Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda (0)

Rahvusvahelised suhted 
pärast Teist maailmasõda
Maailma poliitiline kaart. Külm 
sõda
Muutused Euroopa poli tilisel kaardil pärast II ms.
Euroopa enne II ms.                           Euroopa pärast II ms.
Muutused Euroopa poli tilisel kaardil pärast II ms.
Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a.  veebruaris . Kirjutati alla 
rahulepingud  Itaalia, Ungari,  Rumeenia , Bulgaariaga ja  Soomega . 
Pariisi rahulepingud (1947)
Soome – loovutas NSV Li dule Karjala, Petsamo
Itaalia -   kolooniad  ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv 
vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja  Jugoslaavia  vahel).
Rumeenia – Bessaraabia ja  Bukoviina
Tsehhoslovakkia  – Ruteenia
Bulgaaria – 1941.a. piirid
Teise maailmasõja tagajärjel Balti ri gid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas 
NSV Liidu koosseisu
 Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Li t.
 NSV Li du mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, 
Jugoslaavia,  Albaania .
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Külm sõda. Külma sõja puhkemine
Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku 
vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneri  kide  vahel aastail 
1946/1948 - 1991.
1946.a. algul pidas  Stalin  Moskvas kõne, milles ta rõhutas sõdade 
paratamatust  kaasaegses  maailmas. 
Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) 
Churchilli  kõnet 1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, mil es ta 
hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus 
ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile. 
Tema kõnes kõlas esmakordselt mõiste  raudne  eesriie, mil ega hakati 
iseloomustama NSV Liidu eraldumist  muust  maailmast, suletust ja 
vaenulikkust lääneriikide suhtes. 
Külma sõja alguseks peetakse  üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, 
lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991.
Külmas sõjas oli suur osa võidurelvastumisel, propagandal, 
salateenistustel ja majandussanktsioonidel.
Külma sõja peamiseks tulemuseks oli kommunistliku süsteemi 
kokkuvarisemine .
Külm sõda. Külma sõja põhivormid
Külma sõja põhivormideks olid:
1) võidurelvastumine, mis puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust; 
loodi sõjalis-poli tilisi li te: Põhja-Atlandi Lepingu  Organisatsioon  e. 
NATO  (1949) ja VLO Varssavi Lepingu  Organisatsioon  (1955).
2) ideoloogiline võitlus – NSV Liit üritas tõestada kommunismi 
õpetuse ainuõigust maailmas ja püüdis seda igati levitada. Lääneri gid 
aga kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi. Ideoloogiline 
võitlus puudutas erinevaid valdkondi: kirjandust, massiteabevahendeid, 
teadust.
3) võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas;
4) majanduslik võitlus;
5) diplomaatiline võitlus;
6) salateenistuste tegevus – NSV Liidul Riikliku Julgeoleku Komitee 
e. KGB
                                                          USA-l  Luure  Keskagentuur CIA
ÜRO loomine
26. juunil 1945.a. San Franciscos toimunud konverentsil võeti vastu otsus 
luuaÜhinenud
Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja kinnitati selle põhikiri, mis jõustus 24. okt 
1945.
ÜRO-sse kuulusid selle asutamise alguses 51 liikmesriiki, kes moodustasid ÜRO 
Peaassamblee – ÜRO tähtsaim juhtorgan. Otsuste vastuvõtmine toimus 
hääletamise teel.
ÜRO tähtsaimaks otsustusorganiks sai 5 alalisest liikmest koosnev 
Julgeolekunõukogu, kuhu kuulusid: USA, NSV Liit;  Suurbritannia , Prantsusmaa 
ja Hiina. Iga Julgeolekunõukogu osapool omas vetoõigust, mis tähendas, et 
sellisel juhul ei jõustunud vastav otsus, mis teiste Julgeolekunõukogu liikmete 
poolt tehti. Vajalik oli kõigi liikmete nõusolek.
Trumani doktriin. 
                                    1947.a. märtsis esinedes USA Kongressi 
ees  palus  
                                     president   Truman  400 miljonit dollarit 
Kreeka ja 
                                    Türgi toetamiseks. 
                                     Oma kõnes  lausus  Truman, et Ameerika 
                                      Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes 
                                        osutavad vastupanu  orjastamise  
katsetele, mida 
                                        üritatakse teostada küll relvastatud 
vähemuse kätega, küll välissurve avaldamise teel.  Selle all peeti 
silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid.  
      Seda kõnet loetakse Trumani doktriini e. kommunismi 
pidurdamise  poliitika käivitamishetkeks.
Euroopa  taastamise  programm – Marshalli plaan
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide red
“ igee
Kui t ri
õ  mise
ele nks
äkku vaadata, siis on Euroopa järgmise 
Teine tase
kolme-nelja aasta toidu ja muude hädatarvilike 
●
Kolmas tase
kaupade (mis tulevad peamiselt  Ameerikast ) 
●
Neljas tase
vajadus tema praegusest maksevõimest nii palju 
●
Viies tase suurem, et talle tuleb anda märkimisväärset 
lisaabi. Muidu ootab Euroopat väga suur 
majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline allakäik.”
(Väljavõte USA välisministri George C. Marshal i sõnavõtust Harvardi Ülikoolis 5. juunil 
1947)
1947.a. kuulutas USA ri gisekretär George Marshall välja ulatusliku 
abiandmisplaani – Euroopa Taastamise Programmi sõjas 
kannatada saanud Euroopa ri kidele.
Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduslikule 
ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistlikku mõju.
Programm kestis neli aastat 1948-1952 ning selle aja jooksul anti 
majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari 
väärtuses.
1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa 
Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC).
 Abist keeldusid NSV Liit, kommunistlikud Ida-Euroopa riigid ja Soome.
Berliini  blokaad  1948-1949
Berli ni blokaadi ajendiks oli Saksamaa  kolmes  läänepoolses USA, Prantsusmaa 
ja Suurbritannia  tsoonides  läbi vi dud  rahareform . Seal kasutusele võetud vääring 
kehtestati ka lääneli tlaste kontrolli all  olevas  Lääne-Berli nis. See allutas pool 
linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja  NSVL  ei saanud seda linnaosa 
siduda majanduslikult enda piirkonnaga.  Vastuseks  sulges NSVL kõik Lääne-
Berli ni Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja  raudteed .
USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesid ja Lääne-Berli ni 2 miljonit elanikku 
varustama eluks vajalike kaupadega õhusil a kaudu.
Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja  kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949  
Berli ni kri siga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides külma sõja 
alguseks.
Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berli ni ei arvatud 
loodava Saksamaa  Liitvabariigi  koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks.
Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja 
Saksa LV, idatsoonides Saksa DV.
NATO ja VLO loomine. VMN
1949.a. loodi  Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – NATO, kuhu kuulusid 12  
asutajari ki: Belgia,  Holland ,  Island , Itaalia,  Luksemburg , Norra,  Portugal , 
Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani,  USA ja  Kanada .  1952  astusid  li kmeks Kreeka 
ja Türgi. 1955 sai NATO li kmeks ka Saksamaa  Liitvabariik . 
NATO eesmärgiks sai kol ekti vse kaitse, poli tika ja majandusliku koostööga säilitada 
demokraatia vabadus. 
NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu mil e esimees ja organisatsiooni 
poli tiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib li kmesri kide tegevust, on 
organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd.
Moskva  juhtimisel loodi vastukaaluks sotsialistlike ri kide militaarne blokk – Varssavi 
lepingu Organisatsioon (VLO), asutatud 1955 vastuabinõuna Pari si lepingutele. 
Eesmärgiks abi relvastatud kal aletungide korral Euroopas, poli tiline koostöö. VLO 
organiteks olid poli tiline konsultati vkomitee,  sekretariaat , ühendatud ülemjuhatus 
Moskvas. VLO-sse kuulusid peale NSVL-i Poola, Ungari, Rumeenia, Saksa 
Demokraatlik Vabari k, Tsehhoslovakkia. 
1949.a. loodi Vastastikuse majandusabi Nõukogu VMN, mil esse lülitusid NSV Li t, 
Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, hiljem Saksa DV ja Albaania. VMN-i 
vahendusel lootsid nimetatud ri gid soodsat majandusintegratsiooni, kuid ühtset  terviklikku  
majandussüsteemi ei tekkinud.
Euroopa  integratsioon  pärast II ms. 
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseksEuroopa Söe- ja Teraseühendus (
Teine tase
inglise keeles European Coal and 
●
Kolmas tase
Steel Community ( ECSC )) oli 
●
Neljas tase
riikidevaheline 
●
Viies tase
majandusorganisatsioon, mis 
eksisteeris iseseisvana aastatel 
1952–1967. 1967–2002 oli ta üks 
Euroopa Ühenduse ja hiljem 
Euroopa Liidu allorganeid.
Ühendus tekkis prantsuse 
majandustegelase ja poliitiku Jean 
Monnet initsiatiivil, kes esitas terase- 
ja söetööstuste koostöö mõtte 1950. 
aastal toonasele välisministrile 
Robert Schumanile. Peagi võeti see 
idee omaks ka Prantsusmaa 
naaberriikides ning 1952. aastal 
loodigi 6st riigist (Prantsusmaa, 
Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, 
Holland ja Luksemburg) koosnev 
organisatsioon. Selle baasilt algas 
laiem Euroopa integratsioon, 
mistõttu peetakse ühendust ka 
Euroopa Liidu eelkäijaks.
võidurelvastumine
Külma sõja algul kuulus NSV Li dule ülekaal 
tavarelvastuses, kuid Ühendriikidel oli  ainsana  käsutuses 
tuumapomm .
1949.a. katsetas ka NSV Li t tuumapommi
1952.a. katsetasid Ühendri gid vesiniku ehk 
termotuumapommi , 1953.a. tegi sama NSV Liit.
1950. aastatel hakati  tootma  ka kontinentidevahelisi rakette

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms.
• Slide 4
• Külm sõda. Külma sõja puhkemine
• Külm sõda. Külma sõja põhivormid
• ÜRO loomine
• Trumani doktriin. 
• Euroopa taastamise programm – Marshalli plaan
• Berliini blokaad 1948-1949
• NATO ja VLO loomine. VMN
• Euroopa integratsioon pärast II ms. 
• võidurelvastumine