Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida kindlates töötasu määrades. Töötasu määrades mõistetakse kas kuutasu, päevatasu, tunnitasu või tasu töö sooritamise eest e. tükitöö. Sellisel juhul esitatakse töölepingus see kokkulepitud töötasu määr. Uus töölepingu seadus näeb ette, et tasu saab maksta ka tööandja majandustulemustelt, siis tuleb see kindlasti fikseerida töölepingus. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötajal on õigus saada osa tööandja kasumist või käibest, mis määratakse majandusaasta aruande põhjal. Võidakse kokku leppida ka muus ajavahemikus, sellisel juhul peab määrama ka tasu sissenõutavaks muutumise tähtajas päev, millest alates hakkab kulgema töötava majandustulemuste eest makstava tasu nõudeõiguse aegumine. Töötasu maksmise kord tähendab töötasu maksmise aja, koha ja viisi esitamist töölepingus.
Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse. Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriiki, kes sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.3 Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis eesmärgiga ühiskondlike ja riiklike olude korraldamine ja muutmine. Seda tegevust reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigusaktis väljendatud riigi tahe on poliitiliste jõudude kompromiss. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend, poliitika ohjeldamise vahend. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
Korralduse andmisel peab tööandja mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi. Töötaja ei pea täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine. TLS § 17 10. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. TLS § 19 11. Töö tegemise koht
andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 9. Puhkused ja nende liigid(vt. kindlasti ka TLS 4.jagu alates § 54) Puhkuse liigid: põhipuhkus, alaealise põhipuhkus, töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus, haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus, tasustamata lapsepuhkus,eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele, lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele, õppepuhkus. § 54. Õigus puhkusele (1) Töötajal on õigus saada puhkust kaesolevas jaos ettenahtud korras. (2)Kaesoleva seaduse §-des 60, 63 ja 64 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpaeval.(3) Kaesoleva seaduse §-des 5558 ettenahtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. 10.Töötaja õigus keelduda töö tegemisest § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva
7. Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. 13. Käsipant- on nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija (võlgnik) annb asja üle pandipidajale (võlausaldaja) valdusse. Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult kui pandi väärtus ületab 500 kr. 14. Kinnispant (hüpoteek) Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteek seatakse kinnisasjale. Hüpoteegipidjal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabumisel võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. 15. Rahaline karistus- füüsilisele isikule 30-500 päevamäära. Juriidilisele isikule 50 tuhat- 250 mijl. Rahatrahv 3-300 trahviühikut (60kr) Juriidlilsele isikule 500-500tuhat kr. 16. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis Subjekt- õigusrikkuja peab omama deliktivõimet
Vabariigi valitsusel, Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmisex.See ei tähenda sugugi seda, et teistel ei olex õigust eelnõud välja töödata, kuid Riigikogu ei ole kohustatud seda läbi vaatama. SEADLUS e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Presidentaalses riigis (USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused MÄÄRUS õigus anda välja Vabariigi Valitsusel, ministritel seaduse alusel ja täitmiseks. Reguleerivad valdkondi, mida seadusega ei ole korraldatud.on normatiivse sisuga, Valitsuse määrused on seaduste järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadustest kõrgemal. KÄSKKIRI annab välja peminister reeglina seesmiste (konkreetsete) küsimuste lahendamiseks. OTSUSED üksikakt, mille abil administr. lahendab juristiktsioonilisi küsimusi, mille pidevus õigusriigis on täpselt piiritletud. (N:
- KOV organ AVALIK ÕIGUSLIK ASUTUS reeglina ei teosa avalikku võimu. ERR, raamatukogu ASUTUSED ametiasutus, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutused (KOHUS, RIIGIKONTROLL, VALITSUSASUTUSED ja nende hallatavad ASUTUSED ). 9) ÕIGUS Õigusnormide / käitumisreeglite kogum, loodud riigi poolt, vastab ühiskonna õiglustundele. Reeglite rikkumisel võib rakendada sundi või karistada. Loomuõigus tekib sündides ( ka enne seda ). Nt Inimõigused Positiivne õigus objektiivne õigus, kirjalikult esitatud õigusnormide kogum, mille allikad on õigusaktid. Subjekt. õigus tuleneb objektiivsest, seotud subjektiga ( isikule ) tulenev. ÕIGUSNORM riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille rikkumise puhul võib rakendada sundi või karistust. ÕIGUSSUBJEKT : 1)Füüsiline isik: ( inimene sünnist surmani) 2) Juriidiline isik : (ettevõte alates registreerimisest) eraõiguslik AS; OÜ,MTÜ
Kõik kommentaarid