Elu pärast II MS (0)

1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on?
Heaoluühiskond – ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides.
2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid?
Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised , muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani.
3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda?
Ametiühingud.
4. Selgita mõisted:
Integratsioon – e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö.
Moderniseerimine – uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete kaasajastamine.
Sotsiaalne turvalisus – riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile. Näiteks kui idast tulnud inimesed põgenesid läände, siis tagati neile seal kohe sotsiaalne turvalisus, et neil oleks seal hea olla ega pööra lääne vastu.
5. Millistes rahvusvahelistes kriisides osales USA? Miks ja millal?
Korea – 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Koera ps jaotus aga kaheks.
Suessi kriis – 1956-1957. Sõda ühelt poolt USA, Prantsusmaa ning Iisrael, kes astusid Egiptusele vastu. Sõda algas pärast seda, kui Egiptus otsustas natsionaliseerida Suessi kanali. Nii oleks lõppenud USA ja paljude teiste riikide läbisõiduluba.
Vietnami – 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama .
Kuuba –1962. Kuuba oli sõlminud salajase kokkuleppe NSV Liiduga, millepeale tõi NSVL Kuubale lõhkepeadega varustatud rakette, USA aga kehtestas Kuubale sõjalise blokaadi. Puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, mistõttu üritati teha läbirääkimisi.
Afganistan – 1979-1989. NSV Liit tungis Afganistani, et kehtestada seal Venemaale meelepärast valitsust. NSVL ei olnud seal edu, ning tulemuseks oli see, et Lääneriigid said mõista, et NSV Liidu jõuvarud ega plaanid pole veel maha pandud. Samas NSVL pidi tunnistama, et nad ei suuda USAga võistelda ning NSVL lagunemine sai alguse.
Põhjus oli kommunismi levikus. Seda taheti peatada ning seetõttu sekkuti riikide asjadesse, kus kommunistid ohtu tekitasid.
6. Selgita mõisted:
Doominoteooria – oli välispoliitika teooria, mida kasutas USA valitsus, rääkides külma sõja perioodil kuidas ühe riigi või piirkonna kommunismi mõjuvõimu alla sattumisel, võivad sellele järgneda ka teised lähedal asuvad riigid või piirkonnad. Sarnaselt üksteise kõrvale asetatud doomino klotsidega: kui kukub üks, kukuvad ka järgmised.
Makartism – 1950. aastate kommunistide-juutidevastaste poliitika, mille tõttu hakati taga kiusama vasakäärmuslasi ning isegi paljusid vabamõtlejatest ühiskonnategelasi.
Watergate’i afäär – 1945. aasta skandaal , mille käigus panid president Nixoni parteikaaslased demokraatide peakorterisse Watergate’i hotelli pealtkuulamisaparaadid.
Reaganoomika – Ronald Reagani poolt püstitatud majanduskava, mis tähendas näiteks ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist. Tänu sellele majanduskavale väljus USA kiirelt majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed.
7. Kes olid ja millega on silma paistnud, millal tegutses:
M. L. King – Ameerika pastor , üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte. Paistis sellega silma, et võitles neegrite õiguste eest ning maksis selle eest oma eluga. Kuni 1968. aastani.
R. Nixon – Pärast Vietnami sõda valitsenud USA president. Paistis silma oma ebaseaduslike võtete eest võimuvõitluses, milletõttu pidi ta ka ametist tagasi astuma. Seni on see USA ajaloos ainuke kord, kui USA president on tagasi astunud . 1969-1974.
J. McCarthy – USA senaator . Paistis silma omaalgatatud kommunistide- ja juutidevastase poliitikaga, mis hiljem hukka mõisteti, sest see kujundas demokraatiale ohtu. Tegutses 1947-1957.
R. Reagan – USA president. Lõi majanduskava, mida hakati nimetama reaganoomikaks ning mille ideeks oli ettevõtete riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine, maksude alandamine . Taoline majanduskava tõi USA üsna pea majanduskriisist välja. Reagan oli ka suur kommunismivastane. Tegutses 80ndatel.
8. Mitmeks okupatsioonitsooniks ja kelle vahel oli jagatud Saksamaa? Miks?
Neljaks – Suurbritannia , USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel. Sest need neli riiki olid II maailmasõja võitjad.
9. Millal ja miks toimus Saksamaa poliitiline lõhenemine? Tulemus?
1949 mai, sest pärast Berliini blokaadi olid NSV Liidu ja USA suhted täielikult rikutud. Tulemuseks lõhenes Saksamaa kaheks – ida poolel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, läänes Saksa Liitvabariik.
10. Kes oli K. Adenauer ja milline oli tema majanduse arengukava? Tulemus? Sotsiaalse turumajanduse poliitika?
• Konrad Adenauer oli sõjajärgse Saksamaa (Saksa Liitvabariigi) riigijuht 14 aastat.
Tema majanduse arengukava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Tähtsaim põhimõte oli ettevõtjate vaba konkurents, mille tagasid avatud turg , eraomand , raha stabiilsus ning paljud muud tegurid.
• Taoline mudel töötas kahe aastakümne vältel hästi, tööpuudust peaaegu polnud, inimeste elatustase tõusis tunduvalt, tööstustoodangu juurdekasv oli kiire. Üle poole Saksa Liitvabariigi elanikkonnast kuulus keskklassi ning streike polnud.
• Sotsiaalne turumajandus - poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima.
11. Millised olid SLV välispoliitilised suunad suhetes lääneriikidega ja suhetes idabloki maadega K. Adenaueri ajal? Mis on Hallsteini Doktriin?
• Adenaueri ajal oli välispoliitikas peamine rõhk tihedal koostööl USA ja teiste lääneriikidega. NSV Liiduga ei nõustutud kui Nõukogude Liidu üks juht tegi ettepanek luua üks neutraalne Saksamaa.
• Adenaueri ajal lähtuti Hallsteini(W. Hallsteini püstitatud) doktriinist, mille järgi oli ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja SLV. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel polnud sidemeid Saksa DVga. Ainsaks erandiks sai NSVL.
12. Kes oli W. Brandt ? Tema seos nn uue idapoliitikaga? Mis see on?
W. Brandt oli 1960ndatel võimule saanud liidukantsler. Seos seisnes selles, et ta tegi selles vallas kõige rohkem ära.
Uus idapoliitika oli välispoliitiline suund, mille ideeks oli suhete parandamine idabloki riikidega. Nii sõlmiti suhete parandamiseks lepinguid Poola, Tšehhoslovakkia, NSV Liidu ja ka Ida-Saksamaaga.
13. Millal leidis aset Saksamaa taasühinemine?
3. oktoober 1990.
14. Millal ja kelle vahel sõlmiti San Francisco rahuleping ? Selle tähtsus?
1951. Jaapani ning USA vahel. Pärast seda lõppes USA okupatsioon Jaapanis .
15. Milline oli jaapani riiklik korraldus?
Riigis kehtestati parlamentaarne riigikord , võeti vastu uus põhiseadus (1946). Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ning keisri õiguseid piirati. Jaapani riigikord hakkas meenutama Suurbritannia oma, mistõttu ta ka Euroopa riikidega sarnases.
Kuna Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, hakkas seadusi vastu võtma kahekojaline parlament, mille liikmed valiti üldiste valimiste teel. Täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas peaministriga. Muu hulgas kuulutas põhiseadus ka seda, et Jaapan ei lahenda enam rahvusvahelisi tüliküsimusi sõjalisel teel.
16. Mis on Jaapani ime? Tänu millele see võimalikuks osutus?
Jaapani ime on ühtlasi ka Jaapani majandusime . See on Jaapani majanduse ülikiire(võrreldes teiste arenenud riikidega 2-3 korda kiirem) taastumine ning areng-kasv ning üsna pea oli ta majanduslik suurriik (seda Koera sõja päevil)
See osutus võimalikuks tänu sellele, et USA tarnis Jaapanilt sõjatehnikat.
17. Millised olid Jaapani suhted USA, NSVL ja Hiinaga ?
USA – Jaapani välispoliitika eesmärgiks oli arendada just USAga koostööd. Seda eelkõige majanduses.
NSVL – Jaapanil ja NSV Liidul oli palju lahendamata probleeme ning lõpuks jäigi rahulepingule allakirjutamata, kuid hiljem tehti siiski majanduskoostööd.
Hiina – Kuna USAl ja Hiinal oli terav vastasseis(50-60), ei lastud ka Jaapanil Hiinaga suhelda. Hiljem (70ndatel), kui suhted USA ja Hiina vahel soojenesid, sõlmiti mitmed poliitilised suhted ning kahe riigi rahu- ja sõprusleping.
18. Miks tekitas Jaapani majanduspoliitika pingeid suhtes Lääneriikidega?
Sest Jaapan hõivas kõikjal maailmas üha uusi turge, tooted olid odavad ja paremad (näiteks autod), mis trumpasid teiste riikide kaubad üle. Jaapan sai oma tulu kätte, Lääneriikidel jäi aga kasu saamata.
19. Nimetage põhjamaad? Mille poolest erines teistest Soome välispoliitiline seisund? Miks?
Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island .
Soome välispoliitiline seisund erines sellepoolest, et Soome sattus NSV Liidu mõjusfääri. Välispoliitiliselt oli Soome väga tugevalt NSV Liidu poolt mõjutatav.
20. Millised olid Rootsi eelised majanduse arendamises peale II maailmasõda võrreldes teiste Põhjamaadega?
See, et ta jäi II maailmasõjas sõjategevusest kõrvale. Ta küll tegi Saksamaaga koostööd, andes talle kivisütt, kuid sõjategevuses ta ei osalenud.
21. Selgita mõisted:
Sotsiaalpoliitika – valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunut aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks.
Infrastruktuur – tootmist teenindav võrgustik. Näiteks teedevõrk, elektriliinistik, elamurajoonid, lennuliiklus.
Paasikivi -Kekkoneni joon – välispoliitiline suund Paasikivi ning Kekkoneni ajal, mille eesmärgiks oli Soome iseseisvuse nimel teha kõik, et mitte kahjustada suhteid NSV Liiduga. Näiteks ei astutud NATOsse, ega ühinetud Lääne-Euroopa majandusorganisatsioonidega.
Finlandiseerumine –NSV Liidu sõbraliku välispoliitika ajamine. Näiteks ei astutud liitudesse, mis võiksid ärritada NSV Liitu. Nii käitus Soome ning seetõttu nimetatigi seda Finlandiseerumiseks.
Põhjamaade Nõukogu – Põhjamaade valitsuste ja parlamentide koostööorganisatsioon. Sinna kuulisid kõik põhjamaad v.a Soome, kes sellega hiljem liitus.
22. Kes olid ja millega on tuntuks saanud:
G. Mannerheim – Soome president Talvesõja ning Jätkusõja ajal. Ta juhtis Mannerheimi liini ehitamist idapiirile
J.K. Paasikivi – pärast Mannerheimi Soome president. Ta hoidus tihedast koostööst Läänega, et mitte ärritada NSV Liitu. Taolist tegevust nimetasid lääneriigid finlandiseerumiseks, ehk Soome tegi kõik, et mitte NSV Liiduga suhteid rikkuda.
U. K. Kekkonen – Paasikivi välispoliitika edasiajaja, järgmine Soome president. Pärast tema valitsemist nimetati ka seda välispoliitikat Paasikivi-Kekkoneni jooneks . Ta valitses Soomet seni kõige pikemalt . Seda viis ametiaega.