Tallinna Arte Gümnaasium

Eesti Vabadussõda

Uurimustöö





Tallinn 2006

Sisukord

Sisukord ......................................................................................................................2
Sissejuhatus ..........................................................................................................3
Ettevalmistused sõjaks ..............................................................................................4
Vabadussõja algus – esimesed lahingud ......................................................................5
Eesti Töörahva Kommuun …..........................................................................................6
Eesti vabastamine …......................................................................................................7
Riigielu taastamine ..........................................................................................................8
Eesti vägede suurpealetung …..........................................................................................9
Landeswehri sõda ........................................................................................................10
Siht rahule …................................................................................................................12
Tartu rahuläbirääkimised …........................................................................................13
Kokkuvõte ja soovitused ............................................................................................15
Kasutatud materjalide loetelu …............................................................................16
Lisa 1 …................................................................................................................17
Lisa 2 ....................................................................................................................19
Sissejuhatus
Uurimustöö eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eestis 1918. aastal alguse saanud Vabadussõjast. Koostamisel olen kasutanud õpikut kui ka internetti. Õpikuks on 10. klassi „Eesti ajalugu“ Avita kirjastuselt. Uurimustöö on jaotatud eraldi osadeks vastavalt alapealkirja ja lehekülje numbri järgi.
Sõda sai alguse 28. novembril 1918. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920.
Sõjas oli kasutuses nii suurtükke (vt. joon. 1), soomusautosid (vt. joon. 2) kui ka tanke (vt. joon. 3).
Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped ning alustas ettevalmistusi impeeriumi endiste piiride taastamiseks. Ühtlasi loodeti vallandada Punaarmee relvadele tuginedes revolutsioonid teistes Euroopa maades.
Ettevalmistused sõjaks
11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele. 13. novembril, samal aastal, tühistas Vladimir Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu. 1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis märkimisväärsed jõud Eesti piiridele. Punaarmee sai käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. Seda hetke võib lugeda sõja alguseks.
Sissetung Eesti aladele pidi toimuma korraga kahest suunast – Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga suunas. Algavale püüti anda kodusõja iseloomu, kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorganiks ning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Narva alla toodi teistel kodusõja rinnetel võitlevad Eesti kommunistlikud kütipolgud. Punaarmee põhijõu Eesti piiridel moodustasid siiski vene ja läti väeosad – kokku ligi 12 000 meest.
Nende vastu seisis kodumaale pöördumiseks valmistuvad Saksa väed ning illegaalselt tegutsenud Omakaitse baasil moodustunud Eesti Kaitseliidu salgad. Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud vabatahtlike värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest ning detsembri algul alanud sundmobilisatsioon ei võinud anda kiireid tulemusi, sest puudus oli kõigest: relvadest, laskemoonast, riidevarustusest jalanõudest, toiduainetest jms. Abipalved nii Soome kui ka Suurbritannia valitsusele ning läbirääkimised Saksa okupatsioonivägede ja Pihkvas moodustatud Vene valgekaartliku Põhjakorpuse juhtkonnaga andsid esialgu vaid lootust.
Kui enamlased 1918. a. novembris alustasid pealetungi Narvale, ei olnud äsjamoodustatud Kaitseliit suuteline neid piiril kinni pidama. Järjest ähvardavamaks muutuva olukorra tõttu otsustas Eesti Ajutine Valitsus kiiresti taastada kaitseväe. Kuid kaitseväge ei hakatud looma mitte mobilisatsiooni abil, vaid seda otsustati teha vabatahtlike värbamise teel. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita.

Vabadussõja algus – Esimesed lahingud

Esimesel sõjakuul Eesti väed taganesid. Rünnak Narvale 22.novembril löödi sakslaste poolt tagasi, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased punavägedele Pihkva, mistõttu kasvas oht Eesti lõunapiiridele. Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud: ohvitsere, vabatahtlikke, sealhulgas Tallinna koolipoisse, kes, tundmata sõjakunsti, olid valmis oma elu Eesti iseseisvuse nimel ohvriks tooma . 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner.
28. novembril 1918. aastal algas Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakud Narvale edukalt tagasi, ent kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma, siis olid ka Eesti üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema. Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. Narva all toimunud lahingu järel ilmusid Narva-Jõesuu kohale Inglise lipu all sõitvad venelaste laevad ja saatsid seal maale dessandi. Neile astus vastu vaid mõnikümmend kaitseliitlast, kuna seal olnud sakslased ei avaldanud dessandile mingit vastupanu. Ka maale tulnud dessant ei tunginud rannast kaugemale. Kui siis venelaste dessandist teatati Saksa väekoondise juhtkonnale, teatas see, et neil pole võimalik enam kauemaks Narva jääda, ega ka dessanti tõrjuda. Sakslased lubasid