Põlvkondade konflikt · Noored heitsid kõrvale eelmise põlvkonna:D o Põhimõtted o Eesmärgid o Rõivamoed o Käitumisreeglid o Sündsustunde Tekkisid radikaalsed noorsooliikumised: · Vasakpoolsed noorliikumised o Põhinõudmised olid sõjaliste kulutuste vähendamine ja hariduskulude suurendamine o Noored võtsid oma iidoliteks isikud, kes vanemat põlvkonda ärritasid o Peamisteks iidoliteks said kommunistlikud tegelased Näiteks: · Mao Zeodng · Jossif Stalin · Lev Trotski · Che Cuevara o NSVL-i imetlemisele aitasid kaasa: Sputnik Gagarin 1968 aasta noorrahvuslased · 1968 aastal toimusid üliõpilasrahutused USAs ja Prantsusmaal · Vägivaldseima vormi võtsid rahutused Pariisis. Hipiliikumine
Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted 4) Vietnami sõja mõju 5) K. Adenauer, W. Brandt, uus idapoliitika 6) sotsiaalne turumajandus 7) Euroopa Ühenduse rajamine, laienemine ja areng 6 Kommunistlikud riigid 1) kommunistliku süsteemi teke kommunistlike riikide poliitika ja 2) NSV Liit: stalinism, sula, majanduse iseloomulikud jooned stagnatsioon Hiina RV 1) Mao Zedong, kommunistlikud ümberkujundused
sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. 3.4. Vietnami sõda: Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja- Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud ja see viis Indo-Hiina sõja puhkemiseni (1946-1954). Vietnami DV-d toetasid sõjas kommunistlikud Hiina RV ja NSVL ning Prantsusmaad USA. 1954
sõjas erapooletud ja sõdivad vaid oma maa nimel, et taastataks Eesti Vabariigi õigused. Üsna pea sai aga selgeks, et Saksamaa ei taha taastada Eesti iseseisvust vaid asendada NSV Liidu okupatsiooni natsliku okupatsiooniga. Nii asendus eestlaste vabatahtlik värbamine sundmobilisatsiooniga, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes pahameelt ja vähesed soovisid minna võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna sõjaõnn aga pöördus ja Eestile lähenesid taas kommunistlikud vallutajad, tõi see kaasa ohu, et Eesti pinnal taastatakse taas Nõukogude okupatsioon. Saksa väejuhatus vajas kohalikult rahvalt sõjalist abi. Prof. J. Uluots pidas sütitava raadiokõne kutsudes eesti mehi mobilisatsiooni korras Eesti kaitseks sõjaväkke astuma. Mehi tuli rohkem kokku, kui suudeti anda relvi. Kõik olid nõus võitlema oma kodumaa eest. Unustati viha sakslaste vastu, sest pigem oldi valmis elama Saksa okupatsiooni all, kui NSV Liidu
Eesti vabadussõda Esimene maailma sõda lõppes Saksamaa ja tema liitlaste kaotusega .Sellega lõppes ka saksa okupatsioon Eestis , sest Liitriigid kes selle võitsid nõudsid et sakslased viiksid oma väed vallutatud aladelt välja. 1918. Aasta sügisel viisid sakslased oma väed eestist välja. Aga kui sakslased olid oma väed välja viinud siis uus seisukord mida ruttas ära kasutama nõukogude venemaa kes oli pidanud veriseid lahinguid vene valgetega. 28. Novembril tungis Nõukogude Venemaa Eestisse mille vallutamiseks moodustati 1. Detsembril 1918 kaks diviisi 6. Diviis ja 2. Novgorodi diviis kuhu kuulus umbes 9 000 püssikandjat. Eestis aga loodeti , moodustada vabatahtlikest tugev väekoondis aga see kukkus läbi sest neid tuli kokku nii vähe ning tänu sellele kuulutati Viru maakonnas välja 24. Novembril sundmobilisatsioon millele 29. Novembril päev pärast Narva langemist järgnes üldmobilisatsiooni väl...
I maailmasõda. Millal toimus (kuupäevad, aastad)? Miks puhkes (ajend, põhjused)? Kes osalesid? Uuendused sõjanduses. Tulemused. Suurriikide kokkuvarisemine ja uute riikide kujunemine (kaart). Vene revolutsioonid. Miks puhkes veebruarirevolutsioon? Selle tagajärjed. Oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Millal toimusid mõlenad revolutsioonid. Eesti vabariigi loomine! Seosed sündmustega Venemaal, maailmas. Autonoomiaseaduse vastuvõtmine, sellega kaasnenud muutused. Eesti kommunistid ja oktoobripööre ning sellega kaasnenud muutused. Eesti Vabariigi väljaluulutamine. Saksa okupatsioon ja sellega kaasnenud probleemid. Vabadussõda aeg, osapooled, Võnnu lahing, Tartu rahu. I maailmasõda: I maailmasõda algas 28. juulil 1914 - 11. novembril 1918 Sõja ajend : suurriikide vastandlikud huvid ja 1914. aasta juunis tapeti Austri Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, vallanduski suur sõda, sest AustriUngari taga seisis Saksamaa. Serbiat ...
kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduslikule ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistlikku mõju. Programm kestis neli aastat 1948-1952 ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. 1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC). Abist keeldusid NSV Liit, kommunistlikud Ida-Euroopa riigid ja Soome. Berliini blokaad 1948-1949 Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-
teele suunasid ameeriklased ka Jaapani. Demokraatia valisid ka mitmed Kolmanda Maailma riigid. Poliitilises elus sai osaldeda üha enam inimesi. Sõjakogemus andis mõista ,et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Lisaks leidus neile ka liberaalseid erakondi, võrdlemisi mõjukad olid ka kommunistlikud parteid. Kreekas , Itaalias oli tugev kommunistlik suunitlus. Hispaania , Portugal jäid demokratiseerusid alles 1970 aastatel. Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumiste ,sealhulgas ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid ajajooksul silmapaistva edu. Nii parem kui vasakpoolsed üritasid nendega koostööd teha kuid üldjuhul edu saavutasid vasakpoolsed.
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta
kannatada saanud Euroopa riikidele. Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduslikule ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistlikku mõju. Programm kestis neli aastat 1948-1952 ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses. 1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC). Abist keeldusid NSV Liit, kommunistlikud Ida-Euroopa riigid ja Soome. Berliini blokaad 1948-1949 Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-
· NEP-is asendati toiduainete riigile andmise kohustus kindla suurusega maksuga, mille asumisel võis talupoeg ülejäänud toodangu turule viia. Rahareform taastas raha väärtuse, eraettevõtlus sai loa tegutsemiseks. 9. Eesti kahe sõja vahel · Areng oli sarnane kogu Läänemaailmaga. 1920-dad möödusid otsingutes, 1930 jõudis majanduskriis, kriisile järgnes autoritaarne periood ja majanduslik edu. · 1920 olid kommunistlikud meeleolud veel levinud. 1924. a. 01. detsembril tegid kommunistid mässukatse, mida dirigeeriti Moskvast. · Järgnesid edukad aastad. Marga asemele kroon, majandus asus tõusuteele. Tähtsamad riigitegelased olid Päts ja Tõnisson, riigikorraldus oli parmalentaristlik. Riigipeaks oli riigivanem, kes ühendas peaministri ja presidendi ülesandeid. · Majanduskriis ja krooni devalveerimine tekitas rahulolematust vabadussõjalaste ehk vapside liikumine
Austraalia, sest neil ei ole võimalik enam jätkata majandussuhteid kommunistlike riikidega). · USA soovis levitada demokraatiat üle terve maailma. · USA põhjendas oma sõtta astumist Vietnamlaste rünnakuga laevale USS Maddox. Eellugu Indo-Hiina sõda 1945-1960 Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise Maailmasõja ajal langesid Prantsusmaa Kagu-Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.aasta suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja. 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh koos Viet Minhiga (Vietnami iseseisvusvõitluse liiga) välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.(Sellest sai alguse mitu sõda, millest kokku kujunes välja 20.sajandi teise poole pikimaid ja verisemaid relvakonflikte.) Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud ning see viis sõja puhkemisi aastatel 1945-1954. Mõlemal poolel olid oma liitlased
Vietnami kaheks. Westmoreland oli hästi ettevalimistunud. Ootel oli õhumobiiliüksus, millega sai kiiresti sõdureid transportida. Samuti oli tuletoetus suurtükiväelt, ründehelikopteritelt ja lennukitelt. PVA (Põhja-Vietnami armee) ründas USA eriüksuste laagrit Plei Mes'is 19.oktoobril ja selle eesmärgiks, oli ameeriklased lahingusse tõmmata. Võimalusest kinni haarates andis USA komandör käsu õhumobiiliüksusele kommunistlikud väed leida ja hävitada. PVA väed taganesid la Drangi jõe orgu ümbritsevatessse Chu Pongi mägedesse. 14.novembril kohtusid kaks sõjaväge lahingus. Ägedas lahingus kukutas PVA peaegu USA positsiooni, ent jalaväerelvade, suurtüki- ja lennuväe ühise abiga saadi PVA'st viimaks võitu. Võitlus kestis kolm päeva. PVA kaotas 6000-mehelisest väest hinnanguliselt pool. La Drangi oru lahing oli äärmiselt tähtis, kuna sellest kujunes pretsedent Vietnamis kasutatud lahingutaktikatele
Poliitiline politsei avab meeleavaldajate pihta tule, on surnuid ja haavatuid. Algavad vihased tänavalahingud, milles langeb 800 ja saab haavata 3500 inimest. Ungari juhtkond taganeb, Imre Nagy võetakse tagasi parteisse, 24. okt saab ta peaministriks. Nagy kutsub rahvast mitte relvi haarama, vaid kasutama rahumeelseid vahendeid. Kuid on juba hilja. Ülestõus levib kiiresti üle Ungari. Isetegevuslikud revolutsioonikomiteed ja töölisnõukogud ajavad kommunistlikud võimuorganid laiali ja võtavad võimu enda kätte. Ülestõusnud rahva nõudmised on ülddemokraatlikud ning üldsegi mitte sotsialismivastased: Nõukogude väed tuleb Ungarist välja viia, korraldada salajase hääletamisega vabad valimised ning likvideerida üheparteisüsteem. 31.okt antakse luba teiste parteide tegutsemiseks. 1.nov kuulutab Nagy Ungari erapooletuks, Ungari loobub osalemast Varssavi Paktis ja palub abi ÜRO-lt. 4. nov varahommikul siseneb ligi 1000
1918 puhkeb madruste mäss rahulolematus sõjaga (3.nov) Wilhelm II loobub troonist 9. nov võim läheb Ajutise Valitsuse kätte e. rahvavolinike nõukogu kätte, mida juhtis E. Ebert ( sotsiaald.) Tekkisid samuti saadikute ja soldatite nõukogud, kuid Sks on populaarsemad sotsd. Ja nende rahumeelne lahendusviis. 1919 tuli Weimaris kokku Asutav Kogu et töötada välja uus põhiseadus (demkr) 1919 Weimari vabariigi valitsusjuhist Ebertist saab I president Levisid ka kommunistlikud ideed. 1918, 9. nov kommunistide katse kuulutada välja Saksa Nõukogude vabariik. Oma partei loomine toimus 1918 Bayeri maal. 1920 monarhistlikud ohvitserid üritasid riigipööret Kapi Puts tulutult! Saksa kommunistid said abi vene kommunistide loodud ühendusest komitern. 1923 Saksamaal halb olukord rahva rahulolematus ei olnud paranenud rahva halb olukord ja repressioonid Sks'le rahulepinguga sätestatult 1923 Õlle Puts nats. Sotsialistlik töölispartei riigipöörde
oma vastasest ülekaal. × Kuum sõda Otsene sõjategevus × Pingelõdvendus Ida ja Lääne vaheliste suhete paranemine. Lääs tunnistas SDVd. Luuakse USAHiina vahelised suhted. 1972 Nixon Pekingis. SRP lepingud. Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamine (1973 1975). × Idablokk (Ida) NL ja teised kommunistlikud riigid × Lääneblokk (Lääs) USA ja tema liitlased × Sovietiseerimine nõukogustamine; Kommunismi ideede elluviimine × Arengumaad Endised kolooniad. III maailm. × Esimene maailm USA, LääneEuroopa, Kanada, Jaapan × Teine maailm NL, IdaEuroopa × Kolmas maailm arengumaad × Trumani doktriin (1947) USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele.
viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust; muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus; Ida poolkeral rakendati külma sõda sisuliselt, kuid mõistet ennast kasutamata, kõigepealt Lenini (Vladimir Uljanovi) ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas klassivõitluse kandmist üle töörahvariigi välissuhteisse. Kommunistlikud valitsejad maskeerisid oma külma sõja poliitikat rahuvõitluse sildiga. Külma sõja komponendid - psühholoogiline sõda. Psühholoogilise sõja mõjutusmeetodid jaotusid mitmesse ossa: avalik diplomaatia vastandina traditsioonilisele saladiplomaatiale meediaründed (muuhulgas propaganda ja agitatsioon); vastasriigi või riikide sisepoliitiline salaõõnestus (mõjuagentuur, toetus välisriigi opositsioonile) LÕHESTATUD BERLIIN 1945
Araablased ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama. Puhkes Iisreali ja seitsme Araabia riigi vahel sõda, mis kestis üle aasta ning on tuntud kui Palestiina sõda. Mis on PVO? on 1964. aastal loodud poliitiline ja poolsõjaväeline organisatsioon Palestiinas. Kes oli Yassif Arafat? PVO asutaja ja juht Nende roll konfliktis? Astusid Egiptuse ja Iisraeli sõja etteotsa, lootes Iisrael hävitada. Teda toetasid paljud araabia ja kommunistlikud riigid. Iisrael võitles nende vastu karmilt Milliste tulemusteni on 21. Saj. Jõutud konfliktis? Pole muutunud, araabia terroristid korraldavad pommirünnakuid, ohvriteks on tsiviilisikud. Mõlemad poolest süüdistavad üksteist pingelise olukorra tekkimisest ja rahu pole siiani saadud.
Riik puutus majandusse võimalikult vähe. Tööpuuduse tase muutus eriti kõrgeks. Kui 1920ndate jooksul kõikus tase 5-6 protsendi piires, siis 1932. aastaks oli see juba jõudnud peaaegu 24 protsendini. Kõige hullematel kriisipäevadel 1933. aastal oli ligi 13 miljonit inimest tööta. 1932. aastal oli tööstuse tootmisvõimalus vaid 40% ja börsituru käive vaid kümnendik krahhile eelneva aja käibest. Ühiskonna struktuuris olid tõsised ebakõlad. Töötute hulgas levisid kommunistlikud meeleolud. Inimesed jäid nälja, kodutuks, kaotasid oma raha, jäid töötuks. Kogu pangandus oli allakäinud. Näljademonstratsioonid, protestid ja meeleavaldused muutusid suuremates linnades tavaliseks nähtuseks. Laostume oli üleüldine, seda oli põllumajanduses, panganduses, eraettevõtetes, tööstusmajanduses jne. Nii majanduskriis kui ka piiramatu sisserände lõpp vähendasid drastiliselt ka rahvastiku arvu kasvu. 1932
surma 1953. Selle tulemusena jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi vahel ning on seda kuni tänaseni. Vietnam sõda Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud ja see viis Indo- Hiina sõja puhkemiseni (1946-1954). Vietnami DV-d toetasid sõjas kommunistlikud Hiina RV ja NSVL ning Prantsusmaad USA. 1954
X. KOLMAS MAAILM PÄRAST II MAAILMASÕDA: 1. Kolmas maailm: · 1950-ndatel aastatel nimetasid ennast nii need riigid, kes külmas sõjas soovisid jääda erapooletuks (1.maailm- lääne arenenud tööstusriigid; 2.maailm- kommunistlikud riigid). · 1960-ndatel aastatel hakati nii nimetama madala majandustasemega riike e. Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika arengumaid. · 1970-ndatel, kui Araabiamaad rikastusid nafta müügiga ja 1980-ndatel, kui suure majandusliku hüppe tegid Kagu-Aasia riigid (nn.Aasia tiigrid), ei olnud enam paslik öelda nende kohta vähearenenud riigid. Seetõttu võeti kasutusele termin neljas maailm - mis tähistab vähearenenud ja eriti vaeseid riike Aafrikas ja Aasias.
sihtmärkide pommitamist. Ehhki USA relvajõududel oli 1965-66 mitmes sõjalises operatsioonis edu, jäi otsustav võit saavutamata. Mais 1968 algasid Pariisis USA, Vietnami DV ja Vietnami Vabariigi vahel rahuläbirääkimised, kuhu 1969. Aastal lülitus ka LVRVR-i väljakuulutatud Lõuna Vietnami Vabariik. Samal ajal algas USA väeosade väljaviimine ja see viidi lõpule mõni kuu Pariisi kokkuleppe sõlmimist 21. Jaanuaril 1973. Jõudude vahekorra muutumise kasutasid ära kommunistlikud jõud. Kokkulepet rikkudes alustas LVRVR 1974 üldist pealetungi, Vietnami vabariigi kaitsejõudude vastupanu murti ja 30. Aprillil 1975. aastal nad kapituleerusid. Vietnami DV kontrolli all korraldatud valimiste tulemusena ühendati Lõuna-Vietnam 1976 Vietnami DV-ga, riik nimetati Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks (VSV). 1979 toimus sõda Hiinaga. Nn. sotsialistlikud ümberkorraldused tekitasid Lõuna-Vietnamis majandusliku kaose. Sellega kaasnes poliitiline terror, mille tõttu algas
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võ...
Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Koera ps jaotus aga kaheks. Suessi kriis 1956-1957. Sõda ühelt poolt USA, Prantsusmaa ning Iisrael, kes astusid Egiptusele vastu. Sõda algas pärast seda, kui Egiptus otsustas natsionaliseerida Suessi kanali. Nii oleks lõppenud USA ja paljude teiste riikide läbisõiduluba. Vietnami 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama. Kuuba 1962. Kuuba oli sõlminud salajase kokkuleppe NSV Liiduga, millepeale tõi NSVL Kuubale lõhkepeadega varustatud rakette, USA aga kehtestas Kuubale sõjalise blokaadi. Puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, mistõttu üritati teha läbirääkimisi. Afganistan 1979-1989. NSV Liit tungis Afganistani, et kehtestada seal Venemaale meelepärast valitsust
Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Olukord jäi samaks. Vietnami 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama. Põhjus et järjekordne riik ei muutuks kommunismi ohvriks. Nõukogude Venemaa osutas Vietnami kommunismirühmitustele abi, USA sai lüüa ning tagajärjeks langes Vietnam kommunistide võimu alla. Suessi kriis 1956. Sõda ühelt poolt USA, Prantsusmaa ning Iisrael, kes astusid Egiptusele vastu. Sõda algas pärast seda, kui Egiptus otsustas natsionaliseerida Suessi kanal
* Vabatahtlike üksuste loomine * Koolipoiste abi * Seniste kõhklejate meeleolumuutus KÄIK * 18.11.1918-Punaarmee rünnak Narva vastu * 1919 jaan. –eestlaste vastutung * 1919 juuni- juuli- Landeswehri sõda * 1919 23.juuni- Võnnu lahing- Eestlased võitsid (võidupüha) * 1919- sissetung Narva rindel-ei õnnestunud * 1920 2. veebruar- Tartu rahuleping TULEMUSED * määrati kindlaks Eesti riigipiir * vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad * venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla * eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt * venemaa tunnistas eesti iseseisvust
Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides: o Tööstus oli natsionaliseeritud o Põllumajandus oli kollektiviseeritud (välja arvatud Poolas ja Ungaris) o Levinum majandussüsteem oli Plaani- ja Käsumajandus o „Ühiskonna kõrge sõjaväestatus“ <– Dovganil kirjas nii Kommunistlike riikide omavahelised suhted. Kommunistlikud riigid olid sõltuvad NSVL-st. o Vastastiku Abinõu Nõukogu – 1949 (VMN) o Varssavi Lepingu Organisatsioon – 1955 (VLO) Konflikt Jugoslaaviaga – 1948. o Diktaator Josip Broz Tito (1892 – 1980) keeldus allumast Stalinile o Tal oli idee luua Doonau riikide föderatsioon ja säilitada poliitiline sõltumatus o Võttis vastu majandusabi Marshalli plaaniga o Tito oli muidu lahe. 1984
Mida uurib ühiskonna geograafia?Maailma ühiskonna geograafia uurib rahvastiku ja majanduse arengut ja paigutust, nende omavahelisi seoseid erinevates riikides või muudes regioonides ning maailmas tervikuna.Mis on riik?Riik on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast must võimust.Tunnused.-Tunnused: riigipiir, riigivõim, kodanike julgeolek, õiglane kohtlemine, ühiskondlik abi.Piir.-Üht riiki eraldab teisest riigipiir. Tavaliselt järgib see looduslikke piire, kuid vahel eraldab riike joon, mis ei arvesta looduslikke tegureid ega rahvastikku paiknemist.Mis on monarhia. Absoluutne, konstitutsiooniline.Monarhia on riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal (emiir, keiser, kuningas, sultan, tsaar) on harilikult eluaegne ja pärilik võim.Absoluutse võimu puhul kuulub monarhile nii s...
nagu näärivana kunagi, käed täis kingituspakke, nägu sõbralikus muheluses. 1984-1985 Eraldi pean rääkima võidu 40. aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23. septembril välgatas hommikuse sügispäikese helke punakuldses vahtralehestikus. Vana pargi põlispuude all oli vaikne, sügiskirjud lehed sahisesid ootavalt, kui oma koolimaja ette rivistusid pioneerid ja kommunistlikud noored, kohal olid ka kõik õpetajad. Saabusid külalised: Suure Isamaasõja veteran Karl Õunap ja parteiveteran Ivvo Ama, samuti meie kooli endine õpilane, paraadmundris miilitsa vanemleitnant Mats Kask ja erumiilitsavanem Oko Ama. Kõlavad traditsioonilised pioneerikäsklused, rivi tardub ja Maire Ekbaum raporteerib: "Kõpu 8-kl. kooli pioneerimalev ja kommunistlikud noored valmis pidulikuks rivistuseks, mis on
Ajalugu – Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 – 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi
mingil lootusetul ja fundamentaalsel ekstitusel. Seega hoiab filosoofia minevikku elavana, filosoofia edendajate vajadus ütelda mingi monumentaalse kummutuse abil lahti kõikidest eelkäiatest. Referaat käsitleb suurfilosoofi Karl Marx (Danto, 2000,lk 9). Karl Marxi tähelepanuväärseim mõju seisnes teadagi selles, et tema seisukohad inspireerisid Leninit ja tolle kaaslasi proletaarseks revolutsiooniks. Kommunistlik Venemaa kujunes paljude ihaldus- ja inspiratsiooniallikaks, kommunistlikud riigipöörded toimusid ka mitmel pool mujal maailmas: Hiinas, Kuubas, Põhja-Koreas, Vietnamis. Suur hulk Lääne-Euroopa intellektuaale uskus lühemat või pikemat aega, et proletariaadi diktatuur on ainus tee muuta maailma paremaks, marxisism segunes Lenini ja tema lähiskondlaste ning järgijate ideedega. Marxisimi populaarsus tõusis järsult pärast Esimest maailmasõda, kui kapitalistliku maailmakorra pattudele lisandus Euroopa viimane mastaapsele enesehävitusele (Annus, 2009, LK 14).
Sissejuhatus Diktaatorid ja türannid on maailmas esinenud alates esimestest poliitilise struktuuriga riikidest ning neil on võimule pääsemiseks olnud alati ka toetajaid. Mõned neist on valanud rohkel verd, osad on seda suutnud teha vägivallata ning valitud on oma positsioonile sündinud, seda sammuti riikides, kus hetkel toimuvad revolutsioonid. Lähiajaloost on mitmeid häid ja kuulsaid näiteid inimestest, kes on riigis endale haaranud ülemvõimu. Suure rahvatoetuse musternäide on Adolf Hitler, kes kasutas ideaalilähedaselt ära riigis valitsevat olukorda oma populaarsuse tõstmiseks. Tolle hetke Saksamaa vaevles tohutu inflatsiooni ja töötuse käes (osalised ,,Araabia kevade" toimumise põhjused) ning riigis tõstis pead revansism. Kasutades ära meeleheitel inimeste vastuvõtlikust ja janu muutuse järgi, jõudis Hitler võimu juurde. Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks nähakse vajadust kuku...
de jure - juriidiliselt, õiguslikult de facto - faktiliselt, tegelikult Benelux - Belgia, Holland, Luxemburg NATO - North Atlantic Treaty Organisation (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon). VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (Külma sõja ajal idabloki sõjaline org.; loodi 1955 VMN Vastastikuse majandusabi Nõukogu; sotialismimaade majandusalane organis., mida juhtis Nõukogude Liit; siia kuulusid peamiselt Ida-Euroopa kommunistlikud riigid (va. Jugoslaavia) ja Kuuba, Vietnam ning Mongoolia. hegemoonia - ülemvõim vietnamiseerimine - USA väeüksuste lahkumine Vietnamist, mis jättis Vietnami sõja 1973.aastal vietnamlaste endi probleemiks. külm sõda - USA ja NSV Liidu vastasseis II maailmasõja järgsel perioodil, mis avaldus nii ideoloogilisel, propagandistlikul, kultuurilisel, majanduslikul kui ka sõjalisel alal. Vastastikune luure ja õõnestustegevus, liitlaste
6. Võrdle NSV Liidu poliitikat Balti riikides. Mille poolest see sarnanes, kuivõrd arvestati kohalike olude erinevust? * Eesti ja Läti aladelt eraldati vastavalt Narva jõe tagune ala enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (5% Eesti pindalast) ja Abrene linn ja selle ümbrus. *Leedu aladega liideti Vilnius (1939) ja Klapeida piirkond (Leedu territoorium suurenes 16,7%) *okupeeritud Balti riigid kujundati NSVL liiduvabariikideks *kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast ül kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi. *Massilised repressioonid- 26. märts 1949 küüditamine 7. Anna hinnang metsavendade tegevusele. Kas nad olid sundseisu seatud põgenikud, vabadusvõitlejad või terroristid? Põhjenda Metsavennad olid end nõukogude võimu eest varjanud ja/või selle vastu võidelnud inimesed.
Petrogradi ründamist, edutult · Rahvavägi võtab tagnevalt Vene valgete armeelt relvad ja jääb punaarmeega Narva all silmitsi · Detsember 1919 algavad heitlused Narva pärast · Samal ajal toimub Tartus läbirääkimised · 31. Detsember kirjutatakse alla vaherahule, mis hakkas kehtima 3.jaanuar 1920 · 2. Veebruar kirjutati alla Tartu rahule. --- Määrati kindlaks Eesti riigipiir, kommunistlikud väeosad Eestis saadeti laiali, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, Eesti vabanes kohustusest osaleda vene välisvõlgade tasumisel, sai 15 miljonit kuldrubla ja Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust. II maailmasõda 1. september 1939 2. september 1945 (Eesti jaoks) ---MRP salaprotokolliga jagati omavahel mõjusfäärideks Ida-Euroopa... Eesti pidi minema Nõukogude Venemaa koosseisu
Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat. Külm sõda – ideoloogilised ja majanduslikud pinged ühelt poolt NSVL-i ja tema liitlaste (eelkõige Ida-Euroopa kommunistlikud riigid) ning teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade vahel 1945- 1990. Külma sõja alguseks peetakse Esimese Berliini kriisiga seotud sündmusi ja Berliini blokaadi 1948-1949. Trumani doktriin – USA presidendi Harry Trumani 1947 esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt toetab USA neid rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga ja välisjõududega. Seda kasutati sõjalise missiooni õigustamiseks kreeka kommunistlike mässuliste
oli kogu oma eksisteerimise aja NSVL kontrolli all ning täitis Moskva võimupoliitilisi eesmärke.K kaudu rahastati, suunati, kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideed, kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kasutati eri meetodeid: 1920ndate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Eur riikides. Koguti luureandmeid NSVL kasuks, mõjutati välisriikide poliitikat. Kuna paljudes riikides olid kommunistlikud parteid keelustatud, organiseeriti Kominterni kaudu vasakpoolsete parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega. II MS ajal 1943 saadeti Komintern laiali. NSVL püüdis rahvusvahelist kommunistlike parteide organisatsiooni taaselustada 1947 Kominformi Kommunistlik Informatsioonibüroo moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956. MÜNCHENI KONVERENTS(29.09.1938) SB, Sks, Pr, It nõudsid, et Tsehhosl loovutaks
Sissetung Eesti aladele pidi toimuma korraga kahest suunast Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga suunas. Algavale püüti anda kodusõja iseloomu, kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorganiks ning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Narva alla toodi teistel kodusõja rinnetel võitlevad Eesti kommunistlikud kütipolgud. Punaarmee põhijõu Eesti piiridel moodustasid siiski vene ja läti väeosad kokku ligi 12 000 meest. Nende vastu seisis kodumaale pöördumiseks valmistuvad Saksa väed ning illegaalselt tegutsenud Omakaitse baasil moodustunud Eesti Kaitseliidu salgad. Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud vabatahtlike värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest ning detsembri algul alanud sundmobilisatsioon ei võinud anda kiireid tulemusi, sest
saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud ja see viis Indo-Hiina sõja puhkemiseni (1946-1954). Vietnami DV-d toetasid sõjas kommunistlikud Hiina RV ja NSVL ning Prantsusmaad USA. 35 1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, NSVL ja Hiina RV). 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik.36 Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine
sõjaline abi, mis lubas vajadusel ka relvajõudu kasutada, isegi tuumarelvi NSV Liidu vastu. · 1955 HALLSTEINI DOKTRIIN: Saksamaa Liitvabariigi doktriin, et kui keegi peaks Saksa DV tunnustama ja sellega diplomaatilised suhted looma, siis katkestab Saksa LV antud riigiga suhted. Erandiks oli NSV Liit. 1960, loobuti sellest doktriinist. · DOOMINOTEOORIA: välispoliitiline doktriin, mis tulenes sellest ,et Indo-Hiinas oli vaja peatada kommunismi edasitund. Põhja-Korea ja Hiina olid juba kommunistlikud ja kardeti, et teisedki sealsed riigid langevad kommunistide kätte nagu doominokivid. Seetõttu osaleski USA Vietnami sõjas. · 1968 BREZNEVI DOKTRIIN: Eitati sotsialismimaade suveräänsust. Sotsialistlikel riikidel oli õigus sekkuda teiste sotsialistlikke riikide siseasjadesse, kuis see ohustab sotsialistlikke riikide ühendust kui tervikut. · PAINDLIKU TEAGEERIMISE DOKTRIIN: Lubatud olid lokaalsed sõjad, ehk 2 ½ sõda kommunistide vastu
Külm sõda II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu.
Euroopa turule, ning viimane tahtis Eestilt põllumajandustoodangut. Riik toetas ettevõtteid, mis kasutasid tootmiseks kohalikku toorainet. 1.dets. 1924 Toimus relvastatud riigipöördekatse, kus relvastatud salgad üritasid võimu üle võtta. Kontroll olukorra üle saavutati enne, kui kommunistid jõudsid Moskvast abi paluda. Hiljem mõisteti nende kommunistide üle kohut, neid pandi vangi, saadeti riigist välja, ninamehed lasti maha. Peale seda keelati kommunistlikud ühingud. Suur kriis Majanduskriis 1930-1934 Majanduskriis puudutas enam maarahvast ja põllumajandust. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud toodangut piirama, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Ka ettevõtted läksid pankrotti, samuti pangad, inimesed jäid töötuks Sisepoliitiline kriis Valitses rahulolematus valitsuse suhtes. Erakonnad jälle lagunesid. Lokkas korruptsioon,
sai Suurbritannia pea- ja sõjaminister. 15. mai - Holland kapituleerus. 28. mai - Belgia kapituleerus. 29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10. juuni - Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja. 14. juuni - Pariis oli Saksa vägede poolt ümber piiratud. 15. juuni - NSV Liit okupeeris Leedu. 17. juuni - NSV Liit okupeeris Eesti ja Läti, riigipööre Leedus. 21. juuni - kommunistlikud riigipöörded Eestis ja Lätis. 28. juuni - Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 21. juuni - Prantsusmaa kapituleerus - Compiegne' II vaherahu: Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 28. juuni - Kindral Charles de Gaulle pani Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa". September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi"
Leedu territoorium seevastu suurenes. Lisaks juba 1939. aastal omandatud Vilniusele läks Leedu koosseisu Klaipeda piirkond. Kokku kasvas Leedu territoorium 16,7%. Enamik neil aladel elanud poolakatest ja sakslastest asustati ümber Poolasse ja Saksamaale. Okupeeritud Balti riigid kujundati NSV Liidu provintsideks, mida nimetati liiduvabariikideks ja mille õigused olid veelgi väiksemad kui rahvademokraatiamaadel (st satelliitriikidel). Kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi. Sõjajärgsetel aastatel olid Baltimaade komparteide eesotsas nn juu-nikommunistid ehk Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ning Antanas Snieckus Leedus. Hilja Lille mälestused On 1944. a hilissuvi, hinge ahendav ja mõtteid muserdav oma pahaendeliste eelaimdustega, oma hukatuslike kujut- luspiltidega
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
ning võtsid Eestis võimu üle. 49. Kes oli Johann Laidoner? Eesti vägede juht. Ptk 29: 50. Millal oli Vabadussõda? 29. november 1918 51. Mis oli Landeswehri sõda? Miks oli see oluline? See oli sõjaline vastasseis Lätis asuva Saksa väekoondisega See oli oluline kuna eestlased suutsid alistada vastased Võnnu lahingus 52. Millal oli Tartu rahu? 2.veebruar 1920 Milles lepiti kokku rahulepinguga? -Tunnustati Eesti iseseisvust - Määrati kindlaks idapiirid - Saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad -venemaa eestlased said õiguse tulla kodumaale -Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel - Eesti sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest
Eesti toorainega (põlevkivil rajanev kütuse- ja keemiatööstus; eesti metsavarudel põhinev puidu- ja paberitööstus). Põllumajanduses oli juhtiv haru loomakasvatus, Eesti eksportis väga palju peekonit. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks said Suurbritannia ja Saksamaa. c) Riigipöörde katse NSV poolt 1. detsember 1924 kommunistide poolt. Riigipöörde katse suruti maha ja peale seda olid kommunistlikud parteid Eestis keelatud. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks 1921. aastal. d) Suur kriis Ülemailmse maailmakriisi mõju. Kriisid Eestis: Majanduskriis Sisepoliitiline kriis Põhiseaduslik kriis · Hindade suur · Riiklike asutuste · Põhiseaduses langus. autoriteedi tehti muudatused, · Tollimaksude vähenemine. mis võeti vastu järsk tõus
kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu ja Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma. 1919 detsembris algasid ägedad heitlused Narva pärast. Eestlaste kaitse jäi püsima. Tartus toimus rahukonverents. Jaan poska taotles vaherahu sõlmimist, eesti iseseisvuse tunnustamist, idapiiri kindlaksmääramist. 31.dets kirjutati alla vahelepingule 1920.a. 2.veebruaril 1920 allakirjutatud rahulepingus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, Vene valitus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad, venemaa eestlased said kodumaale tlla, eesti ei pidanud enam osalema vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla, venemaa tunnustas eesti riigi iseseisvust.
Eesti väejuhtide silme ees hakkas teravnema Riia vallutamine. Varsti võtsidki Eesti väed Riia kahuritule alla. Sekkusid ka Atandi esindajad, kelle nõudel kirjutati 3 juuli alla vaherahule. Tartu rahu sõlminime, sõlmijad, tingimused 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Määrati kindlaks Estile sobilik piir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad, Venemaa eestlased said koju naasda, Eesti vabanes kohutustest osaleda Vene võlisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljoit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning Venemaa kinnitas ,et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust.'' Miks oli Nõukogude Venemaa nõus sõlmima Tartu rahu? Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse. See näitas, et nad on võimelised vastu võtma suuri ja tähtsaid otsuseid
selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud (vanameelsed kommunistlikud tegelased; siseministeerium; julgeolek jne.) moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee; panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti ja kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra; keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. · 1991.a. 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
