Külm Sõda (1)

Ajalugu 2. Kursus 2.VA – Külm sõda
Ameerika presidendid
1945-1953 Harry Truman (DP)
1953-1961 Dwight Eisenhower (VP)
1961-1963 John F. Kennedy (DP)
1963-1969 Lyndon Johnson (DP)
1969-1974 Richard Nixon (VP)
1974-1977 Gerald Ford (VP)
1977-1981 Jimmy Carter (DP)
1981-1989 Ronald Reagan (VP)
1989-1993 George Bush sen. (VP)
1993-2001 Bill Clinton (DP)
2001-2009 George W. Bush jun. (VP)
2009 - . .... Barack Obama
NSVL juhid
1922-1953 Jossif Stalin
1953-1964 Nikita Hruštšov
1964-1982 Leonid Brežnev
1982-1984 Juri Andropov
1984-1985 Konstantin Tšerenko
1985-1991 Mihhail Gorbatšov
Mõisted:

• Külm sõda – Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi.
  
• Võidurelvastumine – NL ja USA vaheline võistlus, kus püüti saavutada relvastuse arvus ja kvaliteedis oma vastasest ülekaal.
  
• Kuum sõda – Otsene sõjategevus
  
• Pingelõdvendus – Ida ja Lääne vaheliste suhete paranemine. Lääs tunnistas SDV-d. Luuakse USA-Hiina vahelised suhted. 1972 Nixon Pekingis. SRP lepingud . Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine (1973-1975).
  
• Idablokk (Ida) – NL ja teised kommunistlikud riigid
  
• Lääneblokk (Lääs) – USA ja tema liitlased
  
• Sovietiseerimine – nõukogustamine; Kommunismi ideede elluviimine
  
• Arengumaad – Endised kolooniad . III maailm.
  
• Esimene maailm – USA, Lääne-Euroopa, Kanada , Jaapan
  
• Teine maailm – NL, Ida-Euroopa
  
• Kolmas maailm - arengumaad
  
• Trumani doktriin – (1947) USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele.
  
• Eisenhoweri doktriin – (1957) lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ähvardab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik.
  
• Hallsteini doktriin – Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted.
  
• Brežnevi doktriin – kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sots. süsteem hädaohus, siis on NL püha kohus sekkuda ja seal kord taastada.
  
• Marshalli plaan – (1948-1952) Trumani doktriini jätk. Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti, et nõrk majandustase riigis on soodsaks põhjaks kommunismi idee süvenemisele. 17 riiki, 13 miljardit $.
  
• VMN – (1949) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Eesmärgiks NL ja Ida-Euroopa riikide majanduslik koostöö.
  
• VLO – (1955) Varssavi Lepingu Organisatsioon . Ajendiks SLV taasrelvastumine ja NATO -sse võtmine. Liit oli suunatud NATO vastu.
  
• NATO – (1949) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Sõjaline liit, mille eesmärgiks oli NL sõjalise ekspansiooni peatamine.
  
• CSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine 1973-1975 Helsingis . Eesmärgiks Ida ja Lääne omavaheliste suhete parandamine. Tänapäeval nimetatakse Helsingis loodus organisatsiooni Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooniks (OSCE).
  

Otsused:

• Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse
  
• Lääs tunnistab II MS järgseid piire
  
• Kohustutakse oma riigis järgima inimõigusi
  
• Majandus- ja kultuurialane koostöö
  

• Benelux – Belgia- Holland - Luxemburg
  
• Mitteühinemisliikumine – (1950’) kolmanda maailma riigid, kes ei soovinud valida kindlat poolt (olid tegelikkuses Lääne vastu)
  
• Finlandiseerumine – Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NL-ga.
  
• Praha kevad – (1968) A. Dubček alustas reforme „inimnäolisema sotsialismi“ kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid). NL ja VLO tungisid selle peale Tšehhoslovakkiasse ja lämmatasid reformiliikumise.
  
• Inimnäoline sotsialism - A. Dubček alustas reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus - ja isikuvabadusi.
  
• Ühiskonna liberaliseerimine – Hruštšovi sula
  
• Raudne eesriie – Kommunistlikku Ida Läänest eraldav piir. NL kaitses nii oma territooriumi võõraste eest. Takistatud oli igasugune läbikäimine teisel pool piiri elavate inimestega.
  
• Doominoteooria – Ühe Hindo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise NL mõjusfääri (Eisenhower).
  
• Vietnamiseerimine – sõja jätkamine põhiliselt Lõuna-Vietnami sõjaväe jõududega
  
• Idalepingud - Saksamaa Liitvabariigi ja NSV Liidu ning Poola vahel sõlmitud lepingud (1970. Aastal), millega SLV tunnustas Saksa Demokraatliku Vabariigi idapiirina Oder-Neisse jõge SDV ja Poola vahel (siit termin Oder-Neisse liin )
  
• Tähesõdade programm – kosmose militariseerimine. USA eesmärgiks oli NL võidurelvastumise käigus välja kurnata – mis ka õnnestus.
  
• Strateegiline relvastus - tuumarelvastus
  
• Bipolaarne maailm – kahepooluseline maailm. Ühel pool USA ja L-Euroopa ning teisel pool NL ja I-Euroopa.
  
• Blokk – riikide või parteide liit
  
• Doktriin – poliitiline või sõjaline põhimõte koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega
  
• Ekspansioon – sissetung ; oma mõju või riigipiiride laiendamine
  

Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas):

• Leonid Brežnev – NL juht 1964-1982. Brežnevi doktriin – peale Praha Kevadet
  

• Fidel Castro – Kuuba liider. Osaline Kuuba kriisis 1962.
  

• Winston Churchill – Inglismaa peaminister .
  

• Charles de Gaulle -
  

• Alexander Dubček – „Praha Kevade“ (1968) eestvedaja .
  

• Dwight Eisenhower – USA president 1953-1961. Eisenhoweri doktriin (lubati anda sõjalist abi Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ähvardab kommunismi oht.
  

• Walter Hallstein – Saksa välisminister. Hallsteini doktriin: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilisi suhteid SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted.
  

• Nikita Hruštšov – NL juht 1953-1964. Osales Kuuba kriisis.
  

• John F. Kennedy – USA president 1960-1963. Osales Kuuba kriisis. Mõrvati atendaadi käigus 1963.
  

• Mao Zedong – Hiina kommude juht. Juhtis sõda Hiina riigi vastu. NL toetusel lõi riigi Hiina RV.
  

• George Marshall – USA kaitseminister . Marhsalli plaan: Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti, et nõrk majandustase riigis on soodsaks põhjaks kommunismi idee süvenemisele. 17 riiki, 13 miljardit $.
  

• Imre Nagy – Ungari ülestõusu liider 1956. Ungari peaminister.
  

• Gamal Abdel Nasser – Suessi kriisi (1956) üks osapooli. Egiptuses võimu haaranud ohvitserkonna liider.
  

• Richard Nixon – USA president 1969-1974.
  

• Ronald Reagan – USA president 1981-1989. Võidurelvastumise osapool.
  

• Jossif Stalin – NL riigipea 1922-1953. Osaline paljudes NL aktsioonides.
  

• Harry Truman – USA president 1945-1953. Trumani doktriin: USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. Andis käsu heita tuumapommid Jaapanile.
  

Olulisemad Külma sõja sündmused:

• Hiina kodusõda – (1946-1949) Kommunistid , keda toetas NL, alustasid sõda riigivõimu vastu. Kommunistide eesotsas Mao Zedong. Riigivõimu toetas USA.
  
• Berliini blokaad – (1948 juuni-1949 mai) Lääneriigid viisid Lääne-Sks ja –Berliinis läbi rahareformi. Vastuseks sellele blokeeris NL sõjaväega kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiga sundida lääneriike sellest alast loobuma . Lääneriigid avasid selle vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, mida NL ei julgenud sõjahirmus takistada.
  
• NATO asutamine – (1949) USA, Kanada, Island , UK, Belgia, Holland, Norra, Luxemburg, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Taani
  
• Saksamaade lõhenemine – (1949) Läänetsoon ja idatsoon. Riik jagunes kahe poliitilise süsteemi vahel. Idas loodi Saksa DV ja läänes Saksa LV.
  
• Indo-Hiina sõda – (1946-1954) Vietnamis sõdisid Vietnami DV ja Prantsusmaa. Lõppes Prantsusmaa kapituleerumisega. Vietnam jagati 17. Laiuskraadi mööda kaheks. Üks pool jäi Vietnami DV-le ja teine Vietnami Vabariigile.
  
• Korea sõda – (1950-1953) Korea jagati samuti okupatsioonitsoonideks mööda 38. paralleeli. See viis Korea lõhenemiseni. P- Koreas loodi kommunistlik Korea RDV ja L-Koreas Korea Vabariik. Kumbki riik teineteist ei tunnustanud. 1950 algas sõda, kui P-Korea tungis L-Koreasse. P-K asus toetama NL ja Hiina, L-K aga ÜRO.
  
• Saksamaa taasrelvastumine –
  

• VLO loomine – (1955) Varssavi Lepingu Organisatsioon. Ajendiks oli SLV taasrelvastumine ja NATOsse võtmine. Liit oli suunatud NATO vastu.
  
• Suessi kriis – (1956) Egiptuses kukutati läänemeelne kunn ja võimule tulid ohvitserid (Nasser), kes alustasid sotsialismi ülesehitamisega. Egiptus natsionaliseeris Ing ja Pr kontrolli all olnud Suessi kanali. Selle peale viisid Ing ja Pr oma väed P-Egiptusesse, kus okupeeriti Suessi tsoon.
  
• Ungari ülestõus – (1956) I.Nagy alustas ühiskonna liberaliseerimist, mille peale ta tagandati. See tõi kaasa rahvaülestõusu ja Nagy sai taas peaministriks. Ungari astus välja VLO-st ja tahtis ennast kuulutuada neutraalseks riigiks. Sündmused viisid NL sekkumiseni ja ülestõus lämmatati verre. Lääs ei sekkunud , kuna parajasti toimus Suessi kriis ja kardeti „kuuma sõja“ puhkemist.
  
• Berliini müüri rajamine – 1961 ehitati paari päevaga Lääne-Berliini ümber kõrge betoonmüür. See sündmus lõpetas pikaks ajaks igasuguse läbikäimise kahe SKS poole vahel.
  
• Kuuba kriis – (1962) NL paigutas Kuubale raketid, suunaga USA-le. Tekkis sõjaoht.
  
• Praha kevad – (1968) A. Dubček, kes oli Tšehhoslovakkia kom.partei liider, alustas liberaliseerimisprotsessi (sarnanes Ungari sündmustele). Ta lubas üles ehitada „inimnäolise sotsialismi“ – alustades teatavate inimvabaduste loomiseks reforme. NL ja VLO tungisid riiki ja reformiliikumine lämmatati. Kehtestati Brežnevi doktriin.
  
• Vietnami sõda – (1964-1973) USA asus L-Korea poolel Vietnami DV vastu sõtta. Usa vastas oli ka Hiina ja NL. Sõda tõi palju vastumeelsust Ameerikas.
  

• Helsingi tippkohtumine - CSCE
  

• Afganistani sõda – 1979 tungis NL Afganistani, kus pandi võimule Moskva - meelne valitsus ja alustati pikka ning kurnavat sõda kohalike partisanidega.
  

• „ Solidaarsus “ liikumine Poolas – 1980-81 nõudis sots. Ühiskonna demokratiseerimist ning alustas allumatuskampaaniaid. Neid toetas Johannes Paulus II.
  

4