Lühiuurimus Vietnam (0)

Lühiuurimus
Vietnam
Üldandmed
Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik
Pealinn: Hanoi
Pindala: 331 114 km2
Rahaühik: dong
Rahvaarv: 85 031 400
Sissejuhatus
Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda – ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat.
Ajalugu
19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20. sajandi alguses rahvuslik ärkamisliikumine ja asutati esimesed poliitilised organisatsioonid . Kahe maailmasõja vahel tekkisid parteid: 1923 asutati Konstitutsiooniline Partei, 1927 Vietnami rahvuslik partei ja 1930 Vietnami Kommunistlik Partei. Jaapani okupatsiooni ajal 1940-45 tõusis vastupanuliikumises ( Viet Minh ) juhtkohale Vietnami Kommunistlik Partei. Tema algatusel kuulutati 2. septembril 1945 välja iseseisev Vietnami Demokraatlik Vabariik. Vietnami rahvuslikud ringkonnad ja Prantsusmaa ei nõustunud kommunistliku režiimi kehtestamisega. Pärast edutuid läbirääkimisi algas 1946 Vietnami sõda. 1946-50 olid kommunismivastased jõud edukad, nad hõivasid Hanoi ja tõrjusid Vietnami DV valitsuse mägedesse. Prantslaste kontrollitavatel aladel moodustati Vietnami riik, mille valitseja oli keiser Bao Dai. Kommunistide võit Hiinas võimaldas NSV Liidul alustada Vietnami DV toetamist. Prantslased kaotasid mitu lahingut ja olid sunnitud 1954 aastal nõustuma Vietnami jagamisega kaheks riigiks. Lõuna Vietnamis kujunes ebapüsiv siseolukord . Ei president Ngo Dinh Diemi, kelle algatusel kaotati monarhia 1955 aastal, ega president Nguyen Van Thieu ei suutnud tagada demokraatlike reformide elluviimiseks vajalikku siserahu. Opositsiooni liikumise alusel asutati 1960. aastal Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabadusrinne, mis alustas relvavõitlust, saades Vietnami DV-lt abi elavjõu ja relvadena (Viet Cong). Kui LVRVR oli mitles Lõuna-Vietnami piirkonnas suurt edu saavutanud, hakkas Vietnami Vabariigile majanduslikku ja sõjalist abi osutama USA (1965 oli seal 50 000 meest, 1968 kuni 500 000 meest). Tuues ettekäändeks nn. Tonkingi intsidendi, kui USA sõjalaevu rünnati Bac Bo lahes, alustasid USA õhujõud Vietnami DV strateegiliste sihtmärkide pommitamist. Ehhki USA relvajõududel oli 1965-66 mitmes sõjalises operatsioonis edu, jäi otsustav võit saavutamata. Mais 1968 algasid Pariisis USA, Vietnami DV ja Vietnami Vabariigi vahel rahuläbirääkimised, kuhu 1969. Aastal lülitus ka LVRVR-i väljakuulutatud Lõuna Vietnami Vabariik. Samal ajal algas USA väeosade väljaviimine ja see viidi lõpule mõni kuu Pariisi kokkuleppe sõlmimist 21. Jaanuaril 1973. Jõudude vahekorra muutumise kasutasid ära kommunistlikud jõud. Kokkulepet rikkudes alustas LVRVR 1974 üldist pealetungi, Vietnami vabariigi kaitsejõudude vastupanu murti ja 30. Aprillil 1975. aastal nad kapituleerusid. Vietnami DV kontrolli all korraldatud valimiste tulemusena ühendati Lõuna-Vietnam 1976 Vietnami DV-ga, riik nimetati Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks (VSV). 1979 toimus sõda Hiinaga . Nn. sotsialistlikud ümberkorraldused tekitasid Lõuna-Vietnamis majandusliku kaose. Sellega kaasnes poliitiline terror , mille tõttu algas massiline põgenemine, mis tekitas suuri probleeme naabermaadel. USA-sse asus umbes miljon vietnamlast. 1978-79 tungis VSV sõjavägi Kambodžasse, sürjutades võimul Pol Pothi terrorirežiimi ja asendades selle Vietnami-meelse võimuga. Pärast president Ton Duc Thangi surma 1980 alanud sisepoliitilise võitluse tulemusena alustati 1987 majanduse detsentraliseerimise ja juhtkonna noorendamise poliitikat (nn. doi moi tu duy). Parandati suhteid USA-ga, 1994 lõpetas viimane kaubandusembargo, 1995 loodi diplomaatilised suhted. 1992 kehtestati Vietnamis uus põhiseadus, mis säilitas Vietnami Kommunistliku Partei võimumonopoli, kuid legaliseeris mõningad demokraatlikud vabadused.
Vietnami sõjas kannatas enim lihtrahavas.
Poliitiline areng
1996. aasta keskel toimunud kommunistliku partei 8. kongressil tehti ettepanekuid partei ümberkujundamiseks. Partei juhtkond , kes 1950-70 võitles prantslaste ja ameeriklaste vastu, ei soovi poliitika demokratiseerimise oludes võimust loobuda .
Vietnam toimib ikka veel endise, kommunistliku elukorralduse järgi. 146-liikmeline keskkomitee valib 17-liikmelise poliitbüroo. Kõrgeim võimuorgan on uue poliitbüroo alaline komitee. Võimu jagub ka allapoole riigiettevõtete juhtidele, kes kõik on partei liikmed. Ent sellise seaduslikkuse hoidmine ilma majandusideoloogia keskse programmita ei ole kerge. Tuntakse muret sellepärast, et partei on saamas lihtsalt nn. võimuparteiks. Ometigi ollakse ka reformi vastu, sest kardetakse , et kolhooside ja riigiettevõtete kaotamisega libiseb käest otsustav võimuhoob.
Majandus
Tugevad küljed
Mitmekülgsed varud. Soodne asend Ida-Aasias.palju odavam tööjõud kui teistes NIC-des, näiteks Malaisias ja Tais .
Nõrgad küled
Nõrgad majandusettevõtted teevad täielikule turumajandusele ülemineku raskeks. Tohutu suur sõjajärgne taastamistöö. Sõltuvus lääneriikide, Jaapani ja Hiina abist.
Lühikokkuvõte
Vietnam on põllumajndus-tööstusmaa. Varasemat arengut takistasid sõjad, jäik riiklik plaanimajandus ja eraldatus rahvusvahelisest rahandussüsteemist. 1986 alustati majandusreforme (doi moi), mis pidid viima riiklikult plaanimajanduselt sotsiaalsele turumajandusele. Erakapitaliga väikeettevõtete rajamine, välisinvesteeringutele soodustuste tegemine ja plaanimajanduse leevendamine kiirendasid majanduse arengut. Mõni vaatleja peab Vietnami juba järgmiseks Aasia tiigriks. See on alles kauge tulevikunägemus, ehkki eeldusi on kindlasti. Täieliku turumajanduse saavutamise aluseks on peamiselt põhjaosas paiknevate maavarade varud ja kapitalipuuduses vaevlevale majandusele lääneriikidelt antav abi. Põhimured on erasektori arendamine ja inflatsiooni talutaval tasemel hoidmine. Valitsuse rahaliste vahendite õigele alusele viimiseks on vaja rakendada uut maksukorraldust. Isegi enne Nõukogude Liidu lagunemist oldi Vietnamis veendunud, et tsentraliseeritud plaanimajandusel on raskusi. Eraettevõtluse ergutamine algas 1988. aastal. Enamik raha paigutatakse nafta- ja gaasitööstusesse, turismi, kinnisvarasse ja kergetööstusesse
Välispoliitika
Majanduse liberaliseerimine on Vietnami ja USA suhteid parandanud. 1993. aastal tühistas Washington lõpuks abi embargo , lubades Maailmapangal alustada investeerimist ümberkujundamisse ja USA kompaniidel üritada lepinguid saada. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995. aasta keskel. Pärast Vietnami väeosade väljaviimist naaberriigist Kambodžast 1989 paranesid suhted Hiinaga, ehkki piirivaidlused on endiselt pingeallikaks. Punaste kahmeride rünnakud Kambodžas elavate vietnamlaste vastu on rikkunud Vietnami ja Kambodža suhteid.
Haridus
1945. aastal oli rahvastikust 95% ja 1993. aastal 12% kirjaoskamatu. 1979. Aastal kehtestatud tasuta keskharidus tõstis kirjaoskajate protsenti märgatavalt, kuid aastal 2000 kehtestatud õppemaks on viinud õpilate arvu taas vähenemiseni. Kooli minnakse 7-aastaselt. 5-6 aastased saavad käia lasteaias ja ettevalmistusklassis. Viieklassilisele algkoolile järgneb kahe astmeline keskkool. Algkooli ja keskkooli noorem aste moodustavad 9-klassilise põhikooli, millele tuginevad kutsekoolid ja keskeriõppeasutused, kus õpiprogramm kestab üldjuhul 4 aastat. Palju on erakoole. Kõrgharidust omandatakse ülikoolis ja teistes kõrgkoolides. Vietnami ülikoolidel on tugevad humanitaarteaduste tavad. 1994 aastal oli Hanoi ülikoolis 10 000 üliõpilast ja ülikooli raamtukogus ligi miljon kasutajat.
Kultuur
Kirjandus
Vietnami kirjakeel tekkis 14 sajandil. Esimene kirjandusklassik oli Nguyen Trai. 16-17. sajandil sugenes ühiskondlik õiglusetuse teema, viljeleti ka looduse ja isikulüürikat. 18-19. sajand oli kirjanduse õitseaeg, mil viljeleti kolonialismivastast kirjandust. 20. Sajandil tekkisid seni domineerinud värsskirjanduse kõrvale realism , proosa ja draama. 1920-30. aastail ilmnes Euroopa mõjul uusromantismi, kuid ühiskondlike vastuolude tugevnedes sai valdavaks kriitiline realism. 1950. Aastaist alates kajastab kirjandus aktuaalseid probleeme nagu: sotsialismi ehitamist ja kangelaslikku võitlust USA agressoritega. Lüürika peateema on sotsialismiajastu inimese kujunemine.
Kunst
Algselt mõjutas Vietnami kunsti India kunst . Ehitati budistlikke kloostreid ja rikkaliku dekooriga templeid. 10. sajandi algas Vietnami põhjaosas Hiina kunsti mõjuaeg. 15-18. sajandil lisandus skulptuuris ehitusplastikale portreekunst , maalikunsti sugenes enamasti usulise sisuga fresko , hiljem portree. Keskajast alates viljeleti rahvapärast puugravüüri. Käsitöös on tähelepandavad kullassepakunst, luunikerdus ja lakitöö. 19-20. sajandil hakkas mõju avaldama Prantsuse kunst. Nüüdisajal juhindub Vietnami kunst sotsialistlikust realismist .
Muusika
16. sajandil rajati esimesed muusikaühingud ja asutati õukonna orkester, milles peale Vietnami rahvapillide oli Hiina omi. Nüüdisajal on tähtis osa patriootilisel ja rahvalaulul. Traditisioonilised teatriliigid on hat cheo ja hat tuong. Viljeletakse eriti hat cheo teatrist lähtuvat ooperit. 1960 sai alguse ballett. Hanois on konservatoorium, sümfooniaorkester, rahvapilliorkester, koor ning riiklik laulu- ja tantsuansambel.
Vietnamis on enam arenenud põllumajandus, mille üks põhiharu on riisikasvatus.
Tänapäev Vietnami linnatänavatel
Kokkuvõte
Vietnam on maavarade poolest rikas maa, kuid tema arengut on takistanud Vietnami sõda, mis kujunes 20. Sajandi pikimaks, ning kommunistlik diktatuur, sotsialismi juurutamise plaanidega. Riigi peamiseks ülesandeks on olnud pikka aega sõdadest laastatud maa ülesehitamine. Sõja ajal visati lennukitelt Vietnami linnade pihta rohkem kui 7 miljonit pommi, mille tagajärjel hävitati linnad peaaegu täielikult.
Inimeste peamised elatusalad Vietnamis on kalandus ja põlluharimine, kus toodetakse tähtsaid väljaveoartikleid nagu riis , kohvi, mais, tee ja kookospähklid. Haridustase inimestel on üsna kõrge ja arstiabi kättesaadavus hea.
Kasutatud kirjandus

• Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, TINK-YVER, kirjastus Valgus 1976, lk407-410
  
• Eesti Entsüklopeedia nr. 10, Tallinn Eesti entsüklopeediakirjastus 1998, lk382-384
  
• Õpilase Geograafia Entsüklopeedia, kirjastus Varrak 2007, lk212-213
  
• Maailma Teatmeatlas, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
  

Sisukord
Üldandmed, Sissejuhatus, Ajalugu.............................................................................................1
Ajalugu.......................................................................................................................................2
Poliitiline areng, Majandus.........................................................................................................3
Välispoliitika, Haridus, Kultuur.................................................................................................4
Muusika , Pildid..........................................................................................................................5
Kokkuvõte.................................................................................................................................6
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................7