Eesti ajaloo kokkuvõte (0)

Q: Miks tehti balti kett?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti ajaloo kokkuvõte

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks tehti balti kett?

Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad:

Radikaalid/ Rahvuslased : neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi.

Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia .

Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasud Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid.
1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus:

18.jaanuaris võeti vastu keeleseadus – eesti keel sai riigikeeleks
24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks
veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress )
23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale – 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja.

1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks!
Balti kett
Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov -Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, Balti keti. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad.
Miks tehti balti kett?
1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku võimu rahvale andmisega. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus.Ühine ajalooline saatus - Balti riigid olid ainsad, kes olid Teises maailmasõjas kaotanud pooleks sajandiks oma iseseisvuse - lähendas Baltimaade rahvaid. 1989. aasta aprillis moodustasid kolme rahvarinde esindajad Balti Nõukogu, et järgnevalt kooskõlastada ühist tegevust.1989. aastal tõusis esile võitlus 1939. aasta augustis NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamiseks, millest loodeti uusi võimalusi iseseisvumiseks ning oma taotlustele tugevama rahvusvahelise toetuse saamiseks.Balti Nõukogu eestvõttel otsustati korraldada 1989. aasta 23. augustil, kurikuulsa pakti 50. aastapäeval, võimas rahva meeleavaldus , et demonstreerida balti rahvaste ühtsust ja sarnaseid tulevikutaotlusi. Nii toimuski 23. augustil meeliülendav inimkett Tallinn-Riia-Vilnius, kus 600 kilomeetril ühendas käed umbes kaks miljonit inimest. Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu. Hiljem korraldati sarnaseid inimkette paljudes Ida-Euroopa maades ja NSV Liidu piirkondades. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat.
Balti keti marsruut :
Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi- Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne...
Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal
Sündmused:

1990.a. veebruar- Eesti Kongressi valimised: selle taga olid iseseisvusliikumise radikaalne suund, kes oli eelmisel aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise (valimistel osalesidki üle 500tuhande registreeritud kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat). Viimasel hetkel ühinesid Eesti Kongressi valimistega ka RR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam.
1990.a. märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati ); valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest (ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud- vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu). Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib (RR ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP); Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Loodetud tihedat koostööd peamiselt iseseisvusliikumise radikaalsemat tiiba esindava Eesti Komitee ja mõõdukama Ülemnõukogu ning valitsuse vahel ei tekkinud.
1990.a. 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused.
1990.a.lõpp-1991.a. algus- pingete suurenemine Balti liiduvabariikides: selle põhjused olid järgmised:

Aktiviseerusid impeeriumimeelsed jõud ka Eestis eneses- iseseisvumise vastased korraldasid iseseisvusvastaseid meeleavaldusi; korraldasid streike ja ähvardasid Kirde-Eestis välja kuulutada autonoomse piirkonna.
Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuna (sellega kaasnes ka inimohvreid).
Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda (NB! Aga selleks ajaks olid ka iseseisvusliikumise mõõduka tiiva esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele)
NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega.
Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata ; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne.
1991.a. 3.märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle.
1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputš: riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud ( vanameelsed kommunistlikud tegelased; siseministeerium; julgeolek jne.) moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee; panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatšovi koduaresti ja kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra; keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused.
1991.a. 20.august- Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus riikliku iseseisvuse taastamise kohta. Keerulises olukorras suutsid iseseisvusliikumise mõõdukas ja radikaalne tiib omavahel kokku leppida- lisaks iseseisvumise taastamise otsusele taotleti ka rahvusvahelist tunnustust ning uue põhiseaduse moodustamiseks otsustati moodustada võrdsetel alustel Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee.

1991.a. augusti lõpp-septembri algus- üsna kiiresti hakkavad Eesti iseseisvumist tunnustama välisriigid: esimesena Island ja seejärel ka paljud suurriigid (k.a. Venemaa/ B.Jeltsin). 6.septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused

Eesti Vabariik astus taas peale pikka okupatsiooniperioodi maailma poliitilisele kaardile. Septembri keskel võeti Eesti koos teiste Balti riikidega ka ÜRO liikmeks.
Eesti iseseisvumine võimaldas alustada demokraatlikku arenguteed ja riikluse ülesehitamist: 1992.a. 28.juunil kinnitati uus Põhiseadusliku Assamblee poolt vastu võetud põhiseadus rahvahääletusel; vastavalt uuele EV põhiseadusele toimusid 1992.a.septembris presidendi ja Riigikogu valimised- nende põhjal sai esimeseks taasiseseisvunud EV presidendiks L.Meri ning valitsusjuhiks M.Laar. Riigikogu valimiste järel lõpetas oma tegevuse ka Eesti Kongress.
Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele.
Jätkus ülemisnek turumajandusele; võeti kasutusele oma raha (1992.a. 20.juunil)); suudeti pidurdada majanduslangust ja inflatsiooni; alustati riikliku omandi erastamist.
Välispoliitiliselt orienteeruti läände- alustati ettevalmistusi ja läbirääkimisi ühinemaks tulevikus NATO ja Euroopa Liiduga (milles nähti julgeolekugarantiid võimaliku idast tuleneva ohu vastu).
1994.a. Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel sõlmitud juulilepingute alusel lahkusid Eesti pinnalt ka viimased võõrväed ning likvideeriti Venemaa sõjaväebaasid (1994.a. 31.august). See sündmus tähistas ka ühtlasi lõplikku tähist Eesti taasiseseisvumisel. Siiski on Eesti-Vene suhteid pingestanud piiriprobleem (piirilepingu puudumine) ning Venemaa suurriiklik poliitika oma lähinaabrite suhtes.

Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused
(tekstina ja tabelina)
Erinevused:

iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult
20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist , 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus)

iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli

iseseisvumisel oli 2 vaenlast – Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel

iseseisvumise juures oli tegev väiksem hulk inimesi, tegevus oli illegaalne; taasiseseisvumisel osalesid suured rahvamassid , toimusid legaalsed üritused

iseseisvumisel eestlased ei saanud loota välisabile, taasiseseisvumisel toetasid paljud maailma riigid, samuti väliseestlased

iseseisvumisel eestlastel olid oma relvajõud, taasiseseisvumisel polnud
Sarnasused:

kasutati soodsat olukorda, kui Venemaa/NSV Liit oli nõrk ja kriisis

mõlemal juhul eralduti suure riigi küljest (Venemaa/NSV Liit)

mõlemal juhul eelnes eestlaste pikaajaline vaimne ja füüsiline kurnamine

mõlemal korral eelnes rahvustunde tõus, rahvuskultuuri suuremasse ausse tõstmine, suurenenud poliitiline aktiivsus

mõlemal korral eestlaste poliitilised jõud saavutasid otsustaval hetkel üksmeele

mõlemal korral loodeti abi Läänest, tehti selleks ettevalmistusi, tehti selgitustööd maailmale.
(Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise võrdlus tabelina)
iseseisvumine 24. veeb. 1918.
taasiseseisvumine 20. aug. 1991.
iseseisvumiseks tuli pidada maha Vabadus- sõda 1918.-1920.
iseseisvumine toimus rahumeelselt tänu NL-s alanud perestroikale, nn laulev rev.
puudus iseseisva riigi ülesehitamise koge - mus
kogemus oli olemas
iseseisvumisel ei osalenud rahvamasse, töö tehti ära rohkem salaja ,
osalesid suured rahvamassid ja toimus pal- ju üldrahvalikke üritusi
polnud loota mingit välisabi, sest paljude suurriikide arvates pidi Eesti olema Venemaa võõrandamatu osa,
Eestit toetasid paljud maailmariigid , suure töö tegid ära väliseestlased,
loodi Eesti Vabariik
taastati EV
majanduslikult tasemelt oli Eesti võrdne Euroopa riikidega, sest sõda oli muutnud riigid vaeseks
majanduslik tase tunduvalt madalam Euroo pa riikide omast
Sarnased jooned

 kasutati ära olukord, kus Venemaa/NSVL oli raskes seisundis: majanduses valitses kaos , impeeriumist püüdsid eralduda peale eestlaste ka teised rahvad ,
 pääseti suurriigi koosseisust, koos sellega ka venestamisest ja rahvuskultuuri hävita- misest,
 eelnes rahvuslik ärkamisaeg, mis tõstis eestlaste rahvustunnet,
 iseseisvumise nimel tegutsedes valitses erinevate poliitiliste jõudude vahel üksmeel.
 pöörduti välisriikide poole ja prooviti luua kontakte
 riigis domineeris impeeriumi huvidele vastav suurtööstus, mis Eesti huve ei arvesta-nud. Tuli hakata majandust ümberkorraldama vastavalt Eesti vajadustele

Missugused olulised muutused toimusid Eestis taasiseseisvumise perioodil (1987.-1991).
Riiklikus poliitikas

demokratiseerimine
võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon
lubati erakondade tegevus
võeti kasutusele rahvuslik sümboolika
saavutati MRP tunnustamine NL poolt
kuulutati välja üleminekuperiood

Majanduses:

mindi üle turumajandusele
IME teostamine riikliku poliitikana
erasektori areng
pankade tekkimine

Ühiskondlik elu/ rahvaalgatus

omaalgatuslike organisatsioonide, seltside , erakondade teke,
poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt
Balti kett
Laulev revolutsioon

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tiinaotti Õppematerjali autor

Eesti ajalugu Eesti ajalugu Radikaalid balti kett Omariikluse taastamine Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine................................................

Ajalugu

doc

Eesti taasiseseisvumine

3) tagurlike jõudude riigipöördekatse augustis 1991 *** Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused Erinevused: 1) iseseisvumine käis sõja kaudu, taasiseseisvumine läks rahulikult 20. sajandi Euroopas oli 4 juhtumit, mil uus riik sündis veretult: 1) 1904 Norra lõi lahku Rootsist, 2) 1944 Island eraldus Taanist, 3) 1964 Malta lõi lahku Briti impeeriumist, 4) 1991 Eesti (NB! Eesti küll taasiseseisvus) 2) iseseisvumisel polnud eelnevat oma riigi kogemust, taasiseseisvumisel oli 3) iseseisvumisel oli 2 vaenlast Nõukogude Venemaa ja Saksamaa, taasiseseisvumisel võideldi NSV Liiduga (vanameelsetega) lahkulöömise nimel 4) iseseisvumise juures oli tegev väiksem hulk inimesi, tegevus oli illegaalne; taasiseseisvumisel osalesid suured rahvamassid, toimusid legaalsed üritused

Ajalugu

doc

EESTI TAASISESEISVUMINE

1987- Fosforiidikampaania- see oli rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti. Keskvõimude plaan oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning võis kaasa tuua uue migratsioonilaine Eestisse, kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes. Rahva protestiaktsioonide tõttu olid võimud sunnitud kaevandamisest loobuma. 1987 august- Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine. MRP-AEG oli teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine ning selle tagajärgede likvideerimine (ehk seega kaugemas perspektiivis iseseisvuse taastamine). MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV

Ajalugu

rtf

Eesti taasiseseisvumine

eestlaste võitlus oma poliitiliste õiguste suurendamise eest. 1987- Fosforiidikampaania- see oli rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti. Keskvõimude plaan oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning võis kaasa tuua uue migratsioonilaine Eestisse. Rahva protestiaktsioonide tõttu olid võimud sunnitud kaevandamisest loobuma. 1987 august- Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine. MRP- AEG oli teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus

Ajalugu

rtf

"Eesti uus algus"

"Eesti uus algus" Eva-Lotta Künnap 10K TKG 2010 Sissejuhatus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. 1990ndate aastate alguses Eesti eemaldus järk-järgult NSV Liidust: riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutati NSV Liidu vastavatest süsteemidest, kommunistliku partei juhtiv roll kaotati ja kehtestati pluralistlik poliitiline süsteem. Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid, kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele.

Ajalugu

doc

Omariikluse taastamine

III Omariikluse taastamine 20.aug. kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti iseseisvuse taastatuks. Uue põhiseaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille liikmed valiti Ülemnõukogust ja Eesti Komiteest. 21. augustil jõudsid vene sõjaväeüksused Eestisse. Osaliselt vallutati teletorn. Õhtuks suruti riigipöördekatse Moskvas maha ja sellega normaliseerus olukord ka Eestis. Esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust, oli Island. Üsna pea tegi seda ka Venemaa (Jeltsin). 6.sept. 1991. tunnustas Balti riikide täielikku iseseisvust NSVL Riiginõukogu. Sept. võeti Eesti vastu ÜRO-sse. 28. juunil 1992. võeti rahvahääletuse teel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus (jõustus 3. juulil). Vastavalt põhiseadusele valiti 20.sept. 1992. Eesti kodanike poolt Riigikogu ja president. Valimistel osales 67,4% kodanikest. Kõige rohkem kohti sai "Isamaa". Presidendikandidaatideks olid: A

Ajalugu

pptx

Eesti taasiseseisvumine

reformid olid möödapääsmatud M. Gorbatsovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist.

Eesti ajalugu

pptx

Eesti taasiseseisvumine

välispoliitilisse kriisi, et reformid olid möödapääsmatud • M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. • uutmise e. perestroika käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud; • tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: • NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid