Elu pärast II MS, Kolmas maailm (0)

Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm.
1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike?
Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka.
Aafrika riigid – Liibüa, Egiptus , Alžeeria
Ladina-Ameerika – Brasiilia
Aasia – Iraak, Kuveit
Okeaania – Indoneesia
2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine ? Eesmärgid? Too näiteid (5)
Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises.
Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda.
Nt: India, Pakistan , Liibüa, Tuneesia , Maroko.
3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam , Kuuba , Suessi kriis)
Korea – 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Olukord jäi samaks.
Vietnami – 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama . Põhjus – et järjekordne riik ei muutuks kommunismi ohvriks. Nõukogude Venemaa osutas Vietnami kommunismirühmitustele abi, USA sai lüüa ning tagajärjeks langes Vietnam kommunistide võimu alla.
Suessi kriis – 1956. Sõda ühelt poolt USA, Prantsusmaa ning Iisrael, kes astusid Egiptusele vastu. Sõda algas pärast seda, kui Egiptus otsustas natsionaliseerida Suessi kanal . Tulemuseks oli see, et sõlmiti vaherahu ning paari aasta pärast sai Egiptus Suessi kanali ametlikult enda omandiks. Selle kaotasid USA ja Brit . Ning loodi kokkulepe, et laevadel on siiski luba läbi kanali sõita.
Kuuba –1962. Kuuba oli sõlminud salajase kokkuleppe NSV Liiduga, millepeale tõi NSVL Kuubale lõhkepeadega varustatud rakette, USA aga kehtestas Kuubale sõjalise blokaadi. Puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, mistõttu üritati teha läbirääkimisi. Tulemuseks oli see, et NSV Liit nõustus oma raketid Kuubalt ära viima, USA aga Türgist, NSV Liidu piiri äärest ning pidi tunnustama Kuuba puutumatut.
4. Millised iseloomulikud jooned on omased III maailma riikide majandusele? Selgita.
• Raske majanduslik olukord - emamaadest lahtiütlemine tõi uutele riikidele raskusi üksi hakkama saamisega ja tänu sellele pakkusid arenenud riigid majandusabi, nõudes aga juurdepääsu arengumaade maavaradele ning majanduslikku ja poliitilist kuulekust.
• Suur võlakohustus - tänu sellele ei saanud oma majandust arendada.
5. Milles seisnes mitteühinemisliikumine? Eesmärgid? Too näiteid?
Mitteühinemisliikumine seisnes selles, et osad riigid olid NSVL ja USA poliitika vastu ja ei tahtnud kuuluda kummagi riigi pooldajate leeri ega ajada nendega ühist poliitikat. Nad pidasid neid riike võrdselt süüdi võidurelvastumises ning maailma pingelises olukorras.
• Jääda eemale sõjalis-poliitilistest blokkidest.
• Desarmeerimine ja rahulik kooseksisteerimine.
• Riikide sõltumatus ning koostöö võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasulikkuse alusel.
• Kaotada kolonialism
• Kaotada riikide majanduslik ebavõrdsus
6. Millal ja kelle poolt loodi Hiina RV? Kes sai Hiina juhiks?
1949. aastal kommunistide poolt. Hiina juhiks said Mao Zedong .
7. Selgita(võimalusel ka ajaline määratlus):
Suur hüpe – 1958. kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Et seda saavutada, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati.
Rahvakommuun – ühismajand, kus kõik tootmisvahendid ühistati.
Kultuurirevolutsioon – 1966-1967. Zedongi tegevus, mis pidi maha suruma vastuseisu ja rahulolematuse Mao Zedongi suhtes. Moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Vaenlaseks kuulutatud isikud kas tapeti , vangistati, tagandati töökohalt, saadeti maale ümberkasvatamisele või pandi koduaresti.
8. Miks ja millal toimus Taevase Rahu väljaku meeleavaldus? Iseloomustage võimude käitumise põhjal Hiinas valitsevat korda.
1989, 4. juuni. See toimus seetõttu, et üliõpilased soovisid saada demokraatlikke vabadusi.
Hiinas valitsev kord oli karmikäeline ja diktaatorlik. Tollel ülestõusul sõideti inimestest lihtsalt tankidega üle või tapeti kuuli läbi. Hiina RV iseloomustavad arvukad inimõiguste rikkumised, nagu näiteks viiakse inimesi, kes on riigi vaenlaseks kuulutatud lihtsalt seetõttu, et ütlesid midagi, mis on valitseva korra vastu, lihtsalt kodudest ära ning hiljem ei kuulda neist inimestest midagi. Isegi seda, kas nad on elus või mitte.
9. Iseloomustage Hiina RV välispoliitikat enne 1970ndaid ja alates 1970ndaist aastaist.
- Enne 70ndaid ajas Hiina võrdlemisi sõjakat välispoliitikat - ta kuulutas oma välispoliitika aluseks võitluse nii USA kui ka NSV Liidu vastu. Loodi ka tuumapommi. Enne 70ndaid ei otsitud teiste riikidega sõprussidemeid.
- Pärast 1970a hakkas Hiina otsima sõprussuhteid - suhted paranesid nii USA kui ka NSV Liiduga. (hiljem Venemaaga ja teiste iseseisvuse saavutanud riikidega),
10. Millal iseseisvusid India ja Pakistan? Kelle võimu all need maad olid?
1947. a. Need riigid olid Suurbritannia võimu all.
11. Millised olid India põhilised sise- ja välispoliitilised probleemid?
• Siseriiklikud probleemid:
- riigisisene/väline eri rahvuste ja uskude vaheline vastasseis
- paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast .
• Välispoliitika:
- kehvad välispoliitilised suhted India ja Pakistani vahel eri uskude tõttu.
- piiriküsimused Pakistaniga
- paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast.
12. Miks tekitas ÜRO 1947. a otsus Palestiina jagamise kohta vastuolusid? Milliseid? Kas tänapäevaks on need probleemid lahendatud ? Näited.
Vastuolusid tekitas see, et juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks, kuna see ala oli neile kuulunud 13 saj eKr - 2saj pKr. Pärast seda vallutasid selle ala araablased . Nii on ka araablased seal juba sajandeid elanud ja peavad seda ala enda omaks. See tekitabki vastuolusid
• Sõjalised vastuolud:
- 15 mai 1948a Palestiina sõda - Iisrael vallutas ala, mis oli määratud araablastele, ülejäänud araablastele kuulunud alad lähevad Jordaaniale. Jordaania ja Iisrael jagavad omavahel Jeruusalemma linna.
- 1967a Kuuepäevane sõda - vallutati Siinai poolsaar ja Jeruusalemma idaosa .
- 1973a Jom Kipperi sõda - Iisrael saab kogu Palestiina enda kätte.
- 1978a Camp Davidi rahu - Egiptuse ja Iisraeli vahel.
- 1980a Iisrael kuulutab Jeruusalemma oma pealinnaks.
Tänaseks pole need probleemid lahenenud.
13. Millised maad kuuluvad nn Pärsia lahe riikide hulka? Mis seob neid lisaks geograafilisele asendile?
Pärsia riikide hulka kuuluvad riigid, mis on Pärsia lahe ääres. Need riigid on:
Iraan , Iraak, Kuveit, Saudi- Araabia , Bahrein, Katar , Araabia Ühendemiraadid ja Omaan.
- Nafta tootmine.
14. Millal toimus ja milles seisnes Iraani islamirevolutsioon? Tagajärjed?
1979. See seisnes Iraani islamivabariigiks kuulutamises, šahhi pooldajaid hukati, peatati Iraani läänestumine ja taastati sajandeid kehtinud elukorraldus. Kehtestati islami seadus. Võeti vastu ka uus põhiseadus, mille alusel pidi riigis kehtima parlamentaarne demokraatia, kuid kõrgeim võim kuulus ikkagi Ajatollah Homeinile.
- Rahvalt nõuti täielikku loobumist läänelikest elukommetest,
- naistel tuli hakata kandma traditsioonilist riietust, suurem osa näost pidi olema kaetud looriga,
- keelati Coca- cola , läänelik muusika , alkohol ,
- lõbustusasutused suleti,
- riigis kehtestati tsensuur ,
- kehtestati totalitaarne diktatuur,
- rõõm asendus kiiresti hirmuga, igasugune riigikorra halvustamine tähendas seda, et see lõppes selle inimese surmaga.
15. Millal loodi Iisraeli riik?
14. mai 1948.
16. Millised sündmused iseloomustavad Iisraeli välispoliitilisi hoiakuid?
Iisraeli välispoliitika oli USA sõbralik, sest USA aitas Iisraeli sõdades araablaste vastu.
17. Mis on PVO? Selle juht? Eesmärgid?
PVO on Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille juhiks sai Yasser Arafat ning mille eesmärgiks sai Iisraeli sõjaliselt hävitamine ja maa oma valdusesse tagasi saamine.
18. Selgita:
Sionism – rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraelis
Terrorism –teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist.
Separatism – osariikide või riigiosade riigist eraldumispüüdlused.
19. Miks on Ladina-Ameerika riigid olnud aastail 1950-1970 poliitiliselt ebastabiilsed? Milles see avaldus?
Sest toimus pidevaid riigipöördeid ja diktatuure, mille tingis peamiselt armee erakordselt suur osatähtsus nende maade siseelus. See avalduski riigipööretes ja diktatuurides.
20. Miks võib Pinocheti režiimi Tšiilis nimetada autoritaarseks? Millal?
Seda võib nimetada autoritaarseks, sest võideldi kommunistide vastu ja tehti turumajanduslikke uuendusi . 1973-1990.
21. Milles seisnesid probleemid Nicaraaguas, Salvadoris ja Panamas?
Panamas – paljud riigid olid Panama kanalist huvitatud ning soovisid seda kanalit hallata.
Salvadoris –
Nicaraaguas – kodusõda sandinistide (vasakäärmuslaste) ning kontrate (sandinistide vastaste) vahel.
22. Milliseks on Laduna-Ameerika muutunud praegu?
Praegu on enamikus Ladina- ameerika riikides demokraatia ja olukord nendes piirkondades on muutunud tunduvalt kindlamaks. Kuid sellegi poolest ei ole nad suutnud ületada majanduslikku mahajäämist, näljahäda ja nad vaevlavad suurtes välisvõlgades.
23. Selgita:
Hunta – sõjaväelaste diktaatorlikud valitsused
Metropol – emamaa oma kolooniate suhtes
24. Milliseid teid iseseisvumiseks kasutasid Aafrika rahvad ? Näited?
Vabaneti kas rahumeelselt või vabadussõdadega.
Rahumeelselt näiteks Nigeeria, Somaalia , Kongo.
Vabadussõdadega aga Alžeeria, Angola.
25. Mis on apartheid ? Millal kaotati apartheidirežiim LAVis?
Aparheidiks nimetatakse rahvastiku jaotamist rassilise tunnuse järgi.
LAVis kaotati apartheidirežiim 1989a. Täielik lõpp saabus 1990a.
26. Kes olid, millal, millega paistsid silma?
Mahatama Gandhi – India Rahvskongressi ja kogu vabadusliikumise ideeline juht (elas 1869-1948)
Y. Arafat – PVO asutaja ja juht (elas 1929-2004)
Mao Zedong – Hiina kommunistliku partei esimees ning Hiina RV juht. (Elas 1893-1976, tegutses 1953-1976) Paistis silma oma isikukultuse ning tema loodud kommunistliku õpetuse – mauismiga.
Deng Xiaoping – Hiina RV juht pärast Zedongi surma. (elas 1904 -1997, juhtis HRV-d 1978-1992). Paistis silma sellega, et tema idee oli rakendada kommunistlikus Hiinas turumajanduslikke põhimõtteid, mida iseloomustas „Pole vahet, mis värvi kass on, peaasi et ta hiiri püüab“.
Nelson Mandela – LAVi Rahvuskongressi üks juhte, kes mõisteti eluks ajaks vangi, kuid kes vabastati pärast apartheidi lagunemist. Oli üks Apartheidi vastase liikumise aktiviste.
Augusto Pinochet – Tšiili riigijuht aastatel 1973-1990. Tuntud kui diktaator , kes sai võimule läbi sõjaväelise riigipöörde.
Saddam Hussein – Iraagi diktaatorlik president , võimule 1979a.
Homeini – Pariisi usujuht, kes naasis 1979 aastal tagasi kodumaale , mille peale kuulutati Iraan islamivabariigiks ning seda pööret nimetataksegi islamirevolutsiooniks.