tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse
kohta.
(4)
Kui tööinspektor on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele
keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses
nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha, annab
tööinspektor tööandjale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
nõusoleku.
(5)
Kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi
väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus , et alaealine ei väljenda
seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab
tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse
lastekaitsetöötaja juuresolekul.
(6)
Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega käesolevas paragrahvis
nimetatud nõusolekuteta, on tühine.
(7)
Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku
esindaja nõusoleku või heakskiiduta.
§ 9. Tähtajalise töölepingu sõlmimine
(1)
Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise
töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad
töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad
põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö
tegemine.
(2) Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise
töölepingu sõlmida asendamise ajaks.
§ 10. Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang
Kui
töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel
sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks
järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut
pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe
algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine
loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja
järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.
§ 11. Lepingueelsed läbirääkimised
(1)
Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu
sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses
või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal
puudub õigustatud huvi.
(2)
Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste
puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või
mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale.
(3)
Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira võlaõigusseaduse §-s
14 sätestatu kohaldamist.
§ 12. Töölepingu muutmine
Töölepingut
saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
§ 13. Töölepingu tühistamise erisused
(1)
Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse
tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja
kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti
eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud , on tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse.
(2)
Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada
kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest
teadasaamisest.
§ 14. Töölepingu tühistamise tagajärjed
(1)
Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja
ega töötaja nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu
tagastamist.
(2)
Töötaja tagastab tühise töölepingu järgi tööalaseks
kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid .
(3)
Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega
töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda
töötajale tasutust osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke
asjaolusid teades.
TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED
1.
juulil 2009. a. jõustuv töölepingu seadus muudab senisega
võrreldes tunduvalt ka töötaja ja
tööandja
kohustusi vastastikustes töösuhetes.
Vastastikune
lojaalse käitumise kohustus –
seadus kohustab töötajat ja tööandjat täitma
oma
kohustusi teineteise suhtes lojaalselt. Seega peavad mõlemad hoiduma
käitumisest, mis
kahjustab
teist poolt.
Töötaja on kohustatud (§ 15):
- osalema koolituses tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks (juhul, kui tööandja
koolitust
pakub ja hüvitab kulutused);
- tegema tööülesannete täitmisel koostööd teiste töötajatega (kui töö iseloom seda
eeldab
ja nõuab);
- teavitama tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu
tööandjal
on õigustatud huvi (kui tööandja soovib);
- hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või
partnerite
usaldamatust tööandja vastu;
- teavitama tööandjat esimesel võimalusel oma töövõimetusest ja selle võimalikust
kestusest;
- andma tööandjale teavet oma tööalase majandus- või kutsealase tegevuse kohta (kui
tööandjaga
on sõlmitud kokkulepe konkurentsikeelu kohta).
Töölähetuse kohustus (§ 21)
- töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise
kohta
(eeldatakse, et lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse
täpsusega);
- töölähetus ei saa kesta kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva, kui pooled ei lepi
kokku
pikemat tähtaega;
- ainult töötaja nõusolekul võib töölahetusse saata rasedat ja alla 3-aastast või puudega
last
kasvatavat vanemat;
- alaealise lähetamiseks on vajalik nii alaealise kui ka tema seadusliku esindaja
(lapsevanema)
eelnev nõusolek;
- tööandja on kohustatud hüvitama töölähetuse kulud ja töötaja võib nõuda kulude
hüvitamist
enne lähetust.
Seadus näeb ette päevaraha maksmise ainult lähetuse korral
välisriiki.
Saladuse hoidmise kohustus (§ 22)
- tööandjal on õigus määrata, milline teave on käsitletav tootmis- või ärisaladusena;
- saladuse hoidmise kohustus säilib töötajal ka pärast töölepingu lõppemist ja tööandja
ei
pea maksma selle eest eritasu;
- töötaja ja tööandja võivad kokku leppida leppetrahvis, mida tuleb maksta kohustuse
rikkumise
korral;
- tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hüvitaks tootmis- või ärisaladuse hoidmise
kohustuse rikkumisest tekkinud kahju (NB! Kahju tekkimine ja suurus peavad
olema
tõendatud).
Kohustus mitte konkureerida tööandjaga (§ 23)
- tööandja erilise majandusliku huvi kaitsmiseks võivad tööandja ja töötaja sõlmida
kokkuleppe,
millega töötaja kohustub mitte töötama tööandja konkurendi
juures või
mitte
tegutsema tööandjaga samal tegevusalal.
- konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema piiritletud ruumiliselt (kus kehtib), ajaliselt
(kui
kaua kehtib) ja esemeliselt (kes on konkurendid).
Konkurentsikeeld
kehtib ka pärast
töölepingu lõppemist (§ 24),
kui:
- konkurentsipiirangu kokkulepe on kirjalik (alla kirjutatud nii töötaja kui ka tööandja
poolt);
- tööandja maksab igakuist mõistlikku hüvitist pärast töölepingu lõppemist;
- on sõlmitud tähtajaga kui üks aasta alates töölepingu lõppemisest.
Tööandja
võib lõpetada konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal 30-päevase
etteteatamisega.
Töötaja
võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 15-päevase
etteteatamisega, kui
tööandja
huvi konkurentsikeelu vastu ei ole enam mõistlik (näiteks tööandja
tegutseb
teisel
tegevusalal) või kui tööleping lõpeb tööandja olulise rikkumise
tõttu.
Pooled
võivad konkurentsikeelu rikkumise eest kokku leppida leppetrahvi (§
26).
Tööandja
võib nõuda konkurentsipiirangu rikkumisest tekkinud kahju
hüvitamist osas,
mis
ületab leppetrahvi.
Tööandja on kohustatud (§ 28):
- tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste parandamiseks koolituse ja kandma
koolituskulud;
- austama töötaja privaatsust ja kontrollima tööülesannete täitmist viisil, mis ei riku
töötaja
põhiõigusi (põhiõiguste rikkumisena on käsitletav nt
ühinemisvabaduse
piiramine
või telefonikõnede pealtkuulamine);
- tutvustama töötajale tööle võtmisel ja töötamise ajal kollektiivlepingu tingimusi.
- teavitama täistööajaga töötajat osatööajaga töötamise võimalustest ja osatööajaga
töötajaid
täistööajaga töötamise võimalustest.
- teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid vabadest töökohtadest, kus on võimalik
töötada
tähtajatu lepingu alusel.
Töötasu maksmine (§§ 29 – 33, 35 – 39)
Seaduses
asendub senine mõiste „palk“ mõistega „töötasu“.
Töötasuna käsitletakse kõiki
töötajale
töö eest makstud summasid, sh majandustulemustelt ja tehingutelt
makstavaid
tasusid.
Töö
mitteandmisel peab tööandja maksma keskmist tasu (va juhul, kui töö
andmata jätmise
põhjustas
töötaja süüline käitumine).
Tööandja
peab maksma töötajale keskmist töötasu aja eest, kui töötaja ei
saa tööd teha tema
isikust
tulenevatel põhjustel (nt aja eest, kui töötaja käib tööajast
arsti juures).
Töötaja
kulude hüvitamise kohustus
(§ 40) –
tööandja peab hüvitama kõik töötaja mõistlikud kulutused, mis
on tehtud tööülesande täitmisel.
KOKKUVÕTE
Tööleping
reguleerib tööõigus suhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja
vahel ning paragrafid sätestavad töölepingu mõistet. Tööleping
sõmitakse tööandja ja töötaja vahel. Sain teada millised on
töötaja õigused ja millised on tööandja õigused
Tööõiguse
mõistmiseks on oluline teada, millised on töölepingut
iseloomustavad tunnused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult.
Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema
tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes
tasu eest. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma
vähemalt järgmised andmed:
tööandja
ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht,
töölepingusõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg,
tööülesannete kirjeldus, ametinimetus, kui sellega kaasneb
õiguslik tagajärg, töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud
(töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav
tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks
muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja
kinnipeetavad maksud ja maksed, muud hüved, kui nendes on kokku
lepitud, aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid
(tööaeg), töö tegemise koht, puhkuse kestus, viide töölepingu
ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu
ülesütlemise
Eeldatakse,
et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu
võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö
ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused,
eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine.
Millised
on töötaja kohustused: käia koolitustel, teavitama tööandjat
kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille
vastutööandjal on õigustatud huvi
KASUATUD
KIRJANDUS
Iinge- Maret O, Merle M, Gaabriel T, Thea T. ( Tallin 2003)
https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023
17
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lisbeth1
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid