Vietnami sõda (3)

VIETNAM
Vietnami sõda
Sisukord
Üldinformatsioon 3
Vietnami sõda 4
Vietnami sõja tähtsus 4
Miks astuti sõtta? 5
Eellugu 5
Indo-Hiina sõda 5
Dien Bien Phu lahing 6
Sõjategevus 7
My Lai veresaun 9
” Ranch Hand ” 10
Ho Chi Minhi Rada 10
Pärast sõda 10
Vietnami sõja tulemused 11
Vietnam tänapäeval 11
Kasutatud kirjandus 13

Üldinformatsioon

Vietnam on kohalikus kirjapildis Viêt Nam, mis tõlkes peaks tähendama "Lõunamaa".
Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare lõunaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt asustatud alad paiknevad Hóng Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. sajandi kestvaimat sõda – 1962.-1975. aasta Vietnami sõda – ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastat on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat.
Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik
Pealinn: Hanoi
Rahvaarv: 64 375 762
Riigikeel : vietnami
Peamised usundid: budism 55%, kristlus 7%, muud 38%
Riigikord: üheparteisüsteem
Rahaühik: uus dong
Täiskasvanute kirjaoskus : 89%
Keskmine eluiga: 63 aastat
Iga päev 13 aasta jooksul ilmusid kogu maailma teleekraanidel ja ajalehtedes pildid verisest sõjast, mida pidas Vietnami põhjaosa kommunistlik valitsus ameeriklaste toetatud Lõuna-Vietnamiga. Kui sõda 1975. aastal lõppes Põhja-Vietnami võiduga, oli riik aastatepikkusest sõjast laostunud ning paljud soovisid kodumaalt lahkuda. Tänapäeval ilmub nimi Vietnam jälle uudistesse. Majandusteadlased räägivad sellest kui jalgrattaga tiigrist, sest riigi majandus on tugevnenud, rahvas aga vaene ja võib endale lubada vaid jalgrattaid. Välisfirmad teevad uutesse tööstusharudesse juba investeeringuid ja seda kaunist maad käib imetlemas üha rohkem turiste.

Vietnami sõda

(1956-1975)

Vietnami sõja tähtsus

Enamik ajaloolasi on pidanud Vietnami sõda 20.sajandi olulisemaks sündmuseks. Esmapilgul on raske mõista selle sõjalise konflikti tähtsust, kuna sõda Vietnamis oli nii mõneski mõttes väike. Kujutas see ju ühe suurriigi piiratud sõjategevust kaugetel Kolmanda Maailma lahinguväljadel, kuid siiski: 9 aasta jooksul, mil USA ametlikult sõdis, kaotas oma elu enam kui 2 miljonit vietnamlast ja 58219 ameeriklast.
Vietnami sõjale järgnenud aastate jooksul jooksul on saanud selgeks, et konflikt oli pöördepunktiks nii Ameerika kui ka Vietnami ajaloos.
Vietnami sõda oli külma sõja kriisikolle ja see oli väga oluline ka geopoliitilises mõttes.. Pärast Teist Maailmasõda olid USA ja Nõukogude bloki maad diplomaatilises ja ideoloogilises vastasseisus, samal ajal vältides otsest sõjategevust. USA soovis kommunismi levikut takistada ohjeldamispoliitikaga. See tõttu otsustas USA kasutada piiratud sõja poliitikat, et vältida konflikti kasvamist tuumasõjaks ja Vietnamist sai nii mõneski mõttes USA piiratud sõjategevuse poliitika peamine näide. Vietnami sõda oli sõda, millesse Ameerika Ühendriigid pidid sekkuma, et takistada kommunismi levikut, samas oli see ka sõda, mida USA ei saanud võita oluliste piirangute tõttu, mis takistasid kasutada kogu Ameerika sõjaväe võimsust.
Vietnami sõja olemus oli ameeriklaste jaoks uudne. USA sõjavägi oli õpetatud võitlema Lääne-Euroopa tasandikel ning see oli hästi varustatud, kuid nüüd leidsid ameeriklased end vastamisi Kolmanda Maailma partisanidega. Vaenlase taktika suhtes nõutu USA sõjavägi vastas enamasti tavapärasel viisil, lootes vaenlase vastupanu murda tulejõuga. Kuigi USA vallandas sõjaajaloo kõige rängema pommirahe ja võitis kõik lahingud, oli see taktika riigisisestest poliitilistest rahutustest võrsunud mässuliste allutamiseks sobimatu.
Lõpptulemusena mõjutas Vietnami sõda Ameerikat märksa sügavamalt, tuues kaasa pöördumatuid muutusi. Pärast Teist Maailmasõda olid ameeriklased veendunud, et nende riik ei saa eksida, kuid ometigi tõi Vietnami sõja kaotus ja sellest tingitud ühiskondlikud lahkhelid 1960. aastatel kaasa Ameerika ühiskonna katartilise ümberhindamise.
Vietnam oli üks kokkupõrge külmas sõjas, mis hõlmas kommunismi, dekoloniseerimist ja doominoteooriat. Vietnamlaste jaoks, kes kaotasid kõik suuremad lahingud, jätkus see konflikt veel pikka aega pärast USA lahkumist .

Miks astuti sõtta?

• USA kartis , et Vietnami langemisele järgneb doominoefekt ja kommunistid võtavad võimu kogu selles piirkonnas. (Kardeti, et langeda võivad ka Jaapan ja Austraalia , sest neil ei ole võimalik enam jätkata majandussuhteid kommunistlike riikidega).
  
• USA soovis levitada demokraatiat üle terve maailma.
  
• USA põhjendas oma sõtta astumist Vietnamlaste rünnakuga laevale USS Maddox .
  

Eellugu

Indo-Hiina sõda

1945-1960
Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise Maailmasõja ajal langesid Prantsusmaa Kagu- Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.aasta suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja. 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh koos Viet Minhiga (Vietnami iseseisvusvõitluse liiga) välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.(Sellest sai alguse mitu sõda, millest kokku kujunes välja 20.sajandi teise poole pikimaid ja verisemaid relvakonflikte.) Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud ning see viis sõja puhkemisi aastatel 1945-1954. Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnamlasi toetasid Hiina RV ja NSVL , kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaale ulatas abikäe USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustavaks osutus Dien Bien Phu lahing, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa. Nüüd hakkasid Vietnami edasist saatust otsustama suurriigid . 26.aprillist-21. juunini 1954 toimunud Genfi konverentsil leppisid nad kokku sõja lõpetamises Indo-Hiinas ja Koreas ning tagasid Indo-Hiina riikidele iseseisvuse. Vietnam jagati mööda 17.paralleeli kaheks:

• Vietnami Demokraatlik Vabariik e. Põhja-Vietnam, mis oli kommunistlik
  
• Vietnami Vabariik e. Lõuna-Vietnam, mis oli kapitalistlik .
  

Lõuna-Vietnami peaministriks määrati Ngo Dinh Diem .
23. oktoobril 1955 toimunud referendumil tulemusi võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem. Ta valitses autoritaarselt ja onupojapoliitikaga, pidevalt piinati ja tapeti „kommunismis kahtlustatavaid“ ning kiusati taga ühiskonna enamuse moodustanud budiste. USA toetas tema poliitikat, sest neil polnud muud valikut.
Kuigi 1954. aastal otsustasid suuriigid, et 1956. aastal korraldatakse vabad valimised ja Vietnam ühendatakse taas, seda siiski ei juhtunud.
Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimisel enam piisavalt jõudu ning neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Lisaks oli kahe Vietnami vahel puhkenud 1950. aastate lõpul sõda.

Dien Bien Phu lahing

13.märts-7.mai 1954
Vietnami RV ja Prantsuse vägede vahel Loode-Vietnamis.
Dien Bien Phu asub Vietnami loodeosas ja on igast küljest džungliga piiratud. Vietnamlastele on Dien Bien Phu koht, kus saavutati üks suurimaid võite rahvusliku vabadusvõitluse käigus, lääneriikidele tähendab see suurimat kaotust esimestel aastatel pärast Teist maailmasõda, mil koloniaalimpeeriumid Aasias hakkasid lagunema.
Kuigi Viet Minh oli enamikus lahingutes alla jäänud, oli nende pikale venitatud sõja taktika 1953.aastaks palju edu toonud . Prantsuse väejuht Vietnamis, kindral Henri Navarre , sai aru, et tema väed vajavad suurt sõjalist võitu, et rahvas taas sõda toetama hakkaks . Ta mõtles välja operatsiooni „Castor“ ja see oli kavandatud Viet Minhi meelitamiseks otsesesse lahingusse, kus Prantsuse väed saaksid nad hävitada, kasutada ära oma sõjalist ülekaalu ja õhujõudude toetust. Kuna Dien Bien Phu jääb Laosesse viivast Viet Minhi teest ja lähimatest asulatest väga kaugele, uskus Navarre, et Viet Minh ei suuda sinna edukaks võitluseks piisavas koguses üksusi ega relvastust kohale toimetada. 1953. aasta novembris jõudsid langevarjude abil piirkonda esimesed prantslaste üksused ning asusid seda kindlustama, jättes ümbritsevad mäed Viet Minhi kätesse. Lõks oli üles seatud ja liialt enesekindlad prantslased, kelle ainsateks varustajateks olid lennukid , jäid oma võitu ootama. Vietnamlased kulutasid kuid oma meeste toomiseks läbi radadeta vihmametsa. Ligi 200 000 vietnami töölist said hakkama võimatuga ja vedasid suurtükid looduslikest takistustest hoolimata omal jõul kohale ning paigutasid need läbimatutesse koobastesse Dien Bien Phud ümbritsevates mägedes. Lisaks kogusid vietnamlased lahinguteks kokku ka 50 000-mehelise põhiväe ja 50 000-mehelise lisaväe. Prantsuse õhuluure ei märganud Viet Minhi jõudude koondumist ning 13. märtsil Prantsuse vägesid tabanud marutuli tabas neid täieliku ootamatusena.
Viet Minhi väed lõid prantslaste lennuvälja kiiresti rivist välja, jättes kaitsvaid jõude varustama ainult langevarjudega saadetud pakid . Suurem osa langevarjudega alla heidetud kraamist langes vastase kätte, lennukid tulistati alla ja langevarjudega alla hüpanud prantslaste abijõud tapeti juba õhus. 7. mail prantslased alistusid.
Siiski oli surma saanud 8 000 vietnamlast ja 15 000 oli saanud haavata . Prantslased kaotasid lahingus surnutena 4 000 meest, aga veel palju rohkem suri neid Viet Minhi juures sõjavangis.

Sõjategevus

1964-1973
Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA vaheliseks sõjaks. USA Vietnami sõja sohu vajumine sai alguse ühest merel toimunud juhtumist: nn Tonkingi lahe intsidendist. 1964. aastal toimunud Tonkingi lahe juhtumi üle vaieldakse tänase päevani. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu. Ühendriikide president võttis intsidendi järel endale vabad käed Kagu-Aasias sõjalise abi andmiseks kommunistidest ohustatud riikidele: ameeriklastele oli sellega Vietnami sõda alanud.
1963. aastaks oli 15 000 ameeriklast Vietnamis. President Kenndy nõusolekul toimus sõjaväeline riigipööre. President Diem kukutatakse ja hukatakse.
Osapooled:

• USA, Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus- Meremaa , Filipiinid - Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik (Việt Nam Ðộc Lập Ðồng Minh Hội (Viet minh) ehk Vietnami iseseisvusvõitluse liiga), Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne (Mặt trận Dân tộc Giải phóng miền Nam Việt Nam (Viet Cong)), Hiina RV, NSV Liit, Põhja-Korea
  
• Viet Minh (Vietnami iseseisvusvõitluse liiga) - 1941. aastal Hồ Chí Minh’i poolt loodud kommunistlike põhimõtetega vastupanuorganisatsioon, mille eesmärgiks oli Vietnami iseseisvuse eest võitlemine ja selle saavutamine.
  
• Viet Cong ( Vietkong ) (Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne) - 1960. aastal loodud Lõuna-Vietnami kommunistlik vastupanuorganisatsioon, mis loodi Ngo Dinh Diem’i ja tema karmi poliitika vastu. Oli ametlikult Põhja-Vietnamist eraldi tegutsev iseseisev sõjavägi.
  

Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile.
Vietnami sõjaperioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta.
1965. aastal alustas USA Põhja-Vietnami pommitamist. 13. veebruaril oli vahepeal USA presidendiks saanud Johnson andnud operatsioonile ”Rolling Thunder ” vastumeelsest heakskiidu ning 2. märtsil tabasid Põhja-Vietnamit esimesed pommid . Pommitamine oli planeeritud astmeliselt laieneva sõjakäiguna, mis pidi Põhja-Vietnamit lõunapoolsete sisside toetamisest eemale peletama. Too USA meelekindluse demonstratsioon pidi tooma Põhja-Vietnami tagasi nii mõistuse kui läbirääkimistelaua taha, nullides seeläbi vajaduse saata USA maavägesid Lõuna-Vietnamisse. Kokku kestis ”Rolling Thunder” 3 aastat ning kujunes sõjaajaloo kõige ulatuslikumaks strateegiliste õhurünnakute operatsiooniks. Mainitud lahinguplaan läks aga vett vedama. Nõukogude Liidu ja Hiina ärritamise hirmus piirasid USA otsustajad ”Rolling Thunder” sihtmärke ja seega kogu operatsiooni tõhusust. Lisaks sellele oli Põhja-Vietnam endiselt agraarriik ega olnud seega strateegilise pommitase jaoks kuigi otstarbekas sihtmärk.
Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust. Sellepärast üritasid ameeriklased sõda nn. vietnamiseerida. See tähendab, et nad hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile ning üritasid kommunistidega sõdida nn. võõraste kätega.
1973. aastal sõlmiti Pariisis vaherahu . Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga . 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigoni päevad loetud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprill 1975.

My Lai veresaun

16. märts 1968 aastal mõrvasid USA sõjaväelased Quang Nagi maakonnas My Lai külas 300 relvitut tsiviilelanikku, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. Rühmajuht leitnant William Calley mõisteti süüdi massimõrvas ja pandi vangi. Kuigi ta kandis ettenähtud karistusajast ära vaid kolm aastat, nägid paljud Calleys ebaõnnestunud sõja patuoinast. Calley juhtum ei olnud siiski Ameerika Ühendriikide sõjaväe tüüpiline näide. Suurem osa Vietnamis sõdinud meestest olid kutsealused, kes teenisid vapralt oma riiki kõige keerulisemates olukordades . Nad jätkasid võitlust ohverdasid end ja surid riigi eest, mis enam nende eesmärki ei uskunud. Tõsiasi aga, et metsikused, uimastipruukimine ja ohvitseride tapmised üldse aset leidsid, osutab, et Vietnamis sõdiv armee oli tõsistes raskustes. Cahetult enne sõja lõppu oli USA sõjaväe distsipliin kõigi aegade madalaim ning alles Lahesõjaks suutis armee viimaks oma hea maine taastada.

”Ranch Hand”

Iseäranis vastuoluline akstioon Vietnami sõjas oli ameeriklaste operatsioon ”Ranch Hand” – taimestikust puhastamise programm. USA organiseeritud vastutegevuse osana kujutas ”Ranch Hand” endast katset jätta Vietkong ilma varjumise ja varustamise võimalustest. Ameerika väed kasutasid oma eesmärkide saavutamiseks erinevaid keemilisi herbitsiide, mida võis ära tunda nende värviliste konteinerite järgi. Operatsiooni ”Ranch Hand” piloodid, kelle motoks oli ”vaid sina saad metsa kasvamist takistada”, said oma ülesandega hästi hakkama, laotades Lõuna-Vietnamis üle 72 miljoni liitri keemilisi mürke maapinnale, mis hõlmas rohkem kui 24000 ruutkilomeetrit., kahjustades sellega rohkem kui 20% tervest maast.
Lõuna-Vietnamis tekitatud kahjude hulk oli kirjeldamatult suur, kuna paljud inimesed olid sunnitud nüüdsest elama toksilistest ainetest rikutud keskkonnas, mille tagajärjel tuhanded surid ning üha rohkem hakkas sündima lapsi, kel tuvastati sünnipärane puue.

Ho Chi Minhi Rada

Ho Chi Minhi rada oli maantee , mida mööda toimetati Vietnami sõja ajal kommunistliku Põhja vägedele sõjamoona vaatamata selle pidevale ründamisele Lõuna ja USA vägede poolt. Osaliselt kulges rada ka l äbi Laose, kuhu USA heitis 2 miljonit tonni pomme, püüdes ebaõnnestunult neid radu läbimatuteks muuta.

Pärast sõda

Pärast ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 2. juunil 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. Samal aastal võitsid kommunistid kodusõja ka Kambodžas.
1979 okupeeris Vietnam Kampuchea, mis oli põhjustatud Pol Pothi rezhiimi poolt läbi viidud repressioonidest Kampucheas elava vietnami rahvusvähemuse suhtes. See lõpetas ka punakhmeeride valitsemise Kampucheas. Vastuseks oma soosiku Pol Pothi kukutamisele, alustasid hiinlased 1979 karistussõda Vietnami vastu, kuid sõja iseloom oli pigem lokaalne, kuna hiinlastel õnnestus Põhja-Vietnami mägisel maastikul edasi tungida vaid kuni 30 km.
Perestroika jõudis Vietnamisse aastal 1986 Hiina eeskujul toimivate majandusreformide (doi moi) näol.

Vietnami sõja tulemused

• 27. jaanuar 1973 - sõlmitakse rahuleping USA, Põhja-Vietnami, Lõuna-Vietnami ja Rahvusliku Vabastusrinde (Viet Cong) ja Põhja-Vietnami vahel. USA nõustub 60 päeva jooksul kõik väed välja tõmbama, Põhja-Vietnam nõustub kohese relvarahuga ja 60 päeva jooksul vabastama USA sõjavangid. 150000 Põhja-Vietnami sõjaväelast jääb Lõuna-Vietnami. Henry Kissinger saab selle eest Nobeli Rahupreemia.
  
• 19. juuni 1973 - USA Kongress võtab vastu otsuse, mis keelab edaspidise sõjalise sekkumise Kagu-Aasias.
  
• 2. juuli 1976 luuakse ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik
  
• 1975 aastal võtsid kommunistid võimu ka Kambodžas ja Laoses, Kambodžas võimule tulnud punased khmerid tapsid genotsiidis 15% elanikkonnast
  
• USA kaotused: 58,209 (teistel andmetel 58,148) hukkunut ja 304,704 haavatut
  
• Lõuna-Vietnam: 223,748 hukkunut ja 1,169,763 haavatut
  
• Põhja-Vietnam (Viet Minh ja Viet Cong): erinevatel andmetel 500,000 - 1,100,000 hukkunut ja hinnanguliselt 600,000 haavatut
  
• Tsiviilisikud: 4,000,000-5,000,000, ~12-13% kohalikust elanikkonnast.
  

Vietnam tänapäeval

Vietnami puhul on tegu turumajanduslike elementidega sotsialistliku riigiga, mida valitseb parajalt totalitaarne kompartei . Üsna iseloomulik on Vietnamis näha rividrilli tegevaid punaste kaelarättidega koolilapsi või Lenini ausamba juures toimuvaid paraade või vanakese Ho pilte ja kujusid igal sammul, rääkimata lehvivatest punalippudest iga vähegi tähtsa hoone otsas või kalapaadi mastis.
Ohvriterohket sõda meenutavad arvukad invaliidid (käetud, jalutud, pimedad ) ja pildid ameeriklaste poolt sõjas kasutatud mürkainete keskkonnakahjustustest tulenevalt sündinud värdjatest.
Vietnami 80 miljoniline rahvaarv tähendab, et suhteliselt väikesel maa alal on asustustihedus väga kõrge, mistõttu ka põhimaanteedel liiklemine on transpordivahendite paljususe ( enamuses veoautod) tõttu üpris keeruline.
Kõige iseloomulikum Vietnamile on koonusekujulisi õlgkübaraid kandvad inimesed ja valgetes või muudes heledates toonides pükskostüümi ao-dai'd kandvad saledad ning võluvad vietnami naised,kes mopeediseljas sõites meenutavad pigem modelle moeshow'lt, kui reatöölisi- ja teenistujaid vabrikutest, kombinaatidest. Enamus naisterahvad kannavad näo ees rätikut. Seda seetõttu, et Vietnamis on igivanast ajast kõrgkihti kuuluvatel naistel näonahk hele, vaid kõige madalamat sorti talunaised olid päevitanud näolapiga.
Levinud on mahajaana budismi Vietnami vorm. Tänu naabermaa Hiinale on ka konfutsianism ja taoism au sees. Märkusena öeldud, et Hiina näol on tegu põlisvaenlasega nr 1. Lisaks on levinud ka kohalik Cao Dai õpetus (alguse saanud spiritualistlikest seanssidest) ja mõningal määral islam . Üllatavalt laialdaselt on levinud katoliiklus , seda just lõunapoolses osas, kus praktiliselt igas suuremas külas on oma kirik .
Kõrgeim mäetipp on Sapa (Põhja-Vietnam) lähedal olev Fansipan (3143 m). Põhja Vietnam pakub unustamatuid vaateid mägimetsadele ja nõlvadel olevatele riisiterrassidele. Kaunid on maastikud veel Hue'st sõites lõuna poole Nha Trangi. Muidu on suures osas tegu riisipõldude rohetava maastikuga , kusjuures põhiosa riisisaagist tuleb Mekongi ja Punase jõe orust. Dalati ümbruses on ka ühe kuni kahe kilomeetri kõrgusel merepinnast olevaid männimetsi.
Suurimaid probleeme valmistab kontrollimatu metsaraie ning Vietnami sõjas tuhandetele ruutkilomeetritele puistatud väga kantserogeensed mürkkemikaalid (" Agent Orange"), mis on põhjustanud olulist keskkonnakahjustust.

Kasutatud kirjandus

• ”Murrangulised lahingud. Viiskümmend lahingut, mis muutsid ajaloo käiku” Tim Newmark
  
• ”Vietnami sõda. 1956-1975” Andrew Wiest
  
• ”Maailma teatmeatlas” Tallinn, 2000
  
• ”Maad ja rahvad ” D. Kindersley Tallinn, 2000
  
• ”Maailma riigid” Tallinn, 2001
  
• ”Maailma ajalugu” J. B. Teeple Tallinn, 2004
  
• http://kaur.pri.ee/?p=52
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vietnam_liinametskula.ht m
  
• http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/vietnam.php
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Vietnami_s%C3%B5da
  
• http://www.laidoner.ee/infoboks-1/1.html#t6
  

13