Elu pärast II maailmasõda (2)

Külm sõda- oli Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled polnud otseses sõjategevuses, vastatst prooviti alistada võidurelvastumises, poliitilise ülekaalu saavutamises Euroopas ja üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas.
Trumani doktriin- Ühendriikide president H. Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurvete vastu, ehk kommunistide võimuhaaramiskatsete vastu.
Marshalli plaan- USA riigisekretär G. Marshalli poolt välja töötatud abiandmisplaan süjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi.
Berliini blokaad-1948 a juunis lõikas Nõukogude liit lääne-Berliini ära välismaailmast, elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne- Berliin ei alistunud, kuna USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada linna varustamise. Berliini blokaadi võib pidada külma sõja avalikuks alguseks.
NATO - 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga moodustasid 1949. a. aprillis Nõukogude liidu vastase organisatsiooni, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja.
VLO- 1949 a asutas NSV Liit koos endast sõltuvate nn rahvademokraatia maadega Vastastiku Majandusabi Nõukogu, mis idi olema vastukaaluks Marshalli plaanile
VMN- Nõukogude liit moodustas 1955. a. Vastukaaluks Saksamaa astumisele NATO liikmeks Varssavi Lepingu Organisatsiooni
Läänes asutatud organisatsioonid olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN ja VLO kujutasid endast, aga NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid.
Makartism - Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest.
sotsiaalne turumajandus - kristlikud- demokraadid alustasid Saksamaal radikaalset majandusreformi , nad leidsid , et riik ei pea majandust vahetult reguleerima , küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad jälgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ja toetas ettevõtjate vabakonkurentsi. 1948. a. Toimus Lääne-Saksamaal rahareform , mille käigus võeti kasutusele Saksa mark. Tulemuseks oli Saksamaa kiire majanduslik areng.
võidurelvastumine- külma sõja oluline joon, mõlemad osapooled proovisid väljatöötada uusi ja võimsamaid relvi. USAl juba oli tuumapomm , varsti sai selle endale ka NSV Liit, tuumapommi arendati veel edasi vesinik- ehk termotuumapommiks, samuti täiustati pommide kohaletransportimist, kontinentaalraketi väljatöötamisega. Tuumarelvade levik sedais maailma ühelt poolt ohtu, kuid teiselt poolt aitas ära hoida kolmanda maailmasõja.
Mao Zedong - kommunistide liider Hiinas
G. A. Nasser - Egiptuse riigipea , riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali, mis tõi kaasa Suessi kriisi 1956. aastal.
H. Truman- USA president
Eisenhauer- II ms ajal oli ta liitlasvägede ülemjuhataja euroopas. 1950 a. sai temast NATO esimene ülemjuhataja. Oli Usa 34. president.
Gaulle- Prantsuse kindral, kes moodustas Prantsusmaa vabastamise järel 1944. a. Ajutise Valitsuse.
Konrad Adenauer -Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler
L. Ernhard- Saksamaal sotsiaalse turumajanduse eestvedaja
J. Nheru- India juht, kelle ajal muutus India ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks. Ta ajas NSV Liidust sõltumatut poliitikat. Oli mitteühinemise liikumise üks liidreid.
Stalin -viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Ta kehtestas kommunistliku diktatuuri, hoidis ühiskonda pidevas hirmuseisundis, tugevdas repressiooni, korraldas massilisi arreteerimisi ja küüditamisi vangilaagritesse. Arendas ja suunas pea kõik ressursid sõjatööstusesse. Ta likvideeris paljud teadusharud ning NSV Liit eraldus maailma teadusest ja kultuurist. Viimastel eluaastatel süvenes terror järjest suurejoonelisemaks. Korraldas juutide represseerimist. Stalin tahtis vabaneda Beriast. Teostas jõu ja vägivallapoliitikat
Beria-Stalini üks lähemaid kaastöölisi, kes juhtis julgeolekut ning kellele läks suurem võim pärast Stalini surma. Beria mõistis, et riiki ei saa enam nii juhtida ning on aeg muutusteks, kuna NSVL oli raskes olukorras. Nii alustas Beria uuendustega – astuti samme pinge lõdevndamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti sensit tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu kujunes vandenõu tippstalinistide poolt ning 26. Juun 1953 ta arreteeriti ning lasti maha
Hruštšov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastöölane Nikita Hrutšov. Ta tühistas mitmed Beria uuendused, kuid siiski sai ta aru, et alternatiivi pole. Hruštsovi võimuletõus 1956. aastal Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hruštsov koos liitlastega partei KK-s 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid. Ta kuulutas avalikult Stalini isikukultusest ning alustas Stalini aegse kommunistliku partei juhtide paljastamist ja vangilaagritesse paigutatud inimeste vabastamist.
3. Kriisid (põhjused, tulemused, toetajad, tagajärjed)
Korea sõda- 1950. a. Juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna-Koreale kallale ja vallutades suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks, see läks läbi ja ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada.
Toetajad: NSV Liit ja Hiina
Tagajärjed: NSV Liidu autoriteet Euroopas ja Aasias vähenes. Maailma jaoks vajus Korea sõda unustusse.
Tulemused: 1953. a. Sõlmiti vaherahu Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, pandi paika piir, mis kestab tänaseni.
Suessi kriis- Suessi kriis sai alguse sellega, kui 1956 aastal riigistas Egiptuse uus valitsus eesotsas Gama Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. NSV Liit kasutas soodast võimalust ära ning toetas Nasserit igatpidi. 1956 aasta sügisel ründas Iisrael Inglaste mahitusel Egiptust, peagi liitusid Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO ning USA ja NSV Liit sundisid pooli lõpetama ningi peagi viisidki nad oma väed Egiptusest välja.
Toetajad: NSV Liit
Tagajärg: Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes ning NSV Liidu autoriteet suurenes lähis-idas
Berliini ülestõus-Juba pikka aega suurenenud rahulolematus viletaste elutingimuste üle lõppes 1953. a avaliku vastuhakuga. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks, rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida.
Olles küll sõnades lubanud vastuhakku kommunismile toetada, polnud nad ikestatud rahvaste abistamiseks tegelikult valmis ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi. Kokku hukkus tuhatkond inimest. Lõplikult ei õnnestunud NSV Liidul olukorda Kesk- Ja Ida-Euroopas siiski muuta.
Poola kriis-põhjus: N.Hrušhšov mõistis osaliselt hukka Stalini isikukultuse ning kuriteod. See vapustas kommuniste kogu maailmas, eriti tugeva surve alla sattusid NSV Liidu sateliitriikide komparteid- normaliseeriti suhted Jugoslaaviaga ja 1955. viidi NSVL armee Austriast välja. See tekitas Kesk- ja Ida-Euroopa rahvastes uut lootust. 1956.a. Algasid Poolas ulatuslikud streigid. Augustis kasvasid need Poznanis üle rahutusteks, mis suruti maha relvajõududega.
Tulemus: meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel Poola kommunistid olid sunnitud järelandmisi tegema. Poola kompartei etteotsa valiti Wladislaw Gomulka.
Tagajärg: NSVL poolt algasid sõjalised ettevalmistused sõjaliseks interventsiooniks, kuid Poolakad vastasid sellele meeleavaldustega ning Poolakate meelekindlusest kohutatud Hruštšhov taandus ning leppis Wladislaw Gomulka tõusuga Poola etteotsa.
Ungari kriis-1956 a. Okt. Toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus , mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatele saadeti NSVL tankid , kuid need ei suutnud ülestõusu maha suruda. Samal ajal tuli võimule Imre Nagy , kes lubas üles ehitada demokraatia ning sai NSVL leppele, et nad viivad Budapestist väed välja. Maailmasõda kartes teavitasid lääneriigid NSVL, et nad ei sekku sellesse ja nii otsustas NSVL
NSVL ülestõusu relvajõu abil maha suruda. Budapesti saadeti 4 nov. 1956 200 000 punaarmee sõdurit ning 2500 tanki , kuid ungarlased ei andnud alla ning ootasid abi ÜROlt, mida ei tulnud. Vastupanu jätkus 7 nov. Ning lõplikult suruti maha kuu keskpaigas. Imre Nagy poodi 1958 aastal üles
4. Millised ühised jooned iseloomustavad Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda?
1) Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid ka demokraatlikud vabadused ja õigused.
2) Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu võim riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone; kõrgemad ametnikud ja organisatsioonide juhid olid kas kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kultuurielu oli kommunistide võimu all.
3) Tohutu võim oli julgeoleku organitel. Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil.
4) Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Mõnes riigis oli piiratud kujul lubatud ka eraettevõtlus, samuti oli riigiti erinev põllumajanduse kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus.
5) Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal.
5.Millised riigid kuulusid Idablokki
Idablokki kuulusid 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia , Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania , Hiina, Põhja- Vietnam , Põhja-Korea ja Mongoolia.
6. Võrdle NSV Liidu poliitikat Balti riikides. Mille poolest see sarnanes, kuivõrd arvestati
kohalike olude erinevust?
* Eesti ja Läti aladelt eraldati vastavalt Narva jõe tagune ala enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (5% Eesti pindalast) ja Abrene linn ja selle ümbrus.
*Leedu aladega liideti Vilnius (1939) ja Klapeida piirkond (Leedu territoorium suurenes 16,7%)
*okupeeritud Balti riigid kujundati NSVL liiduvabariikideks
*kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast ül
kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi.
*Massilised repressioonid- 26. märts 1949 küüditamine
7. Anna hinnang metsavendade tegevusele. Kas nad olid sundseisu seatud põgenikud,
vabadusvõitlejad või terroristid ? Põhjenda
Metsavennad olid end nõukogude võimu eest varjanud ja/või selle vastu võidelnud inimesed. Metsavendade liikumine oli kõige aktiivsem vahetult sõjajärgsetel aastatel , mil nad kontrollisid terveid maapiirkondi ning nõukogude võim püsis vaid sõjaväeüksuste toel. Võitluseks metsavendade vastu kasutati nii pataljone , julgeolekuüksusi kui ka sõjaväge.
8. Kuivõrd aktuaalne oli Baltikumi küsimus rahvusvahelistes suhetes 1940. a lõpul ja 1950. a algul? Põhjenda
Teema oli vägagi aktuaalne ja tähtis - Balti riikide saatust arutati nii Atlandi Hartas(Ingl ja USA lubasid taastada kõigi sõja käigus okup. riikide iseseisvuse) kui ka Teherani konverentsil, kus juba USA president kinnitas Stalinile, et loobub huvist Balti riikide saatuse vastu. Külm sõda muutis jälle asja ning USA moodustas 1953. aastal USA Kongressi Esindajatekoja Balti riikides, mis sai tuntuks kui Kersteni Komisjon , 1954. avaldas komisjon üle 500 lk aruande, milles kirjeldati veenvalt Moskva jõu ja vägivallapoliitikat Baltimaades